Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool PM1A Tauri Tattar Naeris Brassica rapa rapa Referaat Juhendaja: Liina Jürisoo Olustvere 2011 Sisukord Sugukond: Naeris on Vahemeremaadelt pärinev ristõieliste sugukonda kuuluv kaheaastane rohttaim Naeris oli enne kartuli kasvatamisele võtmist ka meil Eestis põliseim juurvili. Alles viimastel sajanditel on kaalikas naeri kõrvale tõrjunud. Kahtlema väärib naeris ka tänapäeval suuremat
1. Aedhernes pisum sativum 2. Aedrõigas raphanus sativus 3. Aedsalat lacuta sativa 4. Aedtill anethum graveolens 5. Aeduba phaseolus vulgaris 6. Hapuoblikas rumex acetosa 7. Harilik sibul allium cepa 8. Hiina kapsas brassica chinensis 9. Kaalikas brassica napus 10.Kabatsokk cucurbita pepo 11.Kartul solanum duberosum 12.Kurk cucumis sativus 13.Kõrvits cucurbita pepo 14.Kähar peakapsas sabauda 15.Köömen carum carvi 16.Küüslauk allium sativum 17.Lehtkapsas acephala 18.Lillkapsas botrytis 19.Murulauk allium schoenoprasum 20.Mustjuur scorzonera armoracia 21.Mädarõigas cochlearis armoracia 22.Naeris brassica rapa 23.Nuikapsas gongylodes 24.Petersell petroselinum crispum 25
RAPS Raps ehk õlikaalikas (Brassica napus) on õli- ja söödataim ristõieliste sugukonnast ja kapsarohuperekonnast. Raps on tekkinud rüpsi ja kapsa looduslikust ristlusest ja teda tuntakse 3. sajandist. Rapsi on nimetatud ka õlikaalikaks. Nimetus on tulnud sellest, et noor rapsitaim sarnaneb väliseltkaalikale. Kõige paremini sobivad rapsi kasvatamiseks keskmised liivsavi- ja saviliivmullad, mille pH on üle 6,5. Kui pH tase on 6,0 või alla selle, on muldade lupjamine vajalik. Rapsi kasvatamiseks ei sobi
mitmesugustel muldadel, sest on teistest teraviljadest vähenõudlikum. Paremini õnnestub happelistel muldadel, s.h. kuivendatud turvasmuldadel. Teravilja ülekaaluga külvikordades on kaer nn. fütosanitari rollis, aidates leevendada saastumist taimehaigustega. Sobivaimad eelviljad on rühvelkultuurid, eriti kartul, seejärel kaunviljad, ristik, põldhein. Kaera esivanemaks on ka praegu meie põlde risustav tülikas kõrreline tuulekaer Raps Brassica napus Raps, ehk õlikaalikas on väliselt üsna sarnane kapsasrohu perekonda kuuluvate teiste kollaseõieliste taimedega nagu must sinep, sarepta sinep ja õlinaeris. Rapsi lehed on sinakasrohelised, õitseajajal on rapsipõld kui kollane lillemeri, olles mesilastele heaks korjemaaks. Kasvab meelsamini küllaldase õhuniiskusega paigus, seega rohkem merelähedases kliimas. Rapsist saadakse väga hea kvaliteediga toiduõli, samuti mittekuivavat õli tööstuslikuks otstarbeks.
