ELU TUNNUSED · Rakuline ehitus rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) ja hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne hulkraksus tekkis 700 900 miljonit aastat tagasi. · Sisemine keeruline organiseeritus keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon. · Aine- ja energiavahetus väliskeskkonnast võetakse aineid, mis muudetakse välise või sisemise energia arvel keerulisteks kehaomasteks aineteks. Ainevahetus organismi kõik lagundamis- ja sünteesiprotsessid kokku. Jäägid eritatakse väliskeskkonda. Energiavahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Energiat saadakse Päikesest või teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilistest ainetest. Kõik püsisoojased organismid kiirgavad soojusenergiat. o autotroofid org. Kes valmistavad ise anor-st ainetest org. Aineid,
· Molekulaarne · Rakuline · Organismiline · Liigiline · Ökosüsteemne Elus looduse hierarhiline süsteem Biomolekulid organellid rakk koed elundid elundkokd organism populatsioon kooslus ökosüsteem bioom biosfäär 1.3. Teaduslik uurimismeetod ! Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi ! Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid Teadusliku meetodi abil jõutakse teaduslike faktideni (teadmised, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust). Teaduslikuks teooriaks nimetatakse ühe teadusharu raames tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistust (olulisimad alusväited on loodusseadused) Teadusliku meetodi kasutamisel võib eristada viit etappi: 1
Bioloogia I kursus 1. peatükk 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit looduse elusast osast. 2. Biomolekulide esinemine on elutunnus. 3. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. 5. Organismide sisekeskonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest., neuraalsest ja humoraalsest organiseeritusest. 6. Hüpotees on teadusliku probleemi eeldatav vastus. 7
Bioloogia uurib elu 1. Mõisted: Populatsioon- kindla maa-ala (nt Peipsi järve vetikad) Ainevahetus- biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on ühenduses keskkonnaga Paljunemine- endasarnaste organismide taasloomine energiavahetus- keemilised muundumised ja energia kasutamine organismis Rakk- elu organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu tunnused Füsioloogia- teadus organismi ja selle elundite talitlusest Ökösüsteem- elusorganismidest ja eluta keskkonnast koosnev iseseisev süsteem Tsütoloogia- rakuteadus Ökoloogia- teadus organismide ja nende keskkonna suhetest Osteoporoos- luuhõrenemine (K ja Mg vaegus organismis) Avitaminoos- vitamiinipuudus etoloogia- loomade käitumise uurimine Histoloogia- koeõpetus (uurib kudede ehitust, talitust)
6. Organid Kindla ülesandega kudede kogum. 7. Elundkonnad eh organsüsteemid Kindla ülesandega organite kogum. 8. Organismid Üherakulised või hulkraksed. 9. Populatsioonid Sama liiki organismid teatud maa-alal teatud ajal. 10. Liigid Sarnase ehituse, geneetika ja talitlusega organismid. 11. Ökosüsteem Elusorganismid koos eluta looduse komponentidega ühel alal. 12. Biosfäär Elus loodus. Bioloogia on eluteadus, sest Bioloogia uurib elu kõigil organiseerituse tasemetel Kõik elusolendid on rakulise ehitusega Biomolekule sünteesitakse ainult elusates rakkudes Bioloogia uurimisobjektiks on ka kogu biosfäär Bioloogia uurib ka liikide omavahelisi suhteid Maakera suurim bioom on Siberi Taiga Teaduslik uurimismeetod sisaldab probleemi, hüpoteesi, katseid, analüüsi ja järeldusi Oletatav vastus probleemile on hüpotees
Elusloodusele on omane mitmetasemeline organiseeritus, mis väljendub nii raku, organismi, liigi ja ökosüsteemi tasandil. Elu organisatoorne keerukus ei avaldu vaid ehituses eluslooduses toimuvad protsessid on ka keerulisemad kui eluta looduses ja ende regulatsioon toimub igal tasandil. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Milline on kõige väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused? Biomolekulide esinemine on elu üks tunnus. Kõik organismid on rakulise ehituseda, nendest eraldatud organellidel või molekulidel enamik elu tunuseid puudub.Viirused(mitterakuliased struktuurid) jäävad elusa ja elutu piirile, enamik elu omadusi neil puudub. Rakk on kõike lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. Organisme jaotatakse kahte rühma: üherakulised ja hulkraksed. Üherakulised on bakterid, neid on ka protistide seas ning seene-ja taimeriigis.
Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 1 ) Molekul - on aine väikseim osake, mis koosneb aatomitest. Bioloogia uurib eeskätt biomolekule, näiteks valke, lipiide, sahhariide, nukleiinhappeid(DNA, RNA). Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 2 ) Organell on raku koostisosa, millel on kindel ülesanne ja ehitus. Mitokonder ja ribosoomid jne. Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 3 ) Rakk - on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Loomarakk, taimerakk. Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 4 ) Kude on ühesuguse ehituse ja talitlusega rakkude kogum Sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude. Sidekude: rasvkude, luukude, kõhrkude, veri. Lihaskude: võõtlihaskude,
Bioloogia KT Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Valgud on väga vajalikud eluks. 1. ELU TUNNUSED 1.1. Rakuline ehitus Jaguneb ainurakseteks ja hulkrakseteks. Rakk on väikseim üksus eluomadustega. Igal rakul on oma kindel ülesanne, millel on selle jaoks oma kindel ehitus. Algselt olid rakud vaid eeltuumsed ning hiljem ka päristuumsed. Näiteks: Bakterid (eeltuumsed), kingloom, amööb, koppvetikas jt vetikad, roheline silmviburlane. 1.2. Kõrge organiseerituse tase Elundid koonduvad elunkondadeks, millest moodustub terve inimene, mida juhib
Kõik kommentaarid