Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia KT 11. klass - RAKK". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rakk, kloroplast, membraan, plasma, mitokonder, rakumembraan, karüoplasma, osmoos, fagotsütoosiimine, pinotsütoos, rakuhingamine, kahekihiline, kloroplastid, kromoplastid, leukoplastid, ribosoom, difusioon, kontsentratsiooniga, rakuteooria, elundid, mehhanism, toitmineedelate, kummal, sarnasust, fotosüntees, juurtes, mugulates, rakuosa, rakutuum) a) Matthias Schleiden ja b) T heodor Schwann tulid järeldusele et a) kõik taimed ja b) kõik loomorganismid on rakulise ehitusega. (hiljem sõnastasid nad, et kõik organismid on rakulise ehitusega.) Rudolf Virchof avastas, et Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Edasised uurimised sõnastasid, et rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakuteooria seisukohad: `'Kõik organismid on rakulise ehitusega.'' `'Iga uus rakk saab alguse olemasolevast selle jagunemise teel.'' `'Rakkude ehitus ja talitlus on kooskülas.'' Rakud jaotatakse: Prokarüoodid e. eeltuumsed- puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. N T: Bakterid. Eukarüoodid e . päristuumsed- tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid. NT: Looma-, taime-, seene-, protistirakud. Üherakulised organismid: 1. Mikroskoopiliste mõõtmetega. 2. Iseloomuliku väliskujuga. 3
Rakk: Looma-, taime- ja seenerakk. 1) Kuidas nimetatakse teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust? Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. 2) Seoses millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine? Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. 3) Sõnasta rakuteooria kolm põhiteesi. a) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. b) Kõik organismid koosnevad rakkudest. c) Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 4) Rakuõpetuse kujundajad ajalises järjestuses; nende avastused/leiutised. Jannsenid; Hook; Leeuwenhoek; Baer; Scleiden; Schwann; Virchow. Hans ja Zacharias Janssen - Hollandi prillimeistrid, kes valmistasid 1595.a. esimese mikroskoobi. Robert Hook - Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike
I PT. Tähtsad isikud Karl Ernst von Baer Eesti päritolu Tartu ülikooli teadlane avastas imetaja munaraku (järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust), oli loomade embrüoloogia rajaja. Matthias Schleiden uuris taimi ja avastas nende rakulise ehituse. Theodor Schwann uuris loomkudesid ja avastas nende rakulise ehituse. kõik organismid on rakulise ehitusega Rakuteooria põhiseisukohad: · kõik organismid on rakulise ehitusega · iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel (rakud tekivad ainult olemasolevatest rakkudest mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu; uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel) · rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas (teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus)
Rakk: Looma-, taime- ja seenerakk. Kuidas nimetatakse teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust? Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. 2) Seoses millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine? Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. 3) Sõnasta rakuteooria kolm põhiteesi. a) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. b) Kõik organismid koosnevad rakkudest. c) Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 4) Rakuõpetuse kujundajad ajalises järjestuses; nende avastused/leiutised. Jannsenid; Hook; Leeuwenhoek; Baer; Scleiden; Schwann; Virchow. Hans ja Zacharias Janssen - Hollandi prillimeistrid, kes valmistasid 1595.a. esimese mikroskoobi. Robert Hook - Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike
koostööd, rakkude paljunemise mehhanisme,nende arengut ning seost ümbritseva keskkonnaga. Rakuteooria- Kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Mõned nimed: Karl Ernst Von Baer on loomade embrüoloogia avastaja. (Loomorganismi areng saab alguse munarakust). Matthias Schleiden ja Theodor Schwann- Elusolendite rakuline uurimine.- Taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. Robert Hook- valgusmikroskoop. Rudolf Virchow- Väitis , et iga rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: 1.Rakud teikvad ainult rakkudest. 2.Rakud tekivad üksnes jagunemise teel. 3.Organismi kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on vastatikuses kooskõlas. NT: Saab eristada nelja erinevat koetüüpi: EPITEELKUDE. Ehitus:Rakud paknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu et puudub. Epiteelkoe moodustab naha pindmise osa ja katab siseorganeid.
