Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia 10. kl". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vakuool, vakuoolid, taimerakk, rakukest, struktuurid, kromosoom, kompleks, tsütoplasma, tuumake, ribosoomid, rakustruktuurid, loomarakk, poorid, valgud, ioonid, skelett, lüsosoomid, valgusüntees, loomarakkudes, kestad, organell, seenerakk, glükogeen, plastiide, toitained, bioloogia, rakutuum, geeniekspressioon, pooleldi, autosoomid, sugukromosoomid· Enamasti ümar/ovaalne · Piklikes rakkudes piklik Tuumake · Ajutine moodustis · Struktuur mis tekib mitme kromosoomi RNA sünteesi eest vastutavate piirkondade seostumisel . · Tuumakeses moodustavad ribosoomide ehitusüksused · Tavaliselt on neid tuumas 1-3 Tuumade Arv · Tavaliselt 1 rakus 1 tuum · teisi varjante on ka. ' Tuumade ehitus · Pooride kaudu ained tsütoplasma karüoplasma · Karüplasmas kromosoomid Kromosoom · Üks jupp kogu genoomist · DNA, RNA, Valgud, ioonid · Raku jagunemise ajal kokku pakitud, muul ajal pooleldi lahti pakitult(kromantiin) · Jaotus autosoomid, suguromosoomid · Kromosoomistik - haploidne, diploidne, polüploidne Tsütoskelett · Erinevad niitja kujuga valgud mikrofilamendid (6 nm) , vahepealsed filamendid (10 nm) , mikrotuubulid (23 nm) .
2. Piiristav süsteem põhineb kestadel ja membraanil 3. Metaboolne süsteem põhineb ensüümidel ja kujutleb endast raku ainevahetust 4. Energeetiline, põhineb ATP-l Struktuurselt 2 rühma 1. Eeltuumsed - prokarüoodid Olulisemad erinevused on tuuma olemasolu puudumine Topeltmembraansed rakustruktuurid puuduvad Erinevus tsütoskleletis 2. Päristuumsed - eukarüoodid Bakterite ehitus Bakterid moodustavadki eeltuumsete rühma sinine - limakapsel roosa - rakukest roheline - rakumembraan, mille sopistused on mesosoomid punane - plasmiidid hall - varuained oranz - rõngaskromosoom must - gaasivakuool pruun - tsütoplasma (täidab kogu rakusisu) lilla- sektor ribosoomidega tumehall - viburid tumesinine - piilid 1. Limakapsel koosneb limast, esineb osadel bakteritel, esineb sõltuvalt keskkonnatingimustest, säilitab niiskust, seob rakke kolooniaks, aitab liikuda 2
· Membraansete kanalikeste, põiekeste ja tsisternikeste süsteem, mida mööda toimub rakusisene ainete liikumine · Seotud ainevahetuslike protsessidega · Tuuma välismembraan on ERga alati ühenduses · Sileda- ja karedapinnaline ER SILEDAPINNALINE ER FUNKTSIOONID · Varusüsivesikute (glükogeen) süntees · Lipiidide süntees · Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid) · Kaltsiumiioonide depoo lihasrakkudes KAREDAPINNALINE ER · Kanalitel paiknevad ribosoomid FUNKTSIOONID · Ribosoomides toimub valkude süntees RIBOSOOMID · Ribosoomides puuduvad membraanid · Sisaldavad rRNA ja valgumolekule · Neis toimub valkude süntees · Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumit nim. POLÜSOOMIKS GOLGI KOMPLEKS · Koosneb membraaniga ümbritsetud plaatjatest tsisternidest ja põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest · Seal toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse (lüsosoomidesse)