Raps ehk õlikaalikas (Brassica Napus) · Raps ei talu põuda ega liigniiskust. · Kasvuks kõige paremini sobivad keskmised liivsavi ja saviliivmullad, mille pH on üle 5,5. · Raps annab aastas ühe saagi ning hea saagi seal, kus kasvab oder. · Taim pärineb ristõieliste sugukonnas ja kapsasrohu perekonnast, ning on tekkinud rüpsi ja kapsa looduslikust ristumisest. · Rapsi kodumaadeks Euroopas peetakse Hollandit ja Inglismaad. Rapsi kasutatakse:
EXP - Ekspansiin on perekond mitteensümaatilisi proteiine, mida leidub taime raku seintes. Tähtsate rollidega raku kasvus, vilja pehmenemisel, juure karvakeste tekkes jpm. Seotud on ka auksiinide tegevusega ja teiste raku hormoonidega nagu: gibberilliin, tsütokiniin. AGP - Arabinoglaktaanvalk PME - Pektiini metüülesteraas PRX - Raku seina peroksüdaas Laccase - Vaske sisaldavad ensüümid, mis oksüdeerivad hüdrokinoonid kinoonideks. Uurimus, mis tehti hiina kapsal (Brassica rapa L.) näitas, et mõningad raku seinaga seotud geenidel on oluline roll kuumakindluse tekkimisel. Mitmed geenid ja kodeerivad valgud XTH perekonnast on ülesreguleeritud, pärast kuumusega kokkupuudet. Teised tabelis väljatoodud ensüümid ja proteiinid olid üles reguleeritud 2-3 kordselt isegi pärast esimest kokkupuudet 37 °C-ga. Kuumus tekitab muutusi raku seina metabolsimis ja see on oluline füsioloogiline mehhanism kuumatolerantsi tekkes
RAPS Raps ehk õlikaalikas (Brassica napus) on õlija söödataim ristõieliste sugukonnast kapsasrohu perekonnast. Raps on tekkinud rüpsi ja kapsa looduslikust ristlusest.Rapsi nimetus õlikaalikas on tulnud sellest, et noor rapsitaim sarnaneb väliselt kaalikaga.On üheaastane kultuurtaim. Rapsil on nii tali- kui ka suvivorm Talirapsil kasvab külviaastal kasvukuhik(varrealge), mis ebasoodsate talvitumistingimuste korral võib hukkuda. Talirüpsiga võrreldes on taliraps talveõrnem
Liik Ladinakeelne nimetus 1 Brassica oleracea var. capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus
Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvade molekulid on mittepolaarsed. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga Õlid Rapsiõli pressitakse rapsi (Brassica napus) seemnetest külmpressimise, kuumpressimise või ekstraheerimise meetodil. Kõrvalsaaduseks on rapsikook, mida kasutatakse loomasöödana. Rapsiseemne õlisisaldus on 35– 45 %. Rapsiõli kasutatakse inimtoiduks ja biodiislikütuse valmistamiseks. Toiduõli on tavaliselt rafineeritud, et vähendada selle rääsumist hapniku toimel. Rapsiõlis on suhteliselt vähe küllastatud rasvhappeid ning rohkem küllastamata rasvhappeid; olulise osa moodustavad linool- ja linoleenhape.
võrra võrreldes tavamaisi kasvatajatega, mis on tõstnud põllumehe sissetulekut kuni 120 hektari kohta (arvestades saagikust ja taimekaitsevahendite kasutamist). · Ohud: allergia, toksilisus ja antibiootikumiresistentsuse teke. · Tänaseks ei ole tõendeid, et GM taimed tekitaks rohkem allergiaid või oleks mürgisemad. geenisiire sugulasliikidele ( näit. Raps : Soov kasvatada rapsi biokütuseks (Brassica napus) Willamette orus, kus on traditsiooniline Brassica juurviljade seemne tootmise piirkond Brassica seemnetootjad mures, et biokütuse rapsi kasvatamine rikub nende puhta seemne. Uurimisprojekt, et testida geenisiiret rapsi ja Brassica juurviljade vahel. Hetkel vähe teada rapsi ja Brassica juurviljade hübridiseerimise kohta) kasulike putukate hävimisoht, biodiversiteedi vähenemine. Geenisiire on probleemiks kõigi taimede puhul, olenemata nende aretusmeetodist. Teiste ohtude osas ei ole mahukad uurimistööd leidnud tõendusmaterjali.
