1812, I (135 . 587 ) . . (. 120 . 640 ), 25 . (110 ). 24 . . 25 . . " , , ", -- . , . : -- 44 ., -- 58 ., . . 40% . 25 26 , , , . . . . , " ", , , , , . -- : " " , " ". , , .
........................................................................18 Lisad..................................................................................................................................... 19 Lisa 1: Napoleon Bonaparte.............................................................................................19 Lisa 2: Napoleoni keisriks kroonimine............................................................................ 20 Lisa 3: Prantsuse impeerium aastal 1812........................................................................21 2 Sissejuhatus Napoleon Bonaparte nimi on kindlasti tuttav kõigile. Valisin tema uurimiseks kuna ta on mulle ajalugu õppides meelde jäänud suure väejuhina. Mind on mitu aastat huvitanud, mida ta Prantsusmaa ajaloo jaoks teinud on.
pani ise endale pähe, märkimaks asjaolu, et ta ei ole krooni kellegi käest saanud. 3 Seejärel pani ta ise krooni pähe ka enda kõrval põlvitavale abikaasale Josephinele. Valitsemis käik Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte (nime prantsusekeelne originaalkuju Napoléon I Bonaparte) oli Prantsusmaa valitseja 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 25. detsembrini 1799 oli ta konsul koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga. 25. detsembrist 1799 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser (Par la grâce de Dieu et les constitutions de la République, empereur des français). Vallutused
17. oktoobri hommikuks oli Bonaparte käsutuses 150 000 tääki ja liitlaväed olid oma arvukust suurendanud 300 000 meheni. Liitlasvägedesse kuulusid rootsi väed, keda juhtis endine Napoleoni marssal ja nüüdne Rootsi kuninglik troonipärija Jean-Bapiste Bernadotte. Keiser Napoleon I kaotas Leipzigi all üle 70 000 mehe ja liitlased 50 000 meest. Pärast Leipzigi kaotust taganes Napoleon Ida-Prantsusmaale ja sõdis nüüdsest oma territooriumil. Märtsis 1814 jõudsid liitlasväed Pariisi ja oma marssalite survel oli Napoleon sunnitud troonist loobuma. Ta pagendati Elba saarele, kus oma keisritiitli säilitanud Napoleon jätkas mõtete mõlgutamist troonile naasmisest ja Prantsusmaa kaotatud suuruse taastamisest. Ta põgenes Elbalt 1815. aasta märtsis ja randus Pranstsumaal. Vaimustunud armee asus kohe tema poolele ja ta marssis Pariisi. 18. juunil 1815 toimunud Waterloo lahingus sai ta lüüa
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 8. klass Rünno luhaväli NAPOLEON BONAPARTE Referaat Õpetaja: Tanel Mazur 2011 Narva Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Napoleon I................................................................................................................................... 3 Haridus........................................................................................................................................ 6 Sõjaväekarjäär............................................................................................................................. 6 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 8 Allikad.........................................................................
