Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

„Õhu läbilöök ja pindlahendus 50 Hz sagedusega vahelduvpingel“ - sarnased materjalid

elektroodid, dielektriku, varras, tasapind, ebaühtlane, graafik, mahtuvus, mõõte, koroona, teravik, kujust, portal, sõltuvus, koroonalahendus, tabelid, vahekaugustel, õhurõhk, elektroenergeetika, lineaarsed, arvestav, näidu, kõrgepingetehnika, pindlahendus, parameetrid
thumbnail
41
doc

Kõrgepingetehnika

põrkeionisatsioonikoefitsient tuleb sel juhul kasutada nn netopõrkeionisatsioonikoefitsienti ehk vahet: ­ Elegaasisolatsiooni kasutamine vähendab gabariite, näiteks 110 kV GIS: Joonis 2.25 Gabariitide võrdlus õhk- ja elegaasisolatsiooni kasutamisel Vahel kasutatakse gaase siseisolatsioonis kõrgendatud rõhu all. 24. Pindlahendus ühtlases väljas Joonis 2.29 Dielektrik ühtlases väljas Lahenduspinge alanemise põhjused (võrreldes õhkvahemikuga): · dielektriku pinnale adsorbeeruv niiskus · dielektriku pinna saastumine · dielektriku ja elektroodide mittetäielik ühendus Niiskus: 1. sisaldab + ja ­ ioone 2. elektriväljas hakkavad ioonid liikuma 3. elektriväli muutub ebaühtlaseks 4. lahenduspinge dielektriku pinnal alaneb (kestval pingel rohkem, impulsspingel suhteliselt vähe) Saast: 1. seob niiskust 2. sisaldab erineva dielektrilise läbitavusega aineid (sealjuures ebaühtlaselt) 3. elektriväli muutub ebaühtlaseks 4

Kõrgepingetehnika
223 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Kõrgepingetehnika labor 2

Ulk 13(kV)= 16,7 Ulk 10(kV)= 17,0 Ulk 7(kV)= 17,5 Ulk0 13(kV)= 16,17 Ulk0 10(kV)= 16,49 Ulk07(kV)= 17,0 5 Tulemuste analüüs võrdlusgraafiku näol Järeldus Töö tulemusena võib järeldada, et võrreldes ühtlase väljaga toimub õhu läbilöök mitteühtlases väljas palju kergemini. Seda võib esiteks põhjendada asjaoluga, et ühtlases väljas kasutatavad Rogowski elektroodid on ümardatud servadega tasapinnalised elektroodid, mis väldivad elektrivälja tugevuse suurenemist elektroodi äärel. Võrdsetel vahekaugustel võis märgata, et läbilöögipinge varraselektroodide puhul oli suurem kui varras-tasapind elektroodidel, seda seetõttu, et viimasel juhul oli elektroodide süsteemi suurema mahtuvuse tõttu laeng elektroodidel suurem ja lahenduse tekitamine seega kergem. Komponentide katsete käigus võis täheldada koroonalahenduse teket mööda

Kõrgepingetehnika
74 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Juhid, dielektrikud, pooljuhid

elektri- või pooljuhis elektrivälja mõjul nimetatakse juhtivusvooluks. Elektrilaenguga laetud makroosakeste või kehade liikumist vaakumis või keskkonnas, millel puudub elektrijuhtivus, nimetatakse konvektsioonvooluks. Seotud elektrilaengute ehk dielektrikute aatomite ja molekulide koostisse kuuluvate osakeste elektrilaengute ning ioonvõrega kristalliliste dielektrikute ioonide laengute liikumist dielektrikus, mis muudab dielektriku polarisatsiooni, nimetatakse polarisatsioonvooluks. 1.2.1 Elektrivoolu iseloomustavad suurused Elektrivoolu iseloomustavateks ja mõõdetavateks füüsikaliseteks suuruseteks on voolutugevus, voolutihedus ja pinge. 1.2.2 Elektrivooluga kaasnevad nähtused Elektrivooluga kaasneb alati magnetväli. Elektrivoolud kui magnetvälja allikad jagunevad

Materjaliõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Alajaamade konspekt

