olemasolu jooksul. Selle versiooni kohaselt saavutati natsismi tõus oma tagasihoidlikust algusest kuni ,,võimuhaaramiseni" ainuüksi ,,tahtetriumfi" abil. See oli lakkamatu võitlus sellele ajajärgule on alati viidatud kui võitluse ajajärgule ülekaalu vastu. Toetatuna aga üüratult paisuva järgijate hulga fanaatilisest usust õiglasse üritusse, jõuti lõpuks võidule võimsate vaenlaste üle ja rahvuslikule ühtsusele, Saksamaa päästmiseks bolsevismi hävitustööst. Kasutatud materjal- ,,Hitler" Ian Kershaw-"Võimu haaramine"
· revolutsioon ühes riigis kutsub need esile ka kõigis teistes riikides. (ei toimunud) · Lenini kultus (linnad, kolhoosid, bust, portree, surnukeha) Stalinism · 1924 algul suri Lenin, kes soovitas oma järglaseks Lev Trotskit. · Esile tõusis aga partei peasekretäri kohalt Jossif Stalin. (1020 saavutas ainuvõimu) · Iseloomustab - totalitaarne ainuparteisüsteem, reglamenteeritud ühiskonna elu, salapolitsei, kohustuslik bolsevismi ideoloogia, juhikultus, vene sovinism, agressiivne välispoliitika, Stalin = töörahva "juht ja õpetaja". NEP · Toiduainete riigile andmine -- > maksud ( ülejäägid võis talupoeg realiseerida turul) · rahareform (taastati raha väärtus) · kauplemisvabadus (Ettevõted tegutsevad) · Enamik majandusest jäi riigi kontrolli alla · NEP ei sobinud kokku aga kommunismi ideoloogiaga ja esimesel võimalusel loodeti see likvideerida. Suur terror
· Kirjutas ,,Mein Kampfi" · 1933 kantsler · Haaras kogu võimu · 1933 märts sai erakorralised volitused · Saksama diktaator e füürer Mussolini · Fasistide liikumine · 1922 marsi rooma · Alludes survele Mussolinile peaministri koht · Likvideeris demokraatliku riigikorra · 1925 piiramatu võim Stalinism Totalitaare ainupartei. Äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaat. Ühiskonna elu rangelt reglemeeritud . Salapolitsei. Bolsevismi ideoloogia. Juhikultus. Agressiivne välispoliitika. Massiterror. Olematute vaenlaste otsimine. Natsionaalsotsialism Kõigi sakslaste ühendamien ühte rahvusriiki. Rassism. Antikommunism. Demokraata vasru. Parteide, vabade ametiühingute ja vaba ajakirjanduse kaotamine. Juhikultus. Militaristlik kord. Fasism Rahvusliku ühtsuse loomine. Juhikultus. Poliitika estetiseerimine. Riikluse, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine. Poliitiliste sümbolite ohter tarvitamine.
VERSAILLES' SÜSTEEM Versailles´ lepingud sõlmiti Pariisi rahukonverentsil 28 juunil 1919 a. võitnud riikide ja Saksamaaga. Rahu tingimused: 1) Saksamaa tunnistas end ainsaks süüdlaseks sõjas, vabastas sõjavangid ja loovutas relvad. 2) Saksamaa jäi ilma oma kolooniatest ja pidi maksma reparatsioone (sõjamakse). 3) Saksamaal kaotati üldine sõjaväekohustus, keelati omada allveelaevastikku, liinilaevu, tankikoondist, sõjalennuväge. Jäeti 100 00 - meheline armee bolsevismi kaitseks idapiiril. 4) Saksa läänepiirile jäi Reini demilitariseeritud (relvavaba) tsoon. 5) Fikseeriti ära riigipiiride muutused (Millised? Kanna oma kaardile!) 10. Washingtoni konverents: 1921 1922 toimus Washingtonis konverents, millest võtsid peale USA veel osa kaheksa Euroopa ja Aasia riiki. Sel konverentsil sõlmiti rida kokkuleppeid, mis määrasid mõjusfäärid Kaug Idas ja Vaikse ookeani piirkonnas. 11. Rahvaste liit: loomine, eesmärgid, tähtsus.