Tartu Kutsehariduskeskus LM 14 Lenna Diana Vaab LILLKAPSAS Referaat Tartu 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ajalugu 3. Morfoloogia 4. Paljunemine 5. Kasvatamine 6. Kasutamine 7. Toiteväärtus ja biokeemiline koostis 8. Teisendid 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Lillkapsas ehk Brassica oleracea var. botrytis on kapsa teisend, mis kuulub kapsasrohu perekonda. See on üheaastane rohttaim, mille õisikut kasutatakse köögiviljana. Eestis on lillkapsas nõutud köögivili, mis tänu impordile on meil nüüd ka aastaringselt kättesaadav. Ajalugu Köögiviljana tuntakse lillkapsast enam kui 2500 aastat. Selle eelkäija pärineb Väike-Aasiast. Egiptuses kasvatati lillkapsast juba 4.saj eKr. Euroopas kasutati seda kõigepealt Itaalias
Referaat Lillkapsas Aivo Puusils Pm1b Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Ajalugu 3.Morfoloogia 4.Paljunemine 5.Kasvatamine 6.Kasutamine 7.Kokkuvõte 8.Kasutatud materjalid 9.Tabel Sissejuhatus Refraadi teemaks valisin lillkapsa , sest see tundus huvitav . Lillkapsas (Brassica oleracea var. botrytis) on kapsasrohu perekonda kuuluva kapsa teisend. Lillkapsas on üheaastae rohttaim, mille õisikut kasutatakse köögiviljana. 1 Ajalugu Lillkapsa eelkäija pärineb Väike-Aasiast. Köögiviljana tuntakse seda taime juba enam kui 2500 aastat.Egiptuses viljeldi lillkapsast juba 4. sajandil eKr.Euroopas levis ta kõigepealt Itaalias. 16
gl/8e5pzt 3. Nimi: Mehhiko päsmaslill Ladinakeelne nimetus: Ageratum houstonianum Sugukond: Ageratum Interneti aadress: http://goo.gl/Inpsbq 4. Nimi: Alatiõitsev begoonia Ladinakeelne nimetus: Begonia semperflorens Sugukond: Begoniaceae Interneti aadress: http://goo.gl/dUWmYQ 5. Nimi: Ibeeriselehine tukalill Ladinakeelne nimetus: Brachycome iberidifolia Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: https://goo.gl/BwyHuR 6. Nimi: Ilukapsas Ladinakeelne nimetus: Brassica oleraceae Sugukond: Brassicaceae Interneti aadress: http://goo.gl/3wvMlH 7. Nimi: Hiina aedaster Ladinakeelne nimetus: Callistephus chinensis Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: http://goo.gl/SJ7f2F 8. Nimi: Puis-petuunia Ladinakeelne nimetus: Calibrachoa x hybr. Sugukond: Solanaceae Interneti aadress: http://goo.gl/7RmwZA 9. Nimi: Mätashari Ladinakeelne nimetus: Celosia argentea Sugukond: Amaranthaceae Interneti aadress: http://goo.gl/MZy5aW 10
nimetusena ka kohvihernes. Kasutamise eripärad. Sarnaselt teiste kaunviljadega vajavad ka kuivatatud kikerherned väga pikka leotamist. Seetõttu eelistatakse läänemaailmas kerges soolvees konserveeritud kikerherneid, mis aga vajavad kindlasti sõelal nõrutamist ja hoolikat loputamist külma voolava veega. Nõnda uhutakse ära suur osa häirivaid soolegaase tekitavaid aineid. Lillkapsas · ladina k: [Brassica oleracea var.botrytis L.] Toiduks tarvitatakse lillkapsaõisikut,mis koosneb mahlakatest lühikestest,mitmekordselt harunenud õievartest koos vähearenenud õiepungadega.Lillkapsaõisik on suhteliselt kõrge toiteväärtusega. Supid, vormitoitud, salat. Puhasta lillkapsa õisikud lehtedest, lõika ära vars õisiku harunemiskoha lähedalt, pese ja pane 10-20 minutitks nõrka soola- või äädikalahusesse, et kõik röövikud ja putukad välja tõrjuda. Seejärel loputa külma veega üle
