Materjal võetakse ohutusketid lahti ja heidetakse paneeli peale. Seejuures C16/20 ,soovitavalt C20/25. Õõnespaneel HCE 320 tuleks eelnevalt veenduda, et haaratsist vabanev paneel ei saaks alla Paneelide vuugid betoneeritakse valatava konsistentsiga kukkuda. Paneelide paigalduse ajal ei tohi paneelide paigalduskohast betoonseguga ühtlase pideva joaga. Betoonisegu peab täitma kogu Põhitüüp Tule- Paneeli Omakaal madalamal kõrgusjärgul (korrusel) töötada. Õõnespaneelid vuugi mahu ja katma ühtlaselt kogu sarruse pinna omakaalu või
Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea alla täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Vuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud sammu järel, siis tuleks mördiga katta betoneeritava õõnsuse kõik küljed. Kui aga müüritis betoneeritakse täisulatuses, siis asetatakse ladumise käigus mörti vaid plokkide pikematele külgedele. Betoon tungib tihendamisel plokkide vahelistesse tühimikesse ja täitmine on efektiivsem. Nii tekivad kõrvutiasetsevate betoonisammaste vahel sidemed. Sellega saavutatakse betoneerimise käigus parim sisemine struktuur. Vertikaalarmatuuri võib paigaldada enne või peale betoonmüüritise ladumist. Vertikaalsed ja horisontaalsed armatuurivardad peavad olema korrektselt paigaldatud ja kinnitatud
Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea all täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Vuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud sammu järel, siis tuleks mördiga katta betoneeritava õõnsuse kõik küljed. Kui aga müüritis betoneeritakse täisulatuses, siis asetatakse ladumise käigus mörti vaid plokkide pikematele külgedele. Betoon tungib tihendamisel plokkide vahelistesse tühimikesse ja täitmine on efektiivsem. Nii tekivad kõrvutiasetsevate betoonisammaste vahel sidemed. Sellega saavutatakse betoneerimise käigus parim sisemine struktuur. Armeerimine Vertikaalarmatuuri võib paigaldada enne või peale betoonmüüritise ladumist. Vertikaalsed ja
Fibo sillus. Foto: Weber Fibo plokitoodetest ehitamine Vundament Kui poole meetri laiune taldmik on piisav seintelt tuleva koormuse vastu võtmiseks, võib betoontaldmiku asendada Fibo taldmikuplokkidega. See lihtsustab vundamendi ehitamist. Taldmikuplokkide alla tuleb teha sängituspind kas liivast või mördist. Taldmikuplokid asetatakse teineteise kõrvale vahedeta. Taldmiku peal olev süvend armeeritakse ja betoneeritakse. Sellisel viisil ehitades on betooni kulu üsna väike. Joonised 9 ja 10. Fibo taldmikuplokid ja nende armeerimine. Fotod: majaehitaja.ee Vundamendi müür Fibo plokid sobivad lintvundamendi ehitamiseks hästi tänu oma tugevusele ja külmakindlusele. Vundamendi müüri ladumine ei erine palju tavalise Fibo seina ladumisest, kuid selles soovitatakse rohkem kasutada armatuuri, lausa igas teises vuugis. Ehituse lihtsustamiseks ja