taseme aluseks. · 1834 a Gorjaninov "Looduse süsteemis" väitis, et maailm jaguneb kaheks riigiks: vormitu molekul ja kindla vormiga rakuline riik. Oli tehtud küllaltki mitmeid avastusi, ka üldistusi, kuid ühtne süsteem puudus. Põhjuseks valgus- mikroskoobi kehv kvaliteet. Arusaamine nähtuist jäi küllaltki madalale tasandile. Klassikaline näide on rakutuuma avastamine. · 1784 a avastas Fontana angerja naha rakkudes tuuma Arvati, et raku puhul on kõige olulisemaks näitajaks rakukest. · 1827 a Dolland täiustas läätsede ja valgustussüsteemi ja mikroskoop muutus uurimise vahendiks. · Taasavastati rakutuum (See oligi eelduseks rakuteooria tekkele): 1. 1830 loomarakkudes Purkinje poolt 2. 1831 taimerakus Browni poolt 2. RAKUTEOORIA TEKE Kolm Saksa uurijat: Schwann, Schleiden ja Virchow. Kõige suurem roll oli Schwanni töödel. 1839 mikroskoopilised uurimused loomade ja taimede struktuuride vastavusest. Ta tõi esile 4 seisukohta: 1
taseme aluseks. 1834 a Gorjaninov "Looduse süsteemis" väitis, et maailm jaguneb kaheks riigiks: vormitu molekul ja kindla vormiga rakuline riik. Oli tehtud küllaltki mitmeid avastusi, ka üldistusi, kuid ühtne süsteem puudus. Põhjuseks valgus- mikroskoobi kehv kvaliteet. Arusaamine nähtuist jäi küllaltki madalale tasandile. Klassikaline näide on rakutuuma avastamine. 1784 a avastas Fontana angerja naha rakkudes tuuma Arvati, et raku puhul on kõige olulisemaks näitajaks rakukest. 1827 a Dolland täiustas läätsede ja valgustussüsteemi ja mikroskoop muutus uurimise vahendiks. Taasavastati rakutuum (See oligi eelduseks rakuteooria tekkele): 1. 1830 loomarakkudes Purkinje poolt 2. 1831 taimerakus Browni poolt 2. RAKUTEOORIA TEKE Kolm Saksa uurijat: Schwann, Schleiden ja Virchow. Kõige suurem roll oli Schwanni töödel. 1839 mikroskoopilised uurimused loomade ja taimede struktuuride vastavusest. Ta tõi esile 4 seisukohta: 1
· Närvikude-neuronid. Moodustavad pea-ja seljaaju. Rakkude mitmekesisus · Üherakulised organismid · Hulkraksed organismid · Üherakulisi rohkem · Väikseim organism- mükoplasma. · Looduses suurimad rakud on lindude munarebud. · Üherakulisel toimub aine-, energia- ja infovahetus rakumembraani vahendusel- raku välimemembraani pindala ja sisekeskkonnaruumala suhe on oluline. · Taimeraku kuju määrab rakukest. Päristuumne rakk · Eeltuumne-prokarüoot · Päristuumne- eukarüoot · Prokarüoodid- bakterid ( puudub piiritletud tuum, vähem organelle ja rakulisi struktuure ) · Eukarüoodid- protistid, taime-, seene- ja loomariik. · Tsütoplasma: koostisained: vesi, aminohapped, nukeliinhapped, shhariidid, valgud jms.- Seob rakuorganellid tervikuks. · Tuum- 2 membraani. Karüoplasma ( DNA , valgud, RNA ) . Mitu tuumakest
ka endotsütoosi ja eksotsütoosi teel. Endotsütoosi puhul sopistub rakumembraan sisse ning vajalikud molekulid transporditakse rakku membraansetes põiekestes. Rakutuum Rakutuum on tsütoplasmast kahe membraaniga eraldatud piirkond. Rakutuuma välismembraan läheb tsütoplasmas üle tsütoplasmavõrgustikuks ehk endoplasmaatiliseks retiikulumiks. Rakutuuma membraanis on hulk poore, mille vahendusel liiguvad rakutuuma ja tsütoplasma vahel ained. Rakutuumas on kromosoomid ehk DNA koos sellega seotud valkudega. Rakutuuma piirkonda, kus moodustuvad ribosoomid, kutsutakse tuumakeseks. Sinna on koondunud rRNA-d kodeerivad kromosoomide piirkonnad. Rakutuum on tavaliselt mahult 1/5 kuni 1/10 tsütoplasma mahust. Spermidel on rakutuum sama mahuga, kui on tsütoplasma, munarakul on tsütoplasmat 1000X rohkem. Rakutuumal on kaks funktsiooni: 1. Raku elutegevuse juhtimine; 2. Osalemine raku jagunemises.