Näiteid normidest. Pinge Võrgu Seadme Normitud faas- Vähim Normitud Vähim piir- nimi- suurim maa-lülitus- faas-maa- faas-faas- faas-faas- kond pinge* lubatav impulss- õhkvahemik lülitus- õhkvahemik Un kestev- impulss- pinge* taluvuspinge juht ­ varras ­ taluvuspinge juht ­ varras ­ Um 250/2500 µs tarind tarind 250/2500 µs rööpjuht juht (N) kV kV kV mm mm kV mm mm 750 1600 1900 1125 2300 2600 275 300

Elektrotehnika
189 allalaadimist
thumbnail
108
pdf

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

3. TABEL 1.3 Omadus Piirkond Nimitakistus 12...22M Tolerants ±5%...±20% Võimsus Kuni 2W Töötemperatuur -25...+100°C Takistuse +500 ppm/°C temperatuurikaitsetegur (TKR) Omamüra Väga suur Kile- ehk kihttakisti põhiosaks on portselantoru või varras, millele on kantud suure takistusega materjali kile, milleks võib olla grafiit, mingi metall või selle sulam, või metalli oksiid. Takistuskile on enamasti spiraalikujuline ja takistuse väärtus sõltuv keerdude arvust, kile paksusest ja kasutatava materjali eritakistusest. Kiletakisti ehitus on toodud joonisel 1.3. Film resistor ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 6

Elektroonika
544 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013

Väändedeformatsiooni uurimisel rakendatakse tangensiaalsete jõudude paari T (joon 5-2d). Väändepinge on võrdeline jõuga T, väändedeformatsioon avaldub aga = tg, kus on väändenurk. Metallide deformatsiooni aste sõltub rakendatud pingest. Mitte väga suurte pingete korral on suurema osa metallide deformatsioon võrdeline pingega = E Hooke'i seadus kus E ­ elastsusmoodul Sellist deformatsiooni, kus on võrdeline -ga, nimetatakse elastseks deformatsiooniks. Vastav graafik on sirge (joon 5-3a). Elastne deformatsioon on pöörduv ­ pinge kõrvaldamisel taastuvad endised mõõtmed. Mõnede metallide korral on ka elastses piirkonnas sõltuvus veidi mittelineaarne. Sellisel juhul iseloomustatakse materjali kahe elastsusmooduliga E1 ja E2. Elastsusmoodul sõltub temperatuurist ­ temperatuuri tõusul E väheneb. Elastsusmoodul on seotud osakestevaheliste sidemete tugevusega materjalis. Mida tugevam on side, seda suurem on E (seda vähem deformeerub)

Materjaliõpetus
40 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

Materjalid

- 10 - Metalli väsimuse põhjuseks on pingete kogu- nemine kohtades, kus detailis on astmed, sooned, Teimikus tekkivate keermed jms. või defektid (gaasitühikud, mikro- paindepingete praod). Sellised kohad on pingekontsentraatorid. graafik Väsimuspurunemise murdepinnal on iseloo- mulik reljeef ­ kaks teravalt piiritletud ala: üks on väsimusala, mille pind on plastselt deformeerunud ja sile, ning teine staatilise purunemise ala, mis hari- likult on kiuline või kare. Mittepurustavad katsed Metalltoodete mittepurustava kontrolli (MPK) meeto- dite ülesanneteks on 1) defektide avastamine toodete pinnal või nende sisemuses (poorid, praod, räbulisandid jms.);

334 allalaadimist
thumbnail
22
rtf

Materjaliteaduse üldalused 2012 kevad

Väändepinge on võrdeline jõuga T, väändedeformatsioon avaldub aga =tg, kus on väändenurk. 5.2 Elastne ja plastiline deformatsioon Metallide deformatsiooni aste sõltub rakendatud pingest. Mitte väga suurte pingete korral on suurema osa metallide deformatsioon võrdeline pingega =E (5.1) Hooke'i seadus kus E ­ elastsusmoodul. Sellist deformatsiooni, kus on võrdeline -ga, nimetatakse elastseks deformatsiooniks. Vastav graafik on sirge. Elastne deformatsioon on pöörduv ­ pinge kõrvaldamisel taastuvad endised mõõtmed. Mõnede metallide korral on ka elastses piirkonnas sõltuvus veidi mittelineaarne. Sellisel juhul iseloomustatakse materjali kahe elastsusmooduliga E1 ja E2. Elastsusmoodul sõltub temperatuurist ­ temperatuuri tõusul E väheneb. Elastsusmoodul on seotud osakestevaheliste sidemete tugevusega materjalis. Mida tugevam on side, seda suurem on E (seda vähem deformeerub). Keraamilistel