Hollandit, Põhja-Itaaliat, Loode-Saksamaad ja sisuliselt ka Vatikani. Napoleonil oli ka väga palju vasalle ehk läänimaid. Nendeks olid Hispaania, endine SRPR, Itaalia, Sveits jt. Prantsusmaal oli sel ajal ka palju liitlasi, näiteks Venemaa, Austria, Preisimaa ning Taani. Sõjakäik Venemaale Napoleon I-le ei meeldinud ültse, et ka Venemaal on valitsejaks keiser. Napoleoni eesmärgiks oli saada ainukeseks keisriks Euroopas ja seetõttu alustas ta sõjakäiku Venemaale 1812.aastal. Napoleon alustas retke suurima armeega, mida nähtud. Selleks arvuks oli ligilähedale 700 000 meest, mis sai endale nimeks Grand Armee. Venelased hoidusid otsesest lahingust Napoleoni vägedega ning taganesid. Vene vägesi toodi juhtima Mikhail Kutuzov, kes otsustas veelgi enam taganeda. Lõpuks toimus ikka lahing Moskva kaitseks ehk Borodino lahing, mis leidis aset 7.09.1812. See lahing on veriseim kokkupõrge Napoleoni sõjapidamise ajaloos. Napoleon I
1. ELULUGU Napoleon Bonaparte sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena Ajaccio linnas ning oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane Napoleone di Buonaparte. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoleon juba prantsuspärast nimekuju Napoleon Bonaparte. 11. november 1799 - 11. aprill 1814 ja 13. märts - 22. juuni 1815 Prantsusmaa valitseja 11. november 1799 - 25. detsember 1799 - koos Pierre Roger Ducos ja Emmanuel Joseph Sieyes'iga konsul. 25. detsember 1799 - 18. mai 1804 - esimene konsul. 18. mai 1804 -11. aprill 1814 - Prantsuse esimese keisririigi Prantsusmaa keiser. Joonis 1. Napoleon Bonaparte. Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu
1. Kes oli Napoleon I Bonaparte ? Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane Napoleone di Buonaparte. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoeleon juba prantsuspärast nimekuju Napoléon Bonaparte. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799 oli ta koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga konsul. 25. detsembrist 1799 kuni 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta Prantsusmaa keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser ja alates 1809. aastast Jumala armust ja keisririigi konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser.
Napoleon Bonaparte Sünd : Napoleon sündis 1769. aastal, 15. augustil Korsikal (saar), mille Prantsusmaa oli äsja Itaalialt ostnud. Teismelisena mängis ta pidevalt sõjamänge. Surm : Napoleon saadeti seekord Püha Helena saarele, kus ta veetis oma viimased 6 eluaastat inglaste vangina. 05. mail 1821. aastal ta suri 51aastasena. Levinud arvamuse kohaselt oli tema surma põhjuseks mürgitamine. Õppinud : Ta õppis 1779 1784 Brienne sõjakoolis ja 17841785 Pariisi kõrgemas sõjakoolis. Abielu : Napoleoni esimene abielu kestis 13 aastat koos Josephine de Beauhardnais'ga. 1810. aastal abiellus Napoleon Austria hertsoginna MarieLouise'iga ja neil sündis 1811. aastal poeg FrancoisCharlesJosephNapoleon. Iseloomustus : Napoleon oli oma iseloomult auahne, tahtejõuline, suure töövõimega ning tujukas. Tema loodud seadusandlus on eeskuju andnud ka teistele riikidele ja ta on sellega jätnud suure jälje õigussüsteemi arengule. Sõjanduses võeti t
