nn ja vanus Varrak(kindasti est selles ing järjestuses) Arvo Reinvald 48801180808 Erika Varrak est ing Krista Kaer 48801180808 Erika Koostada Eesti Riikli est arendatud rootsi abil filtri Vladimir Beekman nimekiri Lastekirjandus linnadest, 48801180808 Erika kus on laenutanud eestikeelseid r Tiritamm est on inglise lle originaalkeel rootsi Vladimir Beekman (tulemuses ainultLastekirjandus 48801180808 Erika
1999 Ilmamaa est est Luuletused4,5E+010 Evi 1999 Ilmamaa est est Luuletused3,4E+010 Aare 1968 Perioodikaest est Luuletused3,4E+010 Anton 1999 Ilmamaa est est Luuletused4,4E+010 Leida 1968 Perioodikaest est Luuletused3,4E+010 Marko 1968 Perioodikaest est Luuletused3,4E+010 Marko 1968 Perioodikaest est Luuletused3,4E+010 Riho 1960 Eesti Riiklikest Kirjastus rootsi Vladimir Beekman Lastekirjandus 4,9E+010 Erika 1999 Tiritamm est rootsi Vladimir Beekman Lastekirjandus 4,9E+010 Erika 2003 Sinisukk est rootsi Vladimir Beekman Lastekirjandus
Eesti Raamest est Luuletused 48801180808 Erika Eesti Päevaest est 48801180808 Erika Varrak est ing Arvo Reinvald 48801180808 Erika Varrak est ing Krista Kaer 48801180808 Erika Eesti Riikli est rootsi Vladimir Beekman Lastekirjandus 48801180808 Erika Tiritamm est rootsi Vladimir Beekman Lastekirjandus 48801180808 Erika Elmatar est ing Liina Tordik 48704250911 Helen Elmatar est ing Mia Mygri 48704250911 Helen Elmatar est ing Pille Johanson 48704250911 Helen e luule-Varrak ja lasteraamatud,
Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi Selma Lagerlöf Teos on välja antud aastal 1926 Stockholmis, eesti keelde on tõlkinud Vladimir Beekman. Algselt pidi sellest saama Rootsi koolide geograafia õpik. Raamatus on kirjeldatud Rootsi loodust ning kirja on pandud palju legende. Peategelane, Nils Holgersson, on jutu alguses sõnakuulmatu laps, kes soovib palju halba. Tundub, et ta ei hoolinud kellestki. Sellest, et Nils kohtleb teisi elusolendeid negatiivselt, saabki raamatu alguse. Poiss kiusab härjapõlvlast, kes karistab poissi. Nils läheb koos
Takistati teravate küsimuste käsitlemist. Palju keskpärast ajaviite kirjandust Ka 80ndate alguses olmeline vaatepunkt- argielu sündmused psüühikasse süvenemata. Proosa kasvas kvantitatiivselt. Ülimenukad: S. Anniko ,,Rusikad" E. Rannet ,,Kivid ja leib" R. Kaugver -enamik romaane.. ,,Tee isa juurde", ,,Meie pole süüdi", ,,Vanamees tahab koju" A. Uustulnd ,,Tuulte tallermaa" E. Tegova ,,Humalaaias" jt A. Beekman ,,Valikuvõimalus" naistekas Vähem sotsialismi ummikutest, nt Kuusbergi ,,Vihmapiisad<" Juhtkohal romaan, pikem proosa.
Jumala ja minu vahel on kõik läbi Arvustus Autor: Katarina Mazetti Raamat ,,Jumala ja minu vahel on kõik labi" anti välja aastal 1995 Stockholmis ning see raamat kuulub noorsookirjanduse alla. Rootsi keelest on eesti keelde on selle tõlkinud Vladimir Beekman aastal 2000. Eestikeelne teos on välja antud kirjastuse Avita poolt. Raamatus on väga hästi kirjeldatud noorte elu ja nendevahelist läbisaamist. Arutletakse noorte elu üle ning, et miks mõni asi on nii ja teine asi jälle teisiti. Katarina Mazetti on Rootsi kirjanik, kirjutab peale raamatute ka ajakirjadele artikleid. Ta sündis 29. aprillil 1944. aastal Stockholmis. Kirjaniku enimmüüdud raamat on 1988. aastal kirjutatud ,,Här kommer tjocka släkten!." Peategelase Linnea
,,Tondinahad" Autor: Aimee Beekman Tegelased: Hallsilm, merekoerad, Öölatern, Samblavaip, Kuldkõrv, Tuletark, Kotkatont, Tondimõte ja teised tondinahad. Hallsilm oli hallide silmadega heatahtlik ja ettevõtlik tondinahk. Talle meeldis avastada uusi asju ja teha tööd. Tondinahad elasid maal, kus alati paistis päike ja toidu pärast polnud kunagi vaja muretseda, sest erinevate puude vilju vedeles igal pool. Tondinahad aina pikutasid, sõid ja magasid. Midagi muud nad teha ei tahtnud ja ei teinudki. Nad olid karvased, pruunide silmade ja suurte kõrvadega. Nende kõrvades elasid sinised ämblikud. Ainult üks tondinahk erines teistest. Ta oli hallide silmadega ja väga uudishimulik. Talle meeldis päeval ringi rännata ja uusi asju avastada. Teda kutsuti Hallsilmaks. Ühel ööl kui tondinahad magasid, otsustas ta teha parve ja minna merele, et uus koht elamiseks leida. Ta võttis kaasa korvi seemnete ja viljadega. Samuti võttis ta kaasa noored tondina...
tegelaste sisemaailm on tunnuslik muutus proosateoste vaatepunkt temaatikale mõjus teaduse ja tehnika areng proosa peegeldus oma aega 60ndate proosakirjanikud Smuul ,,Kirjad sõgedate keelast" Promet ,,Meesteta küla" Kuusberg" Enn Kolmu kaks mina" 60ndate noor põlvkond Valton" Veider soov", ,,Rataste vahel" Unt ,,Hüvasti kollane kass" Traat ,,Harala elulood" Kallas ,,Nii palju päikest" Beekman ,,väikesed inimesed" Tuulik ,,Tund enne väljasõitu" Temaatika Aeg inimese kaudu, inimese kujutamine ajas Kahe mina romaanid Unenäolisus ja teispoolsus Ajaloohuvi Eakaaslase avameelsus ja otsingud Eksistentsialistlik inimese käsitlus Tsivilisatsiooni hädad Kasutatud kirjandus: Google otsingumootor
1 Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Proosa: ühiskondlik rõhuasetus, dokumentaalsuse taotlusi, romantilisi jooni, esiplaanil noorus. Noorsookirjanduse iseseisvumine. Autorid: Juhan Smuul, Lennart Meri, Lilli Promet, Raimond Kaugver, Veera Saar, Aimée Beekman, Vladimir Beekman, Silvia Rannamaa („Kadri“, „Kasuema“). Draama: seis oli vilets, positiivseid näiteid alles alates 60.-test (Juhan Smuuli teosed). 60.-te teisel poolel tugev draamalaine Autorid: Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Boris Kabur 1. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Allegoorilisus, retoorilisus, romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete
Dialoog lapsega on vaba ja loomulik. Ulatuslik on Runneli esseistika ja kriitiline looming, ta on avaldanud isikupärased kogumikud “Ei hõbedat, kulda” (1984), “Mõõk ja peegel” (1988) ja “Isamaavajadus” (LR 1991). Runneli esseed on kirjanduskesksed. Arvustustes lähtub ta autori poeetikast, jõudes sedakaudu tekstis avalduva vaimse isikuni; on tõlgendanud väga erinevate kirjanike loomingut (J. Kross, J. Viiding, V. Luik, P. Haavaoks, V. Beekman, M. Traat, P. Kuusberg, M. Vallisoo jt). Runneli publitsistlike tööde koondkogu “Jooksu pealt suudeldud” (1998) on mõttetiheduse ja omapäraste vaatenurkade poolest eesti mõttekultuuri väljapaistev teos. “Eesti mõtteloo” sarjale on koostanud J. Luiga artiklikogud “Mäss ja meelehaigus” ning “Hingejõu ilmed” (1995), U. Masingu “Pessimismi põhjendus” (1995) jpt. Runnel on koos M. Kõivuga kirjutanud lugemisdraama “Küüni täitmine” (raamatuna 1998).
Luuletus „Nukuhukk“ ,kui ta neid luges ,siis ta luges neid alati ette vabandava ilmega ja tundis ennast pärast halvasi. Andres Ehin 1960 aastate hilissügisel sai Ehin ülikooli kohvikus kokku Ain Kaalepiga ,kes rääkis talle Alliksaarest ja kohe talle ka tema loomingut tutvustas. Tegemist oli olnud väga korralikult tehtud lõppriimiliste värssidega Underi vaimus.See luule olevat niivõrd palju üle tolleaegsest ametlikust luulest,mida viljelesid näiteks Erni Hiir, Vladimir Beekman,et võis tunda kohe Alliksaarega vaimset kokkukuuluvust. Kui Alliksaar esitas talle luuletust „Kiigelaul“ ,mis oli väga modernistlik ja modernism oli Alliksaarele vägagi omapärane.Sõnademäng ja lüüriline varjundirohkus ,intellektuaalne iroonia - kõik iseloomustasid Alliksaare luulet.Alliteratsioonide ja assonantside rohke kasutamine lähendas seda luulet teisest küljest ka regivärsile. Alliksaar tegi tegi karmilt vahet piinlikult isikliku ja põnevalt isikupärase vahel.
· Peavooluks on realistlik proosa, eriti isiku- ja ajasturomaan. · 1960. aastail pöördutakse tagasi vorminõudlikumate zanrite (novell, miniatuur jms) juurde. · Noorem põlvkond kasutab palju sisemonoloogi ja kogemusi elust enesest. · Teemadeks on möödunud aegade analüüs · 1960. aastate noorsoo lemmikuks sai Mati Unt noorte elu käsitlevate lühiromaanidega. Proosa · Debüteerivad Arvo Valton, Enn Vetemaa, Mati Unt, Mats Traat, Teet Kallasj, Aimée Beekman jt. · Uute stiilidena tulevad lühiromaan, modernistlik lühiproosa. · Märksõnadeks eksistentsiaalsed küsimused, inimese koht maailmas, vastuoluline elutaju, sisemonoloogid. Mati Unt · 1944-2005. · Tugevalt modernistlik. Rõhk on inimese mõtte- ja tunnetemaailmal. · Peetakse 60ndate tundlikuimaks portreistiks. Mati Unt · Minategelased ihkavad täiuslikku armastust ja mõtestatud elu, unistavad paremast maailmast.
Tõsielukirjanduse edusammud: Lall Kahas, Pisilugusid Jalukselt 1956; Silvia Rannamaa, Kadri 1959; Villem Gross, Ühe poisi suvi 1956 ja Tiivasirutus 1958. Tüdrukute- (Silvia Truu, Heljo Mänd, Aino Pervik) ja poistekirjanduse (Eno Raud, Jaan Rannap, Holger Pukk, Heino Väli) klassikaliselt iseloomuliku temaatika ja kujutuslaadi eristumine ning sobitumine tollastesse oludesse. Kunstmuinasjutu ja fantastika taaselustumine: Vladimir Beekman, Aatomik 1959, Eno Raud, Sipsik 1962, Boris Kabur, Rops 1964, Robert Vaidlo, Lood Kukeleegua linnast 1965 jpt. Eriti viljakas on see suund edaspidi. Uusi jooni laste-, eriti väikelasteluules: Ellen Niit, Heljo Mänd, Kalju Kangur, Venda Sõelsepp, Olivia Saar. Laadiline ja vormiline mitmekesisus 1970.-80. aastail. 20. sajandi eesti lastekirjanduse (üks) kõrgaeg, eriti muinasjutu-fantastika vallas nii proosas kui luules: Eno Raud, Naksitrallid (1972); Aino Pervik, Kunksmoor (1973);,
2. Stroofi ja värsivormid läänest - romanss, haiku, tanka12. 3. Eesti vanema ja uuema rahvalaulu võimalused. 4. Murdeluule kirjutamine elavnes. 5. Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. 1.4. Proosa 1960ndate luulevaimustuses jääb proosa siiski varju. Kirjutajaid ja teoseid napib, tiraažid13 langevad, lugejahuvi vaibub. Proosakirjanikena debüteerisid Enn Vetemaa, Mati Unt, Arvo Valton, Mats Traat, Aimee Beekman, Jüri Tuulik, Ülo Tuulik. 1.4.1. Noored kirjanikud tõid proosasse järgmised teemad: -oma eakaaslase, noore inimese, kujunemisjärgus isiksuse -sõjajärgsete aastate sündmused -kaasaja -huvi oleviku ja mineviku vastu -rahulolematuse iseenda ja ümbritsevaga 11 *12.tanka- jaapani klassikaline 31 silbist koosnev viierealine riimita luuletus *13.tiraa - trükiarv vm
JAMES FENIMORE COOPER "VIIMANE MOHIKAANLANE" (TÕLKIJA ÜLO TAMBEK) WALTER SCOTT "ROB ROY" (TÕLKIJA LINDA TARGO) 1958 JULES VERNE "KAPTEN GRANTI LAPSED" (TÕLKIJA MARTA SILLAOTS) ALEKSEI TOLSTOI "INSENER GARINI HÜPERBOLOID. AELITA" (TÕLKIJA ARTUR GROSS) JAMES FENIMORE COOPER "RAJALEIDJA" (TÕLKIJAD ELISABETH LUKATS, HUGO VIHALEM) ALEXANDRE DUMAS "KAKSKÜMMEND AASTAT HILJEM" (TÕLKIJA HENNO RAJANDI) SELMA LAGERLÖF "NILS HOLGERSONI IMELIK REIS LÄBI ROOTSI" (TÕLKIJA VLADIMIR BEEKMAN) ROBERT LOUIS STEVENSON "AARETE SAAR" (TÕLKIJA JANA LINNART) JULES VERNE "20000 LJÖÖD VEE ALL" (TÕLKIJA OTT OJAMAA) HERMAN MATVEJEV "TARANTEL" (TÕLKIJA L. KURTSATOVA, RAIMOND POTISEPP) ARTHUR CONAN DOYLE "KADUNUD MAAILM. MARACOTI SÜGAVIK" (TÕLKIJA RALF TOMING) GÉZA GÁRDONYI "EGERI TÄHED " (TÕLKIJA TIIU KOKLA) ANNA JÜRGEN "SININE LIND" (TÕLKIJAD ADA AMBUS, ÜLO KURVITS) 1959 HECTOR MALOT "PEREKONNATA" (TÕLKIJA IMMANUEL PAU) VASSILI JAN "TSINGIS-KHAAN" (TÕLKIJA LEO METSAR)
Raud, noorematest autoritest Juhan Smuul, Debora Vaarandi jt. Mõnedki vanema põlve kirjanikud nagu Oskar Luts, Mait Metsanurk või Hugoraudsepp, kes iseseisvusaja sotsiaalsete olude suhtes olid omal ajal pilkavad või kriitilised, püüdsid oma sulge sundida ,,õigeid" teoseid looma, aga tulemused ei rahuldanud neid endid, lugejat ega ideoloogilist järelevalvet. Uus põlvkond prosaiste astus esile 1960. aastate algul (Arvo Valton, Enn Vetemaa, Mati Unt, Aimeé Beekman jt.). Need autorid ei pidanud enam iga hinna eest tõestama, et nad on nõukogude inimesed ja võisid seepärast oma loomingus käsitleda muudki kui klassivõitlust. Suurt lugejashuvi äratasid 1960. aastate algul luuletajad Jaan Kross, Mats Traat, Ain Kaalep, Vladimir Beekman jt., kellest enamik hakkas kümnendi keskel tegelema proosaga. Nende kõrvale astus uus põlvkond poeete (Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski Hando Runnel jpt.).
Üksteise järel teadvustatakse valusad ja mahavaikitud ajalooseigad: 1941.a juuniküüditamine ja esimene sõjasuvi (Paul Kuusberg ,,Südasuvi"), tööpataljoni viletsused (P.Kuusberg ,,Enn Kalmu kaks mina"), soomepoiste võitlused (Raimond Kaugver ,,40 küünalt"), stalinismi repressioonid ja intelligentsi allasurumine (P.Kuusberg ,,Andres Lapeteuse juhtum"), eestlaste rasked otsused segastel aegadel (Villem Gross ,,Pinginaabrid", Vladimir Beekman ,,Transiitreisija").Kirjandus võtab neis teostes endale ajalookirjutaja ülesanded, murtakse küll stalinismi tabud, ent totaalse ajaloovõltsingu asemele tulevad pool- ja kolmveerand/teõed. Näitekirjanduses langes pööre 60ndate teise poolde ning oli seotud eelkõige Paul-Erik Rummo, Mati Undi ja Enn Vetemaa loominguga. Tähtteoseks tol ajal sai Paul-Erik Rummo ,,Tuhkatriinumäng", mis kujutab tuntud muinasjutu järellugu 9 aastat hiljem: Prints tuleb
aprillil ja lõpeb rahvusvahelisel muuseumipäeval 18. mail. Eestis ja Tallinnas viidi muinsuskaitsekuu esmakordselt läbi 1985. aastal. 16. oktoober 1986 moodustati Eesti Muinsuskaitse Nõukogu, 7. veebruar 1987 toimus teine kokkutulek Tallinna Kinomajas, kolmas kokkutulek aprillis 1987 Keilas, neljas kokkutulek pidi toimuma 1987 september Tarvastus. Klubide Nõukogu palvel ja kirjanikkonna volitusel pöördus ENSV Kirjanike Liit (esimees Vladimir Beekman) ENSV Ministrite Nõukogu poole Seltsi asutamist toetava kirjaga, millele järgnes riikliku organiseerimiskomitee moodustamine. Keelati ära Tarvastu kokkutulek, mis pidi toimuma 5. september 1987, sest võimud pidasid seda Hirvepargi (23.08.1987) meeleavaldajatega tihedalt seotuks (kuna Tiit Madisson, üks Hirvepargi organisaatoreid, oli Pärnu Muinsuskaitse seltsi esimees). Põhjenduseks toodi ,,raske olukord põllutöödel", mida kinnitati Ministrite Nõukogu korraldusega nr 362.
tabuteemasid, ,,Enn Kalmu kaks mina", ,,Südasuvel" oma ajastu märgid) ja Lilli Promet (,,Primavera" (1971). Üleminek päris ilmega realismi juurde: Raimond Kaugver (kirjutas sahtlisse, sest neid polnud Nõukogude Eestis võimalik avaldada. Püüab siseneda ametlikku kirjandusse sulaajal. Kõige tuntum romaan ,,Nelikümmend küünalt" (1966) ei saanud alguses ilmuda, pidi seda ümber tegema). Aimée Beekman (realistlik sulaaja kirjanik). ,,Vladimir Beekman (Eesti Nõukogude kirjaniku Liidu eesotsas. Lastele mõeldud looming ,,Aatomik", ,,Küberneetline karu" jne. Lindgreni raamatute tõlkija). Silvia Rannamaa (,,Kadri" (1959) ja ,,Kasuema" (1963) eesti noorsookirjanduse algus. Mõlemad teosed seovad realistlikku ja romantilist laadi. Aino Pervik (,,Kersti sõber Miina"), poistele suunatud tekste samas ajas ka Parijõgi), Eno Raud (,,Roostevaba mõõk", ,,Sipsik" jne. Tegelane ja kujutletav
kunstilisuse taotlemine, mitmekesine temaatika, kujutati last kaasajas, vanuseline eristamine. 3 läbivat teemat – loodus, ajalugu, eluring. Poisteraamatuid kirjutasid Jüri Parijõgi, Richard Janno, K.A. Hindrey, Mait Metsanurga. Tüdrukute kirjanikud Helmi Mäelo, Marta Sillaots (''Trips Traps-trull''), Valve Saretok. Fantaasiakirjandus 1960. muutus kirjandus fantaasiarikkamaks, liikus ulmekirjanduse suunas. Põhilised: Vladimir Beekman ''Aatomik'' ja ''Aatomik ja küberneetiline karu'' Eesti lasteluule tipud Ellen Niit, Viivi Luik. Realismi ja fantaasia luules sidusid Hando Runnel, Paul-Erik Rummo, Ott Arder, Eno Raud Autoriraamat – autor on ise teksti ja illustratsiooni autor 1990ndate lastekirjanduse arenguid Andrus Kivirähk (1995) „Kaelkirjak“ -mitmekihiline kujundlikkus -kujutuslik ja sümboolne maailm Kunstmuinasjutt ja fantaasia *Lehte Hainsalu „Pikkurilli“ (1994)
vlja vool tema toa seinakontaktides.Ilma Gerdita polnud Silveril igust sammugi astuda Gunnar klastas Silveri kooli direktorit ja vttis poja paberid vlja.Selsamal peval visas Gunnar teist eliitkooli ja tegi sealsesse ppe- ja arengufondile kopsaka annetuse.Prast seda ei keelanud kooli juhtkond Silverit pilaste nimekirjast llitamast.Jrgmisel peval andis Ginny all vliukse juures kella.Brita hiskas plika primise peale,et Silver siirdus vlismaale elama. Lk 320-322 Teksti autor:Aimee Beekman Sisukokkuvte:Brita oli lpuks Silveriga rahul,et ta enam Ginnyga lbi ei kinud ja ka Gunnar oli lpuks oma pojaga rahul.Gert oli lpptulemusena Silvergiga pri peale seda pikkaajalisi pinguid.Silver sa oma elujoonele tagasi,ja jtkas oma elu ppides Gerdi jlgedes arsriks.Brita ja Gunnar tulid vitjateks,videldes Silveriga tema rasket elu Ginnyga aega viites. Jaeg
looliselt oluliseks sündmuseks sai Rudolf Sirge murranguga, mida tegelikult juba 1950ndail “Maa ja rahva” ilmumine 1956. aastal. Romaan olid kuulutanud noored vihased mehed. Eestis kajastas Eesti maaelu ja selle kallal 1940. aastail kerkis esile uus põlvkond prosaiste (Arvo toime pandud vägivalda uue, tõelähedase Valton, Mati Unt, Aimee Beekman jt.). Need vaatenurga alt. Tänu vabamatele oludele võis autorid ei pidanud enam iga hinna eest Sirge ettevaatlikult taunida isegi 1941. aasta tõestama, et nad on nõukogude inimesed, ega juuniküüditamist ja väljendada mõningat põdema südametunnistuse piinade käes Eesti
see teistele, ükskõik see on, sest niikuinii ei meeldi. (,,Ei meeldi", 1992) Ülesanne Vali üks Runneli luuletus ja kirjuta, millest see räägib. Mis on luuletuse idee, mille pärast autor muretseb, milliste kujunditega ta oma mõtteid väljendab? Milles avaldub Runneli luuletuste laululisus? 1960. aastate proosa 1960. aastatel jäi proosa luule varju ja selle muutumine oli aeglasem. Debüteerisid Arvo Valton, Enn Vetemaa, Mati Unt, Mats Traat, Jüri ja Ülo Tuulik, Teet Kallas, Aimée Beekman. Proosa moderniseerus 1960. aastate algul. Põimiti 26 ajatasandeid, paisati segi sündmuste kronoloogia, kõrvutati ja vahetati vaatepunkte. Siiski oli kesksel kohal realistlik sotsiaalpoliitiline või -psühholoogiline romaan. Kirjutati lähiminevikust, kuid mitte täit tõde (Paul Kuusbergi "Enn Kalmu kaks mina" ja "Südasuvel", Lilli Prometi
Huff-Lonergan, E., and S. M. Lonergan. 2005. Koohmaraie, M., W. H. Kennick, A. F. Anglemier, E. Mechanisms of water-holding capacity of meat: The A. Elgasim, and T. K. Jones. 1984a. Effect of post- role of postmortem biochemical and structural mortem storage on cold-shortened bovine muscle: changes. Meat Science 71:194–204. Analysis by sds-polyacrylamide gel electrophoresis. Huff-Lonergan, E., T. Mitsuhashi, D. D. Beekman, F. C. Journal of Food Science 49:290–291. Parrish, D. G. Olson, and R. M. Robson. 1996a. Koohmaraie, M., W. H. Kennick, E. A. Elgasim, and A. Proteolysis of specific muscle structural proteins by F. Anglemier. 1984b. Effects of postmortem storage mu-calpain at low ph and temperature is similar to on muscle protein degradation: Analysis by sds-poly- degradation in postmortem bovine muscle. Journal of acrylamide gel electrophoresis
annaabi.ee 