Avastaja või teadlane Uus avastus või teooria Robert Hooke leiutas valgusmikroskoobi, uuris korgilõike, võttis kasutusele raku mõiste Matthias Schleiden kõik taimed on rakulise ehitusega Rudolf Virchow sõnastas rakuteooria ühe põhiseisukoha: iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakus selle jagunemise teel Hans ja Zacharias Janssen esimene mikroskoop Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku Anton van Leeuwenhoek avastas ainuraksed ja bakterid ; spermid Theodor Schwann kõik loomorganismid on rakulise ehitusega RAKUTEOORIA PÕHISESIUKOHAD: · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakks saab aluse olemasolevast rakust
RAKU EHITUS JA TALITLUS · Mikroskoopilised mõõtmed · Tsütoloogia algus 17. Sajandi keskpaik- Hook, kes leiutas valgusmikroskoobi. · Scleiden & Schwann KÕIK ORGANISMID ON RAKULISE EHITUSEGA. · Virchow IGA UUS RAKK SAAB ALGUSE ÜKSNES OLEMASOLEVAST RAKUST SELLE JAGUNEMISE TEEL. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas · Epiteelkude- rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaeine peaaegu puudub. Naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb keskkonnamõjude eest. · Sidekude- rakud asetsevad hajusalt. Palju rakuvaheainet. Luukude, rasvkude, veri. Ühendab koed ühtseks. Kaitseülessanne. · Lihaskude- sisaldavad valgulisi müfibrilli
Bioloogia 1. kursus II osa Erinevate rakkude ja kudede töötlemine erinevate värvidega Erinevad rakustruktuurid värvuvad erinevalt Rakuteooria Rakuteooria põhiteesid 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega Schwann 1839. a – uuris looma- ja taimekudesid 2. Uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel Virchow 1858. a Rakud tekivad ainult rakkudest Uued rakud tekivad ainult jagunemiseteel Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel 3. Rakkude talitlus ja ehitus on omavahel kooskõlas A. van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid K. E
RAKUÕPETUSE KORDAMINE 1. Eel- ja päristuumsete rakkude mõisted. Missuguste elusorganismide rakud on eel-ja missuguste päristuumsed? – Eeltuumsed ehk prokarüöödid: Rakutuum puudub, bakterirakud. Päristuumsed ehk eukarüoodid: On rakutuum, seenrakk, taimerakk, loomarakk. 2. Rakuteooria põhiseisukohad? – Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 3. Tea järgmiste rakuosade ehitust ja ülesandeid: tuum, plastiidid, rakukest, vakuool, ribosoom, mitokonder, tsütoplasma, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoom, tsütoskelett. Tuum: Kontrollib ja juhib raku tegevus, säilitab DNA’d. Ümbritsetud kahekihilise membraaniga (membraani ehitus: 2fosfolipiidide kihti ja
alguse munarakust (1826. a.) samuti koostas evolutsioonipuu. 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni ning arusaamiseni, et see on iga raku oluline koostisosa. A. Von Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid (17. saj II pool). M. Schleiden avastas et taimed on rakulise ehitusega ja T. Schwann avastas, et loomad on rakulise ehitusega. Koos lõid nad rakuteooria I põhiteesi: Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega. (1839. a.) Rudolf Virchow rakuteooria II põhitees: Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (1858. a.). Rakuteooria III põhiteess: Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. Raku uurimine: valgus- ja elektronmikroskoop. 3.2 Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani alusel võime kogu eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. Üherakulised organismid: Mikroskoopiliste mõõtmetega Iseloomuliku väliskujuga organismid
biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. eukarüoot- organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Protistid, seened, taimed ja loomad. eukarüootne rakk-(päristuumne) rakk (ka rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine, Golgi kompleks- membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. homoloogine kromosoom-kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. karüoplasma-rakutuuma poolvedel sisu.
