Hiljem oli RKN esimees Rõkov. Seoses Lenini haigestumisega sai partei peasekretäriks 1922. aastal Stalin. Stalini peakonkurendiks oli Trotski, kellel olid väga suured teened revolutsiooni ja kodusõja võidus. Stalin koondas samm-sammult enda kätte suure võimu. Algas vastaste kõrvaldamine. 1925 võitlus "uue opositsiooniga" (süüalusteks Zinovjev, Kamenev) 1926-1927 trotskistlik-zinovjevliku parteivastase bloki purustamine 1920-ndate lõpp parempoolse kallaku purustamine - (Buhharin, Rõkov, Tomski). Selle käigus arvati 1926. a välja KK Büroost Zinovjev, Kamenev ja Trotski. Viimane saadeti 1929. a NSV Liidust välja 1929-1930 vabastati KK Poliitbüroost Buhharin, Rõkov, Tomski. Nad hukati. 7-st KK Poliitbüroo liikmest jäi 1930. a alles vaid Stalin. Kohtualustelt oli ära võetud võimalus ennast kaitsta. Näiteks kohus geniaalse geneetiku Vavilovi üle kestis vaid mõne minuti. Ta mõisteti surma, hiljem asendati see 20 a vangistusega.
vastased hävitada. Bolsevike valitsust juhtis Lenin, kes oli vaieldamatu juht ka parteis. Tähtsuselt teine mees nii parteis kui valitsuses oli Trotski, kelle lähimad toetajad olid Nikolai Krestinski (1883-1938) ja 6 Adolf Joffe. Üsna iseseisvad ja tuntud parteitegelased olid ka Zinovjev, Kamenev ja Nikolai Buhharin (1888-1938). Stalinit peeti Lenini pooldajaks. Rahvakomissaride Nõukogu esimees 1917-1924 oli Lenin. Sõja ja laevastiku rahvakomissar 1918-1925 oli Lev Trotski, kellele ühtlasi allus Punaarmee ja kes seega omas nii kodusõja ajal kui järel väga suurt võimu. Välisasjade rahvakomissar 1918-1930 oli Georgi Tsitserin (1872-1936). Hariduse rahvakomissar 1917-1929 oli Anatoli Lunatsarski. Rahanduse rahvakomissar 1918-1922 oli Nikolai Krestinski.
SFNV rahvusasjade rahvakomissariks ja hiljem ka riigikontrolli rahvakomissariks. 1918. aastal alanud Venemaa kodusõjas osales Jossif Stalin Punaarmeesse sunnitud vana keisririigi sõjaväelaste üle kontrolli teostavates rinnete Revolutsioonilistes Sõjanõukogudes Põhjarindel, Lääne ning Lõunarindel ja 1920. aastal Looderindel. Aastakümnevahetusel toimunud võimuvõitluses saavutas edu Stalin, kes oma konkurendid kõrvaldas (Kamenev, Zinovjev, Buhharin). Iseloomulikud on laiaulatuslikud näidiskohtuprotsessid. Jossifi tunnustamine 'geeniuse võimetega juhina` ja 'Suure Stalinina'. Stalini algatusel sõlmiti 23. augustil 1939 Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Molotov Ribbentropi pakt, mida võib lugeda Teise maailmasõja alguseks ja seega Stalinit Teise maailmasõja vallapäästjaks. Stalin suri 5. märtsil 1953 Moskva lähistel Stalingradi väljak nüüd Tornide väljak Tallinnas