Nendes piltides on multiplikatsiooni-efekt - selleks, et koer joonisfilmis usutavalt liiguks, tuleb eelnevalt kaadriteks lahti joonistada suur hulk koera jalgade veidi erinevaid asendeid. Nii jõuabki futuristlik maalisuund, kus esialgu maalitakse koera liikumise kujutamiseks talle lihtsalt palju jalgu alla, abstraktsete vormide kaudu liikumist kui sellist kujutavate lõuenditeni. Itaalia futuristid tundsid sümpaatiat fasismi, vene futuristid bolsevismi vastu. Futurism loomemeetodina jäi nii Itaalia kui ka Venemaa juhtivate futuristide loomingus kestma, ent hääbus Itaalias 1930-ndate keskel. 3 FUTURISTIDE MANIFEST Itaalia futurismi manifest ilmus 1909 Pariisi ajalehes ,,Le Figaro" Filippo Tommaso Marinetti sulest. Vene futuristide manifest ,,Kõrvakiil ühiskondlikule maitsele" ilmus 1913 Moskvas, tähtsamad autorid Vladimir Majakovski ja Velimir Hlebnikov. Futuristid kutsusid üles
dramatiseerimine. Oma Linzi päevil luges Hitler juba pangermaani ja antisemiitlikke ajalehti ja oli juba siis Austria antisemiitide ja pangermanismi juhi Georg von Schörneri austaja. Kuid pole kahtlustiki, et mis vaateid tal juutide kohta ka juba poleks olnud, süvenesid need Viinis elades märgatavalt. Alates oma palkamisest Reichswehr'i agendiks kuni oma poliitilise testamendi kirja panemiseni 29. aprillil 1945 jäi Hitleri mõttemaailma keskpunktiks juutide hävitamine. Juudi bolsevismi hävitamine sai varsti tema maailmavaate nurgakiviks. Üha uutes kõnedes hurjutas Hitler juute kõige õelamate sõnadega. Ta nõudis põhilist lahendust: "eemaldada juudid meie rahva hulgast". Et "tõkestada meie rahva laostamine", tuleb juudid eraldada koonduslaagritesse. 1924. aasta kevadel, kui Hitlerit süüdistati riigireetmises, kuna ta oli 1923. aasta 8.-9. novembril ette võtnud ebaõnnestunud putsikatse ja kuulutanud
Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolsevismi vastu ja Eestimaa Verdun'iks. Vene suurtükivägi alustas Sinimägede pommitamist 25. juulil 1944. Esimene rünnak Sinimägedes algas 26. juulil, kui Nõukogude väed olid järele jõudnud taganevatele Saksa väeüksustele ja suuremad rünnakud kestsid kuni 12. augustini. Tannenbergi liini rünnanud 11 nõukogude diviisi ja 2 brigaadi lakkasid siin olemast. Vastase kaotused olid tohutud. Kahe nädalaga langes Punaarmee poolel rivist välja 160 000 -170 000 meest ja üle 200 tanki.
rünnata, kui kõik ülejäänud sõjaosalised ärakurnatud on. Lisaks vajas ta aega, ta enda poolt korraldatud ,,puhastamist" Punaarmees selle reorganiseerimiseks. Kuid ka Hitleri huvid kattusid osaliselt Stalini omadega. Ka temale oli oluline aja võitmine. Ta tahtis tingimata vältida kaherinde sõda nagu 1914/18 ja kõigepealt neutraliseerida läänes Prantsusmaa. Edasi üritas ta saada rahukokkulepet Suurbritanniaga ning alles seejärel kõrvaldada Venemaa ja bolsevismi ohu. Üllatuslikult allkirjastas ta läbi välisministri Joachim von Ribbentropi 23. augustil 1939 Moskvas mittekallaletungi pakti Nõukogude liiduga, mille salajases lisaprotokollis oli määratud sõja puhkemise korral Ida- Euroopa jaotamine saksa ja nõukogude huvipiirkondadeks. Kindlustatuna Molotov- Ribbentropi paktiga, sai Saksamaa nüüd alustada, inglaste eestvedamisel Saksamaast eraldatud ja Poolale antud saksa alade, tagasinõudmisega.