KORDAMINE BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖKS NR 2 – „LOOMARAKK“ 10. KLASS 1. MÕISTED 1. Tsütoloogia ehk rakuõpetus – uurib raku ehitust ja talitust 2. Rakuteooria – kõik organismid on rakulise ehitusega. 3 põhiseisukohta (vt 2.1) 3. Üherakulised – organismide liik (mikroskoopiliste mõõtmetega bakterid, pärmseened, algloomad) 4. Hulkraksed – organismide liik (loomad, kalad, linnud, taimed) 5. Prokarüoot – rakk, millel puudub kindlalt piiritletud tuum 6. Eukarüoot – rakk, millel on olemas rakutuum 7. Mükoplasma – kõige väiksem rakk 8. Tsütoplasma ehk rakuplasma – raku poolvedel sisu, milles paiknevad rakuosad ehk organellid (vesi 60-90%, mineraalained, orgaanilised biomolekulid) 9. Rakutuum – reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, osaleb päristuumse raku jagunemisel 10. Karüoplasma – tuumasisene plasma 11. Histoonid – kromosoomivalgud
17. Sajandi II pool Anton van Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid. Vaatles ka seemnevedelikku. 1826 Baer avastas imetaja munaraku. Järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. 1838 Schleiden jõudis järeldusele, et taimed on rakulise ehitusega. 1839 Theodor Schwann leidis, et ka loomad on rakulise ehitusega. Sõnastas teesi: nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. 1858 Rudolf Virchoiv: iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: * Kõik organismid koosnevad rakkudest * Rakk on elussüsteemi põhiüksus * Kõikide organismide rakud on sarnased ehituse, keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas * Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel Tänapäeval kasutatakse rakkude uurimiseks elektronmikroskoope. Elektronmikroskoop:
Päristuumne rakk Eukarüootne ehk päristuumsed, millel on tuum olemas Prokarüootne ehk eeltuumsed, millel puudub rakutuum Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime, seene ja loomariigiks. Enamikel eukarüootsetel rakkudel esineb üks raku keskosas paiknev tuum. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk oma jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ning ta hukkub mõne aja pärast. Nii näiteks puudub rakutuum inimese erütrotsüütides. Eukarüootsed rakud jagunevad ehitustüübi alusel kahte suurte rühma: taimsed ja loomsed. Nendest mõnevõrra erinevad on veel seenerakud. Vaatamata sellele, et enamike organellide suhtes on taime ja loomarakud sarnased, leiame nende vahel ka erinevusi: taimerakku ümbritseb rakukest, tal on veel ka tsentruaalvakuool ja kloroplast.
RAKUÕPETUS MÕISTED: 1. TSÜTOLOOGIA teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust 2. MÜKOPLASMA kõige väiksem rakk 3. PROKARIOODID organismid, kes on eeltuumsed, neil puudub piiritletud rakutuum ja membraansed organellid 4. EUKARIOODID päristuumsed, esineb piiritletud rakutuum ja membraansed organellid (nt taimed, loomad, seened, protistid) 5. RAKUMEMBRAAN kõik rakud on sellega ümbritsetud, kahekihiline, koosneb põhiliselt valkudest ja fosforlipiididest. 6. PASSIIVNE TRANSPORT rakk ei kuluta energiat ainete transportimisel 7. AKTIIVNE TRANSPORT vajab alati lisaenergiat 8. FAGOTSÜTOOS selle teel satuvad rakku mitmesugused suuremad aineosakesed ja makromolekulid. (endotsütoos, vastupidine protsess on eksotsütoos) 9. PINOTSÜTOOS rakk omastab vedelikus lahustunud makromolekule. 10
hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud, näiteks jaanalinnu munarakk (munarebu), mis võib kaaluda umbes pool kilo. Miks on üherakulised organismid enamasti väiksed? Üherakulistel toimub kogu energia-, info- ja ainevahetus väliskeskkonnaga rakumembraani vahendusel. Sealjuures on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhemida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb ja kui see pindala on väga väike, häiruvad kõik eespool nimetatud protsessid seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. Missuguse kujuga on rakud? Bakterid on kujult erinevad: ümarad pulkjad ja kruvikujulised, osad on kaetud ripsmetega, osadel viburid, osa on siledad, osa limakapsliga. Enamusel üherakulistest on oma kindel ja iseloomulik väliskuju. Eukarüootne ehk päristuumsed, millel on tuum olemas, prokarüootne ehk
RAKUÕPETUS TSÜTOLOOGIA bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Praegusel hetkel maailma suurim rakk on jaanalinnu munarakk (munarebu on üks rakk). Kõige väiksem rakk on MÜKOPLASMA bakter, keda valgusmikroskoobis näha pole (põhjustab probleeme hingamisteedes). Inimese organismi kõige suurem rakk on naise munarakk. Lihasrakud võivad olla kuni 30 cm pikad. RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega (sõnastati 1839.a.). 2) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel. 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas. Hulkrakse organismi rakkude kuju sõltub sellest, missugusest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Raku suurus määratakse ainuraksete puhul ära rakumembraani pindala ja ruumala vahelise suhtega (see peab olema võimalikult suur, siis on raku eksistents soodne. Kui suhe on liiga väike, häirib see ainevahetust).
· Tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. TSÜTOPLASMA · Poolvedel raku sisaldis. · Koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest TSÜTOPLASMA TÄHTSUS: · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. · Tagab toitainete laialikandmise rakus. · On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. RAKUMEMBRAAN · Rakumembraan ümbritseb kõiki rakke! TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK rakusisene ainete liikumine Siledapinnalise ER-i ülesanded: · Varusüsivesikute süntees (glükogeen). · Lipiidide süntees. · Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid). · Kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes. Karedapinnalise ER-i ülesanded: · Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees. RIBOSOOMID · Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d
aastal järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. 3. Saksa teadlane Theodor Schwann leidis aasta hiljem, et ka kõik loomorganismid on rakulise ehitusega ja sõnastas esimese rakuteooria põhiteesi: ,,Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega", mis hiljem üldistati, et ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega" 4. Saksa teadlane Rudolf Virchow sõnastas 1858. aastal teise rakuteooria põhiteesi: ,,Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." 5. Hiljem lisati rakuteooriasse kolmas põhitees: ,,Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas." 6. Rakuteoorial on tähtis osa bioloogia arengus. See on evolutsiooni- ja pärilikkusteooria kõrval üks bioloogia nurgakive. See teadusharu hakkas uurima rakkude ehitust ja rakujagunemise mehhanisme. Karl Ernst von Baer ... oli Eestis sündinud ja Tartu Ülikooli lõpetanud arst ja teadlane. 1826. aastal avastas ta imetaja
Rakud kõik elusorganismid koosnevad rakkudest rakk on kõige väiksem elu üksus rakul kõik elusaine eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga Bakterid Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened
RAKU EHITUS JA TALITUS RAKUTEOORIA KUJUNEMINE · Faber- mikroskoop, 17. sajandil · Hook korgirakkude uurija, cellula e. rakk, 1665 · A. von Luuwenhock 3-4 kordse suurenduse mikroskoobiga, bakteriraku esmakirjeldus, päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus, avastas inimese vererakud ja stermatosoidid · K. E. von Baer munaraku avastaja, uuris embrüloogiat · Brown Brown'i liikumine, rakk ei saa elada ilma tuumata · Schleiden ja Schwann sõnastasid raku teooria, 3 esimest teesi · Virchow 4. raku teooria sõnastaja, uuris kudesid, iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Teooria: · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. · Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel. · Rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas. Kuidas uuritakse?
elutegevust, reguleerib rakus toimuvaid protsesse, tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. · Tsütoplasma on poolvedel raku sisaldis. Koosneb peamiselt vest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. TÄHTSUS: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. · Rakumembraan ümbritseb kõiki rake.ÜLESANDED: ümbritseb rakku andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke. · Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) rakusisene ainete liikumine. Siledapinnalise ERi ülesanded: varusüsivesikute süntees (glükogeen), lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid), kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes. Karedapinnalise ERi ülesanded: kanalitel paiknevad ribosoomid, kui toimub valgusüntees.
