Infectious bovine keratoconjunctivitis Kristjan Rannaäär Veterinary medicine, 2. year, 2. group Abstract Infectious bovine keratoconjunctivitis (IBK) is a highly contagious ocular disease and big problem in cattle farms worldwide. It is the most common ocular disease of cattle caused by bacteria Moraxella bovis. This study focuses on IBK despite having low mortality rate and complete recovery, it causes significant loss of productivity in the herds affected due to the costs of treatment and considerable impact on afflicted animals, including blindness. This research is focused on the details, such as risk factors, pathogenesis, etiology, clinical signs prevention, transmission, and treatment, which animal handlers should be aware of to minimize the harm caused by IBK
banaanid); Selts Actinomycetales Actinomyces · 1877. a. avastas Bollinger mikroobi, mis põhjustas veistel lõualuus ja keeles kasvajataolisi moodustusi. Nendes "kasvajates" leiti kristaljaid struktuure, druuse, mida hakati nende kollase värvust tõttu nimetama väävligraanuliteks. · Need graanulid koosnesid tegelikult Actinomycese hüüfidest. Sai nime · Actinomyces bovis. Hiljem avastati sarnane haigus ka inimestel ja haigusetekitaja sai nime A. israelii. levik · Aktinomyces't leidub tavaliselt inimeste ja loomade suuõõnes, mandlitel ja ka hambakatus. Neid on ka naiste suguteede limaskestal ja nad kuuluvad oma peremehe normaalse mikrofloora koostisesse ja on tavaliselt mitteülekantavad. · Bergey oli ilmselt esimene, kes näitas, et hambakatus on rohkesti filamentseid
jalga), oleks olnud veelgi kõrgemad, [8] , kuigi see projekt on antud erinevaid disaini poolt Kohn Pedersen Fox , 530 m (1740 jalga), Chow Või Fook keskus . [9] Trump International Hotel and Tower Trump International Hotel and Tower , tuntud ka kui Trump Tower Chicagos ja Trump Tower on pilvelõhkuja korter-hotellkesklinna Chicago , Illinois . Hoone, mis sai nime miljardär kinnisvaraettevõte Donald Trump , projekteeris arhitekt Adrian Smithof Skidmore, Owings ja Merrill . Bovis Lend Lease ehitatud 96-korruseline struktuur, mis jõudis kõrgus 1389 jalga (423 m) koos oma torn, selle katus destillatsiooniseadmetest läbi kell 1170 jalga (360 m). See on külgnevates Peaharru Chicago River , vaatega sisenemise Lake Michigan kaugemale seeria sillad üle jõe.
Mükobakterite seas on väga palju erinevaid liike – keskkonna saprofüüte, opportunistlike kuni obligatoorseid patogeene. Kuigi nad on gram+ tsütokeemiliselt, siis nende kõrge lipiidi ja mükoolhappe sisalduse tõttu on nad värvimisele resistentsed. Ziehl-Neelseni värvimeetodi järgi on nad ZN-+ (punane) – seda kasutatakse ka eristamiseks teistest bakteriest. 1883. avastas R. Koch tuberkuloositekitaja (Mycobacterium tuberculosis). M. tuberculosis ja M. bovis on fakultatiivsed rakusisesed parasiidid. 5. B. hyodysenteriae laboratoorne diagnoos ja virulentsusfaktorid Brachyspira * liigub limas, saab kinnituda ja koloniseerida sea sooli. Esineb hemolüütiline (tsütotoksiline) aktiivsus. * toodab proteaase – kahjustab limaskesta, põhjustab punetust. Kaasneb verine kõhutõbi – düsenteeria.Võetakse proov (kaabitakse) jämesoolest, pärakust ja väljaheitest. Uuritakse mikroskoobiga. Kultiveeritakse vereagaril (selektiivne agar), lisatakse ABsid
Kuju ja avastaja järgi nimetatud ka "Kochi kepikeseks". Selle leidu uuritavas materjalis tähistatakse sümboliga BK+. Tuberkuloos on organismi üldnakkus, mis võib haarata kõiki elundeid ja kudesid. 9095% haigusjuhtudest avaldub kopsutuberkuloosina, mis on kõige nakkusohtlikum. Kõige eluohtlikum on ajukelme ja ajutuberkuloos (Meningitis, Meningoencephalitis tuberculosa). Inimesele on nakkusohtlik ka veiste tuberkuloosi tekitaja (Mycobacterium bovis). Selle nakkuse korral tekib põhiliselt kopsuväline (mahlasõlmede, neerude, luude, liigeste jne.) tuberkuloos. Eestis pole veiste tuberkuloosi registreeritud viimasel 20 aastal. Rohkesti esines seda mitmes praeguses SRÜ riigis. Eesti loomaarstidel on tänaseks tekkinud mure, et tuberkuloosihaige inimene võib nakatada tuberkuloosi lehmad, sest tuberkuloosi mükobakter on nakkusohtlik ka veistele. Looduses leidub ja on teadlaste poolt määratud üle saja mükobakteri liigi (M.