VK(b)P KK peasekretärina ja Poliitbüroo liikmena oli tema peamiseks vastutusalaks partei ametikohtadele inimeste määramine. Sellest punktist suutis ta oma võimu (partei nimel) laiendada ka riigiaparaadini. Võimuvõitlus 1922. aastal alustas J.Stalin võimuvõitlust liidrikoha eest kommunistlikus parteis, tema põhiliseks vastaseks olid algetapis sõnaosav ja rahva hulgas polulaarne Lev Trotski, majandustegelane Nikolai Buhharin, rahvusvahelise kommunistliku liikumise liider Grigori Zinovjev. Võimuvõiluseks L. Trotski vastu moodustas ta G. Zinovjevi ja Lev Kameneviga VK(b)P KK Organiseerimisbüroos juhtgrupi, kellega valmistas ette kõik NSV Liidu kõrgeima võimuorgani VK(b)P KK Poliitbüroo istungite päevakavad ja otsused. Aastakümnevahetusel toimunud võimuvõitluses saavutas edu Stalin, kes ajutiste poliitiliste liitudega oma potentsiaalsed konkurendid kõrvaldas (Lev Trotski, Lev
Ametlike andmete järgi sündis Jossif Stalin 21. detsembril 1879. Aastal 1922, kui Stalinist sai partei peasekretär. Kui marksistlikule tõlgendusele ja selle rakendusele Lenini valitsemisajal viidatakse kui leninismile, siis eriti I viisaastakut (19281932) ja II maailmasõja perioodi käsitletakse Nõukogude ajaloos tavaliselt stalinistlikuna. Aastakümnevahetusel toimunud võimuvõitluses saavutas edu Stalin, kes oma (potentsiaalsed) konkurendid kõrvaldas (Kamenev, Zinovjev, Buhharin). Iseloomulikud on laiaulatuslikud näidiskohtuprotsessid. Jossifi tunnustamine 'geeniuse võimetega juhina', 'Suure Stalinina' jne. muutus sellal nii konstantseks, universaalseks ja täielikuks, et võib rääkida tema diktatuurist. Alguses töötas Stalin peamiselt NLKP-ga ja esines avalikkuse ees harva. NLKP peasekretäri ametikoha rajas Lenin 1922. aastal spetsiaalselt Stalinit silmas pidades ning sellele ametikohale võlgnes Stalin hiljem oma kõigutamatu positsiooni NSVL liidrina.
Prantsusmaa 3. Miks on Itaallane kujutatud tagaplaanil ning teenindaja riietuses? -Kuna Itaallane vahetas sõja ajal poolt. 4. Milline võiks olla karikatuuri allkiri? Põhjendage oma otsust “Paneme Saksamaa maksma“ – kuna 1.MS üheks suureks põhjustajaks oli Saksamaa, taheti maksma panna just Saksamaa. Ehk kõik mis sõja käigus hävines, tuleks Saksamaal korda teha/kinni maksta Kontrolltöö A D. 1. Umbes pool aastat pärast kirja kirjutamist Buhharin hukati. Mis sundis teda Stalinile sellelaadseid kirju kirjutama? Esitage kaks tõest põhjendust. 2. Kas kirja sisu on siiras või mitte? Põhjendage oma arvamust. E. 1. Millisele olulisele Teise Maailmasõja eelsele konfliktile Euroopas on pühendatud see plakat? 2. Kes olid konfliktis osalejda ja milline oli konflikti põhjus? 3. Milles väljendus antud konflikti traagika? 4. Kuidas on konflikt seotud Teise Maailmasõjaga?