Veri- vedel sidekude, rakuvaheaineks on vereplasma Närvikude- närvirakkudest ehk neuronitest moodustuv kude, mille ülesanne on reguleerida organismi eri osade elutegevust, ärrituse vastuvõtmine, analüüs, edastus ja salvestamine Sünaps- närvirakkude kokkupuutekoht, kus toimub ärrituse edasiandmine ühelt rakult teisele Rakutuum- membraaniga ümbritsetud ala rakus, kus asub pärilikkuaine, juhib raku elutegevust Tuumamembraan- tuuma ümbritsev kahekordne membraan, mis eraldab DNA tsütopplasmast tuuma, kaitseb geneertilist materjali, valikulised ained tuumast sisse ja välja Poorid- tuumamembraanis asuvad avad, mis reguleerivad materjali ja info liikumist tuuma ja tsütoplasma vahel Tuumake- ülejäänud tuuma materjalist tihedam ala, kus toimub ribosoomi- RNA (rRNA) ja ribosoomide moodustamine Kromosoom- üks DNA molekul, mis on valkudega kokku pakitud Kromatiin- tuumas asuvate kromosoomide koostisaine, DNA ja sellega seotud valkude kogum
polüsahhariidid, lipiidid, valgud, jääkainete eritumiskohaks Tsütoplasma nukleiinhapped, aminohapped nukleotiidid, mono ja oligosahhariidid, orgaanilised happed. Lisaks ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, regulaatorained ning lahustunud gaasid. Ümbritsetud kahe membraaniga, milles Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protses paiknevad poorid. Tuumasisene plasma Tagab raku jagunemisvõime, ainevahetuse sisaldab valke, RNA-d, mitmesuguseid kiiruse ning raku eksisteerimise. Sisaldab j madalmolekulaarseid ühendeid ja säilitab pärilikku informatsiooni. Juhib rak Rakutuum kromosoome. elutegevust. Toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees Paksus keskmiselt 0,01 m
RAKK RAKUTEOORIA Rakuteooria põhiseisukohad: 1. kõik organismid on rakulise ehitusega 2. iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust selle jagunemise teel 3. rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Rakkude mitmekesisus: Rakud ei saa kasvada liiga suureks kuna siis ei jõuaks info ja toitained, mis liiguvad läbi rakumembraani, raku keskossa . EUKARÜOOTNE RAKK Eukarüootne rakk e. päristuumne rakk rakk või organism, millel on selgelt eristatav tuum. Siia kuuluvad taimed, loomad, seened ja protistid. Eukarüootse raku ehitus ja talitlus: TSÜTOPLASMA Tsütoplasma koosneb: 1. aminohapped 2. nukleotiidid 3. mono- ja oligosahhariidid 4. orgaanilised happed 5. vesi 6. polüsahhariidid 7. valgud 8
RAKU EHITUS R.Hook – K. E von Baer- M. Scleiden- A. Leeuwenhoek T. Schwann- R Virchow Rakuteooria 3 põhiteesi: 1)kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega 2)uus rakk saab alguse olemasolevast rakust (pooldub) 3)rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (hulkraksetel elusolenditel) Rakkude uurimine: 1)valgusmikroskoobiga -binokulaarsete mikroskoopidega -stereomikroskoobiga 2)värvimise teel 3)elektromikroskoobiga Loomsed koetüübid. Näited I EPITEELKUDE – paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine puudub peaaegu -moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb teisi siseorganeid
● Veri on vedel sidekude, mille rakuvaheaineks on vereplasma. 1) punalibled ehk erütrotsüüdid on ilma tuumata rakud, mille ülesanne on transportida hapnikku. 2) valgelibled ehk leukotsüüdid on tuumaga rakud, mis kaitsevad organismi nakkuste ja võõrkehade eest. 3) vereliistakud ehk trombotsüüdid on ilma tuumata rakud, mille ülesanne on panna vajaduse korral veri hüübima. Rakk: Membraan - eraldab rakud sisemuse väliskeskkonnast. Selleks, et rakk püsiks eluvõimeline, peab rakumembraan aineid läbi laskma, seal asuvate valkude abil tunneb organism ära omad ja võõrad rakud. Ehitus: on kahekihiline ja koosneb peamiselt fosfolipiididest (nad paigutuvad vesilahuses nii, et vett tõrjuvad otsad on membraani sees üksteise vastas, veega seostuvad otsad jäävad väljapoole). Fosfolipiidide vahel paiknevad korrapäraselt erinevaid ülesandeid täitvad valgud. Membraanivalgud asuvad membraani sise-või välispinnal. Kolesterool kuulub ka