Eelistab päikselist ja tuulevaikset kasvukohta. HARILIK ÕLELILL e. kattelehine käokuld Helichrysum bracteatum HARILIK ÕLELILL e. kattelehine käokuld Helichrysum bracteatum Kõrgus 60-80 cm Õitseb juuli-september Palju värve ja õisi saab kuivatada Kitsad tumerohelised lehed Kasvukohaks sobib viljakas ja õhurikas pinnas Kasutatakse peenardel, konteinerites, kuivlillena Ettekülv märtsis- mais 0,5 cm sügavusele. külv aprillis-mais. ILUKAPSAS Brassica acephala ILUKAPSAS Brassica acephala 25 cm kõrge. Ümarate kurruliste gofreeritud lehtedega, mis sobivad dekoreerimiseks, garneerimiseks, toob värvi peenrasse. Kõige erksamad värvid + 10 kraadi öötemperatuuri juures. LÕHNAV LILLHERNES Lathyrus odoratus LÕHNAV LILLHERNES Lathyrus odoratus Taim pürib kõrgustesse ja kannab meeldiva aroomiga suuri värviküllaseid liblikõisi.
harilik kirburohi (Polygonum persicaria) L. Sgk: nelgilised (Caryophyllaceae) 13. harilik käokann (Lychnis flos-cuculi) L. 14. vesitähthein (Myosoton aquaticum) (L.) Moench 15. sõlmine kesakann (Sagina nodosa) (L.) Fenzl 16. longus põisrohi (Silene nutans) L. 17. oras-tähthein (Stellaria graminea) L. Sgk: ristõielised (Brassicaceae) 18. hall kogelejarohi (Berteroa incana) (L.) DC. 19. õlikaalikas (Brassica napus) L. 20. harilik hiirekõrv (Capsella bursa-pastoris) (L.) Med. 21. kivikilbik (Lobularia maritima) (L.) Desv. 22. sookerss (Rorippa palustris) (L.) Besser 23. põldsinep (Sinapis arvensis) L. Sgk: ädalalillelised (Parnassiaceae) 24. harilik ädalalill (Parnassia palustris) L. Sgk: roosõielised (Rosaceae) 25. metsmaasikas (Fragaria vesca) L. 26. ojamõõl (Geum rivale) L. 27
Meliss 3 20-25 C 3-4 nädalat aprill Tiivuline toonelill Ammobium alatum 1 15-20 C 4-7 päeva Suur lõvilõug Antirrhinum majus 1 V 15-23 C 10-14 päeva Mätashari Celosia 1 V 20 C 7-14 päeva Ilukapsas Brassica oleracea 1 15 C 6-8 päeva Aedaster Callistephus chinensis 1 10-15 C 7-14 päeva Tulipunane sigaretilill Cuphea ignea 1 18-20 C 7-14 päeva Hiina nelk Dianthus chinensis 1 16-20 C 7-14 päeva Keskpäevalill Dorotheanthus 1 18 C 14-20 päeva
Sobib amplisse või teiste taimede vahele (fooniks). Peenrasse pinnakattetaimena, täitva funktsiooniga. Joonis 7. Kard-hõbepael `Silver Falls' amplites (http://www.backyardgardener.com/tmimages08/280/4/280x280x4223.jpg.pagespeed.ic.inXjU echDh.jpg;http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/ca/Dichondra_'Silver_Falls'_Pot _1600px.jpg ) Ilukapsas (Brassica oleracea) -ilukapsas (B. oleracea Acephala rühm) Saab hakkama varjulisel rammusal mullal, kuid parim kasvukoht on päikseline ja savikas, avar siis arenevad värv ja lehe kuju kõige ilusamaks. Vajab kuival suvel kastmist, et olla värviline ja lopsakas maa ei tohi muutuda kunagi tuhkkuivaks. Kolletunud lehed tuleb ära korjata. Sügisel võib ilukapsa üles kaevata ja istutada taimeklumpidest jäänud tühiktesse.