Pealegi andis Stalin lubaduse, et võtab Lenini kriitikat arvesse ja püüab oma iseloomu parandada. Kõik kulges aga teisiti. Aastatel 1924-1929 suutis Stalin osava kulissidetaguse mängu abil järk-järgult kõrvaldada võimult kõik juhtivad bolsevikud. Tema peamiseks märklauaks oli loomulikult Trotski, kes 1929. aastal saadeti Nõukogude Liidust välja. Samal ajal kaotasid oma ametikohad Kamenev, Zinovjev ja Nikolai Buhharin 1888- 1938. Kõik nad olid Lenini mõttekaaslased ja palju haritumad kui Stalin. 1930. aastate teisel poolel kõik need inimesed hukati. Kasutades ära nende inimeste toetust, keda ta ise oli ametisse määranud, kindlustas Stalin oma võimu kogu riigis. 1928. aasta lõpuks oli ta käes täielik kontroll. Osavate intriigide abiga õnnestus Stalinil 1920. aastate II poolel elimineerida oma põhivaenlane Lev Trotski, kes 1929. a. NSV Liidust välja saadeti. 1940. a. lasi Stalin
Saksamaal kõrvaldas Hitler ka need, kes olid tal aidanud võimule tulla, kuid kelle mõjuvõimu tõttu nägi ta nendes sisepoliitilist vaenlast.Näitena võib tuua endise Riigipanga juhi Hjalmar Schachti, kes sattus Hitleri käsul vangi.Sama moodi käitus ka Stalin, kes lasi hukata Lenini kaasvõitlajad, keda pidas sisepoliitilisteks vaenlasteks, kuid tegelikult kartis ta nende võimu positsiooni ühiskonnas.Tähtsaimaid ja mõjuvõimsamad, kelle ta lasi kõrvaldada olid Kamanev, Zinovjev, Buhharin ja Rõkov. Mõlemad riigid tahtsid saavutada kontroll inimeste üle juba väiksest peale.Seepärast loodi laste ja noorsoo ajupesuks erinevaid organisatsioone.Saksamaal loodi laste ja noorte organisatsioonide süsteem, mille esimeseks kihiks oli Jugend Volk, mis oli mõeldud poistele alates kuuendast eluaastast.Teiseks kihiks oli alates neljateistkümne aastastele tüdrukutele mõeldud Bund Deutcher Mädel.NSV Liidus jagunes noorsoo kontrollimine oktoobrilasteks, pioneerideks ja komsmolideks
kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted) väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks) rahareform (uus raha tservoonets seoti kullastandardiga, see lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks) NEPi lõpp Aastal 1925, pärast Lenini surma, oli nepi peamine toetaja Nikolai Buhharin. Nepi lõpetas 1929. aastal Jossif Stalin, kes algselt oli neppi toetanud, et vastanduda Lev Trotskile. Selle asemel pöörati peatähelepanu kollektiviseerimisele, kuna oli suur teraviljakriis ja industraliseerimine vajas viisaastakuplaani täitmiseks ressursse. Stalin väitis, et viljakriis oli tingitud nepist, kus inimesed müüsid oma saaki kõrge hinnaga. Teine põhjendus viljakriisile oli pigem tundud läänes ja põhjendas seda
Dzugasvili) saanud Kommunistliku (bolsevike) Partei peasekretäriks (juhiks). Sellel ametikohal oli tal võimalus võtta tööle endale sobivaid-ustavaid riigiametnikke ja nii kindlustada iseenda võim. Stalin asus Lenini surma järel kohe likvideerima oma peamisi konkurente, tähtsaimaks saavutuseks oli Trotski kui kõige kõvema vastase kõrvaldamine Jaanuaris 1924.aastal suri Vladimir Ilijts Lenin. Aastal 1925, pärast Lenini surma, oli NEP-i peamine toetaja Nikolai Buhharin. Selle asemel pöörati peatähelepanu kollektiviseerimisele, kuna oli suur teraviljakriis ja industraliseerimine vajas viisaastakuplaani täitmiseks ressursse. Stalin väitis, et viljakriis oli tingitud NEP-ist, kus inimesed müüsid oma saaki kõrge hinnaga. Teine põhjendus viljakriisile oli pigem tundud läänes ja põhjendas seda rasketööstuse eelisarendamisega, mis tekitas tarbekaupade kriisi ja inimesed, kel polnud võimalik neid osta, paigutasid oma raha viljatagavaradesse
Liidu kompetentsi kuulus põhiseaduse järgi välispoliitika, väliskaubandus, majanduse planeerimine, riigikaitse, õiguskorraldus. Stalini diktatuuri kujunemine 21. jaanuaril 1924 suri Lenin. Võim läks Poliitbüroo kätte. Selleks ajaks oli Stalin parteiaparaadi enda kätte koondanud, tema ametinimetus oli parteisekretär. Partei juhtimine pidi toimuma Poliitbüroo kaudu. Poliitbüroos oli kaks tiiba: 1. pahempoolsed (NEPi vastu) Trotski industr. poolt 2. parempoolsed (NEPi poolt) Buhharin Nende põhierinevus oligi suhtumises NEPpi. Lenini tõenäoliseks järeltulijaks peeti Trotskit. 1. Stalin liitus Kamenevi ja Zinovjeviga Trotski vastu ja süüdistas teda pahempoolses oportunismis. 2. 1927 heideti Trotski parteist välja, 1929 pagendati NSVLst. Stalin süüdistas Trotskit, et see tahab maad liiga kiiresti industrialiseerida ja tolle permanentse revolutsiooni teoorias. 3. Stalin liitub Buhhariniga Kamenevi ja Zinovjevi vastu, süüdistab neid Trotskismis.