Materjaliteaduse üldalused
47 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Materjaliteaduse üldalused eksamiküsimused

Väändepinge on võrdeline jõuga T, väändedeformatsioon avaldub aga = tg, kus on väändenurk. 5.2 Elastne ja plastiline deformatsioon Metallide deformatsiooni aste sõltub rakendatud pingest. Mitte väga suurte pingete korral on suurema osa metallide deformatsioon võrdeline pingega = E (5.1) Hooke'i seadus kus E ­ elastsusmoodul. Sellist deformatsiooni, kus on võrdeline -ga, nimetatakse elastseks deformatsiooniks. Vastav graafik on sirge. Elastne deformatsioon on pöörduv ­ pinge kõrvaldamisel taastuvad endised mõõtmed. Mõnede metallide korral on ka elastses piirkonnas sõltuvus veidi mittelineaarne. Sellisel juhul iseloomustatakse materjali kahe elastsusmooduliga E1 ja E2. Elastsusmoodul sõltub temperatuurist ­ temperatuuri tõusul E väheneb. Elastsusmoodul on seotud osakestevaheliste sidemete tugevusega materjalis. Mida tugevam on side, seda suurem on E (seda vähem deformeerub). Keraamilistel

Materjaliteaduse üldalused
17 allalaadimist
thumbnail
151
pdf

PM Loengud

p la stsu se g a s av i, 6 ) k es k m is e p la stsu se g a sa v i Ühendades graafikule kantud punktid saame nn. lõimisekõvera. Lõimisekõver annab võimaluse hinnata uuritava pinnase terade suurust ja jaotust. Jaotuse iseloomu saab üldjoontes hinnata visuaalselt. Graafiku horisontaalne osa viitab vastava läbimõõduga fraktsiooni puudumisele pinnases, vertikaalne osa aga vastupidi, sellise läbimõõduga fraktsiooni suuremale hulgale. Mida pikem on graafik, seda erinevama suurusega teradest pinnas koosneb st. seda ebaühtlasem ta on. Pinnase ebaühtluse täpsemaks iseloomustamiseks määratakse joonisel näidatud kaks iseloomulikku diameetrit d60 ja d10. Viimast nimetatakse efektiivdiameetriks. Nende suhet d 60 U=

Pinnasemehaanika, geotehnika
200 allalaadimist
thumbnail
114
doc

Elektroonika alused

kasutatakse reeglina suurevoolulistel dioodidel ja tavaliselt on see parema jahutuse võimaldamiseks ühendatud dioodi katoodiga. Kasutusel on olnud erinevaid dioodide liigitusi, praegu on enamlevinud dioodide liigitus lähtudes nende kasutusalast. Kui dioodis leiab kasutust P-N-siirde põhiomadus s.o. ühesuunaline elektrijuhtivus ehk ventiili toime, nimetatakse neid dioode põhidioodideks ehk lihtsalt dioodideks. Kui aga leiab kasutust mõni P-N-siirde eriomadus, nagu näiteks P-N-siirde mahtuvus, siis on tegemist eriotstarbeliste dioodidega. Põhidioodideks on alaldusdioodid ja lülitidioodid (ka universaal ja impulssdioodid). Eriotstarbelistest dioodidest on enamlevinud stabilitronid (zenerdioodid), mahtuvusdioodid, valgusdioodid, fotodioodid. Dioodide põhiparameetrid on järgmised: 1. suurim lubatav pärivool I , mis antakse dioodi tüübist sõltuvalt kas keskväärtusena, FMAX

Elektriahelad ja elektroonika...
143 allalaadimist
thumbnail
81
doc

Elektroonika aluste õppematerjal

dioodidel ja tavaliselt on see parema jahutuse võimaldamiseks ühendatud dioodi katoodiga. Kasutusel on olnud erinevaid dioodide liigitusi, praegu on enamlevinud dioodide liigitus lähtudes nende kasutusalast. Kui dioodis leiab kasutust P-N-siirde põhiomadus s.o. ühesuunaline elektrijuhtivus ehk ventiili toime, nimetatakse neid dioode põhidioodideks ehk lihtsalt dioodideks. Kui aga leiab kasutust mõni P-N-siirde eriomadus, nagu näiteks P-N-siirde mahtuvus, siis on tegemist eriotstarbeliste dioodidega. Põhidioodideks on alaldusdioodid ja lülitidioodid (ka universaal ja impulssdioodid). Eriotstarbelistest dioodidest on enamlevinud stabilitronid (zenerdioodid), mahtuvusdioodid, valgusdioodid, fotodioodid. Dioodide põhiparameetrid on järgmised: 1. suurim lubatav pärivool IFMAX, mis antakse dioodi tüübist sõltuvalt kas keskväärtusena, maksimaalväärtusena või impulssvooluna, viimasel juhul antakse ka impulsi kestus; 2