Toidumürgitus ei levi haigetelt inimestelt tervetele. Olenevalt tekkimise põhjustest võivad mürgistused olla bakteriaalse või mittebakteriaalse päritoluga. Tähtsamad toidupatogeenid, mis võivad saastunud toidu tarbimisel inimestel esile kutsuda toidumürgistusi: 1. Salmonella 2. Shigella 3. Campylobacter jejuni 4. Listeria monocytogenes 5. E. coli (enteropatogeenne) 6. Clostridium botulinum 7. Clostridium perfringens 8. Brucella abortus 9. Mycobacterium bovis 10. Staphylococcus aureus 11. Vibrio parahaemolyticus 12. Vibrio vulnificus 13. Yersinia enterocolitica 14. Coxiella burnetti Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 2. MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGISTUSED Mikrobioloogilise toidumürgistuse e. intoksikatsiooni puhul paljunevad mikroorganismid toidus ja produtseerivad seal toksiini, mis eraldub toitu juba mikroorganismi eluajal, sellest ka nimetus eksotoksiinid
polümüksiin, batsitratsiin. 2) valgu sünteesi pärssivad ained: aminoglükosiidid, tetratsükliinid, oksasolidoonid, makroliidid, klindamütsiin, streptogramiinid 3) nukleiinhapete sünteesi pärssivad ained: Kinoloonid, rifampitsiin, metranidasool 4) mikroobide ainevahetust e. Metabolismi pärssivad ained: sulfoonamiidid, dapsoon, trimetoprim. 12. Tuberkuloos- Seda põhjustavad inimestel M.tuberculosis, M. Bovis ja M.africanum. Levib süljepiisakeste abil (köhimine, aevastamine, laulmine jne). Difteeria- corynebacterium diphteriae. Nakatumine peamiselt süljepiisakeste kaudu, kuid ka nahakontakti kaudu nahahaavandite puhul. Salmonelloos e. Salmonella-enteriit e. Enerokoliit. Tekitavad S.typhimurium ja S.enteritdis. Levivad fekaalidega saastunud toiduainete kaudu. Kõhulahtsust tekitab enterotoksiin ja palavikku endotoksiin. Elab peamiselt inimese ja loomade sooles. Shigelloos e
mittesteroidsed põletikuvastased ravimid nagu aspirin jne. Esineb eakamatel. 3. segavorm (endogeenne + eksogeenne). Esineb valdaval osal astmahaigetest. Tuberkuloositekitaja ja selle levikuteed, riskigrupid (kes haigestub?) Kopsutuberkuloos on nakkushaigus, mille tekitajaks on Mycobacterium tuberculosis ehk Kochi kepike, erandjuhtudel võib tekitajaks olla ka Mycobacterium bovis. Haigus kahjustab kõige sagedamini kopse, harvem teisi elundeid (luu-liigessüsteem, kuseteed jt). Tekitaja: Tuberkuloosi tekitaja on aeroobne happekindel mikroob (Mycobacterium tuberculosis, erandjuhtudel ka Mycobacterium bovis), mis on väliskeskkonnas püsiv. Tänavatolmus püsib 10 päeva, raamatulehtedel 3 kuud, vees 150 päeva. Keetmisel hävib 5 minutiga, 5% kloramiinis 5 tunniga ja päikesevalguses 1,5 tunniga, jahedas, niiskes ruumis – 2 kuud. Levikuteed:
Osa 12 kasvab ka metanoolil. M. smegmatis kasvab kemolitoautotroofselt H2 + CO2 peal. Nad kasvavad ka gaasilistel süsivesinikel etaanil ja propaanil. Patogeensed mükobakterid. Perekonnas Mycobacterium on 2 ohtlikku patogeeni: tuberkuloosi- ja leepratekitaja. Tuberkuloositekitaja avastas R. Koch 1882. a. Tuberkuloos. Seda põhjustavad inimestel M. tuberculosis, M. bovis ja M. africanum. Tuberkuloos levib inimeselt inimesele süljepiisakeste abil (köhimine, aevastamine, laulmine jne). Kui tuberkuloositekitaja hingatakse sisse, siis jõuab ta kopsualveooli, kus ta fagotsüteeritakse ja ta paljuneb aeglaselt neutrofiilides ja alveolaarsetes makrofaagides. Kopsus tekib väike kolle, noodul. Sealt levivad bakterid edasi teistesse piirkondadesse ja moodustavad uusi koldeid. Tuberkuloosi on palju HIV-positiivsetel, kelle immuunsüsteem on nõrgenenud