3. Karikatuuri põhimõte seisneb selles, et Versailles rahu ei olnud igavene rahu, II maailmasõda oli sinna sisse kirjutatud. Iga riik soovis uusi valdusi. C. 1. Nürnbergi linn oli riigipartei linn e. natside kodulinn. 2. Saka elanikele oli vaja ruumi elamiseks, mida sai ida poolsetest riikidest. Idas elasid aga slaavlased, kes olid aaria rassist madalam rass. See aga tähendas, et alam rass tuli kõrvaldada, et aaria rassi saaks tööle rakendada. D. 1. Selle kirjutisega lootis Buhharin säästa oma pere. 2. Kirja sisu ei ole siiras, see on pigem Stalinit moosiv. E. 1. Plakat on pühendatud Hispaania kodusõjale. 2. Konfliktis osalejateks olid Hispaania vabariiklased ja F.Franco pooldajad. Konflikti põhjuseks oli 3. Konflikti traagika seisnes selles, et miljon tsiviilisikut hukkus. 4. Konflikti peetakse II maailmasõja „peaprooviks“: katsetati relvi ja relvasüsteeme. Kontrolltöö B A. 1
et ta võib partei lõhestada. Nõukogude Liidu algusperioodil oli Trotski üks populaarsemaid bolsevike liidreid, tuntud väga hea kõnemehena. Stalin oli suhteliselt vähemtuntud tegelane, kes juhtis partei administratiivset tööd. Pärast Lenini surma 1924. aastal kujunes parteis kaks gruppi, millest üht juhtis Trotski, teist Stalin. Aastast 1925 ühinesid Trotskiga ka Grigori Zinovjev ja Lev Kamenev. Stalini poolel oli enamik Keskkomiteed, sealhulgas ka suur NEP-i toetaja Nikolai Buhharin jpt. Kujunenud vastasseisus süüdistasid mõlemad pooled teineteist marksismi- leninismi õigelt teelt kõrvalekaldumises. Trotskile ja tema pooldajaile hakati sulgema ligipääsu massimeediavahenditele ning taga kiusama. 1926 heideti Trotski, Kamenev ja Zinovjev Keskkomiteest, 1927 ka parteist välja. Zinovjev ja Kamenev tunnistasid Stalini vaated õigeks ning nad võeti parteisse tagasi, Trotski jäi aga ikka oma seisukohtadele ning ta isoleeriti täielikult. 1929 saadeti
testamendi. Avalikkusele on see tuntud Lenini teose "Kiri Kongressile" järgi. Aastatel 1924-1929 suutis Stalin osava kulisside-taguse mängu abil järk-järgult kõrvaldada võimult kõik juhtivad bolshevikud. Tema peamiseks märklauaks oli loomulikult Trotski, kes 1929. aastal saadeti Nõukogude Liidust välja. Samal ajal kaotasid oma 2 ametikohad Kamenev, Zinovjev ja Nikolai Buhharin (1888-1938). Kõik nad olid Lenini mõttekaaslased ja palju haritumad kui Stalin. 1930. aastate teisel poolel kõik need inimesed hukati. Kasutades ära nende inimeste toetust, keda ta ise oli ametisse määranud, kindlustas Stalin oma võimu kogu riigis. 1928. aasta lõpuks oli ta käes täielik kontroll. Kui Stalin oli Nõukogude Liidus kogu võimu oma kontrolli alla saanud, hakkas ta kohe muutma põllumajandust ja tööstust. Ta uskus, et Nõukogude