aastate teisel poolel selle mängu läbi nägid, oli juba hilja midagi ette võtta. 2 1922. aastal oli Lenin juba ravimatult haige ja ta kirjutas oma poliitilise testamendi. Avalikkusele on see tuntud Lenini teose "KIRI KONGRESSILE" järgi. Oma testamendis väitis Lenin, et tema järglaseks võiks saada Lev Trotski. Samas tuli Lenin välja mõttega, et Stalini võimu tuleks kärpida; sealjuures viitas bolsevismi rajaja "Stalini mõnedele halbadele isloomujoontele". Venemaa liidriks pakuti veel ka Grigori Zinovjevi. Kui Lenin 1924. aasta jaanuaris suri, otsustas Kommunistliku Partei juhtkond tema testamenti mitte avalikustada, kuna paljud kartsid eelkõige Trotskit kui inimest ka sellele mehele olid omased diktaatorlikud maneerid. Jossif Stalinis peeti ju teda vaid "halliks laiguks" - erilist ohtu ei nähtud. Pealegi andis
Linnaelanik materiaalne olukord oli kehvem kui maaelanikel. Jagati toidu- ja tööstuskaupu kaardisüsteemi alusel. Kollektiviseerimine laostas om korda suurema osa maaelanikkonnast. Nõukogulik sotsalism ei kindlustanud pikka aega inimväärset elatustaset ei linna- ega maaela 4.03.1953 Suri Jossif Stalin Totalitaarne ainuparteisüsteem Äärmusteni tsentraliseeritud riigiaparaat Ühiskonnaelu range reglementeerimine Salapolitsei jälgimine Kohustuslik bolsevismi ideoloogia Juhikultus võimsa propagandaaparaadiga Vene sovinism Agressiivne välispoliitika Klassivõistluse nimel korda saadetud massiterror oponentide vastu Olematute rahvavaenlaste otsimine Sula 1953-1968 N.Hrustsovi 1953. aastal alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müügino tõsteti nende varumishindu ja vähendati isiklikelt abimajapidamistelt makse. 1954. a hakati Eesti NSVs kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt r 1954. Moodustatakse pagulasvalitsus
Liikumiseks kasutati soomusronge, kust oli turvaline tulistada ja sõdida, samas olid venelased ise Narva raudteesilla õhku lasknud ning seetõttu ei saanud nemad oma ronge sisse tuua. Ka tõi edu Laidoneri partisanivõitluse muutmine sihipäraseks sõjategevuseks. Vene valged Vene valged olid mensevikud (vähemlased), partisanid, kes olid demokraatliku riigikorra poolt. Mingi aeg olid Eesti vabadusvõitlejad ja vene valged liitlased, kes sõdisid ühiselt bolsevismi vastu. Nende juht oli Julius Kuperjanov. Kuperjanov vabastas Tartu. Sai surma Paju lahingus 30. jaan. 1919. Landeswehri sõda Landeswehr oli baltisakslastest koosnev sõjavägi. Landeswehri sõda oli Eestlaste kokkupõrge baltisakslaste sõjaväega Lätis, Võnnus juunis 1919. Sakslaste eesmärgiks oli lüüa välja Põhja-Lätis asuvad Eesti väeosad ja rajada sakslastele alluv riik Lätis. Eesti väed purustasid Landeswehri Võnnu (Cesis) ümbruses toimunud lahingutes (Võidupüha - 23
Eesti SS Leegion kasvas innukatest ,,vabatahtlikest". Eesmärgiks oligi kujundada nendest eesti meestest eliitväeüksus, mis pidi esindama Eesti sõdurit nn germaani rahvaste pere sõdurite hulgas. Värvatutele esitati väga ranged tervisenõuded ja kontrolliti füüsilist olukorda aga hiljem ainsaks tingimuseks jäi mehe soov. Umbes 80% vabatahtlikukt leegioni astujais olid metsavennad. ,,Vannun Jumala nime juures püha vande, et kuuletun võitluses bolsevismi vastu tingimusteta Saksa sõdajõudude ülemjuhatajale Adolf Hitlerile ja olen julge sõdurina igal ajal valmis selle vande eest oma elu jätma" © Eesti Leegioni sõdurivande, Postimees. Kokkuvõttes saavutati tulemus, et 1944. aasta alguses oli leegionäride arv ligikaudu 11 000 meest. Üldiseks kombeks oli, et kõik värvatud mehed saadeti kõigepealt väljaõppeks Poolasse Dbica laagrisse. Seal moodustati neist esimene Eesti Brigaad alluvusega Relva-SS-ile.