Suutmata Inglismaad vallutada, kehtestas Napoleon 1806. aastal Briti saarte vastu kaubandusblokaadi, keelates teistel Euroopa riikidel inglise kaupu sisse vedada. See nn. kontinentaalblokaad oli küllalt edukas, kuid ebapopulaarne, kuivõrd sellest kaubandusest sõltuvad Euroopa riigi sattusid raskustesse. Kui Vene keiser Aleksander I blokaadist mööda püüdis hiilida, tungis Napoleon 675 000-mehelise nn. Suure armeega Venemaale ja lõi Aleksandri vägesid 1812. aastal Borodino lahingus. Seejärel kiirustas ta Moskvasse, lootes hõivata rikka linna. Selle asemel leidis ta eest peaaegu inimtühja Moskva, mille venelased peagi ise maha põletasid. Kohalejäänud talle ei alistanud. Napoleon andis taganemis-käsu. Karm Vene talv tuli seekord varem kui tavaliselt ja Prantsuse armee oli mõne nädala pärast omadega läbi. Tuhanded surid külma ja nälja kätte. Võitlusvõimeliseks jäi vaid mõni tuhat prantslast
Prantsusmaa Napoleon Bonaparte ajal. (Lühiessee ) Liis Liinev 11.c 01.03.08 Kes oli ja kust tuli? Sündis Korsikal vaesunud aadliku peres 15. augustil 1769. Õppis Brienne`i sõjakoolis, lõpetas Pariisi kõrgema sõjakooli 1785 leitnandi auastmes. Napoleon kui riigimees on huvi pakkuv nii talle ainuomase karakteri vaatenurgast kui ka suurte elualade kaupa: majandus, sõjandus, kultuur, seltskonnaelu, õigusloome, poliitika, diplomaatia jne. Napoleon, olles teose keskne kuju, enam kui lihtsalt peategelane, elab paljude huviliste sule all siiski ajalooprotsessist ja ajastu eluolust lahti rebimata koos oma rahvaga. (See on tähtis.) Faktide valik on iga Napoleoni kohta koostatud raamatu puhul raskeks probleemiks. Nii näiteks on inglaste maailmanägemus mandri-eurooplase omast tublisti erinev. Küll ei saa väita, nagu tahetaks end
Põhimõtted, mis levisid Napoleoni vallutuste kaudu: 1. Feodaalkorra kaotamine, aadlike feodaalsetele privileegidele tehti lõpp. 2. Vabaturumajanduse kehtestamine. 3. Kehtestati üldine sõjaväekohustus. 4. Kehtestati kodanike juriidiline üheõiguslikkus. Kõik seaduste ees võrdsed. 5. Rahvusliku eneseteaduse, rahvustunde tõus. Vallutused Egiptus Malta Itaalia Austria Sveits Holland Viini kongress Toimumis aeg: 1814 1815 Toimumise eesmärgik: Mitmete Prantsuse revolutsioonisõdadest, Napoleoni sõdadest ja Saksa-Rooma riigi lõpetamisest tekkinud probleeme lahendamine. Viimane lahing. Napoleoni viimaseks lahinguks sai Waterloo lahing, mis toimus 18. juunil 1815. Osapoolteks olid Prantsusmaa VS Suurbritannia Preisimaa kuningriik
jagunes 3 rühma Ainus riik, keda ei õnnestunud võita oli Inglismaa. Abielud I abikaasa – Josephine – abielu lahutati naise lastetuse tõttu Abielud II abikaasa – Marie Louise – oli Austria keisri tütar, kellega sündis ainus ametlik poeg, Napoleon Francis Joseph Charles Bonaparte (1811–1832), kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikest aega Prantsusmaa Lüüasaamine 1812 – suur sõjakäik Venemaa vastu, mis lõppes suure armee hävinguga 1813 – Leipzigi all Rahvastelahing, milles Napoleon sai lüüa 1814 – liitlased vallutasid Pariisi ja Napoleon loobus troonist ning läks pagendusse Elba saarele. Troonile sa Louis VIII Viimased eluaastad 1815 Napoleonviidi inglaste vangina Püha Helena saarele, kus ta suri 1821 arvatavalt maovähki. Teda on peetud üheks suurimaks väejuhiks ja