· Efektiivse kiu osatähtsuse suurendamine ratsioonis · Vatsapuhvrite kasutamine · Pärmi eluskultuuri lisasöötmine · Eksamil küsitakse atsidoosi vältimist ja patogeene. Maksa abtsessid · Vatsas tekkivat kasutavad normaalse toitumise korral Megasphera elstenii bakterid, millised kasvavad optimaalselt pH 5,5...6 juures. · Happesuse langedes alla pH 5,5 hakkab suurenema Streptococcus bovis bakterite arvukus, millised põhiliselt produtseerivad piimhapet, Streptococcus bovise kasvu pH optimum 5,1...5,3. · pH 5,1...5,3 juures paljunevad kiiresti Fusobacterium necrophorum , kes tarvitavad energiaallikana piimhapet ja tekitavad maksa abtsesse. Laminiit · Laminiit on sõrgatsite haigus, milleks üheks põhjuseks on subkliiniline atsidoos. Laminiit on selline pikaajaline haigus, see ei teki kliinlise atsidoosi pärast
ülesandeid. Kiletiivaliste mitmekesisuse säilitamiseks on soodsaim viis poollooduslike koosluste majandamine. (Wikipedia, 2011) Sise- ja välisparasiidid Niitudel kariloomade karjatamine toob endaga kaasa eripärase putukarühma- sise- ja välisparasiitide leviku. Tuntumatest siseparasiitidest võib nimetada hobuse maokiini (Gasterophilus intestinalis), lamba-ninakiini(oestrus ovis) ja veise-nahakiini (Hypoderma bovis). Kuigi koduloomadele tüütud ja kohati isegi letaalselt kahjulikud, on paljud kariloomadel parasiteerivad putukaliigid muutunud haruldaseks tavapärase loomapidamise vähenemise ja tõhusate tõrjemeetodite tõttu. Koduloomade välisparasiite on enam kihulaste (Simuliidae), parmlaste (Tabanidae), raudkärblaste (Hippoboscidae) ja päriskärblaste (Muscidae) hulgas. 9
1. Otsene kahjustus mürkide, bakterite toksiinida, ioniseeriva kiirguse poolt 2. Vereloomeks vajalike ainete puudus Alimentaarne aneemia põrsastel 2 4 elunädalal rauavaene emisepiim, samuti vase, mangaani, koobaldi ja B-vitamiini vaeguse korral 2) Hemolüütilised aneemiad 1. Autoantikehad 2. Aneemiline faktor veistel söödakapsa ja rapsisroti suurte koguste kestval söötmisel tekib hemolüüs ja hemoglobinuuria 3. Parasiidid veite babesioonskorral (babesia bovis parasiteeriv eosloom) - veiste punakusesus 4. Bakteriaalsed toksiinid 3) Posthemorraagilised aneemiad akuutsete või krooniliste verejooksude korral ANEEMIA PUHUSED KOHASTUMISREAKTSIOONID 1. Erütropoeesi stimuleerimine toimub hüpoksia-erütropoetiini süsteemi kaudu. Erütropetiin valgulise iseloomuga hormoon, toodetakse neerudes. Stimuleerib normaalset erütropoeesi ja ka hemoglobiini sünteesi erütroblastides. Neerukoe hüpoksia stimuleerib erütropoetiini moodustumist. 2