*Kloroplastid esinevad sõnajalgtaimede ja mõnede varjuliste kasvukohtade õistaimede epidermis ning enamusel taimedest õhulõhede sulgrakkudes. Viimastes võib leida ka värvituid ümaraid leukoplaste. *Epidermirakud eritavad väljapoole vaha ning kutiini - moodustub värvitu kile, kutiikula (cuticula). Kui vaha koguneb kutiikula pinnale (epikutikulaarne vaha), räägitakse vahakihist. Enamasti on see sinakashall kirme, nagu näiteks aednelgi (Dianthus caryophyllus) ja kapsa (Brassica oleracea) lehtedel. Mõnel taimel võib vahakiht olla õige paks, näiteks andi vahapalmil (Ceroxylon andicola) tüsedusega kuni 5 mm. *Epidermist võivad välja ulatuda väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad ehk trihhoomid. Noored karvad on elusad, vanad, väljakujunenud karvad aga enamasti surnud. *Kui väljakasved jäävad madalateks väikesteks kühmudeks, nimetatakse neid papillideks ehk näsadeks
Küüslauk ja sibulad Alliumi perekonna taimi iseloomustab tugev, läbitungiv aroom. Perekonna tähtsamad esindajad on: 1) Sibulad prekursoriks on S-(1-propenüül)-L-tsüsteiin sulfoksiid 2) Küüslauk prekursoriks on S-(2-propenüül)-L-tsüsteiin sulfoksiid 3) Porrulauk 4) Murulaugud 5) Salotid Lakrimatoorne = pisaraid tekitav tiopropanaal vääveloksiid (seostatakse värskete sibulate üldaroomiga) Valge kapsas, punane kapsas, rooskapsas Perekond Cruciferae hõlmab Brassica taimi 1) Kapsas 2) Brüsseli kapsas ehk rooskapsas 3) Naerid 4) Pruun sinep 5) Vesikress 6) Redised 7) Mädarõigas Peamised komponendid on 2-propenüül-3-butenüül-isotiotsüanaadid ja 2-fenüületüül- isotiotsüanaadid. Pürasiinid Paprika pipar ja tsillid sisaldavad suurtes kontsentratsioonides 2-isobutüül-3- metoksüpürasiini, mis biosünteesitakse leutsiinist. 2-sec-butüül-3-metoksüpürasiin on üks porgandite tüüpiline aroomiaine.
kroonlehest nendega diagonaalselt Kroon lahklehine, tavaliselt aktinomorfne (kiirjas) Tolmukaid 4 kuni palju; Sigimik tavaliselt kahekambriline, kambreid eraldab sekundaarne vahesein, mõnikord günofooriga (pikenenud õiepõhi, mille otsas on sigimik) Viljad varieeruvad (kõdrad) o Sinapis arvensis põldsinep o Brassica oleracea kapsarohi o Kõik ristõielised juurviljad on tõestatud vähivastase toimega (sulfofuran) ja aitavad kaalu langetada o Mädarõigas, kaalikas, redis o Raps (õlikaalikas) Brassica napus ssp. Näpus o Wasabia japonica - Jaapani vasabi Selts Malvales kassinaerilaadsed Enamasti puud Tihti esinevad pikad hargnevad karvad ja limaga täidetud õõnsused mitmesugustes kudedes.