otseselt partei nimel või läbi parteiorganite valitsemise peaaegu kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid, koostades poliitilisi juhtööre alates tööstusest, kollektiviseerimisest kuni ajalookirjutuseni.Pärast Lenini surma kasutas oma positsiooni selleks, et kõrvaldada kõik võimalikud konkurendid partei- ja riigijuhi kohale. 1924-27 arendas Stalin Trotski vastast tegevust ja tuginedes Kamenevi ja Zinovjevi ja teiste Poliitbüroo liikmete (Buhharin, Rõkov, Tomski) toetusele, saavutas Trotski kõrvaldamise. Bolsevike "vana kaardivägi"- hävitati moraalselt ja füüsiliselt 1936-38. Stalin kõneles vene keelt tugeva gruusia aktsendiga, ta oli kaval ja oskas oma samme kaugele ette kavandada. Ta leidis, et NSV Liidus on sotsialismi võimalik üles ehitada ilma välise abita.Stalini algatusel sõlmiti 23. augustil 1939 Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Molotov-Ribbentropi pakt, mida võib lugeda Teise
Ajendiks sai Kirovi mõrvamine 1934. Aastal, ilmselt Stalini käsul. Kirovi tapmises süüdistati Kamenevi, Zinojevit, ning nad lasti 1936. aastal maha. Edasi järgnesid suured fabritseeritud(? ) kohtuprotsessid: a) hävitada kõikvõimalikud Stalini mõtlejad ja teisitimõtlejad. B) õigustada Stalini loodud õpetust, et sotsialismi tugevnedes süveneb klassivõitlus. C) süvendada rahvas hirmu ja sellega alistumist süsteemile. 1937. aastal hukati kõrgemad sõjaväelased ja 1938. aastal Buhharin, Rõkov ja teised. Repressioone viis läbi NKVD, mis organiseeris ülevenemaalise sunnitöölaagrite süsteemi. GULAGI. 1930-ndail aastal NKVD osatähtsus suurenes ja ta väljus partei ja riigikontrolli alt. NKVD muutus Nõukogude Liidu rikkamaiks organiks, kellele kuulusid kõik Siberi kullakaevandused. 10. Miks rahvas terrorit teostavatele võimuorganitele/Stalinile vastupanu ei osutanud? 1) Kardeti / terrori hirm 2) Vähene haridustase 3) Rahvale edasi antav vale informatsioon
· alustati suurte fabritseeritud näidiskohtuprotsesside pidamist, mis pidid rahva hulgas külvama hirmu ja alandlikkust. Esimeseks taoliseks oli 1928 nn Sahtõ protsess insener-tehnilise intelligentsi üle kaevandustes · püüti lõplikult hävitada poliitiline opositsioon partei- ja valitsusringkondades Stalini isiku ja tema poliitilise joone suhtes. Hukati või saadeti maalt välja kõik Stalinile ohtlikuks muutuda võivad rivaalid: Lev Trotski, Nikolai Buhharin, Lev Kamenev, Grigori Zinovjev jt · vohas ohjeldamatu Stalini isikukultus, eriti seoses tema 50. sünnipäevaga 1929. aasta detsembris. Kogu riik külvati üle tema büstide ja portreedega · enamlaste juhtkonna seatud peaülesanne arendada välja raketööstus oli täidetud. Tööpuudust ei olnud. Vähe sellest, 1920. aastate lõpul ja 1930. aastate algul hakati Nõukogude ettevõtetes ja asutustes laialdaselt kasutama ka naiste tööjõudu
5. toiduainete ja esmatarbekaupade defitsiidi tõttu mindi üle kaardisüsteemile 6. sõjavägi oli allutatud parteile. Alustati Punaarmee moderniseerimisega: tanki-, laeva-, lennukitööstus; uute suurtükkide ja kuulipildujate tootmine. B) Ühiskonnas: 1. lubatud oli ainult üks partei - ÜK(b)P (Ülevenemaaline Kommunistlik (bolsevike) Partei) 2. ebasoovitava elemendi (Stalini võimalike rivaalide) väljaheitmine parteist: Lev trotski, Nikolai Buhharin, Lev Kamenev, Grigori Zinovjev 3. Stalini isikukultuse kujunemine seoses tema 50. sünnipäevaga. 4. administratiiv-bürokraatliku süsteemi kujunemine, mida iseloomustasid: Kujunes hierarhiline alluvuspüramiid, ametnike arv suurenes aga samas haridustase langes. Need inimesed olid võimelised ainult käske täitma, mitte ise mõtlema. Neilt oodati jäägitut ustavust kõrgemale juhtkonnale. 5. terrori rakendamine teatud elanikkonna gruppide suhtes (näited):