Elektroonika alused
376 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Materjaliteaduse üldalused Eksami kordamisküsimused

hakkab toimuma viskoelastne deformatsioon ja voolamine. Pinge kadumisel kaob kohe elastne deformatsioon ja aeglaselt viskoelastne deformatsioon. Voolamise tulemusena tekkinud plastne deformatsioon säilib. 14. Polümeeride vormimine ja kasutamine 1) Termoplastide korral on enamkasutatavateks meetoditeks ekstrusioon ja survevalu. Ekstrusioon on meetod, kus sula polümeer surutakse läbi vormiva otsiku konstantse ristlõikega tooteks (plaat, kile, toru, varras, profiilitooted). Ekstrusioon-puhumisvormimisel surutakse materjalist ekstrudeeritud toru sulguva vormi poolte vahele ja puhutakse vormi õõnsuse kujuliseks (kanistrid, mahutid). Survevalu korral surutakse sula polümeer valuvormi ja tahkestatakse vormi õõnsuse kujuliseks tooteks ja see võimaldab saada keerulise kujuga tooteid. 2) Reaktoplastide korral kasutatakse survevalu, kui kõvenev polümeer on piisavalt vedel.

Materjaliteaduse üldalused
12 allalaadimist
thumbnail
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

10.8 Elektrivälja tugevuse vektori voog. Gaussi teoreem. 10.8a. Elektrivälja tugevuse voo mõiste. Selle geomeetriline tähendus 10.8b Gaussi teoreem 10.8c Gaussi teoreemi rakendus: lõpmata pika, ühtlaselt laetud varda tekitatud elektrivälja tugevuse arvutamine. 10.8d Gaussi teoreemi teine rakendus: lõpmata suure, ühtlaselt laetud tasandi poolt tekitatud elektriväli 11. ELEKTRIVÄLI AINETES 11.1 Elektrilise dipooli mõiste 11.2 Dielektriku polarisatsioon 11.3 Elektrivälja nõrgenemine dielektrikus 11.4 Gaussi teoreem elektrostaatilise välja jaoks dielektrilises keskkonnas 11.5 Elektriväli juhtides 11.6 Juhi mahtuvus. Kondensaator 11.7 Laengute süsteemi ja elektrivälja energia 12. ALALISVOOL 12.1 Elektrivoolu mõiste. Elektromotoorjõud 12.2 Elektrivoolu toimed. Voolutugevus ja –tihedus 12.3 Ohmi seadus. Joule`i-Lenzi seadus 12.4 Elektrivool metallides 12

Füüsika
177 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Materjaliteadus

kontsentratsiooni gradient on 1. D mõõtühik on m²/s. 5. Difusiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist. Difusiooni kiirus sõltub: 1) difusiooni mehhanismist; 2) difundeeruvate osakeste mõõtmetest; 3) kristallstruktuurist; 4) temperatuurist. Difusiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist väljendub D temperatuursõltuvuse kaudu: (4.6) kus D0 ­ konstant; Ed ­ difusiooni aktiveerimise energia (mooli kohta). Logaritmime võrrandi 4.6: (4.7) Sõltuvuse 4.7 graafik on teljestikus ln D ­ 1/T sirge (joonis 4-6). Sirge tõusu tg järgi saab leida aktiveerimisenergia: Graafikult saab leida ka konstandi . Väljendame võrrandi 4.7 abil D kahel temperatuuril: Lahutame esimesest võrrandist teise: Joonisel 4-7 on esitatud mõnede elementide difusiooniteguri sõltuvused temperatuurist. Lisandite difusiooni kasutatakse: - metallide pinna töötlemiseks (raua pinna karboniseerimine); - pooljuhtmaterjalide legeerimiseks jne. 6. Materjalide tugevus

Materjaliteaduse üldalused
107 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused

Elektroonikas kasutatakse NTC termistore temperatuurianduritena temperatuuri mõõtmiseks, kusjuures teda läbiv vool on väike, et ei tekiks sellest tulenevat soojenemist. PTC NTC Fototakisti – pooljuhttakisti, mille takistus sõltub temale langevast valgusest. Valguse toimel suureneb fototakistis laengukandjate arv ja nende liikuvus, mistõttu takistus väheneb. 25. Püsikondensaatorid, liigitamine, mahtuvus, kasutamine, tingmärk. Kondensaatori tööpõhimõte: andes ühele plaadile positiivse laengu ja teisele negatiivse, siis püüab ühe plaadi laeng indutseerida teisel plaadil vastasnimelist laengut ja vastupidi. Kondensaator – passiivne elektroonikakomponent, mille ülesanne on salvestada elektrilaenguid. Laengute salvestamine on vajalik lühikeseks ajaks suurte võimsuste saamiseks. C=Q/U C=mahtuvus, Q-laeng kulonites 0,866∗ε∗S

Elektriahelad ja elektroonika...
67 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Elektrimaterjalid - konspekt

aatomisiseste, molekulisiseste või molekulidevaheliste jõududega. Seepärast on ka välise elektrivälja mõjul vabade elektronide või ioonide poolt elektrilaengute edasikandumisest tekkiv juhtivusvool tühiselt väike. Dielektrikus esinevatest nähtustest omab erilist tähtsust polarisatsioon Polarisatsiooniks nimetatakse seotud laengute piiratud nihkumist või dipoolsete molekulide orienteerumist dielektrikus välise elektrivälja mõjul . Dielektriku viimisel välisesse elektrivälja hakkavad aine molekulide laetud osakestele mõjuma mehaanilised jõud. Need jõud kutsuvad esile molekulide sees positiivse laenguga osakeste nihkumise välja suunas ja negatiivse laenguga osakeste nihkumise vastassuunas. Elektriväja tugevuse E  U h , V m Laengu pindtihedus plaatidel U Q0  C 

tehnomaterjalid
39 allalaadimist
thumbnail
197
pdf

Elektroonika

tekiks läbilöök. Takistuse temperatuuritegur näitab takistuse suhtelist muutust temperatuuri muutumisel 1 K võrra. ­ (TKC) R 100% % R T 0 C kus R on T-st tingitud R muutus; T ­ temperatuuri muutus. 15 Värvikoodid Resistor Color Code Guide 16 Kondensaator ­ on elektriahela element, mille tähtsaim tunnussuurus on mahtuvus. elektrienergia salvestamiseks, vahelduvvooluahelates reaktiivtakistitena reaktiivvõimsusallikatena, filtrite ja võnkeringide koostisosadena Kondensaatorid jagunevad püsi- ja muutkondensaatoreiks. Püsikondensaatoreid liigitakse dielektriku järgi: paber-, plast-, keraamika-, vilk-, klaas- ja elektrolüütkondensaatoreiks. Muutkondensaatoreist eristatakse häälestuskondensaatoreid

Elektroonika ja IT
74 allalaadimist
thumbnail
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

T trafo X reaktiivtakistus VD diood x,y tasandi teljed VS türistor z vahemuutuja VT transistor Z näivtakistus Z koormus W energia A pindala W(s) ülekandefunktsioon a kiirendus w keerdude arv B induktsioon tüürnurk C mahtuvus , staatori teljed cos võimsustegur eelnemisnurk d,q rootori teljed kommutatsiooninurk F jõud viga f sagedus kasutegur I vool elektriline nurk i ülekandesuhe ülereguleerimine J inertsmoment hõõre k tegur

Elektrivarustus
89 allalaadimist
thumbnail
158
pdf

Elektriajami juhtimine

Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik ­ siit ka õppe-

Elektriaparaadid
86 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Elektrotehnika põhipunktid

(kondensaatorid) C= Q/ Dielektriku läbitavus- Ea keskkonna absoluutne dielektriline läbitavus, mida võib esitada kahe suuruse korrutisena: Ea=EE0, kus E on keskkonna suhteline dielektriline läbitavus, see on ühikuta suhtarv, mis näitab mitu korda on laengute vahel mõjuv jõud selles keskkonnas väiksem kui vaakumis. Vaakumi jaoks on E=1 E0 nim. dielektriline läbilöök. Väljatugevuse suurenemisel suurenevad ka laengute mõjuvad jõud ning teatud väljatugevusel lõhustuvad dielektriku molekulid ioonideks- tekib elektrivool läbi dielektriku ehk elektriline läbilöök. 2.Magneetiline hüsterees Kreeka päritoluga sõna hüsterees tähendab mahajäämist, hilinemist. Kui väljatugevus H on vähenenud nullini on terases teatud jääkvootihedus ehk remanents ja ferramagneetik jääb magneiks. Mida suurem on jääkvootihedus, seda tugevam on püsimagnet. 3.Kasutatavad pingesüsteemid. Täht ja kolmnurk ühendus 3-f süsteemis.