Pärast kuudepikkust kaalutlemist jõudis ta viimaks nii kaugele, et tunnistas füürerile oma jõupingutuste lõplikku ebaõnnestumist füüreri soovitud Saksa Briti liidu loomisel. Ribbentropi strateegia Hitleri suhtes oli ilmne. Tolle plaan Inglismaa toomiseks enda poolele oli küll ebaõnnestunud, ent Hitleri tegelikku sihti, mis seisnes ,,eluruumi vallutamises idas", järgis Ribbentrop edasi. Nüüd tuli poliitiline reaalsus Ribbentropi taktikale appi, sest algselt bolsevismi vastu suunatud Kominterni vastane pakt muutus nüüd tema soovi kohaselt lõplikult Inglismaa vastaseks liiduks. Ribbentropi välispoliitikat saab hinnata tema märgukirja põhjal, sest selles visandatud mõtted tegi ta välisministrina suuremal või vähemal määral teoks. Loobunud illusioonidest, et kokkulepe Inglismaaga on võimalik, tipnes tema nägemus Euroopast Saksa Nõukogude mittekallaletungipaktiga, mille Ribbentrop ja Stalin 23. augustil 1939 Moskvas alla kirjutasid
Vene Rahvuslik Ühtsus ( ) Venemaa Liberaaldemokraatlik Partei (- )13 Fasism Eestis Euroopas oli ainus fasistlik riik Itaalia. Fasistid ei valitsenud kunagi Saksamaad, vaid natsionaalsotsialistid. Tänapäeval on Eestis sõna fasism väga laialdaselt kasutatav venelaste poolt, kontrollimata sõna fasism mõistet. Seda Moskva poolt, ja eriti nende suhtes, kes võitlesid kommunismi vastu Teises maailmasõjas, kandes saksa sõjaväe vormi bolsevismi vastu. Nasistid (Vene noorte rühmitus) ja Moskva linnapea Luzkov on nimetanud Eestit fasistlikuks riigiks. See ei ole enam süütu toiming. Eesti valitsused on kogu aeg seda süüdistamist talunud, ilma et omalt poolt tuua selgust selles küsimuses. Pronkssõduri teisendamise tagajärjeks on Venemaa inetu fasistlikult häälestatud kampaania Eesti kodanike ja riigi vastu. Propagandasõda Eesti vastu võtab Venemaal
salapolitseid ja rajati koonduslaagreid, kuna Mussolinil olid head suhted katoliku kirikuga, puudus ulatuslik terror, majandus võeti riigi kontrolli alla, võimu aitas hoida intensiivne propaganda, kujutati pilt, et Itaalia on võimas ja tugev, tegelikult aga oli majanduskasv kehvem kui kunagi varem ning agressiivse välispoliitika peale kulus palju ressursse, 1943 kõrvaldati Mussolini võimult Külm Sõda -Külm Sõda - idapoolse bolsevismi ja Lääne vaba maailma väärtuste vaheline konflikt ehk külm sõda, mis väljendub propagandas, võitluses mõjuvõimu pärast, võidurelvastumises, rahvusvaheliste liitude moodustamises, tehnilises ja manaduslikus rviaalitsemises -1941 - Atlandi harta (SRB, USA) - rahvaste enesemääramise õigus -1943 - Teheran (SBR, USA, NL) - lääneriigid tunnustavad NSV Liidu 1941. aasta piire -1945, 4.-11. veebruar - Jalta (SBR, USA, NL) - lepitakse kokku:
sakslastes vabastajaid bolsevistlikust hirmuvalitsusest. Sõdurid Narva rindepiirkonnas tankiga Tiger I. Pärast Suvesõja võitu astusid paljud eestlased 19411944 vabatahtlikena Saksa sõjaväkke ja Relva-SS-i. Paljud neist tahtsid isiklikult bolsevikele kätte maksta hukatud või Siberisse küüditatud lähedaste eest. Seda võimendas Saksa poliitika, mis toonitas, et Eesti iseseisvuse taastamine on tulevikus võimalik, kui Eesti ja eestlased annavad piisava panuse võitluses bolsevismi vastu. Pärast Nõukogude vägede uut rünnakut Narva rindel jaanuaris 1944 algas massiline eestlaste astumine Relva-SS-i. Jüri Uluots ja Hjalmar Mäe kuulutasid välja mobilisatsiooni ning pöördusid rahva poole kutsega kaitsta kodumaad, kuna oli näha, et sõjaõnn pöördub Nõukogude Liidu kasuks. Eesti Leegionist moodustati 20. Eesti diviis. Jaanuarist juulini peeti ägedaid lahinguid Narva rindel ja Auvere piirkonnas. Sinimägede lahingus,
Tänapäeva sotsiaaldemokraatia ideaal on heaoluühiskond, mida ei saa kirjeldada klassikalise kapitalismi ega ka klassikalise sotsialismi tunnuste kaudu. Siin on kokkupuude sotsiaalliberaalidega. Kommunismiideoloogia (pr communisme, ld communis ühine) tunnuseid võib märgata juba Platoni kirjutistes. Ebatäpne on seostada K.Marxiga. Kommunism tekkis alles 19saj lõpul sotsialismi eri voolude revisionismi (Bernstein), tsentrismi (Karl Kautsky) ja bolsevismi (Lenin) vahelises võitluses. Rajajaks peetakse Leninit, kuigi juba Marx ja Engels nimetasid kapitalistlikule ühiskonnale järgnevat sotsiaalse arengu etappi kommunistlikuks ühiskonnaks. On sotsialismiideoloogiast tunduvalt dogmaatilisem. Kodanluse ja töölisklassi vastuolu peetakse lepitamatuks (antagonistlik). Arvatakse et kokkulepped ja reformid ei vii kuskile. Ainuvõimalikuks lahenduseks peeti revolutsiooni
ühiskondliku-ja majanduselu juhtimisel, vaid peetakse sobivamaks segamajnduse süsteemi. Oluliseks tuleb pidada ka kolmanda tee filosoofias toimunud nihet sotsiaalse võrdsusprintsiibi käsitlemisel. Võrdsust ei mõisteta enam mehaaniliselt vaid seda defineeritakse kui osalust ühiskonna ja riigiasjade ajamises. 19.sajandi lõpul tekkis nn. Teadusliku sotsialismi eri voolude revisionismi (Eduard Bernstein 1850-1932), tsentrismi (Karl Kautsky 1854-1938) ja bolsevismi (Vladimir Lenin 1870-1924) vahelises võitluses kommunistlik ideoloogia, mis oli oma arusaamistes ühiskonnas toimuvatest protsessidest ja nende seaduspärasustest tunduvalt dogmaatilisem ning tegevus taktikas äärmiselt radikaalne. Kommunismiideoloogia rajajaks peetakse Vladimir Leninit, kuigi tema eelkäijad K.Marx ja F. Engels nimetasid tulevast ühiskonda, mis peaks jagunema kapitalistlikule kommunistlikuks ühiskonnaks. Komideoloogiat iseloomustab ja eristab kodanluse ja