Piisab sellest, kuid vundamendi kaevikupõhi tasandada killustiku või liivaga, korralikult tihendada ning tihendatud alusele paigaldada taldmikuplokid. Kui kaeviku põhja tasandamiseks kasutatakse killustikku, tuleb enne Fibo taldmikuplokkide paigaldamiset killustikule teha õhuke (1-2 cm) sängituspind. Sängituspinna tegemiseks sobib peenike liiv, veelgi paremini aga õhuke mördikiht, nt. Müürisegu. Taldmiku peal olev süvend armeeritakse ja betoneeritakse. Armeerimiseks võib kasutada 10-16 mm armatuurterast. Üldjuhul piisab, kui pikisuunas panna 3 armatuurvarrast. Risti suunas võiks armatuuri samm olla 30-40 cm. Vundamendi müür Kuna Fibo plokid on tugevad ja külmakindlad, sobivad need väga hästi ka lintvundamendi ehitamiseks. Vundamendi ehitamiseks sobivad nii Fibo3 kui Fibo5 plokid. Plokitüübi valimisel või määramisel tuleb arvesse võtta seintelt langevat koormust. Kui kandva välisseina ehitamiseks
t. anda rõhtelementidele võimalus vabalt vajuda. 25. Kuidas ühendatakse hoone raudbetoonkarkassi elemente omavahel, karkassi postide mõõdud ja samm: a) ühendus: karkassi sees on metallist armatuur, mille osad ulatuvad karkassiühenduskohtades betoonist välja (väljaulatuvaks osaks võib olla nii raudvardad kui metallplaat), elementide raudosad keevitatakse omavahel ja elementide vahelised õhuvahed ja keevis betoneeritakse, et see ei roostetaks. ühenduselemendiks võivad olla ka poldid. b) sammaste piki- ja põiksammuks 6x6m,6x9 või 3x6m ja postide peal talad, kui suurem vahe näit 12m siis talade asemel vermid. sammaste põiklõige 30x30 või 40x40cm. 26. minimaalsed tellisposti ja eraldiseisva puitposti mõõdud: puitpost min. 10x10cm see kannab 10t. Ja üksik tellispost(ilma armatuurita) 38x38cm. 27. Raudbetoonpaneelide ankurdamine seintega ja omavahel: Kandvate piki ja
Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea alla täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Vuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud sammu järel, siis tuleks mördiga katta betoneeritava õõnsuse kõik küljed. Kui aga müüritis betoneeritakse täisulatuses, siis asetatakse ladumise käigus mörti vaid plokkide pikematele külgedele. Betoon tungib tihendamisel plokkide vahelistesse tühimikesse ja täitmine on efektiivsem. Nii tekivad kõrvutiasetsevate betoonisammaste vahel sidemed. Sellega saavutatakse betoneerimise käigus parim sisemine struktuur. Armeerimine Vertikaalarmatuuri võib paigaldada enne või peale betoonmüüritise ladumist. Vertikaalsed ja
üldkaevandusliku depressiooni mõjul. Õhuhulkade jaotamiseks kaeveõõnte vahel kasutatakse mitmesuguseid tuulutusrajatisi, nagu krossingud, uksed, tuulutustõkked. Vajalikud õhuhulgad määratakse arvutuslikult ning pidevalt kontrollitakse tegelikku olukorda töökohtadel mõõdetakse kaeveõõne ristlõikeid ja õhu liikumise kiirust kaeveõõntes ning leitakse kaeveõõnt faktiliselt läbiv õhuhulk. Sõltuvalt vajadusest betoneeritakse mäetööde edasiliikumisel mittevajalikud ühenduslõõrid ja hargnemised strekkidel kinni. Põlevkivi rikastamine Põlevkivi rikastamine Viru ja Estonia kaevanduses ning Aidu karjääris kasutataval põlevkivikihindi puur- ja lõhketöödega lausväljamisel saadakse kaevis, milles on liiga kõrge lubjakivi sisaldus ja seetõttu ei vasta kütteväärtus tarbijate poolt esitatud nõuetele. Põlevkivi rikastamine seisneb lubjakivi eraldamises, see põhineb lubjakivi märksa
Nivelleerimise I, II ja III klassi võrguks. Gravimeetriliseks võrguks Mareograafiliseks võrguks 14. Mis on mõõdistamisvõrgud ja milliseid mõõdistamisvõrkusid kasutatakse? Mõõdistamisvõrgud luuakse territooriumi mõõdistamiseks, punktide koordineerimiseks, projektpunktide väljamärkimiseks ja muudeks geodeetilisteks töödeks. Mõõdistamisvõrgu punktid kindlustatakse maastikul maavaiadega, asfaltkattega teedel asfaldinaeltega. Tähtsamatel töödel betoneeritakse armatuurvaiad maapinda. Mõõdistamisvõrgu punktidele tuleb määrata koordinaadid X, Y ja H. Koordinaatide (X ja Y koordinaat) saamiseks tuleb mõõta käigu punktide vahel horisontaalnurgad ja joonepikkused. Kõrguse koordinaat (H-koordinaat) saadakse nivelleerimise teel. Mõõdistamisvõrgu loomisel toetutakse võimalusel riigi geodeetilise võrgu punktidele. Mõõdistamisvõrkudena on kasutusel: 1) Kolmnurgad (triangulatsioon ja trilateratsioon)
30 cm. Ei talu külma. Tükid lendavad ära. Siseruumist imbub niiskus välja. Soojustus pannakse väljapoole ning peale laudvooder. 25. Kuidas ühendatakse hoone raudbetoonkarkassi elemente omavahel, karkassi postide mõõdud ja samm a) ühendus: karkassi sees on metallist armatuur, mille osad ulatuvad karkassiühenduskohtades betoonist välja (väljaulatuvaks osaks võib olla nii raudvardad kui metallplaat), elementide raudosad keevitatakse omavahel ja elementide vahelised õhuvahed ja keevis betoneeritakse, et see ei roostetaks. ühenduselemendiks võivad olla ka poldid. b) sammaste piki- ja põiksammuks 6x6m,6x9 või 3x6m ja postide peal talad, kui suurem vahe näit 12m siis talade asemel vermid. sammaste põiklõige 30x30 või 40x40cm. 26. Minimaalsed tellisposti ja eraldiseisva puitposti mõõdud Minimaalsed telliseposti mõõdud: 10x15 cm Eraldiseisva telliseposti mõõdud: 38x38 cm (ilma armatuurita) Eraldiseisva puitposti mõõdud: 10x10 cm (see kannab 10 t), peataladel 15x25 cm 27
- katuse kandeelementide vahele nähakse ette sidevarraste süsteem, mille juures võib arvestada ka katusekatte töötamist. - Hoonete jäigastavateks elementideks võivad olla ka monoliitsete seintega trepikojad, ja liftisahtid. 78. Kuidas ühendatakse raudbetoonhoone karkassi elemente omavahel? - Riivis kinnitatakse konsoolidele seibi ja mutriga ankrupoldi abil. Tala otsa all on neopreenist padi. - Korruspostide jätkamisel kasutatakse lisavardaid ning keevitusühendusi, mis betoneeritakse. - Riivi ja posti ühendus võib olla tehtud ka astmelise riivi otsa abil ning kasutades kinnituslappi. 79. Kuidas ühendatakse teraskarkassiga hoone elemente omavahel? Teraspostide juures kasutatakse tänapäeval kas toru, kanttoru või H-kujulisi ristlõikeid. Torukujulised postid betoneeritakse täis, millega on võimalik tõsta konstruktsioonide tulepüsivust. Laed tehakse sageli komposiitkonstruktsioonis. Teraskarkassiga hoonetel on põhiprobleemiks karkasspostide jätkamine ja sõlmed
· Vibraatorit ei kasutata betooni teisaldamiseks. · Nuia normaalasend on vertikaalne, õhematel plaatidel (<250 mm) võib kaldenurk olla maksimaalselt 45 º. Horisontaalasendis nui ei tihenda, vaid põhjustab kihistumist. · Vibreerimisaeg peab olema piisav, aga mitte liiga pikk: sobiv aeg 250 mm plaadile on 10 s. 8 TTK · Kui betoneeritakse mitme kihina, siis lastakse nuial vajuda oma raskusega läbi tihendatava kihi alumisse kihti vähemalt 200 mm. · Tihendatakse korrapäraselt 400...600 mm ruutudes. Betooni süstemaatiline tihendamine. Joonisel on d nui läbimõõt ja r vibreerimise mõjuraadius. Nuivibraatoriga vibreerimise tulemused (bet-m3/h) Nuia läbimõõt (mm) Tavaline plaadi valu 240 mm Õhukesed plaadid,plaaditalad,
müürivõrguga ; • täisvalatud õõntega plokkidel armeeritakse vertikaalõõned enne betoneerimist vastavalt juhendi nõudele üle ühe õõne igas õõnes 2 armatuuri. Täpsemalt määrab armeerimise projekteerija; • õõnesplokkidest müüritise ladumisel on väga oluline teha pragude vältimiseks temperatuurivuugid ettenähtud vahemaa järel; • õõnesplokist müüritis laotakse ühes tsüklis kõrgusega maksimaalselt 8 rida ning seejärel betoneeritakse täis järgmisel päeval; • sillused tehakse monoliitbetoonist või spetsiaalsest sillus- ja sarrusplokist;. • plokke lõigatakse ketaslõikaja ja erilõikurite ning teemantkettaga; • õõnesplokk ei vaja paneelide paigaldamisel müüritisele eraldi vöö valamist, kui seda ei nõua projekt. P Õ L E V K I V I T U H K - G A A S B E T O O N P L O K I D Põlevkivituhk gaasbetoonplokkide (nn „Narva“ plokk) täiteainena kasutatakse põlevkivituhka.
vundamendi seinaplokid paika laotakse. Plokid tõstetakse paikka teleskooptõstukiga Cat TH 417'ga. Lisa 3. 3.2.7. Monoliitse betoonvöö ehitus vundamendi taldmiku plokkidele Monoliitne betoonvöö konstrueeritakse taldmikuplokkide peale, tasandamaks taldmikuplokkide paigaldamisest tulnud ebatasasusi ning tagamaks kaalu ühtlasemat jaotust. Betoon tuuakse mikseriga Mercedes- Benz Actros 3241. Taldmikuplokkidele ehitatakse vajalikud rakised, armeeritakse ja seejärel betoneeritakse monoliidina. 3.2.8. Vundamendi seinaplokkide paigaldus Vundamendi seinaplokid tõstetakse paika taldmiku peale valatud betoonvööle teleskooptõstukiga Cat TH 417'ga ning asetatakse vöö peale täpselt telgede järgi, mille asukohad on eelnevalt geodeedid ära märkinud seejärel seotakse nad vastavalt olukorrale keevisliidestega, betooniga ja armeeringuga. Lisa 5. 3.2.9. Süvendi tagasitäide Kui vundamendi seinad on üles laotud, hakatakse teostama tagasitäidet
Tsementsegust väikeplokkidest ja –kividest seinad Konstruktiivsed nõuded: Sein tuleb laduda poolekivipikkuse ülekattega; Üksteise peal olevate plokkide põikseinad peavad müü müüris ris asetsema kohakuti. Kuna toetuspinda on vä vähe, siis peab kogu toetuspind olema maksimaalselt mö mördiga kaetud ja ärakasutatud; Suuremate koormuste puhul seinale betoneeritakse seina vertikaalsed õõned tätäis. Seda tuleks teha igal juhul ühe vertikaalse õõnsuse osas seinas kummalgi pool ava (uks, aken). Betoneerida ei tohiks rohkem, kui ühe korruse kõrguselt, raskelt koormatud seina või posti puhul poole korruse kaupa ja mitte varem, kui ühe ööp ööpäeva möö möödudes dudes seina ladumisest.
tuulutussurfe üldkaevandusliku depressiooni mõjul. Õhuhulkade jaotamiseks kaeveõõnte vahel kasutatakse mitmesuguseid tuulutusrajatisi, nagu krossingud, uksed, tuulutustõkked. Vajalikud õhuhulgad määratakse arvutuslikult ning pidevalt kontrollitakse tegelikku olukorda töökohtadel mõõdetakse kaeveõõne ristlõikeid ja õhu liikumise kiirust kaeveõõntes ning leitakse kaeveõõnt faktiliselt läbiv õhuhulk. Sõltuvalt vajadusest betoneeritakse mäetööde edasiliikumisel mittevajalikud ühenduslõõrid ja hargnemised strekkidel kinni. Veekõrvaldus Põlevkivikihind lasub lõhelises lubjakivimassiivis suhteliselt väikesel sügavusel, mistõttu vee sissevool kaevandustesse on suur. Suuresti sõltub vee sissevool kaevandusse kaevandatud ala suurusest ja on hooajalise iseloomuga. Estonia kaevanduses pumbatakse näiteks aastas keskmiselt kaevandusest välja 10 m³ vett iga põlevkivitonni kohta.
hoiab inimese tervist. Savisein vajub 3 cm 1 m kohta. 24. Saepurubetoonist seinte ehitus Minimaalne paksus on 25...30 cm. Ei talu külma. Tükid lendavad ära. Siseruumist imbub niiskus välja. Soojustus pannakse väljapoole ning peale laudvooder. 25. Kuidas ühendatakse hoone raudbetoonkarkassi elemente omavahel, karkassi postide mõõdud ja samm Karkassielemendid ühendatakse omavahel tariraudade (sissebetoneeritud ankrutega metallplaadid) keevitamise teel või poltidega, mis hiljem betoneeritakse. Sammaste põiksammuks 6x6, 6x9, 3x6 m. ; sammaste põiklõige 30x30 või 40x40 cm. 26. Minimaalsed tellisposti ja eraldiseisva puitposti mõõdud Minimaalsed telliseposti mõõdud: 10x15 cm Eraldiseisva telliseposti mõõdud: 38x38 cm (ilma armatuurita) Eraldiseisva puitposti mõõdud: 10x10 cm, peataladel 15x25 cm 27. Raudbetoonpaneelide ankurdamine seintega ja omavahel Ankurdamiseks asetatakse müüritisse ladumise ajal terasvardad, mis keevituse teel ühendatakse paneeli tõsteaasadega
ühekihilise lahenduse puhul rullmaterjal mehaaniliselt läbi ülekattekohtade kinnitades ühtlasi ka mineraalvillaplaadid. Ülekattekohad keevitatakse gaasipõletiga. [4] 2.6. Müüritööde kirjeldus Teise ja kolmanda korruse koridori seinad laotakse siledast columbia kivist paksusega 190 mm. Müür laotakse nn madal betoneerimise põhimõttel, mis tähendab, et laotakse maksimaalselt 8 plokirida (ehk mitte kõrgem kui 1,6 m). Seejärel õõnsused betoneeritakse ja laotakse uus müüritise osa samal põhimõttel. [5] 5 2.7. Eritööde kirjeldus Eritööd hakkavad pihta, kui esimese asjana tehakse ära veemõõdusõlm. Ühtlasi saab sealt kasutada vett ka ehituse ajal. 2.8. Sise- ja välisviimistluse kirjeldus Siseviimistlustööde alguses paigaldatakse osadele betoon pindadele tolmutõkkekiled
Samal ajal on aga kasvanud eeldus puitvaiade laialdasemaks kasutamiseks näiteks metsateede rajatiste vundeerimisel. Vaiade liigitus valmistamisviisi järgi Valmistamisviisi järgi jaotatakse vaiad kahte suurde gruppi. 1. Valmisvaiad, mis valmistatakse eelnevalt maapeal ja seejärel süvistakse rammimise, vibreerimise, kruvimise või surumise teel pinnasesse. Enimlevinud süvistusviisi järgi nimetatakse neid ka rammvaiadeks. 2. Vaiad, mis betoneeritakse vahetult pinnasesse tehtud süvendisse. Selliseid vaiu nimetatakse kohtvaiadeks. Liitvaiad Geoloogilised tingimused nõuavad mõnikord pikemate vaiade kasutamist, kui seda võimaldab ühest tükist valmisvai. Sellisel juhul kasutatakse liitvaiu, mille osad ühendatakse vaiajätkuga. Vaia jätk peab tagama vajalike jõudude ülekande ühelt osalt teisele ja olema seejuures tehnoloogiliselt otstarbekohane. Õõnesvaiad Vaiadena on kasutusel raudbetoontorud läbimõõduga 0,3 kuni 0,8 m
Õõntega plokke on võimalik täita mitmesuguse täiteainega ja armeerida. Õõntega columbiakiviplokkidest seina vaadeldakse kui kestsängitusega müüritist. Selles seinas kantakse müüritise koormus realt reale ploki välis- ja siseseina kaudu. Sellega kaasneb nõue, et üksteise peal olevate plokkide põikseinad peavad müüris asetsema kohakuti. Kuna toetuspinda on vähe, siis peab see toetuspind olema maksimaalselt mördiga kaetud ja ärakasutatud. Suuremate koormuste puhul seinale betoneeritakse seina vertikaalsed õõned täis. Seda tuleks teha igal juhul ühe vertikaalse õõnsuse osas seinas kummalgipool ava Tühjade õõntega seina puhul on esmane, et kõik sängituspinnad oleks ühtlaselt mördiga kaetud ja plokkide vahelised vertikaalvuugid oleksid hoolikalt mördiga kaetud, täitebetooniga täidetud seina puhul peab tagama täitebetooni maksimaalse ristlõikepinna igas müüritise kohas ja täitebetooni maksimaalse tiheduse
- vundamendi vajalik kasutusiga - vundamendi ökonoomsus Ehitamisviis - madalvundament e. jaotusvundament rajatud eelnevalt kaevatud lahtisesse süvendisse, mille sügavus võrreldes tallalaiusega on väike - sügavvundament valmistatakse otseselt pinnases ilma eelnevalt süvendit kaevamata - vaivundament vaiad süvistatakse rammimise, vibreerimise, kruvimise, surumise teel pinnasesse või betoneeritakse vaiad vahetult pinnasesse tehtud süvendisse Madalvundamendid e. jaotusvundamendid - lintvundament seinte või postide all, ristuvad lindid - üksikvundament toetab üksikut ehitise osa - plaatvundament lausvundament kogu hoone all, kasutatakse suure koormusega ja suhteliselt nõrgale pinnasele rajatud ehitise korral Lintvundament - looduskividest (paekivi, raudkivi) - monteeritavad betoonplokid
675 Pinnase kandevõime poolest rahuldab tald mõõtmetega 2,5x2,5 m Lihkekindluse kontroll Arvutuskoormuste leidmisel tuleb arvestada, kas vertikaal- ja horisontaalkoormused on üksteisest sõltuvad või mitte. Viimasel juhul tuleb ajutisele koormusele rakendada V ja H jaoks erinevaid osavarutegureid – vastavalt 0 ja 1,3. Antud juhul eeldatakse, et koormused on üksteisest sõltuvad. Eeldatakse, et vundament on betoneeritakse otse pinnasele ja hõõrdenurk δ = ϕ = 29° Rd = 675⋅tan 29 = 374 kN < 454 kN Seega ainult hõõrdest ei piisa lihkekindluse tagamiseks Passiivsurve vundamendi ees. Arvutuslik sisehõõrdenurk ϕd = arctan(tan 33/1,25) = 27,5° 2 Kp =tan (45 + 27,5/2) = 2,72 2 Rp;d = 0,5⋅17,5⋅1,25 ⋅2,72 ⋅2,5 = 93 kN Arvestada tuleb teiselt poolt mõjuvat aktiivsurvet ja liita selle mõju horisontaalsurvele Ka = 1/Kp = 0,368 2
17 mahumass on suur ~ 2200 tugevust tuleb erilist et vältida vaba õhuringvoolu kg/m3. Plokkide tegemisel tähelepanu osutada müüris, mis vähendab tehakse nendesse toesõlmede müüri soojapidavust. vertikaalõõned. Sellega konstrueerimisele. Suuremate koormuste puhul saavutatakse ploki suuruseksColumbiakivi. seinale betoneeritakse seina sama, mis eespool toodu. Kahekorruselise vertikaalsed õõned täis. Seda Õõntega plokke on võimalik raudbetoonvahelagedega tuleks täita mitmesuguse hoone puhul võib kandvad teha igal juhul ühe täiteainega ja armeerida. seinad (nii välimised kui vertikaalse õõnsuse osas siseseinad) teha seinas kummalgipool ava 38
kannvundamendid, millele toetuvad välisseina all olevad vundamenditalad. Sammaste piki- ja põiksammuks on 6 x 6, 6 x 9 või 3 x 6 m, sammaste põiklõige 30 x 30 või 40 x40 cm. Monteeritava raudbetoonkarkassi põhiprobleemideks on jätkukohtade valik, jätkude konstruktsioon ja detailide universaalsus. Karkassielemendid ühendatakse omavahel tariraudade (sissebetoneeritud ankrutega metallplaadid) keevitamise teel või poltidega, mis hiljem betoneeritakse. Betoon tugevdab jätkukohtasid ja takistab metallist ühenduselementide roostetamist. Käesoleval ajal kasutatakse kõrghoonete ehitamisel monoliitset raudbetoonkarkassi, mis koosneb sammastest ja monoliitsest ristiarmeeritud vahe- ja katuslae plaadist. Kui hoonel on vaivundament, siis esimese korruse põranda kandekonstruktsiooniks on ka vaiadele toetuv ristiarmeeritud monoliitne raudbetoonplaat. Välisseinu kannavad vahelaed.
kasutamine on tunduvaltvähenenud. Vaiade liigitus valmistamisviisi järgi Valmistamisviisi järgi jaotatakse vaiad kahte suurde gruppi. 43 1. Valmisvaiad, mis valmistatakse eelnevalt maapealja seejärel süvistatakse rammimise, vibreerimise, kruvimise või surumise teel pinnasesse. Enimlevinud süvistusviisi järgi nimetatakse neid ka rammvaiadeks. 2. Vaiad, mis betoneeritakse vahetult pinnasesse tehtud süvendisse. Selliseid vaiu nimetatakse kohtvaiadeks. 43. Vaivundamendi töötamise põhimõtted Üksikvaiu kasutatakse eraldiseisvate postide all. Monteeritava posti korral võib ühendamiseks kasutada torust üleminekutükki (joonis 5.73 a ja b). Suure läbimõõduga toruvaia või kohtvaia puhul saab posti kinnitada vahetult vaiaga (joonis 5.73 c), monteeritava posti kas keevisega tarilehtede kaudu (joonis 5.73 d) või vaia ülaossa tehtava kannu kaudu (joonis 5
süvendisse, mille sügavus võrreldes tallalaiusega on väike. Madalvundamendi ülesandeks on ehitise koormuse jaotamine pinnasele. o Lintvundament o Üksikvundament o Plaatvundament Sügavvundament, mis valmistatakse otseselt pinnases ilma eelnevalt süvendit kaevamata: rajatakse peamiselt vajukaevuna, kessoonina või süvaseina meetodil Vaivundament, kus vaiad süvistatakse rammimise, vibreerimise, kruvimise, surumise teel pinnasesse või betoneeritakse vajad vahetult pinnasesse tehtud süvendisse. Koosneb vaiadest, mis läbivad nõrku pinnasekihte ning kannavad koormuse sügavamal asuvatele tugevamatele kihtidele või kandevõime saavutatakse pinnase ja vaia vahelise hõõrdejõuga. Kui sügavale vundamenteerida: Ehituskoha geoloogilised uuringud Koormused: suurus ja asetus Hüdrogeoloogilised tingimused (pinnasevee tase ja selle võimalikud kõikumised
annaabi.ee 