Fagotsütoosi teel satuvad rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid (nt. amööbi toitumine, ,,keerab" ennast ümber bakteri), seda nim. ka endotsütoosiks. Vastupidine protsess, kus ained viiakse rakust välja, on eksotsütoos. Pinotsütoosi teel omastab rakk vedelikest lahustunud makromolekule. Tsütoplasma poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained. Tsütoplasma on pidevas liikumises ning seob kõik rakuorganellid omavaheliseks tervikuks. Rakutuum rakutuum on kahemembraanne organell. Membraanides olevate pooride kaudu toimub ainete liikumine rakutuuma või sealt välja. Rakutuuma ülesandeks on kogu raku elu juhtimine. Rakutuuma osad: 1. karüoplasma rakutuuma sisene plasma, sisaldab suuremates kogudes pärilikkuseainet. 2. üks või mitu tuumakest karüoplasma piirkonnad, kus toimub rRNA süntees ja
ÕPIKUS LK. 49 ERINEVAD KOE TÜÜBID, LK.52 LOOMARAKK, LK. 54 RAKUTUUM, LK.56 RAKUMEMBRAAN, LK. 58 TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK, LK. 59 GOLGI KOMPLEKS, LK 61 MITOKONDER, LK. 63 TSENTROSOOM, LK. 64 TAIMERAKK PALUN PALUN PALUN KES SOOVIB HINDEKS 4 VÕI 5 SIIS VAADAKE JA ÕPPIGE NEED SELGEKS :) Rakuteooria kujunemine Robert Hook - valgusmikroskoobi leiutamine 17.saj. Keskpaik Antony van Leeuwenhoek üheläätseline mikroskoop, ainuraksete, bakterite ja seemnevedeliku uurimine 17.saj. teine pool K. E. von Baer avastas imetaja munaraku loomorganismi areng saab alguse munarakust 1826 Matthias Schleiden kõik taimed on rakulise ehitusega 1838
. Enamik neist on väga väikesed ja neid ei näe palja silmaga. Piseim ainurakne: MÜKOPLASMA.0,1-0,3 m. Suurim hulkrakne: Munarakud- munarebu. Miks ainuraksed organismid on enamasti väga väikesed. Mida suurem on rakk, seda väiksem on välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suve. Ainevahetus toimub ainuraksetel rakumembraani kaudu. Kui membraani suhteline pindala jäb liiga väikseks, häiruvad ka mainitud protsessid. Loomaraku ehitus: 1. tuumake 2. tuum 3. ribosoomid 4. vesiikul 5. karedapinnaline tstoplasmavrgustik (endoplasmaatiline retiikulum ER) 6. Golgi kompleks 7. rakumembraan 8. siledapinnaline tstoplasmavrgustik 9. mitokonder 10. vakuool 11. tstoplasma 12. lüsosoom 13. tsentrosoom (moodustub kahest tsentrioolist) Eukarüootne ja prokarüootne rakk Eeltuumne ehk prokarüootne rakk. (Bakterid- puudub piiritletud tuum, tunduvalt vähem esineb organelle ning membraanseid struktuure). Päristuumne ehk eurkarüootne rakk
- loomad Organell, tunnus Prokarüoodid Eukarüoodid Tuum - + RNA ja valk Paikneb vabalt Vabalt + tuumas DNA Vabalt Tuumas Kromosoom 1 >1, tavaliselt paarisarv Golgi kompleks - + Mitokonder ja plastiidid - + Endoplasmaatiline retiikulum - + (tsütoplasma võrgustik) Ribosoomid + + Mitoos (raku jagunemisviis) - + Golgi kompleks - +
sisekeskkonna rumala vaheline suhe peab olema suurem. (liiga väikse korral protsessid on häiritud) Suurem osa üherakulisi organisme on iseloomuliku väliskujuga. ° amööb on võimeline kuju muutma Hulkraksetes sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. ° Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende talitlusega. ° Taimerakud on korrapärase väliskujuga, sest neid ümbritseb jäik rakukest. 1 3.3 Päristuumne rakk Rakud jagunevad kahte rühma ° Prokarüoodid e. eeltuumsed > bakterid puudub membraaniga piiritletud tuum ja raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid skruktuure. ° Eukarüoodid e. päristuumsed > protistid > taimed > seened > loomad
6) Elementide vastandlikkus (Sr/Ca võib põhjustada liigeste liikumatust Vesi biosüsteemides Molekulaarne tasand 1) Hüdrofiilsus: a. Vees lahustumine (nt suhkur) b. Märgavad/ ei lahustu (nt tselluloos) 2) Hüdrolüüs: tärklis+vesi+amülaas=glükoos tüüpiline reaktsioon, mis toimub ka suus 3) Vesi on taimse fotosünteesi lähteaine ja veeest pärineb ka eralduv hapnik 4) Vesilahustes avaldub biovedelike pH väärtus Raku tasandil 1) Veerikas tsütoplasma tagab ühtse raku sisekeskkonna 2) Tsütoplasmas lahustunud ained tekitavad rakussiserõhu ehk turgori. Eriti võimas on see kestaga rakkudes ehk taimerakkudes 3) Vesi kaitseb rakkudes teatud struktuure ülekuumenemise eest Organismi tasandil 1) Termoregulatoorne st vee aurumine. Taimedel läbi õhulõhede transpiratsioon. Vee aurumine võib toimuda: a. Nahalt (higistamine) b. Limaskestadelt (termoregulatoorne lõõtsutamine)
kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga Bakterid Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust; rakukest ja plasmodesmid vakuoolid ja tonoplast plastiidid Loomarakul : tsentrioolid Lüsosoomid Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nim ka põhiaineks ehk maatiksiks) Tsütoplasmaks nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Tsütoplasma tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks Kõikidel rakkudel ühine: ümbritsetud membraaniga
t., et organism sünteesib seda ise 9. DNA replikatsioon, selle käik, ensüümid, kõik muu. Dna helikaas lõikab ahela kaheks-> single nucleotide ensüümid liituvad ahelaga, hoiavad seda lahus -> polümeraas III ehitab uue ahela 5’-3’-> RNA primase paneb paika primeid lagging strandil 3’-5’-> polümeraas III ehitab sinna vahele uue ahela (Ogazaki fragmendid)-> polümeraas I asendab primerid DNA ahelaga-> DNA ligaas liidab fragmendid kokku DNA struktuurid: Primaarstruktuur- DNA lineaarseks ahelaks liitunud nukleotiidid Sekundaarstruktuur e. DNA biheeliks- kaksikahelaline struktuur, kus DNA ahelaid ühendavad aluspaaride vahelised H – sidemed. 10. Eukarüootse raku mõiste, põhitunnused võrreldes prokarüootse rakuga, põhikomponendid. Eukarüootne rakk- päristuumne rakk on üks kahest peamisest elusorganismidel esinevast rakutüübist (teine on prokarüootne rakk)
a. sõnastas Rudolf Virchow rakuteooria ühe põhiseisukoha: "Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel." Selles väites avalduvad kolm olulist seisukohta: rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulises ainest uusi rakke ei moodustu), uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel ja kolmandaks, et organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. · 1884.a. avastati mitokondrid. · 1898.a. avastati Golgi kompleks itaalia anatoomi Golgi poolt. · 1931.a. leiutati elektronmikroskoop sakslaste Knolli ja Ruska poolt ja avastati rakutuum. · 1951.a. avastati lüsosoomid. · 1953.a. avastati ribosoomid. Rakuteooria põhiseisukohad · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. o Rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulises ainest uusi rakke ei moodustu)
Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk oma jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ning ta hukkub mõne aja pärast. Nii näiteks puudub rakutuum inimese erütrotsüütides. Eukarüootsed rakud jagunevad ehitustüübi alusel kahte suurte rühma: taimsed ja loomsed. Nendest mõnevõrra erinevad on veel seenerakud. Vaatamata sellele, et enamike organellide suhtes on taime- ja loomarakud sarnased, leiame nende vahel ka erinevusi: taimerakku ümbritseb rakukest, tal on veel ka tsentruaalvakuool ja kloroplast. Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees asetsevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, vakuoolist ja mitokondrist. Taimerakk koosneb: rakku ümbritseb rakukest, rakumembraan, kloroplastist, tsütoplasmast, lüsosoomist, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees olevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, tsentraalvakuoolist ja
glükoosi lagundamine.Varustab rakku ATP molekulidega. mükotoksiin-(seenetoksiin) mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. polüsoom- ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum,mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. ribosoom-nii eel- kui päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRna ja valgu molekulidest.Ribosoomides toimub valgusüntees. rõngaskromosoom-bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulistest DNA molekulist. spoor-(eos) protistidel. seentel ja osadel taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. tsentriool-loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuublist. tsentrosoom-loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest
Bakterid 2) Rakkude hulga alusel a) üherakulised organismid - Mikroskoobilised mõõtmed - Kogu aine ja energiavahetus toimud ühe rakumembraani kaudu - Bakterid, protistid, pärmseened b) hulkraksed organismid - Koosnevad kudedest - Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega - Selgrootud, selgrooksed loomad, taimed, kandseened 4. Päristuumse raku ehitus ja talitlus Tsütoplasma Golgi kompleks Mitokonder Ribosoom Tsentriool Lüsosoom Karedapinnaline toite Rakumembraan Tuumake Tuum Tuumamembraan Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 1) Rakumembraan · Koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist 11 · Ümbritseb rakku, annab kuju, hoiab ära tsütoplasma laialivalgumise, kaitseb välismõjude eest, tagab raku ja väliskeskkonna vahelise aine ja energiavahetuse