Selts: Phthiraptera Alamselts: Väivilised Mallophaga Väivid on väikesed (0,5-11,0 mm), saleda keha ja suure ning laia peaga putukad. Suised haukamistüüpi. Väivid on lindude ja imetajate ektoparasiidid, kes toituvad naha epidermisest, karvadest ja sulgedest, vähem verest. Enamasti liigispetsiifilised ja levinud koos peremehega. Imetajatelt on leitud umbes 300 liiki väive. Enamik liike parasiteerib lindudel. Võib eristada kaks ökoloogilist gruppi: karvaväivid Bovicola (=Trichodectes) bovis veistel, B. ovis lammastel, Werneckiella equi hobustel, Trichodectes canis koertel (on ka Dipylidium caninum'i vaheperemees) ja suleväivid näiteks Menopon gallinae kanadel. Väividel esineb homokroomia, värvuse sarnasus peremehe värvusega. Nii on luigel väivid valged, peoleol kollased. Selline nähtus on loomariigis haruldane. Liikide arv: 3000, Eestis 35-40 liiki. Kirjandus: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 6. Tartru Alamselts: Täilised Anoplura
Üldiseloomustus Mükobakterid on pulgakujulised happe- ja leelisekindlad mikroorganismid. Nende happekindlus on tingitud unikaalsest rakuseina ehitusest (lipiidide sisaldus kuni 40% kuivkaalust). Grami meetodil need tänu sellele ei värvu, traditsiooniliselt kasutusel Ziehl-Neelseni meetod ning fluorestseeruv värv auramiin. Olulisemad patogeenid on tuberkuloosi tekitajad • Mycobacterium tuberculosis mis kuuluvad nn. M. tuberculosis kompleksi • M. bovis • M. africanum Leepra ehk pidalitõve põhjustaja • M. leprae Potentsiaalselt patogeenseid mükobaktereid • M. avium kompleks (MAC) • M. xenopi • M. kansasii • M. malmoense Potentsiaalselt patogeensed mükobakterid on looduses laialdaselt levinud (pinnases, tolmus, jõgede ja järvede vees, kanalisatsioonisüsteemis, basseinides, akvaariumides jne.), võivad põhjustada mükobakterioosi eriti immuunpuudulikkusega inimestel
vastsed on täiesti taimtoidulised. Nukkumiseks ronivad täiskasvanud vastsed kuivale, mõnikord lähevad nad veekogust üsna kaugele. Elutsükli pikkus on 1 kuni 3 aastat. Paljude parmuliikide emased on tuntud agressiivsete vereimejatena, kelle pisted on väga valusad ja nad võivad rünnata kõikvõimalikke loomi roomajatest imetajateni. Ka inimest rünnatakse väga sageli. Kõige suuremad parmuliigid, näiteks veiseparm (Tabanus bovis), inimesi ei ründa. Isased parmud toituvad ainuüksi taimemahladest. Parmude sülg on küllalt mürgine, massilise esinemise korral võivad nad ohvrit tugevasti kurnata. Kuna parmud võivad verd imeda ka mõne päeva vanustelt korjustelt, võib juhtuda, et nad kannavad edasi igasuguseid haigusi. Ei ole kaitsealune liik. 3 Herilane on kiletiivaliste (Hymenoptera) seltsi kuuluv astlaliste (Aculeata) ja rippkehaliste (Apocrita) alamseltsist lendav putukas, kes pole ei
näidustustel. Kasutatakse difteeria anatoksiini (toxoid): § DTP - difteeria, teetanus, pertussis; § TD ja Td - teetanus, difteeria; § D - difteeria monovaktsiin (anatoksiin). § Kontaktsetele erütromütsiini 7 päeva vältel, kandjatele erütromütsiini või rifampitsiini. Mycobacterium § Enamus Mycobacterium liike mittepatogeensed § Elavad pinnases ja pinnavees § Mycobacterium tuberculosis: tuberkuloos (TB) § Harva põhjustavad sarnase pildi ka M. bovis, M. africanum § M. leprae: põhjustab leeprat ehk pidalitõbe § Mycobacterium avium: lindude TB § Põhjustab AIDS haigetel opurtunistlikke infektsioone § M. avium paratuberculosis: paraTB või Johne's haigus rohusööjatel. Mükobakterid üldised omadused § Enamus on aeglase kasvuga § Pooldumisaeg umbes 1 ööpäev § Võrdle! - E coli - 30 minutit § Gram-positiivne, kuid ei värvu Grami meetodil! § Rakusein sisaldab mükoolhapet § "Happekindel"