world leader in the production of potash, aluminum, nickel, salt, sulphur and uranium, among others. Today, Canada is the leading producer of potash and is estimated to rank in the top five global producers of aluminum, diamonds, cobalt, nickel, platinum, tungsten, uranium and sulphur Alberta is the country's largest producer of crude oil and gas products (especially natural gas) 13. Which is the main crop grown in the Prairie Provinces? The main crop is wheat, but barley, brassica, canola, and oats are also cultivated. 14. The political and language situation in Quebec. Why do the Quebecois want to be called a distinct society? French is the official language of Quebec 15. What is Nunavut? Nunavut is a territory in Northern Canada. Its' capital is Iqaluit It is Inuits' territory The USA 1. According to J. F. Kennedy, which were the three strong forces that made people migrate to the US? religious persecution, political oppression, and economic hardship 2
· Vähendavad umbrohtumust · Suurendavad mulla bioloogilist aktiivsust · Parandavad muldade veemahutavust · Suurendavad liivmuldade sidusust ja savidel vähendavad Õlirõigas Ristõieliste seas tugevaima sammasjuurega, hea külgjuurte moodustamine Raphanus sativus ka sügavamates kihtides, peente külgjuurte areng ainult kobedas mullas hea Raps Tugevad sammasjuured, mis väga tundlikud mullatihenemisele. Brassica napus Tugev peenikeste külgjuurte areng kobedas mullas. Rüps Külgjuurte areng nõrgem kui rapsil Brassica rapasubsp. oleifera Valge sinep Kobedas mullas sammasjuurte ja külgjuurte areng hea. Tihedas, Sinapis alba struktuuritus mullas juurte areng tagasihoidlik. Tõrjub peedinematoode. Mõjutab soodsalt bakterite seente elutegevust mullas. Järelkultuurid
Kloroplastid esinevad sõnajalgtaimede ja mõnede varjuliste kasvukohtade õistaimede epidermis ning enamusel taimedest õhulõhede sulgrakkudes. Viimastes võib leida ka värvituid ümaraid leukoplaste. Epidermirakud eritavad väljapoole vaha ning kutiini - moodustub värvitu kile, kutiikula (cuticula). Kui vaha koguneb kutiikula pinnale (epikutikulaarne vaha), räägitakse vahakihist. Enamasti on see sinakashall kirme, nagu näiteks aednelgi (Dianthus caryophyllus) ja kapsa (Brassica oleracea) lehtedel. Mõnel taimel võib vahakiht olla õige paks, näiteks andi vahapalmil (Ceroxylon andicola)
kipub välja venima ja õitseb vähem. Täispäikeses vajab hoolikamat kastmist BRACHYCOME IBERIDIFOLIA - IBEERISELEHINE TUKALILL • Väga jõuliselt õitsev, üheaastane taim kõrgusega 15-25 cm.Taimel on rohkelt paljulehelisi õrnasid õisi, korvikesed 3 - 3,5 cm diameetriga. Tukalill armastab sooja ja päikest. Tahab avatud kasvukohta. Täieliku dekoratiivsuse saavutab kerges, isegi natuke kuivavõitu, aga toitaineterikkas mullas. BRASSICA OLERACEA - ILUKAPSAS • Valgustarmast av, külmakindel, kasvab hästi viljakal, neutraalses pinnases. • taim on tihe, käharate leheservadega . Erksad värvused. Sobib väga hästi haljastusse. CALLISTEPHUS CHINENSIS – HIINA AEDASTER • Olenevalt sordist kasvab 20- 100 cm kõrguseks puhmikuks. Juulist külmadeni tekivad varte tippu ühekaupa lihtõielised või täidisõielised korvõisikud. Õisikud olenevalt sordist väga erineva värvuse ja
super 2 l/ha 23 eur/ha kartuli koristamist Ouragan 5 eur/l 1 kord 2-3 päeva enne system 4 3- 20 eur/ha kartuli 4l/ha tärkamist. Kapsas (Brassica) Haigused Nuuter (Plasmodiophora brassicae) Ennetatav Kasvatada nuutrile vastupidavaid sorte, kuid pidage kindlasti kinni soovitatavast külvikorrast.Kasvatada ainult terveid istikuid.Haiged,paisunud juurtega taimed hävitada,mitte aga kompostida.Tarvitada värsket ja täiesti haigusvaba lavamuld. Masinate ja tööristade desinfektsioon.Aururamine. Agrotehniline Pidage kinni külvikorrast: kapsase kasvatamine samal põllul iga 5 aasta tagant on soovitatav, minimaalne vahe olgu 3 aastat
Saagiorganid: 1.Juur-peet,kaalikas,naeris,porgand,petersell,redis,pastinaak,mustjuur. 2.vars-kõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad- · Hüpokotüül:peet,kaalikas,naeris · Vars:nuikapsas,söödakapsas,kartul,lina,kanep · Leht:salat,spinat · Lehe osad:seller,tubakas,sibul 4.õied-lillkapsas, brokkoli kapsas,humal 5.seemned ja viljad-teraviljad,kaunviljad,õlitaimed,viliköögiviljad.See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. Brassica sugukonnas on kõik osad saaki moodustavad. 8) Taime kasvutegurite toimimise objektiivsed seaduspärasused. 1. miinimumreegel- piirab saagikust tegur, mis rahuldab taime vajadusi kõige vähem 2. üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise reegel- kõik faktorid mõjutavad üheaegselt ja mõjutavad ka vastastikki üksteist 3. asendamatuse reegel- ükski kasvutegur ei ole teisega asendatav. 9) Ilmastikuressursid Eestis ja nende mõju saagikusele. Soojusreziim
Saagiorganid: 1.Juur-peet,kaalikas,naeris,porgand,petersell,redis,pastinaak,mustjuur. 2.vars-kõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad- Hüpokotüül:peet,kaalikas,naeris Vars:nuikapsas,söödakapsas,kartul,lina,kanep Leht:salat,spinat Lehe osad:seller,tubakas,sibul 4.õied-lillkapsas, brokkoli kapsas,humal 5.seemned ja viljad-teraviljad,kaunviljad,õlitaimed,viliköögiviljad.See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. Brassica sugukonnas on kõik osad saaki moodustavad. 8) Taime kasvutegurite toimimise objektiivsed seaduspärasused. 1. miinimumreegel- piirab saagikust tegur, mis rahuldab taime vajadusi kõige vähem 2. üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise reegel- kõik faktorid mõjutavad üheaegselt ja mõjutavad ka vastastikki üksteist 3. asendamatuse reegel- ükski kasvutegur ei ole teisega asendatav. 9) Ilmastikuressursid Eestis ja nende mõju saagikusele. Soojusreziim
tiotsüanaadist. Mürosinaas hävib keetmisel. Kuigi inimese kohta andmed puuduvad, inhibeerib tiotsüanaatioon (CNS-) loomadel joodi omastamist kilpnäärme poolt, mille tulemusena tekivad jood-pöörduv (iodine-reversible) hüperplaasia, kilpnäärme hüpertroofia (nn. kapsa ja kaunviljade struuma) ning kasvupidurdus. OZT, inhibeerides joodi liitumist vastavate lähteühenditega, inhibeerib ka türoksiini sünteesi. Tulemuseks on rottidel joodi manustamisega mittepööratav nn. brassica seed struuma. Lisaks struumale (inglise k. goiter või goitre) põhjustavad progoitriin ja epigoitriin oma nitriilmetaboliitide kaudu ka maksa ja neeru laienemist ning surma. Loomadel on täheldatud ka sapijuha hüperplaasiat, hepatotsüütide kärbust e. nekroosi ja neeru tubulaarse epiteeli megalotsütoosi. Favism : · 3,4-dihüdroksüfenüülalaniin ning glükosiidide vitsiini ja konvitsiini pürimidiin-aglükoonid, mis sisalduvad toores põldoas (Vicia faba),
annaabi.ee 