merelahingus. Briti admiral Horatio Nelson (1758-1805) sai lahingus surma, aga tema võit päästis Suurbritannia invasiooniohust. 1808. aastal tungis Napoleon Hispaaniasse ja puhkes sõda Suurbritanniaga, kes toetas Hispaaniat ja Portugali. Inglased saatsid Hispaaniasse väed, keda juhtis Wellingtoni hertsog. Ta saavutas võidu Salamanca (1812) ja Vittoria (1813) lahingus ning tõrjus parantslased Hispaaniast välja. Napoleoni katastroofiga lõppenud sissetungi tagajärjel Venemaale 1812. aastal suri nälga või hukkus lahingus üle 500 000 prantslase. 1813. aastal sai Npoleon Leipzingi lahingus hävitava kaotuse Euroopa ühendatult vägedelt, keda juhtis Preisi kindral von Blücher. 1814. aastal tungisid võõrväed Prantsusmaale ja Napoleon pagendati. Ta küll põgenes asumiselt, aga sai 1815. aastal Belgias Waterloo lahingus Wellingtonilt ning Blücherilt lõplikult lüüa. Napoleon suri pagenduses kaugel Atlandi ookeani St Helena saarel. Napoleoni iseloomuomadused
Prantsusmaa revolutsioon ja Napoleon Bonaparte Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon sai aluse 1789. aastal ning kestis 1799. Aastani. Selle ajaga suudeti kukutada Prantsusmaal kuninglik võim ja feodaalkord. See on maailmas enimtuntud revolutsioon. Üks peamiseks põhjuseks revolutsiooni tekkimisel oli väidetavalt valitseva kuningapaari saamatus riigi maine kujundamisel ning nende ükskõiksust selle suhtes. Kuningas Louis XVI oli valitsemiseks sobimatu, sest ta huvitus vaid puusepatööst ning arhitekti ametist, kuninganna Marie Antoinett'ile meeldis aga priisata ja armukesi pidada. Teiks põhjuseks võib pidada viletsat majanduslikku olukorda. Rahvast koormasid suured maksud, tööpuudus, toiduainete kallinemine ja kuningakoda kulutas raha üleüldsegi luksuse peale. 1791. Aastal Loodi I põhiseadus- kehtestati uueks riigikorraks konstitutsiooniline monarhia. 1793. aastal mõisteti kuningas riigireeturina surma ning hukati ka Marie Antonniete. Võimule tuli tem
,,Tsiviilkoodeksi" (ehk Napoleoni koodeksi). Keskajaga võrreldes jäeti kõrvale seisuslikkus ja kodanikud tunnistati juriidiliselt üheõiguslikeks. Tühistati sünnipärased eesõigused ja ka vaimulike eesõigused.Võrdsus jäi puuduma mehe ja naise ning isa ja laste suhetes. Naisel polnud õigust perekonna omandile, abielu sõlmimiseks vajas poeg kuni 26. ja tütar kuni 21. eluaastani vanemate luba. Prantsusmaa saavutas Euroopas ennenägematu ülemvõimu. 1812. aastal ebaõnnestus sõjakäik Venemaale. Napoleoni võitmiseks ühinesid siis Preisimaa, Venemaa, Rootsi ja Austria. Napoleon sai Leipzigi lahingus lüüa ning loobus 1814.aastal troonist. Liitlased saatsid ta Vahemeres olevale Elba saarele. Pärast Elba saarelt põgenemist marssis Napoleon ustava väe saatel Pariisi ühtki lasku tulistamata ning valitses keisrina veel 100 päeva. Teist korda loobus ta troonist pärast seda, kui tema väed Waterloo lahingus purustati