Eukarüoodid on päristuumne rakk; organismid, kelle rakud on päristuumsed (protistid, seened, taimed, loomad) Raku koostisosad: Tsütoplasma Koostis: poolvedel aine, vesi, anorgaanilised ühendid, madal- ja kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid Ülesanne: rakuosade omavaheline ühendamine Rakutuum – juhib raku elutegevust, säilitab/kannab edasi pärilikkuse info a) 2 tuumamembraani Ehitus: pooridega Tähtsus: kaitseb, piiritleb, võimaldab ainete liikumist b) Karüoplasma e tuumaplasma Koostis: poolvedel sisus Tähtsus: ühendab tuuma komponente omavahel c) Tuumake Arv: üks või mitu Ülesanne: RNA ja ribosoomide süntees d) Kromosoomid Ülesanne: pärilikkuse säilitamine ja edasikandmine Koostis: DNA, RNA, valgud Ehitus: koosnevad kahest kromatiidist (koosneb DNA-st ja valkudest, mis kokku moodustavad nukleosoomse fibrilli), kromatiidide otstes on telomeer (DNA ahela
Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega." ,,Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel." ,,Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas." Prokarüootide ehk eeltuumsete hulka kuuluvad bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. Eukarüoodid ehk päristuumsed jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Tsütoplasma on raku sisemuses olev poolvedel aine, mis on pidevas liikumises ja seob kõik
tunnist mitme kümne aastani. Inimeste närvi ja lihasrakud on eluaegsed aga naha ja vererakud on aga lühiajalised ja vahetuvad kiiresti. Rakud on väga mitmesuguseid, mõned on näiteks pulga, kera ja kruvikujulised. Rakkude ehitusest sõltub nende elutegevus Kuigi ühe hulkrakse organismi kõik rakud sisaldavad sama geneetilist infot, võib nende ehitus ja talitlus olla väga erinev. Raku struktuur on välja kujunenud vastavalt sellele, millist ülesannet konkreetne rakk organismid täidab. Sarnase ehituse ja elutegevusega rakud moodustavad koe. Põhilised koed on sidekude, lihaskude, närvikude ja epiteelkude. Epiteelkude - katab keha ja elundite pinda. Vastavalt kujule eristatakse lameepiteeli, kuupepiteeli ja silinderepiteeli. Epiteelkude on kiire taastumisvõimega ja seetõttu paranevad haavad ruttu. Rakud on selles koes tihedalt üksteise kõrval. See kude eraldab keha valiskeskkonnast. Kaitseb keha väliste mõjude eest. Katab keha ja siseelundite pindu
Teemad 1. Vt. mõiste 2. Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku Matthias Schleiden jõudis järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega Theodor Schwann avastas, et ka loomorganismid on rakulise ehitusega Rudolf Vinchow avastas et iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel 2. ÕP. LK. 49 3. 1) Valgus mikroskoop 2) Binokulaarne mikroskoop 3) Stereomikroskoop 4) Elektronmikroskoop 4. Rakk Prokarüoodid Eukarüoodid Eeltuumsed Päristuumsed Puudub piiritletud tuum Tuum on olemas (ainu-ja hulkraksed organismid) Üherakulised Hulkraksed Koosnevad ühest rakust Iga koe rakkude ehitus on
RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1 Rakuteooria kujunemine Faber nimetas mikroskoobi (micro ja scopio) Tsütoloogia areng 17-18. saj R.Hook 17.saj keskel leiutas valgusmikroskoobi ° vaatas korgipuurakke kambrikesed e. cellula A.van Leuwenhoeck ° suurendus 300-400 korda ° bakteriraku esmakirjeldus ° päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus ° avastas inimese vererakud ja spermatosoidid 19.saj: K.E. von Baer munaraku avastaja Brown rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk) ° uurisid ° sõnastasid rakuteooria 3 esimest teesi R.Virchow rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope:
RAKUÕPETUS Mõisted: tsütoloogia, ainurakne, hulkrakne, prokarüoot, eukarüoot, karüoplasma, homoloogilised kromosoomid,, histoonid, nukleosoomne fibrill, aktiivne transport, transportvalgud, osmoos, difusioon, plastiidid, klorofüll, karotinoid, tsentraalvakuool, turgor, heterotroof, hüüf, mütseel, viljakeha, mükoriisa,, plasmiid, gaasivakuool,, piilid 1.Rakuteooria põhiseisukohad. 2.Milline osa on tsütoloogia arengus Baeril, Hookil, Leeuwenhoekil? 3.Millega on võimalik uurida rakke? 4.Kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? 5. Milline on väikseim ja suurim rakk? 6.Tsütoplasma koostis ja ülesanded. 7.Rakutuuma ehitus ja ülesanded. 8.Tuumakese ülesanded. 9
annaabi.ee 