efektiivsust, sest toiduained võivad olla saastunud termoresistentsete toksii- nidega, mis üldjuhul hävinevad selliste temperatuuride juures, mida toidu- ainetööstustes rakendatakse suhteliselt harva. Tähtsamad toidupatogeenid: · Salmonella, · Shigella, · Campylobacter jejuni, · Listeria monocytogenes, · E. coli (enteropatogeenne), · Clostridium botulinum, · Clostridium perfringens, · Brucella abortus, · Mycobacterium bovis, · Staphylococcus aureus, · Vibrio parahaemolyticus, · Vibrio vulnificus, · Yersinia enterocolitica, · Coxiella burnetti. Väga oluliseks bioloogiliseks ohuallikaks toiduainetes on mükotoksiinid. Mükotok- siine produtseerivad erinevad hallitusseened. Toiduainetes on mükotoksiinidest levinumad aflatoksiinid. Aflatoksiine produtseerivad Aspergillus flavus'e ning Aspergillus parasiticus'e liigid. Aflatoksiinid avaldavad inimesele kantserogeenset ja maksa kahjustavat toimet.
antigeensuse. Taolised vaktsiinid tekitavad lokaliseerunud ja tugeva immuunvastuse ega vaja tavaliselt korduvvaktsineerimist. Samas on elusvaktsiinide manustamine immuunkomprimeeritud isikutele raskendatud. Antigeenide kasutamine vaktsiinides tähendab kunstlikku aktiivset immuniseerimist. Elusvaktsiinid on tuulerõugete, lastehalvatuse, mumpsi, hepatiit A, kollapalaviku, leetrite, punetiste vastu. Ainus bakteriaalne elusvaktsiin on tuberkuloosivastane (Mycobacterium bovis). Surmatud viirusvastased vaktsiinid on lastehalvatuse, gripi, marutõve jne vastu. Enamik bakterivastaseid vaktsiine sisaldavad surmatud mikroorganisme. Nt tüüfuse, koolera, katku, läkaköha vastased vaktsiinid. Teised bakterite vastased vaktsiinid sisaldavad bakterite rakuseina komponente. Nt läkaköha, meningokoki, pneumokoki vastased vaktsiinid. Mõned viirusvastased vaktsiinid sisaldavad vektoreid (nt pärmiseen), mis sisaldavad antigeenseid klonaalseid valke
membraani difundeeruda suhteliselt vabalt, toimub see protsess substraadi kontsentratsiooni madala gradiendi korral liiga aeglaselt, et võimaldada rakkude kiiret kasvu. Soodustatud difusiooni (faciliated diffusion) puhul osaleb spetsiifiline difusiooni soodustav valk (facilitator). Glütserooli difusioon rakkudesse toimub poriini tüüpi kanalite kaudu, mis on moodustunud GlpF valgu baasil. Läbi nende pooride liiguvad ka uurea ja glütsiin. Bakteritel Zymomonas mobilis ja Streptococcus bovis toimub samal põhimõttel ka glükoosi transportimine. Kuigi paljud ühendid läbivad difusiooni teel välismembraani, on sisemembraan nende poolt läbitav ainult energiat nõudvate transportsüsteemide abil, kuna enamasti töötavad need süsteemid vastu kontsentratsioonigradienti. Seega on tegemist aktiivse transpordiga. Tsütoplasmaatiline membraan toimib hüdrofoobse barjäärina enamuse hüdrofiilsete molekulide suhtes. Primaarsed ja sekundaarsed transportsüsteemid
annaabi.ee 