Elektrotehnika
117 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eksami abimees

Mõlema anuma põhjale mõjuv kogupinge h ja neutraalpinge hw. ettevalmistusetapp ­ kuidas ja mida teha; puuraukude sügavus ja asukoht, 2) looduslikud liivas 0,6-0,8, savidel 2<. Terade maht =1/(1+poorsustegur). Järelikult on efektiivpinge h-hw=h(-w)=h´, kus ´ on vee väiuuring ­ proovide võtmine, surfid. Penetreerimine - varras, mis surutakse, Terade + pooridemaht = 1. Veeküllastusaste Sr ­ näitab kui suur osa poore heljundmahukaal ehk efektiivmahukaal. Kui valada 1-e anumasse juurde vett lüüakse pinnasesse, mõõdetakse seejuures jõudu. Dünaamiline penetr ­ on veega täidetud. Veemaht= gw / w. Sr = gw /(w*Vp) = gw/(w*Vt*e) kõrguseni h1, siis kogupinge kasvab suuruseni h+h1w ja rõhk poorivees on mõõdetakse löökide arvu

Pinnasemehaanika, geotehnika
425 allalaadimist
thumbnail
138
pdf

Elektrotehnika alused

= 2 ­ 1 Temperatuuri juurdekasv (temperatuuride vahe) kelvinites (K) Näide Vaskjuhi takistus 20 °C juures on 100 m. Kui suur on takistus 95 °C juures? Teada on vase temperatuuritegur = 0,004 1/K Antud on R1 = 100 m, 1 = 20 °C, 2 = 95 °C. Temperatuuri juurdekasv = 2 ­ 1 = 95 ­ 20 = 75 °C. Takistus 95 °C juures R2 = R1 (1 + ) = 100(1 + 0,00475) = = 100 (1 + 0,3) = 130 m. Vastus: juhi takistus 95 °C juures on 130 m. Kõrgemal temperatuuril (üle 100 °C) on takistuse juurdekasv ebaühtlane s.t. temperatuuritegur pole püsiva väärtusega. Siiski võib elektriseadmetes lubatava temperatuurivahemiku juures kasutada toodud valemeid. Puhaste metallide jahutamisel nende takistus väheneb ning muutub väga madalal temperatuuril (-273 °C lähedal) mõningatel metallidel hüppeliselt nulliks. Elektrijuhtivus suureneb järsult. Niisugust nähtust nimetatakse ülijuhtivuseks. Mõningatel sulamitel, millest tehakse takistustraati, on eritakistus väga suur ja takistuse temperatuuri-

Mehhatroonika
140 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Teema 3, Pooljuhtseadmed

türistorid, transistorid, integraalskeemid jm elektroonikakomponendid. Pooljuhid on ained, mille erijuhtivus on väiksem kui elektrijuhtidel (metallidel) ja suurem kui dielektrikutel. Joonis 3.1. Mõnede materjalide paiknemine eritakistuste skaalal [6]. Kui valmistada kolmest erinevast materjalist - vask Cu (metall ja elektrijuht), puhas räni Si i (pooljuht; indeks i tähistab omajuhtivusega puhast pooljuhtmaterjali) ja polüvinüülkloriid (PVC, dielektrik) - igaühest varras pikkusega 1 m ja ristlõikega 1 mm2, siis oleksid nende varraste takistused järgmised (tabel 3.1): Tabel 3.1. Kolmest erinevast materjalist valmistatud varraste võrdlus [6]. 1 m pikkuse ja 1 mm2 ristlõikega varda takistus (vasakul oomides kui põhiühikutes, paremal kordsetes ühikutes) Cu 17,5 * 10-3 W 17,5 mW Si i (20°C) 2,1 * 10 W 9

Elektroonika alused
100 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Materjateaduse üldalused.