reaktsioone. 1.5. RAKUORGANELLID Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisterinikeste süsteem, mis moodust. tsütoplastavõrgustiku. Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine. Lisaks transpordile on võrgustik seot. mitmete ainevahetuslike protsessidega. MISSUGUSTE OMADUSTEDA ON TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK? Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel paikn. valke sünteesivad organellid ribosoomid. Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paikn. ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesis selle tulemusena moodustunud ained liiguvad mööda kanalikeste ja tsisternikeste süsteemi erinevatesse rakuosadesse. MILLINE ON ROBOSOOMIDE EHITUS JA ÜLESANNE? Iga ribosoom on kaheosaline. Mõlemad osad koosnevad rRNA ja valgu molekulidest. Ühes rakus ulatub ribosoomide arv tuhandeteni. Riosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Sünteesijärgselt
bakterid taimeriik protistid loomariik seened Üherakulised organismid: *rohkem *väikesed *aine-, energia- ja infovahetus rakumembraani abil. *oluline on välismembraani ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe st kasv on piiratud. Rakkude kuju: *Bakterid - kerajad, pulkjad, niitjad või kruvikujulised *Hulkraksetel rakkude kuju sõltub koest kus rakud on pärit. *Taimeraku kuju määrab rakukest 12 PÄRISTUUMNE RAKK lk 53-55 RAKK / eeltuumne päristuumne prokarüoodid eukarüoodid (bakterid) (protistid, taimed, seened, loomad) Raku ehitus: 1. Rakumembraan * eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast. * kaitseb rakku
juuste lokkimine, sirgendamine), siis soojusenergia toimel nõrgad keemilised sidemed katkevad- esmalt kolmandat ja siis teist järku struktuur. Seda nähtust nimetatakse denaturatsiooniks. Lisaks kuumusele võivad valku denatureerida mehaanilised tegurid (munavalge kloppimine), happed (kontsentreeritud lämmastikhape), raskmetallid (elavhõbe), ioniseeriv ja ultraviolettkiirgus jms. Valk võib nende toimel kaotada oma ruumilised struktuurid. Denaturatsiooni käigus hävivad vaid kõrgemat järku struktuurid, kuid peptiidside ei katke, peptiidahel jääb püsima ja koos sellega säilib valgu esmane struktuur. Denaturatsiooni pöördprotsessi nimetatakse renaturatsiooniks, st denatureeriva teguri mõju lakates võivad taastuda valgu sekundaar- ja tertsiaarstruktuur. Renaturatsioon toimub vaid siis, kui denatureerivate
mikroskoobis hästi nähtav Tänu sellele on avastuatud uusi rakustruktuure ja täpseustatud nende siseehitust 2. Tsütohistokeemia 3. Diferentseeriv tsentrifuugimine Rakustruktuuride eraldamine tsentrifuugimise teel, preparaatide valmistamiseks 4. Värvumine Rakkude mitmekesisus Rakuorganellid Rakkude jaotus tuuma ehituse alusel: Sarnased struktuurid looma-, taime- ja seenerakul: 1. Päristuumsed rakud e. eukarüoodid 1. Tsütoplasma Taime-, looma- ja seeneriik Poolvedel aine, põhiliseks koostisosaks on vesi (60-90%), kus on Protistid lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained
Olulisim ehitusmaterjal on DNA. Kromosoomis on palju infot. Inimesel on 46 kromosoomi. Paarilisi kromosoome, mis esitavad samu pärilikke tunnuseid nimetatakse homoloogilisteks kromosoomideks. Geen kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe päriliku tunnuse Endoplasmaaliline retiikulum e. ER tsütoplasmavõrgustik membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mööda seda toimub ainete rakusisene liikumine. Jaguneb kaheks: · Karedapinnaline ER osa, mille peal on ribosoomid · Siledapinnaline ER osa, mille peal on lipiide ja süsivesikuid sünteesivad ensüümid Ribosoom koosneb suuremast ja väiksemast alamüksustest, mis koosnevad rRNA ja valgumolekulidest. Ribosoomide ehituses membraane ei leidu. Nende ülesanne on valkude süntees. Väljaspool ribosoome üheski elusorganismis valke ei sünteesita. Lüsosoom ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, kus lagundatakse erinevaid makromolekule.
tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. · Iga eukarüootne rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. · Eukarüootse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt erinevaid organelle. · Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. · Kuna viirused ei ole rakulise ehitusega, siis ei kuulu nad ei eel- ega päristuumsete hulka. · Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab raku sisemust: o peamine koostisaine on vesi (60% kuni 90%); o selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained; o enamik anorgaanilistest ainetest on katioonide ja anioonide kujul dissotsieerunud olekus; o anorgaanilised ained osalevad paljudes biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad ka raku sisekeskkonna püsiva pH;
päristuumsetel. Bakterid on prokarüoodid 2. Päristuumseteks ehk eukarüootideks neil on rakutuum ning nad on nii ainu- kui hulkraksed organismid: protistid, seened, taimed, loomad. Eukarüootide rakkude sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga. 2 3. Iga rakk on ümbritsetud membraaniga. 4. Viirused ei ole elusorganismid, sest nad ei ole rakulise ehitusega. Raku tsütoplasma Tsütoplasma koosneb 60-90% veest, milles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Tsütoplasmas on palju aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahharide, orgaanilisi happeid jt. Selles on esindatud ka kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgud ja nukleiinhapped. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuum 1. ... avastati 1831 ning seetõttu on ta üks paremini uuritud rakuorganelle. 2
toimub kandevalkude abil endotsütoos - osakeste rakku transportimine põiekestes fagotsütoos - transporditakse väga suuri osi, selleks võimelised fagotsüüdid pinotsütoos - transporditakse rakku väiksemaid osakesi, näiteks makromolekule eksotsütoos - osakeste rakust välja transportimine põiekestes 3. Rakuorganellide ehitus ja ülesanded. Membraansed organellid: Endoplasmaatiline retiikulum ehk tsütoplasma võrgustik: sileda(SER)- ja karedapinnaline (RER) o Ehitus - membraanidest moodustunud põiekeste ja kanalikeste süsteem rakus o RER - koosneb ribosoomidest ja plaatjatest kanalitest valkude muutmine lipiidide süntees ainete transport o SER - koosneb torukestest ja põiekestest ainete transport teistesse organellidesse valkude säilitamine
Mittevalguline osa jaguneb : a) orgaaniline(vitamiinid) b) anorgaaniline metalliioon (Zn, Cu) Ensüümide ehitus : 1)Üldvalguline osa - vastutab õigete lähteainete lähenemise eest. 2)Aktiivtsenter - seal leiab aset reaktsioon. 3)Osadel ensüümidel on olemas regulatoorne tsenter - reguleerib ensüümi aktiivsust. *Regulatoorne võimsus on vaid ahela esimestel nn. võtmeensüümidel. [E] + [S] <-> [ES] <-> [E] + [P] E = ensüüm S = Substraat ES = ensüüm-substraat kompleks P = produkt [] = Näitab, ainet on teatud kindel hulk <-> = näitab reaktsiooni pöördumist. *Ensüümi kui katalüsaatori rolli tõestab see, et ensüüm küll osaleb reaktsioonis, kuid taastub selle lõppedes. NB! Ensüümid muudavad reaktsioonide kiirust. *Ensüümreaktsiooni kiirust mõõdetakse kas lähteaine kulumise või produkti tekkimisega ajaühikus. Ensüümreaktsiooni omadused : 1. Ensüümreaktsioonid toimuvad organismis väga kiiresti : 10000 korda sekundis. 2
Aktiivne transport – vajab lisaenergiat Fagotsütoos – eriti suurte ainete, nt valgumolekulide ja alkoholi transport. Rakumembraan sopistub sisse, aine satub põiekesse. Retseptorvalgud tegelevad signaali, erutuse vastuvõtmise ja juhtimisega. Rakumembraani ülesanded: aine-, energia- ja infovahetus, raku kooshoidmine, kaitse. Rakutuum. Tuumal on 2 membraani. Tuumas sisaldub DNA (lahtikeerdunult e kromatiinina, paljunemisel keerdub kokku kromatiidideks). Tuumake – piirkond, kus toimub rRNA süntees ja ribosoomide alaüksuste moodustumine, tuumakesel membraan puudub. Karüoplasma – peamiseks koostisosaks vesi, lisaks selles lahustunud orgaanilised ja anorgaanilised ained, DNA, RNA. Tuuma ülesandeks on raku elutegevuse juhtimine, pärilikkusinfo säilitamine. Homoloogilised kromosoomid – paarilised kromosoomid, sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Inimese rakkudes on 46 kromosoomi, v.a. sugurakkudes, kus neid on 23. Tsütoplasma
1. Eukarüootide ja prokarüootide põhilised erinevused. · Prokarüootsed (eeltuumsed) bakterid ja arhed, rakutuumata, esineb ainult üks kromosoom, rõngas, superspiraliseerunud. Geenide hulk 400 4000. Rakkudel esineb rakusein, mis koosneb peptidoglükaanidest. Vastavalt rakuseina ehitusele toimub jaotus Gram (+)(ainult ühe membraanikihiga) ja Gram (-) (raku seina peal täiendav membraan, membraanide vaheline ala periplasmaatiline ala) bakteriteks. Bakteritel esinevad rakumembraani sissesopistused mida nim mesosoomideks. Mesosoomid on seotud DNA sünteesi ja valkude sekreteerimisega
1. Eukarüootide ja prokarüootide põhilised erinevused. · Prokarüootsed (eeltuumsed) bakterid ja arhed, rakutuumata, esineb ainult üks kromosoom, rõngas, superspiraliseerunud. Geenide hulk 400 4000. Rakkudel esineb rakusein, mis koosneb peptidoglükaanidest. Vastavalt rakuseina ehitusele toimub jaotus Gram (+)(ainult ühe membraanikihiga) ja Gram (-) (raku seina peal täiendav membraan, membraanide vaheline ala periplasmaatiline ala) bakteriteks. Bakteritel esinevad rakumembraani sissesopistused mida nim mesosoomideks. Mesosoomid on seotud DNA sünteesi ja valkude sekreteerimisega. Prokarüootsel rakul
· Seob organellid tervikuks · Ühendab rakud kudedeks · Reguleerib ainete transporti rakku ja rakust välja Tsütoplasmavõrgustik - ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) on päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, kus toimub ainete rakusisene liikumine. Eristatakse karedapinnalist- ning siledapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik ER pinnal paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik ER pinnal paiknevad ensüümid, mille abil toimub varuainete (lipiidid, sahhariidid) ja hormoonide süntees. Golgi kompleks Üksteise kohal asuvatest plaatjatest tsisternidest, põiekestest ja neid ühendavatest kanalitest, mis on membraaniga ümbritsetud koosnev päristuumse raku organell. · Valkude töötlemise lõpetamine, pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse(valkude) · Lüsosoomide moodustumine
Kui rakk on liiga suur, siis ei saa aine,- ja energiavahetus nii hästi toimida. o Tooge näiteid hulkraksete kohta. Inimene, erinevad taimed, loomad jne. o Millise kujuga on bakterid? Valgusmikroskoobis näeme nii ümaraid, pulkjaid kui ka kruvikujulisi vorme. o Millest sõltub loomarakkude väliskuju? Koest, millest nad pärinevad. o Tooge näiteid rakkudest, millel on muutuv väliskuju. Amööb o Mis määrab taimerakkude kuju? Rakukest, mis on jäik. PÄRISTUUMNE RAKK · Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. · Tsütoplasmas peamine koostisaine vesi, seal lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Anorgaanilised ained tagavad püsiva pH · Tsütoplasmas aminohapped, nukleotiidid, moni-ja oligosahhariidid, orgaanilised happed jt. · Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Neis paiknevad poorid, mille kaudu toimub
annaabi.ee 