1919 astus Saksa Töölisparteisse. 1920 nimetati ümber (NSDAP). - Eesmärgid: mh Versailles' rahulepingu tühistamine ja kollektiivne rahvuslik heaolu. - Vaenlased: juutlus, suurkapitalism, rahvuslikud äraandjad (sotsdem jt poliitikud), vasakpoolsed (hiljem ütles, et on ,,ehtsa Saksa kapitalismi poolt", aga ,,internatsionaalse juudi kapitalismi vastu" ja ,,ehtsa Saksa sotsialismi poolt" ja ,,internatsionaalse juudi bolsevismi vastu") - Esialgsed toetajad: o Kohanemisraskustega vägivaldsed noored mehed ja sõjaväelased. o Vaesunud alamkeskklassi esindajad, kes ei poolda uut vabariiki (riigitööl lihtametnikud, kontoritöötajad, väikekaupmehed, käsitöölised, õpetajad) - 1923a kriisi ajal ebaõnnestunud riigipöördekatse: nn õllelokaali revolutsioon. Plaan: esialgu võimu haaramine Baieri Liidumaal ja seejärel marss Berliini.
Muide, näiteks mul viimastel kirjanduse loengutel oli väga palju vene tütarlapsi ja nad olid väga tublid. Tulid neid soomeugri kirjanduse loenguid kuulama. Ja teisest küljest me peame arvestama, et vene rahva geneesis on vähemalt 50% soomeugrit. Nad on ju ise vähemalt poolest saadik soomeugrilased kõik, aga see Vene sovinism on muidugi just administratsiooni tasemel olnud kaunis jälk läbi ajaloo. Venemaa soomeugri rahvaste õitseajad olid kahekümnendad aastad, bolsevismi aeg oli nende hea aeg. Kolmekümnendate repressioonid muidugi hävitasid nende tärganud intelligentsi täielikult. Aga uppuja päästmine on kõigepealt uppuja enda asi ja kui nad ise tahavad ellu jääda, siis see on ikkagi kõige olulisem. Kõrvalt saab natuke toetada neid. Millise rahva juures Te näete kõige suuremat tahtmist ellu jääda? Ma nimetaksin kõiki neid viit suuremat rahvast: need on siis komid, udmurdid, marid ja ersad moksad, keda kokku võib mordvalasteks nimetada
ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Oli suunatud tulevikku, agressiivne ja ründav, militaarne, patriootlik, anarhistlik. Luulet iseloomustavad käsklaused, hüüatused, kõnekeel, kaashäälikute kuhjamine, keeleuuendus. Luuletus võis olla geomeetrilise kujundina, trükitud tapeedile või pakkepaberile. Juhtmaadeks Venemaa ja Itaalia, mis olid sotsiaalselt, majanduslikult ja poliitiliselt mahajäänud. Futuristid toetasid vastavalt bolsevismi ja fasismi, kuid just nende võimule tulles sattusid futuristid põlu alla, sest neile oli iseloomulik pideva hävitamise idee. Olid eeskujuks järgnevatele kirjandusvooludele, kuna formuleerisid esmakordselt ebatraditsioonilise poeetika põhimõtted ja kasutasid mitmesuguseid uusi põhimõtteid. Venemaal XX saj algusest kuni 1917 a-ni, Itaalias kuni 1921. Tuntuim esindaja Vladimir Majakovski, Eestis näiteks Johannes Vares-Barbarus. Impressionism XIX saj lõpp -XX saj algus
annaabi.ee 