Mina lahkun, aga teie, mu sõbrad, jätkate Prantsusmaa teenimist. Tema õnn oli minu ainsaks mõtteks. See on ka edaspidi minu soovide sihiks. Ärge kahetsege minu saatust. Kui ma olen nõustunud edasi elama, siis seepärast, et teenida teie kuulsust. Ma kavatsen kirjutada ajaloolistest saavutustest, mida me koos korda saatsime. Hüvasti, mu sõbrad. Kui ma saaksin teid kõiki oma südame vastu suruda" Troonist loobumised ja surm Esmane troonist loobumine toimus 1814. aastal. Napoleon saadeti Elba saarele. Pole kahtulust et esialgu jõudnud Elba saarele polnud Napoleonil mingeid plaane. Ta pidas oma poliitilist elu lõpetatuks ja kavatses nagu lubanud kirjutada oma valitsemise ajaloo. Vähemalt jättis ta esimese poole aasta jooksul sellise mulje. Ta oli rahulik ja tasane.Elba saar anti Napoleonile täielikuks valdamiseks ja saare elanikud võtsid oma uut valitsejat suure austusega vastu. Vaikselt ja üksluiselt möödusid esimesed kuud Elba saarel. Mitte
mitu seaduste kodu, „Tsiviilkoodeks“- inimeste võrdsus seaduste ees, eraomandi puutumatud, kiriku lahutamine riigiks Konkordaat paavst Pius VII-ga. 1801 16.juuli sõlmis Pius VII Prantsusmaa Esimese konsuli Napoleon Bonaparte’iga konkoraadi, millega asendati Leo X ajal sõlmitud konkoraat. 6.aprillil 1802 sätestas nap.konkoraadile piirangud, mis võimaldas riigivõimul sekkuda kirkuasjadesse. Napoleon keisriks 1804. 18.mai 1804 kuni 11.aprill 1814 oli ta Prantsusmaa esimese keisririigi Prantsusmaa keister. Prantsuse senat otsustas anda Napoleon Bonapratele keisritiirli, otsuse ratifitseeris samal päeval rahavhääletus. Nap.kroonimine toimus 2.detsembri. Kroonimstseremooni pidi läbi viima paavst Pius VII, kuid Nap keeldus Rooma minemast ja kutsus paavsti pariisi. Kui tseremoonial paavast asus talle krooni pähe panema, haaras Nap selle tal käest ja pani ise endale pähe ja ka oma abikaasale. Koalitsioonisõjad
/ Föderatiivne keisririik *WILHELM I VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT. *NAPOLEONI VALLUTUSED / 1805.21.10 Trafalgari merelahing sai Napoleon lüüa / 1805.2.12 Austerlitzi lahing Venemaa ja Prantsusmaa vahel, Prantsusmaa võiduga / 1806 Sisenes Berliini / 1807 Tilsiti rahu Prantsusmaa Venemaa vaheline koostöö (1808-9 Venemaa selle lepingu tulemusena astub sõtta Rootsiga ja Vallutab Soome) / 1812 Venemaa I Isamaa sõda Prantsusmaa vastu ja samal aastal Moskva all Borodinos hävitavalt lüüa said vene väed prantsuse vägedelt / 1812.18.10. Prantslased Lahkuvad Moskvast / 1813 Lepizgi lahingus / rahvastelahingus lüüa / 1815 Waterloo lahingus lüüa *SELTSILIIKUMINE SAKSAMAAL / Võimlemisseltsid e. turniseltsid / Meestelaulu seltsid - August Heinrich Hoffmann 1841 (saksa hümn) ,,Saksamaa laul" - 1845 Esimene saksa laulupidu Würzburgis
Napoleoni vallutused • http:// www.avita.ee/pdf/maailma_ajaloo_atlas_napoleoni_ajast u.pdf • 1810. aastaks oli Prantsusmaa liitnud enda valdustega Madalmaad, Põhja- Itaalia, Illüüria • Napoleoni sugulased valitsesid Hispaanias, Itaalias, Poolas; Reini Liit oli Prantsusmaa protektoraat. • Prantsusmaa liitlased olid Preisimaa, Taani, Rootsi, Austria, Venemaa (Tilsiti rahuga 1807) 1812. aasta sõjakäik Venemaale õ. lk.89. • 24. juunil 1812 alustab Napoleon 450.000 mehelise armee eesotsas sõjakäiku Venemaale, sealne armee oli ligikaudu 300.000 • Vene väed taanduvad; M.Kutuzov • Septembris Borodino lahing • Napoleon marsib inimtühja Moskvasse, sõjavägi demoraliseerub; Vene tsaar Aleksander I keeldub rahuettepanekutest. • Oktoobris alustab Napoleon taandumist, Vene väed suruvad prantslased laastatud piirkondadesse. Prantslasi kimbutab nälg, külm ja Vene sõjaväe ning kohalike talupoegade rünnakud.
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultravioletkiirguse eest. He
teatasid Kutuzov ja Napoleon mõlemad oma võidust. 14) Millal ja kelle vahel toimus Leipzigi lahing? Milline oli selle tulemus ja miks nimetatakse seda ka Rahvastelahinguks? [lk 126] Kuigi Napoleonil õnnestus lühikese ajaga armee taastada, sai ta 1813 Leipzigi all peetud nn Rahvastelahingus Vene-Austria-Preisi-Rootsi ühendväelt lüüa. Reini jõest idasse jäävad alad vabanesid Prantsuse ülemvõimust ning peagi kandusid lahingud juba Prantsusmaa territooriumile. 1814 märtsis vallutasid liitlasväed Pariisi ning Napoleon I sunniti troonilt lahkuma. Napoleon saadeti asumisele Itaalia rannikul olevale Elba saarele, kuid ta säilitas keisri tiitli. 15) Mida tähendab mõiste „Napoleoni sada päeva“ ja millega see lõppes? Dateeri sündmus. [lk 126] Napoleoni 100 päeva. 1815 märts. 18 juuni 1815 toimub Waterloo lahing (Belgia), kus Napoleon saab lõplikult lüüa ja ta saadetakse Püha Helena saarele, kus ta 1821 aastal sureb.
1. ELULUGU Napoleon Bonaparte sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena Ajaccio linnas ning oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane Napoleone di Buonaparte. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoleon juba prantsuspärast nimekuju Napoleon Bonaparte. 11. november 1799 - 11. aprill 1814 ja 13. märts - 22. juuni 1815 – Prantsusmaa valitseja 11. november 1799 - 25. detsember 1799 - koos Pierre Roger Ducos ja Emmanuel Joseph Sieyes’iga konsul. 25. detsember 1799 - 18. mai 1804 - esimene konsul. 18. mai 1804 -11. aprill 1814 - Prantsuse esimese keisririigi Prantsusmaa keiser. Joonis 1. Napoleon Bonaparte. Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle
aastal ja Napoleon pidi perele raha teenima. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naasis ta Korsikale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. Revolutsioon avas Napoleonile kiire tõusutee juba 24-aastasena ülendati ta kindraliks. Ta paistis silma vapruse ja määratu tahtejõuga. 1793 oli ta aga sunnitud pagema Prantsusmaale. 1796-1797 saavutas Itaalias võidu ja sai vabariikliku kindrali kuulsuse. 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. oli ta Prantsusmaa valitseja, sõlmis rahu Austria ja Inglismaaga. 1804.aastal pani ta kehtima uue seadusekogu. Pärast võidukaid sõdu Inglismaa, Venemaa, Austria ja Rootsiga, kes olid Prantsusmaa vastu liitunud (Austerlitzi lahing), saavutas Prantsusmaa Euroopas ennenägematu ülemvõimu. Napoleoni siht oli muuta vallutustega suurendatud Prantsusmaa feodaaliganditest vabaks ja rangelt tsentraliseeritud võimuga riigiks. 18. maist 1804 kuni 11
ja esitada Venemaale rahutingimused. Venelasi tal võita ei õnnestunud ja ka rahuettepanekud lükkas Aleksander I tagasi. Venemaa oli sunnitud siis taanduma. *1812.a. - Borodino lahing, Napoleon võitis Vene armeed, mida juhtis M. Kutuzov. Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Hispaanias vallandas Vabadussõja. 1812.a. kehtestati Hispaanias uus põhiseadus, Hispaaniast sai konstitutsiooniline monarhia. Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Saksamaal vallandas ka seal Vabadussõja 1813.a. 1813 1814.a. toimus kuues koalitsioonisõda, kus liidu moodustasid Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Venemaa, Rootsi, Portugal. *1813.a. - Leipzigi lahing, Napoleon kaotas koalitsioonivägedele. *1814.a. - koalitsiooniväed vallutasid Pariisi 1815.a. moodustasid koalitsiooni Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Venemaa, Rootsi ja toimus seitsmes koalitsioonisõda: *1815.a. - Waterloo lahing, Napoleon kaotas koalitsioonivägedele ja loobus lõplikult troonist
muutnud rahva olukorra kehvaks, kuna elati pidevas hirmus saada giljotineeritud. 1799ndal aastal kukutas Bonaparte koos kahe mehe abiga Direktooriumi, sai esimeseks konsuliks ning kehtestas uue riigikorra. Sõlminud rahu Austria ja Inglismaaga, hakkas Napoleon korraldama riigi siseolusid kodanluse huvides. Konsulina piiras ta süvenevat anarhiat ja tegi lõpu kodusõjale. Aastal 1804 kroonis Napoleon Bonaparte end keisriks. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. Selle aja jooksul jõudis Napoleon jätta endast ajalukku märkimisväärse jälje, kuid kui positiivne või negatiivne see mälestus temast on? Elu peale keisririigi loomist Napoleoni loodud keisririik oli Prantsusmaa esimene keisririik ning seda perioodi iseloomustab lakkamatu sõjategevus Euroopas. Napoleon toetas absolutistliku monarhiat ning pika aja vältel sõna ,,vabariik" kadus käibelt. Loodi kohustuslik
q Jakobiinide Klubi liige EDULUGU q Touloni vallutamine, 1793 q Rojalistide mässu mahasurumine, 1795 q Sõjakäik Põhja Itaaliasse, 1796 1797 q Sõjakäik Egiptusesse, 1798 1799 q Kaheksateistkümnes brümaari riigipööre, 9 10. 11. 1799 ja kehtestas uue riigikorralduse Konsulaadi LAHINGUTEGEVU q S Marengo lahing, 1800 q Koalitsioonisõjad q Eluaegne konsul, alates 1802 q Uus seaduste kogu, 1804 q Prantsusmaa keiser, 1804 1814 q Austerlitzi lahing, 1805 q Trafalgari merelahing, 1805 KEISRIKS KUULUTAMINE q Friedlandi lahing, 1807 q Sõjakäik Venemaale, 1812 q Borodino lahing, 1812 q Leipzigi lahing, 1813 q Prantsusmaa keiser, 1815 (100 päeva) q Waterloo lahing, 1815 VIIMASED ELUAASTAD q Leipzigi lahing q Pagendati Elba saarele q Valitses keisrina 100 päeva q Waterloo lahing q Troonist loobumine q Saadeti Saint Helena saarele TIITLID q Prantsusmaa keiser
14. peatükk Prantsuse revulatsioon 17891799 18.sajandi lõpul valitses absolutistmikult kuningas Louis XVI ,, pärast mind tulgu või veeuputus" REVULATSIOONI PÕHJUSED 1.ÜHISKONDLIK maksukriis, 1 ja 2 seisus olid maksudest vabad. 2.POLIITILINE kuningas kutsus kokku seisuste keneralstaadid. 3.RAHANDUSLIK kuninga pillav eluviis. 4.MAJANDUSLIK oli vaja uusi makse kehtestada, nõuti makse ka 1. ja 2. seisusele. 1.seisus : 1% vaimulikud 2.seisus : 2% aadlikud 3.seisus : 97% lihtrahvas 1789 kutsuti kokku generaalstaadid. RAHVUSKOGU oli rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. GENERAALSTAADID seisuste esinduskogu | RAHVUSKOGU III seisus | ASUTAV KOGU III seisus + aadlikud Revulatsiooni alguseks loetakse Bastille kindluse vallutamist. 14.juuli 1789 Algasid ümberkorraldused riigis : 1.aadliseisus kaotati; 2.talupojad vabast
Üksikhäälikute õigekiri bool külm veini või mahlajook, marjade või puuviljaga buur Lõuna-Aafrika rahvus blokk - ühendus tiisel veopuu kramm kriimustus boor keemiline element dokk sadamarajatis laevade remondiks gild keskaegne ametiühendus kaasitama pulmalaule laulma krillima jonni ajama duur heliredeli osa, muusika termin Sõna keskel kirjutatakse helitu hääliku kõrvale K, P, T Tähtsad kapsad uhkelt ohtlik üksnes Erandid on: 1. Liitsõnad - NT: varbsein, kõrgkiht, umbsõlm 2. Liidete liitumiskohad NT: kukkki, jalgsi, argsi 3. Sama sõna muutevormid NT: jõudma, jõudsin, jõudke (nimetav: kärbes kärbse) NB!: hõlbus , hõlpsa 4. Võõrsõnades NT: gangster, röntgen Helitute häälikute kõrvale võivad G, B, D jääda Hääliku ühendid Kaashääliku ühendi põhireegel · Kaashääliku ühendis kirju
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Suure algustähega: · Nimed (isikud, olendid, kohad, maad, raamatud, taevakehad vms.) Martin Laadoga, Tallinn, Jupiter · Nimi ja nimetus koos õde Mare, Viljandi järv, Pärnu mnt, muinasjutt ,,Pöial-Liisi" 1. Isikud, olendid: jumal Zeus, Jaroslav Tark, Peeter Suur, Kaval-Ants, Torupilli-Juss · Ümberütlev nimi ehk metafoor: Emajõe ööbik, ajaloo isa(Herodotos) wtf? 2. Maade, riikide ametlikud nimed: Rootsi Kuningriik, Soome, Kesk-Aasia, Jaapani Keisririik, Suurbritannia 3. Veekogud, saared, mäed, lahed jt: Aegna saar, Balti meri, Hara laht, Suur Katel (laht) Saaremaal, Sõrve säär 4. Talud, külad, alevid, linnad, maakonnad: Avispea küla, Kõrboja talu, Kohila alev, laulupeo-Tallinn, Viljandi maakond, New York 5. Asutuste, koolide, seltside, liitude jm ametlikud nimed: Põltsamaa Linnavalitsus, Põlva Maavalitsus, Jõgeva Ühisgümnaasium, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti
,,Sõda ja Rahu" Probleem: kes on võimeline Venemaal elu edendama? Teos on ajalooline 19. saj algus kuni 1920-ndad Austerlitzi lahing 1812 Napoleoni sissetung Venemaale, Borodino lahing, dekabristide liikumine Tolleaegse ühiskonna hierarhia: 1. Keiser (tsaar) 2. Kõrgaristokraatia (Peterburis) teoses Kuraginid 3. Maa-aristokraatia teoses Bolkonskid 4. Provintsi aristokraatia (Moskvas) teoses Rostovid (Kuulusid perekondlikult
.................................................................................................................................. 7 MIDA MINA ARVAN LEMONTOVIST.................................................................................................................. 13 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................................................. 14 ELULUGU Lapsepõlv Mihhail Lermontov sündis 15. oktoobril 1814. aastal Moskvas. Luuletaja isa erukapten Juri Lermontov põlvnes soti aadlikest. Ema Maria pärines rikkast perekonnast ja oli saanud hea kasvatuse. Nende abielu oli õnnetu ja peagi kolis ema oma võimuka ja rikka ema Jelizaveta Arsenjeva juurde. Tulevane luuletaja polnud veel kolmeaastanegi, kui ta ema suri tiisikusse. Isa ja vanaema vahel, kes teineteist vihkasid, algas lapse hooldamise pärast vägikaikavedu. Isa vastuseisust hoolimata jäi
millele anti nimetused loodusnähtuste järgi. Revolutsiooni ajast alates hakkas Venemaa teistest riikidest maha jääma. Eestile mõjus Suur Prantsuse revolutsioon positiivselt (saadi tagasi Tartu ÜK, talupojad vabastati pärisorjusest). Üldiselt mõjus Suur Prantsuse revolutsioon positiivsemalt kodanlusele, negatiivsemalt feodaalkonnale ja oli eeskujuks teistele riikidele. 3. Kirjelda Napoleoni sõjaretke Venemaale. 1812. aasta isamaasõda (ka Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-P22. juunil 1812 kuulutas Prantsuse Napoleon I sõja Venemaale ning ööl vastu 24. juunit 1812 ületas 640 000-meheline Prantsuse Suur armee Neemeni jõe ja sellega Preisimaa-Venemaa piiri. Prantsuse sõda) oli 1812. aastal toimunud relvakonflikt Prantsusmaa ja Venemaa vahel. Napoleoni Prantsuse Suur armee, mille koosseisus oli Poolast, pärast Kościuszko ülestõusu (1794. aastal) ja Poola kolmandat