lõikeriistadena. Teemantit saadakse ka sünteetiliselt, peamiselt polükristalse kilena, gaasifaasis toimuvate reaktsiooni abil. Grafiit- kihilise ehitusega, kihtides on iga C aatom seotud kolme teise C aatomiga tugeva kovalentse sidemega. Kui neljas C valtentselektron võtab osa kihtidevahelisest van der Waalsi sidemest, siis saab seda kasutada määrdeainena. Tema kristallid on väga anisotroosete omadustega. Kasutataks kõrgete temp mitteoksüdeerivas keskkonnas. Kasutusala:kütteelemendid, elektroodid, valuvormid, tiiglid jn. Fullereenid- sfäärilised moodustised 60st C aatomist. Materjal kristalliseerub nii, et need fullereenid moodustavad PTK võre. Materjal on dielektrik. 14.Anorgaanilised klaasid. Klaasidetailide valmistamine. Anorgaanilised klaasid peavad sisaldama vähemalt ühte klaasimooduvstavat oksiidi, tavaliselt SiO2. Peale selle sisaldavad nad ka teisi oksiide: CaO, Na2O jne. Tavalist klaasi kasutatakse aknaklaasina, klaastaarana, laboriklaasina jne

Materjaliteaduse üldalused
67 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Dielektrike läbilöök

h, mm U1, V U2, V UllV, V Ull, kV U10, kV kV/mm kV/mm 7,0 21,8 21,8 21,80 7,63 7,68 1,09 1,10 12,0 38,5 37,0 37,75 13,21 13,30 1,10 1,11 17,0 46,5 46,5 46,50 16,28 16,38 0,96 0,96 Tabel 1. Teravik-tasapind elektroodid (dielektrik: õhk) h, mm U1, V U2, V UllV, V Ull, kV U10, kV E11 E10 7,0 42,0 43,5 42,75 14,96 15,06 2,14 2,15 12,0 71,0 70,5 70,75 24,76 24,92 2,06 2,08 17,0 93,0 96,0 94,50 33,08 33,29 1,95 1,96 Tabel 2. Tasapind-tasapind elektroodid (dielektrik:õhk)

Elektrimaterjalid
54 allalaadimist
thumbnail
54
pdf

Geotehnika

Plastsusarv Ip on voolavuspiiri ja plastsuspiiri vahe WL ja Wp esitatakse siin %-des. Mida suurem on pinnase savisisaldus, seda suurem on plastsusarv. Plastsusarvu järgi liigitatakse savipinnased järgmiselt: · Saviliiv 1 Ip 7 · Liivsavi 7 < Ip 17 · Savi Ip > 1 Plastsus diagrammi kohta veel üks seletav versioon 2 labori juhises 7. Pinnase osakeste liigitus aastal 1996 ja 1971. Pinnase lõimise analüüs. Lõmiskõver(d10;d30;d60; u:c). Ülal olev graafik näitab aasta 1996 ja 1971 pinnase osakeste liiituse erinevusi. Alaliigi nimetuse ,,kruus", ,,liiv" või ,,möll" ette võib lisada enam esineva tera suuruse nimetuse ­jäme-,kesk- või peen-. Jämedateralise pinnase lõimise ühtlust iseloomustatakse lõimisteguriga: kui Cu = d60/d10 on väiksem kui 6, siis on pinnas ühtlane, kui Cu on suurem võrdne 6 ga, siis ebaühtlane. D60 ja d10 määratakse lõimiskõveralt kui pinaseosakeste

Geotehnika
43 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Teooria küsimused ja vastused

Et saaks korraldada katseid ja neid võrrelda võetakse standardimpulss ­ unipolaarne impulss. VoltSekund karakteristik on lahendusaja sõltuvus pingest. VoltSekund karakteristik matemaatiliselt: u(t) = U0(1+t/tt0) Voltsekund karakteristikud ühtlases ja mitteühtlases väljas: htlane Mittehtlane 3. 4. Paberõli isolatsiooni alg ja kriitilised osalahedused A) Pinge kestval mõjumisel Pinget tõstes tekib kondensaatoris kõigepealt koroona õli laguneb gaasilised laguproduktid. Kui osalahendused ei ole väga intensiivsed, laguproduktid lahustuvad oils ning gaasimulle ei teki ­ seda nim. algosalahenduseks. Näivintensiivsus q = 1015...1013 C. Kui juba gaasimullid tekivad, jaguneb elektriväli ümber, tekivad intensiivsed lahendused ­ kriitilised osalahendused q = 1011...109 C <= Võib läbi lüüa. Õli lahustuvus on piiratud: piiri saavutades läheb algosalahendus üle kriitiliseks osalahenduseks.