Trotski kõrval võisid pretendeerida võimule ka Grigori Zinovjev, Kominterni juht, Poliitbüroo liige, lisaks sellele 1920ndatel ka Petrogradi parteikomitee juht. Kolmandana võis kõne alla tulla Lev Kamenev, Poliitbüroo liige, Lenini I asetäitja, valitsusjuhi I asetäitja, Moskva parteikomitee liige. Neid kolme võis pidada peamisteks pretendentideks, Stalin oli ilmselt neljas. Lisaks nendele trooninõudlejatele võis kõne alla tulla veel mõni noorem tegelane, nt Nikolai Buhharin, keda ka Lenin isiklikult kõrgelt hindas. Oli ilmselt liiga noor, et saada riigi tippjuhiks, samas oli enamlaste partei häälekandja, ajalehe Pravda, peatoimetaja- oli antud võimalus levitada enda või kellegi teise vaateid, luua kellegi jaoks soodne õhkkond. Kõne alla võis tulla ka Aleksei Rõkov, Lenini asetäitja, Kõrgema Rahvamaj Nõuk esimees. Lisaks ka Dzeržinski, tšekaa esimees. Kõige olulisemad olid Trotski, Zinovjev ja Kamenev.
Küsimus, kuidas seda teha? Partei ühtsuse põhimõte: kes pole enamuse poolt, see on vastu. Enamus toetas Stalinit. Stalini ainuvõimu kujunemine 1920.aa lõpus - 1930.aa Poliitiliste konkurentide kõrvaldamine riigi juhtorganitest 1924 -1929. (kompartei poliitbüroo, keskkomitee, NSVL valitsus) Trotski riigist väljasaatmine (1929), teiste liidrite arvamuste hukkamõistmine partei kongressidel (Zinovjev, Buhharin) ja ametitest tagandamine. Stalinile ustavate isikute (nt Molotov sai NSVL peaministriks) paigutamine võtmepositsioonidele riigis. Leningradi parteijuhi Kirovi (Stalini konkurent parteijuhi kohale) saladuslik tapmine 1934. a. Mitmete tuntud isikute saladuslik surm 1930.aa (Gorki). Industrialiseerimine 1928. a loobuti NEPist ja hakati eraettevõtlust piirama. Riik hakkas eelisarendama rasketööstust, et varustada end masinate ja relvadega.
NEPI LIKVIDEERIMINE. PÖLLUMAJANDUSE KOLLEKTIVISEERI- MINE. Aastatel 1921-1927 muutus tunduvalt nõukogude ühiskonna elu kvaliteet. Kadus mehhaaniliselt võrdsustav vaesus, taastus jõukate talupoegade kiht (3-5% talumajandite üldarvust), inimeste üldine elujärg paranes tublisti. Kasvama oli hakanud külvipind ning põllumajanduse kogutoodang oli võrreldes sõjaeelsega kasvanud 24%. Kahjuks ei olnud kõik partei-ja riigijuhid sellise arenguvariandiga nõus. V. Lenin, N. Buhharin jt. nägid nepis suuri võimalusi, teised nagu L. Trotski, J. Preobrazenski jt. olid vastu jõukuse kasvule, nähes selles ohtu sotsialismi alustele. 1928. a. jaanuaris otsustati kasutama hakata survemeetodeid. Taas mindi toiduainete andmise kohustusele. Viljaülejäägid, sageli ka toidu-ja seemnevili võeti ära sunniviisiliselt. Talupoegi, kes püüdsid vastu panna, hakati karistama kui spekulante. Siitpeale said
annaabi.ee 
