Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Бородинское сражение - Borodino lahing". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
1812, napoleone, bonaparte, 1769, 1821, 1814Napoleon Prantsusmaa keiser 1804-1814 Õ.lk.84-89 §12 Wikipedia Napoleon Bonaparte 15.august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) . Suguvõsa ja vanemad Korsika Buonaparted pärinesid itaalia väikeaadli hulka kuulunud suguvõsast, mille esindajad olid 16. sajandil Liguuriast Korsikale asunud. Napoleoni isa nobile Carlo Buonaparte oli jurist, kes 1777. aastal oli määratud Korsika vabariigi esindajaks Louis XVI õukonda. (pildil) Napoleoni peamine mõjutaja lapsepõlves
1. Kes oli Napoleon I Bonaparte ? Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane Napoleone di Buonaparte. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoeleon juba prantsuspärast nimekuju Napoléon Bonaparte. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799 oli ta koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga konsul. 25. detsembrist 1799 kuni 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta Prantsusmaa keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser ja alates 1809. aastast Jumala armust ja keisririigi konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser.
Napoleon Bonaparte Referaat Koostaja: Juhendaja: Talv 2017 Lapsepõlv Sünninimega Napoleone Buonaparte sündis 15.augustil 1769.aastal Ajaccio Korsika saarel. Eesnime sai ta tõenäoliselt onu järgi, kuigi sama nime kandis ka tema väikelapsena surnud vanem vend. Napoleon ristiti oma esimese sünnipäeva eel 21. juulil 1770 katoliku kiriku Ajaccio katedraalis. Napoleon oli väikeaadliku Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino poeg. Haridus Jaanuaris 1779 astus Napoleon Autuni usklikku kooli, et õppida prantsuse keelt ning sama aasta mais võeti ta Brienne-le-Château sõjakooli
Napoleon Bonaparte Referaat Juhendaja: Koostaja: Sisukord 1. Sisukord...................................................................lk. 2. Perekond Bonaparte................................................lk. 3. Varajased aastad.....................................................lk. 4. Haridustee................................................................lk. 5. Isa surm...................................................................lk. 6. Elutee.......................................................................lk. 7. Abielud ja lapsed......................................................lk 8. Isikuomadused.................................
NAPOLEON NAPOLEON q Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte q 15. 08. 1769 05. 05. 1821 q Sündis Korsika saarel q Sünninimi oli Napoleone di Buonaparte PÄRITOLU q Pärit vaesunud aadliku perekonnast q Isa Carlo Buanoparte q Ema Letizia Ramolino q Kümme õde venda q Ristiti 21.07. 1770 ISELOOM Auahne Isikukuulsus Karm ja halastamatu Tujukas Ailuroobik Taiplik ISIKLIK ELU Abielu Josephine de Beauharnais'iga 1796 1810 Abielu Marie Luise'ga 1810 1821 Palju abieluväliseid lapsi NOORUSAASTAD q 9 aastasena saadeti sõjakooli q Brienne´i sõjakool
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NAPOLEON BONAPARTE Referaat ajaloos Koostaja: 2015 SISUKORD 1. ELULUGU..............................................................................................................................3 2.NAPOLEONI SÕJAD.............................................................................................................4 3.ISIKLIKKU..........................................................
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NAPOLEON BONAPARTE Referaat ajaloos Koostaja: 2015 SISUKORD 1. ELULUGU..............................................................................................................................3 2.NAPOLEONI SÕJAD.............................................................................................................4 3.ISIKLIKKU..........................................................
Sisukord 1. Sissejuhatus Maailmaajaloo suurimaks sõjageeniuseks oli Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte. Geniaalse väejuhina rakendas ta oskuslikult revolutsioonisõdade ajal sõjaväe varustamiseks kasutusele võetud uuendusi, Tema algatusel loodud seadusandlus andis eeskuju ka teistele riikidele ning on jätnud püsiva jälje õigussüsteemi arengule. 2. Elulugu Napoleon Bonaparte on sündinud Korsikal 15. augustil 1769. Pärit oli ta vaesunud aadliku perekonnast. 9-aastasena saadeti Napoleon Prantsusmaale Brienne'i sõjakooli ning ta asus teenima suurtükiväeleitnandina. Napoleoni isa suri 1785.aastal ja Napoleon pidi perele raha teenima. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naasis ta Korsikale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. Revolutsioon avas Napoleonile kiire tõusutee juba 24-aastasena ülendati ta kindraliks
Napoleon Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte. Napoleon Bonaparte sündis Korsikal väikeaadlik Carlo Buonaparte ja tema naise Letizia Ramolino pojana 15. augustil 1769. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane.Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane Napoleone di Buonaparte. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoeleon juba prantsuspärast nimekuju Napoléon Bonaparte. Napoleon oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleon valitses Prantsusmaad18. mai 1804 - 11. aprill 1814(( &0000000000000009000000 9 years, &0000000000000328000000 328 day9 aastat, 328 päeva)20 March 1815 22 June 1815 (94 days) 20. märts 1815 - 22. juuni 1815 (94 päeva). Reini Liit oli moodustatud väikestest saksa riikidest , Prantsuse Esimese Keisririigi
Napoleoni päritolu ja sünd 8 klass Sisukord Sissejuhatus:Napoleon Pildid Napoleonist Suguvõsa ja vanemad Sünd ja nimi Õed ja vennad Pildid Kasutatud materjal Napoleon Napoleoni täisnimi on Napoleon Bonaparte . Ta oli Prantsusmaa väejuht ja valitseja. Sündis 15. august 1769 Ajaccio, Korsikal ja suri 5. mai 1821 Saint Helena saarel. Napoleon valitses Prantsusmaad 1799-1814 ning 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799 oli ta koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga konsul. 25. detsembrist 1799 kuni 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. Pildid
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 8. klass Rünno luhaväli NAPOLEON BONAPARTE Referaat Õpetaja: Tanel Mazur 2011 Narva Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Napoleon I................................................................................................................................... 3 Haridus....................................................................................................
Napoleon Bonaparte Andra Toom Rakvere Gümnaasium 10 B Elu. Napoleon I sündis 15 August 1769 ja suri 5. mail 1821 Sünninimeks oli Napoleone di Buonaparte. Ta vanemad olid Letizia Ramolino ja Carlo Buonaparte. Napoleonil oli seitse õde-venda, kes said täisealiseks, ning kolm õde-venda, kes surid lastena. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Haridus Autuni usklik kool Brienne-le-Château sõjakool École Militaire
Napoleon Bonaparte ja tema sõjad Napoleon Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Ta sündis 15. augusil 1769. aastal Korsikal ning suri 5. mail 1821. aastal. Napoleon valitses Prantsusmaad aastail 1799-1815. Napoleoni isa Carlo Buonaparte oli jurist. Napoleoni peamine mõjutaja lapsepõlves oli tema ema Letizia Ramolino. Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu. Sõjad: 1. I sõda Napoleoni vastu aastatel 1793–1797. Sõjategevuses osalesid Austria
Napoleon Bonaparte kui inimene, väejuht, riigimees Maailmas kõigile tuntud Napoleon oli üks maailma suurimaid sõjageeniusi, kelle võidud ja teod on teda jäädvustanud maailma ajalukku. Ta oli suursugune väejuht ja riigimees. Ta oli omaette isiksus. Napoleon Bonaparte sündis 15. augustil 1769 Korsika saarel ning suri 5. mail 1821 51- aastasena. Pärit oli ta vaesunud aadliku perekonnast. Tema sünninimi oli Napoleone Buonaparte, mille ta vahetas 1796 Napoleon Bonaparte vastu. 9-aastasena saadeti Napoleon Prantsusmaale Brienne'i sõjakooli ning ta asus teenima suurtükiväeleitnandina. Ta armus Josephine'i ja abiellus temaga. Hakkasid levima kuulujutud, et Josephine'l on armuke ja Napoleon võttis endale samuti armukesed. Ühega neist sai ta poja. Napoleon oli Josephine'ga tülis selle tõttu, et Josephine'i sülekoer hammustas Napoleoni ja minu teada nad isegi lahutasid selle tõttu. Kui tuli välja, et Josephine ei saa lapsi, siis jättis Napoleon ta maha ja
Napoleon Bonaparte Sünd ja päritolu Napoleon sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena Korsika saarel Ajaccio linnas. Algselt oli tema perekonnanimi Buonaparte. Aastal 1796 kui ta oli ausse ja kuulsusse tõusnud muutis ta oma perekonna nime paremini kõlavaks Bonaparteks. Ta pärines väikeaadliku Bounaparte perekonnast. Lapsepõlves oli ta Korsika patrioot, kuna prantslased oli vallutanud saare. Hiljem see arvamus muutus ja temast sai prantsuse sõjaväelane. Lisaks
Napoleon Referaat SISUKORD 1 . Napoleoni elulugu 2 2. Napoleoni isikuomadused 3 3. Napoleonist isiklikku 4 4. Pildid Napoleonist 5 5.Kasutatud allikad 6 Napoleonist elulugu Napoleon Bonaparte sündis Korsikal väikeaadlik Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino (Maria Laetitia Ramolino) pojana 15. augustil 1769. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. 1786 lõpetas ta sõjakooli ning temast sai suurtükiväe ohvitser. Ta pidi tegelema ka oma
Keila Gümnaasium 8.a klass Imre Kuldjärv NAPOLEON 2009 Sisukord Sisukord Sissejuhatus · Isikuomadused · Napoleoni osa ajaloos · Prantsusmaa ülemvõim Euroopas · Sõja lõpp Euroopas · Sada päeva Kokkuvõte Sissejuhatus Napoleon Bonaparte sündis Korsikal väikeaadlik Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino (Maria Laetitia Ramolino) pojana 15. augustil 1769. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. 1786 lõpetas ta sõjakooli ning temast sai suurtükiväe ohvitser. Ta pidi tegelema ka oma perekonna ülalpidamisega, kuna tema isa oli 1785. aastal surnud ning pere elas vaesuses. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naasis ta Korsikale, kus ta
3 Keisriks kroonimine lk.3 Valitsemis käik lk.4 Vallutused lk.4 Mida andis napoleon euroopale lk.4 Napoleoni allakäik lk.5 Kas napoleon mürgitati? lk.6 Napoleoni impeerium lk.8 Kokkuvõte lk.9 Kasutatud kirjandus lk.10 2 Sisukord Napoleon Bonaparte oli suurepärane väejuht, aga ka väga julm inimene. Inimesed teavad temast siiani väga vähe. Teatakse, et ta oli Prantsusmaa keiser,suurepärane väejuht ja see on tavaliselt kõik mis temast teatakse. Siin Referaadis käsitletakse tema elu nii häid kui ka varju külgi. Elulugu (kuni keisriks saamiseni) Sündis 15. augustil 1769. aastal Ajaccios, Korsikal. Ta oli pärit vaesunud aadliku perekonnast. Napoleon õppis 1779- 1784 Brienne sõjakoolis ja 1784-1785 Pariisi
Napoleon Bonaparte Lapsepõlv Sünninimega Napoleone Buonaparte sündis 15.augustil 1769.aastal Ajaccio Korsikal. Kui ta oma võimuga esiletõusis, siis tahtis ta muuta oma nime prantsuse päraseks ehk muutis oma nime Napoleon Bonaparte. Napoleon oli väikeaadliku Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino poeg. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. Elulugu 1786.aastal lõpetas ta sõjakooli ning temast sai suurtükiväe ohvitser. Ta pidi tegelema ka oma perekonna ülalpidamisega, kuna tema isa oli 1785
prandamine.Tema reformid aga mõjutasid tugevalt kõiki Euroopa peamisi riike. Eelkõige Saksamaad, sest peale seda kaotati seal pärisorjus, kaotati aadliõigused, seati sisse vandemeeste kohus ning anti kodanikuõigused ka juutidele. Napoleoni sõdade peamine eesmärk oli levitada Revolutsiooni, suruda seda teistele riikidele peale ja vallutada uusi maid. Maismaal olid prantsuse väed edukad, kuid merelahingutes nõrgad. Napoleon I Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane: Napoleone di Buonaparte. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoleon juba prantsuspärast nimekuju: Napoléon Bonaparte. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799 oli ta koos Pierre Roger Ducos'ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga konsul. 25.detsembrist 1799 kuni 18
Tallinna Muusikakeskkool Napoleoni võimuletulek ja valitsemine Tallinn 2015 Napoleon Buonaparte sündis 15. augustil 1769 Korsika saarel ning oli vaesunud advokaatist Carlo Buonaparte ja Letizia Ramolino neljas, ja teine ellujäänud laps. Napoleoni sünni ajaks oli Korsika okupatsioon Prantsuse kõrval alustanud märkimisväärse kohaliku vastupanu. Carlo Buonaparte oli alguses toetanud erapooletult rahvuslaste juhti Pasquale Paoli, aga peale Paoli sunnitud põgenemist saarelt, Carlo pööras oma truuduse prantslaste poole. Pärast seda määrati ta Ajaccio linnaosa kohtu hindajaks 1771. aastal
Napoléon I Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte, sündinud 15. augustil 1769 oli Prantsusmaa valitseja 11. novembrist 1799 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 22. juunini 1815. On levinud väärarvamus, et Napoleon oli lühikest kasvu. Tegelikult oli ta täiesti tavalise prantslase pikkune umbes 168 sentimeetrit. Väärarvamus on ilmselt tulnud sellest, et tema pikkust mõõdeti prantsuse, mitte inglise jalgades. Sündinud väikeaadliku pojana Korsikal oli ta lapsepõlves tuline Korsika patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Tänu oma suguvõsale olid tal märgatavalt paremad
Napoleon Bonaparte Noorus ja karjääri algus Sündis 15. augustil 1769 Korsika saarel Ajacco linnas vaesunud advokaadi perekonnas, tal oli palju õdesid ja vendi. 1779-1784 õppis Brienne sõjakoolis 1784-1785 Pariisi kõrgemas sõjaväekoolis Tema sõjaväeline karjäär sai alguse Prantsuse revolutsiooni ajal Touloni vallutamisega ja rojalistide mässu mahasurumise eest sai diviisikindraliks. Peale jakobiinide diktatuuri kukutamist oli mingi aeg vangis tänu oma sidemetele jakobiinidega.
Napoleon Viini kongress Kalle Pärt SPR LÕPP • Napoleon Bonaparte – edukas väejuht, Pariisi garnisoni ülem. • 09.11.1799 – riigipööre. • Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone. • Direktoorium saadeti laiali. • TV võim läks kolmele konsulile, kellest 1. oli Napoleon. NAPOLEONI AJAJÄRK • Konsulaat (1799-1804) • Suur impeerium (1804-1814) • Sada päeva (lahkumine Elba saarelt kuni Waterloo lahinguni 1815.a) Napoleon esimese konsulina (1799- 1804) UUS PÕHISEADUS • 1799
Napoleon võitis Venemaad suure võiduga ning too pidi alitsuma. Venemaa nõustus Prantsusmaa vallutustega ning tunnistas viimase tegevusvabadust L-Euroopas. Venemaa kohustus liituma kontinentaalblokaadiga. Venemaa sai tegevusvabaduse Ida-ja Põhja-Euroopas 24.Reformid Saksamaal: feodaalkord lagunes, kodanliku ühiskonna ülesehitamine; pärisorjuse kaotamine, kaotati aadli eesõigused, Preisimaal sõjaväereform, linnades omavalitsused 26.Prantsuse-Vene sõjad puhkesid 1812 24.juuni. Mõlemad osapooled eirasid Tilsiti rahulepingu tingimusi ning see viis paratamatult sõjani. Napoleno armee häving, kaotus 28.Rojalistid-kuningriigi pooldajad Prantsusmaal, astusid vastu 1795.a vastuvõetud põhiseadusele Napoleon 1769-1821 noore kindralina surus maha rojalistide mässu, sai silmapaistvaks poliitikuks ja väejuhiks. Prantsusmaa keiser 1799-1815. Viis läbi mitmeid ümberkorraldusi konsulaat-riigivälisesindus, mis kaitseb välisriigis selle riigi kodanike õigusi
25. juuni- inglaste ja emigrantide ebaõnnestunud dessant Quiberoni poolsaarel (Bretagne's). 10. oktoober- toimus rojalistide vandemjääri ülestõus. 2. november- loodi Direktoorium, kehtima hakkas kolmas põhiseadus. 1796 3. märts- algas Napoleoni sissetung Itaaliasse 1797 4. september- toimus 18. fruktidoori riigipööre 1798 1. juuli- Prantsuse väed tungisid Egiptusesse 1799 10. november- toimus brumääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. Seda loetakse ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks. SPR KRONOLOOGIA Suur Prantsuse Revolutsioon 18. saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia, ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse
Vastuolu süvenemine kahe impeeriumi suhetes pidi paratamatult viima sõjani. Venemaa suutis aga seda vältida, sõlmides 812. aasta rau Türgiga ja liidulepingud Rootsi ning Inglismaaga. 1812. aasta 24. juuni alustasid Napoleoni väed sõjakäiku Venemaale. Üle piiri tulid 450 000-mehe armee. Venemaal oli vastu seada ligikaudu 300 000 meest. Vene armeeüksustel õnnestus oskusliku taganemisega piirilahingut. Vältida ning ühineda. Taganemine tekitas Venemaal pahameelt. 1812. aasta augustis määras Aleksander I enda asemel armee ülemjuhatajaks Mihhail Kutzovi, kes otsustas Napoleoni lahinguga vastu 110-20 kilomeetrit mõskvast asuva Borodino küla juures. 1813. aasta jaanuaris ületasd Napoleoni vägesid jälitavad Vene väed impeeriumi piiri, tungides Varssavi hertsogkonda ning Ida-Preisimaale. Algas vabadussõda, mille käigus Saksamaa vabanes võõrvõimust. Suure Armee purustamine Venemaal ei tähendanu siiski veel Napoleoni sõjalist purustamist. 1813
a. abiellus ta Austria keisri tütre Maria-Luisega kellega sündis tal poeg. 6) Josephine-Napoleoni Esimene abikaasa 7) Maria Luise-Austria keisri tütar, kes abiellus 1810 napoleoniga.abielust sündis poeg, kes suri tuberkoloosi. 8) Aleksander I(1777-1825)- Vene keiser 1825,kes sõlmis Tilsitis rahu ja liidulepingu Napoleoniga 9) Mihhail Kutuzov(1745-1813) Vene väejuht, kes otsustas napoleonile lahinguga vastu astuda 110-120 km Moskvast asuva Borodino küla juures 7. sep 1812.pärast kaotust Prantsusmaale loobus ta Moskva kaitsmisest ja koondas oma väed laagrisse linnast lõunas. (Klemens Wenzel Nepomuk Lothar von) 10) Metternich(1773- 1859)-kogu Euroopa välisminister kelle nime mõjukuse tõttu hakati Viini kongressi järgset poliitilist korraldust Euroopas nim. Metternichi süsteemiks. 11) Louis Philippe- Juulirevolutsioonia ajal pärast Charles X-i pagemist Inglismaale Ajutise Valitsuse poolt välja kuulutatud prantslaste kuningas
(C5), (C6), (C7). , . 4. XVIII . . : 3. XIX . 1. 18011860 . I . 1801 . I. I(18011825). II, « ». I, . , . . , . . , . . , . . . . . . . I () , 1801 . I. . 1802 . . , . . , . . 8 : , , , , , , . , I, . 1810 . , , . , . , 1821 . I 1801 . . 1803 . « », . . 18081809 . , . . , . , , , . 1804 . : , . 1804 . . I . . . (18051807) III ( , , ), 1805 ., IV , . (1805), -, (1807). , ( ) , . () (18041813) . . (18061812), , . . . , ( ). (18081809) . I , . 1801 . . 1803 . . 1804 . ,
Robespierre oma kaaskonnaga. 7. Direktooriumi aeg revolutsiooni taandumine (1795-1799) a) Võimule tulid uusrikkad revolutsiooni ajal rikastunud inimesed. b) 1795 uus põhiseadus: · Seadusandlik Korpus uus rahvaesindus. · Direktoorium uusrikaste valitsus (5 liiget) c) Revolutsiooni lõpp: · Direktoorium oli ebapopulaarne (rahva vilets elu) · Napoleon Bonaparte esiletõus võimuahne noor kindral (surus maha rojalistid, korraldas edukaid vallutussõdu, määrati Pariisi garnisoni ülemaks) · Riigipööre 9. nov 1799 Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone ja saatsid laiali Direktooriumi. · Võim läks 3-le konsulile, neist tähtsaim Napoleon. Prantsusmaa revolutsioon ja kirik 1. Vaimulik seisus (vähemalt 0,5 % elanikkonnast) - privilegeeritud
Napoleoni vallutused mõjutasid Saksamaad ja tingisid mitmete reformide läbiviimise. 1) Pärisorjuse kaotamine enamikes Saksa riikides 2) Preisimaa linnad said endale valitavad omavalitsused 3) Kaotati aadliõigused 4) Sõlmiti rohkem ilmalikke abielusid 5) Sisse seati vandemeeste kohus 6) Juutidele anti kodanikuõigused 7) Osades Saksa riikides võeti kasutusele Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks" 8) Preisimaal tehti põhjalik sõjaväereform VII 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda (lk 88-89) Aleksander I ei suutnud andestada Napoleonile Austerlitzi all saadud lüüasaamist üksnes Napoleoni sõjaline purustamine võis seda isiklikku häbi leevendada. Prantsusmaa aga ei olnud rahul, et Venemaa rikkus kontinentaalblokaadi ja tõstis tollitariife. 1811. aastal alustasid mõlemad pooled sõjalisi ettevalmistusi. Napoleon mobiliseeris talle alluva Euroopa inimressursid ja koondas Venemaa vastu Suure Armee üle 650 000 mehe. Prantsusmaa
...................................................................11 Kokkuvõte............................................................................................................................ 17 Kasutatud Kirjandus.............................................................................................................18 Lisad..................................................................................................................................... 19 Lisa 1: Napoleon Bonaparte.............................................................................................19 Lisa 2: Napoleoni keisriks kroonimine............................................................................ 20 Lisa 3: Prantsuse impeerium aastal 1812........................................................................21 2
Rahvusvahelised suhted 19. saj I poolel Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp • 1799 – 18. bümääri riigipööre • 1802 – Napoleon eluaegseks konsuliks • 1804 Napoleoni tsiviilkoodeks – võrdsus seaduste ees • 1804 – Napoleon kuulutab end keisriks • 1806 – kontinentaalblokaad • 1812 – sõjakäik Venemaale • 6. apr 1814 – Napoleon loobub troonist • 1815 – 100 päeva Viini kongress I • sept 1814 – juuni 1815 • Venemaa – Aleksander I • Austria – K. L. W. von Metternich • Preisimaa – K. A. von Hardenberg • Suurbritaania – R. S. Castlereagh • Prantsusmaa – Ch. M. de Talleyrand Viini kongress II • legitiimsus – Bourbonid võimule Prantsusmaal ja Hispaanias, Habsburgidele osa Itaaliast, Paavstiriigi ja Šveitsi taastamine, Saksa- Rooma keisririiki ja Poolat ei taastatud, Rootsis uus dünastia • julgeolek
annaabi.ee 