Kõrgepingetehnika
147 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Labor n4

30,9 127,308 89753,33 5 5 t= 2,57 n= 5 S 46.68 S= 46,68 Elk + t 127.308 + 2.57 180.959 50 5 Elk- 73,65 Elk+ 180,96 Graafik 1. Katse tulemuste jagunemine elektrilisetugevuse järgi. Järeldus: Katse tulemused on näha, et isoleerõlidel on suur hajuvus ja arvutused kinnitavad ka seda. 50 katse tulemuste põhjal võib õelda, et tegemist on trafoõliga kuna tema elektriline tugevus 50 Hz ja 20 °C juures on 120-160 kV/cm ja 50 katse keskmine elektriline tugevus oli 119,5 kV/cm, usaldatavuse vahemikuga 106,7-132,4 kV/cm. 5 katse keskmine oli 127,3 kV/cm mis

Kõrgepingetehnika
47 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Funktsionaalsed materjalid I kontrolltöö vastused

aukudeks. Pooljuhi optiliste omaduste seisukohast on oluline vabade elektronide ja vabade aukude energia sõltuvus nende impulsist p (p = mv) (vt joonis 2.3). Minimaalse energia läheduses (juhtivustsooni põhjas) kattub sõltuvus E=f(p) parabooliga. Elektrone on juhtivustsoonis tavaliselt vähe ja nad asuvadki kõvera min lähedal. Samasugune sõltuvus on ka valentstsooni kohta, ainult siin on parabool suunatud allapoole. Kui vaadelda ainult kõverate tipulähedasi osi, on graafik järgmine (joonis 2.4). Toodud diagramm on kahemõõtmeline. Reaalses kristallis sõltub aatomite vaheline kaugus suunast, seega E = f(p) on erinevates suundades erinev. On veel põhjusi, miks sõltuvus on keerulisema kujuga. Reaalses kristallis võivad esineda järgmised olukorrad: 1) juhtivustsooni ja valentstsooni ekstreemumid ei ole kohakuti; 2) sõltuvusel E = f(p) võib olla mitu ekstreemumit; 3) ühele ja samale impulsile võib vastata mitu energia väärtust.

Funktsionaalsed materjalid
97 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Elektrimahtuvus

Inimene ei tunneta elektrivälja. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud kehaga. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga jõud, mis paneb selle keha liikuma. Laetud keha ümbritsev elektriväli on seda tugevam, mida suurem on keha elektrilaeng. 5.2 Mahtuvuse mõiste Mahtuvuseks nimetatakse kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut. Mahtuvust mõõdetakse laenguga, mis tõstab juhi pinget ühe ühiku võrra: Q C= U C mahtuvus faradites (F) Q elektrilaeng kulonites (C), 1 kulon = 1 amper · 1 sekund U juhi potentsiaal voltides (V) 1 farad on sellise elektrijuhi mahtuvus, millele 1 kuloni suuruse laengu andmine tõstab pinget 1 voldi võrra. Inglise füüsik Michael Faraday (1791—1867) on elektromagnetvälja mõiste looja. Farad on ülisuur mahtuvusühik. Praktikas mõõdetakse mahtuvusi tavaliselt mikro- ja pikofaradites. 62 1

Elektriõpetus
5 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Elektrimahtuvus

Inimene ei tunneta elektrivälja. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud kehaga. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga jõud, mis paneb selle keha liikuma. Laetud keha ümbritsev elektriväli on seda tugevam, mida suurem on keha elektrilaeng. 5.2 Mahtuvuse mõiste Mahtuvuseks nimetatakse kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut. Mahtuvust mõõdetakse laenguga, mis tõstab juhi pinget ühe ühiku võrra: Q C= U C mahtuvus faradites (F) Q elektrilaeng kulonites (C), 1 kulon = 1 amper · 1 sekund U juhi potentsiaal voltides (V) 1 farad on sellise elektrijuhi mahtuvus, millele 1 kuloni suuruse laengu andmine tõstab pinget 1 voldi võrra. Inglise füüsik Michael Faraday (1791--1867) on elektromagnetvälja mõiste looja. Farad on ülisuur mahtuvusühik. Praktikas mõõdetakse mahtuvusi tavaliselt mikro- ja pikofaradites. 62 1

Füüsika ii
144 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun