BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? 1. Maad, kus absolutism oli liidus katoliku vastureformatsiooniga. Esikohal kiriku huvid. Kunstis valitses barokkstiil, kunsti peamiseks tellijaks kirik. Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. 2. Absolutistlikud maad, kus kirik oli ilmalikule võimule allutatud. Kunstis valitses barokilik klassitsism toetuti antiikkunsti eeskujudele, kindlad vormitunnused. Kunsti tellijaks õukonnad. Prantsusmaa, sajandi I poole Inglismaa, Saksamaa väikemonarhiad. 3. Protestantlik Holland ja selle lähiümbrus. Põlati kiriku priiskavat kunsti. Arhitektuuris valitses barokilik klassitsism, muus kunstis barokilik realism kujutati ainult seda, mida nähti, ilma ilustamata. Kunsti tellijaks kodanlus. Põhja-Saksamaa, Holland,
Arhitekt Francois Mansart (1598-1668) paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi on hakatud nimetama mansardkorruseks. Louvre'i lossi idafassaad. Suur muutus kogu kunstielus algas sajandi keskel, kui võimule sai Louis XIV. Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise ning jäädvustamise vahendiks. Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ja kujundada selle idakülg. Itaaliast kutsuti kuulus arhitekt ja skulptor Bernini, kuid tema äärmuslikult maaliline barokilik fassaadikavand ei meeldinud kuningale. Töö usaldati 1665. aastal prantsuse arhitektidele, kelle hulgas oli juhtiv arsti koolitusega Claude Perrault (1613- 1688). Prantslased eelistasid kõrgrenessansi ja selle kaudu ka antiikkunsti traditsioone ning Louvre'i idafassaad (nn. Louvre'i kolonnaad) sai klassitsistlikuma lahenduse. Fassaad on kolmekorruseline. Alumisele lihtsale, nn. soklikorrusele toetuvad võimsad, üle
mööbel oli kumerate raskete vormidega, kohati oli vihjeid eksootilikale. Rooma Peetri kirikut kujundati ümber: põhiplaan koosnes ovaalidest, saades ladina risti kuju, kõrge fassaadi planeeris arhitekt Carlo Maderna. Linnaplaneerimisel püüti kõike suurema ja illusoorsemana näidata. Ovaalse Peetri kiriku esise väljaku sammaskaaristu ja selle peal olevate kõigi pühakute kujudega loob Lorenzo Bernini. Prantsuse arhhitektuur ei ole just barokilik, vaid pigem vanaklassitsistlik. Claude Perrault kujundatud kuningalossi, Louvre`i idafassaadil tekkis paarissammaste ilus rütm ja korrapära. Versailles`i lossi põhipl sai kogu Euroopale eeskujuks pikerguse hoone ja kahe eenduva tiivaga, millel oli vahel avar õu. Park oli loomuliku looduse parandus: allutamine, sümmeetria, kujud, purskaevud, reeglipärane teedevõrk ja geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud, põõsad ja hekid. Saksamaale jõudis barokk Itaalia mõjutustega, oli
· Tsiviilehitisi püstitati kõige rohkem Narvas, mis oli Rootsi ajal Eestis kõige tähtsam linn. · 1659. Aasta tulekahju järel ehitati uued hooned hollandipärases barokiliku klassitsismi stiilis. Elamud olid kõrge sadulkatusega ja pikema küljega tänava poole. Paljudel majadel olid raidkivist ornamentikaga kaunistatud portaalid. Jõukamate majade fassaadide liigendati pilastritega. · Barokilik Narva hävis II maailmasõjas, taastati ainult kõrge trepi ja saleda haritorniga raekoda. 17. Saj on säilinud ka Kuressaare raekoda ja vaekoda. · CHRISTIAN ACKERMANN barokkstiili silmapaistvam puunikerdaja 17. Saj II poolel. Ta on teinud näiteks Tallinna toomkiriku altari ja kantsli. · Kadrioru loss. Ehitatud Peeter I käsul , kavandas NICCOLO MICHETTI . Stiililt on see itaalia hilisbarokilik. Loss pole väga suur, kuid on luksuslik. Kolmekorruseline.
Versailles' lossi siseruumid: · Hoone keskuseks kuninga magamistuba · Suurim ja kauneim ruum on peegligalerii, mille kaaraknad avanevad pargi poole, aga akende vastasseinas on suured peeglid · Galerii otstes on 2 salongi(vastuvõturuumi) · Kuninga ruumidega on seotud nn Sõja salong, kuninganna omadega aga Rahu salong. · Lossi tähtsamad ruumid on kaunistatud värvilise marmori, valgete või kullatud stukkreljeefidega ning seina- ja laemaalidega Barokilik klassitsism arhitektuuris: · Louis XIV laskis ehitada oma sõjaveteranidele ligi 4000 kohaga vanadekodu. Selle hoone juurde kavandas J. H. Mansart kullatud kupliga Invaliidide kiriku. VENNAD LE NAINID: · Olustikumaalijad · Tähtsaim Louis le Nain · Kujutasid lihtrahvast, peamiselt talupoegi tõsiste ja väärikatena, näidates nende töö raskust, viletsust · ,,Heinamaalt kojutulek" NICOLAS POUSSIN: · Teemad antiikmütoloogiast ja kirjandusest
Need täiendasid arhitektuuri, reljeefe ja seinamaalinguid. Kuulsaid rokokookunstnikke Antonie Watteau François Boucher Jean Baptiste Simeon Chardin Thomas Gainsborough (17271788) Joshua Reynolds (17231792) William Hogarth (16971764) Jean Honoré Fragonard (1732-1806) "Palverännak Kythera saarele", Antoine Watteau Rokokoomööbel ARHITEKTUUR ja SISEKUJUNDUS Välisarhitektuuris jäi püsima senine, barokilik laad. Arhitektuuris avaldus rokokoo esmajoones sisekujunduses. Ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks. Välditi sambaid, poolsambaid ja karniise, seinad kaunistati nõtkelt väänduvad naturalistliku taimornamendiga. Interjööridest kaob rangus ja raskepärasus. Seinu katavad õhukesed liistudega , õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus
reaalne maailm on renessansist, tunnetus ja usuline müstika on läbinisti barokk. Francisco GOYA (1746-1828) Üks maailma omapärasemaid maalijaid ja graafikuid. Arvukate õukonnaportreede kõrval on loonud suure hulga teoseid, mis on pühendatud hispaanlaste vabadusvõitlusele Napoleoni vägede vastu. ,,Ülestõusnute mahalaskmine 3. mail 1808" see dramaatiline stseen, lõõmavad värvid, heleda-tumeda kontrastis ja mahlakas maalimismaneer on barokilik (kuigi jääb natuke hilisemasse aega), annab suurepäraselt edasi tõelisti patriotismitunnetust. Flandria maalikunst Flandria kuulus Hispaania, seega katoliku kiriku võimu alla. Siin arenes suurejooneline barokk, mille peaesindajaks oli Rubens. Peter Paul RUBENS (1577-1640) On oma ajastu feodaalse ülemkihi taotluste kõige tüüpilisem väljendaja. Maalis võrdse meisterlikkusega allegoorilisi ja mütoloogilisi maale ning portreid. Tema töödes
kaunistuselemente. detailid: sambad, poolsambad ja pilastrid antiigipäraste kapiteelide ja baasidega, ümarkaared ja rahvalikkus.konservatiivsus,arukus,narrus.elementidega rahvarõivad Kirjuta lahti. Lk: 112-115 Prantsuse arhitektuur 17.sajandil. Louvre`i loss,3korrust,1.korrusele toetusid võimsad paarissambad,fassaadi keskel katusega paviljon.(claude perrault) Versailles` loss.nimi tuleb ümbritsevast linnast.J.H.Mansart,580m,lossijuurest lähtuvad 3 teed,pariisi suunas.stiil barokilik klassitsismLk:147-152 Kunst Prantsusmaal 18.sajandil. Rokokoo iseloomulikud tunnused.rokokookunst kergem, õrnem,mänglevam, Kõige ilmekamalt avaldub rokokoostiil sisekujunduses ja kunstkäsitöös.Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga jakergesisuliste maalingutega.ruumides luksusesemed,õukonna ja aadlikunst. Lk: 157-162 Kunst Eestis 17. sajandil. Kadrioru loss, barokkstiilis, Loss on kahe/kolme korruseline
vanim mõis Järvamaal. Albu mõisaansamblist on säilinud peahoone, ait, kaarsild, magasiait, viinaköök ja park. Mõisa dekoor on lihtne ja lakooniline. Säilinud on valge-sinistest kahlitest barokne ahi ja klassitsistlikud valgetest kahlitest ahjud. Huvitav teada, et mõisahoone on kahel korral põlenud ja, et restaureerimise kõigus avastati puidule maalitud suuremõõtmeline barokilik monumentaalmaaling seintel. 1921. aastast tegutseb mõisahoones kool. Anton Hansen Tammsaare (1878 1940) muuseum avati kirjaniku sünnikodus 1958. aastal. Taastatuna avati samas rehielamu, laut, saunikute hooned, piiriaiad ning rabadesse rajatud matkarajad 1978. aastal. Huvitav teada, et muuseumi asukoht kannab rahvasuus nime Vargamäe just tänu romaani ,,Tõde ja õigus" tegevuspaigale. Kirjanik on jäädvustanud oma
Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikulise tähenduse (,,Vulcanuse sepikoda") . Maalis palju portreesid kuningast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest ning need maalid olid psühholoogiliselt sügavad ja veenvad. Kunstnik oskas hästi maalidel edasi anda tekstiili eripära (eristatavad riidematerjalid). Tema tööd : ,,Õuedaamid" ning ,,Paavst Innocentius X portree". Flandria maalikunst oli väga äärmuslikult barokilik. Selle suurim esindaja oli RUBENS, kelle teoste teemade haare on lai. Ta ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. Ta tööd on fantaasiarikkad ja väga dünaamilised, kehad on lopsakad ja katavad terve pildi. Van Dyck oli portretist, keda loetakse paraadportree rajajaks (kujutab inimest tähtsana, parimas interjööris ja rõivastuses). Rahvusliku suuna võttis Jordaens, kes kujutas talupoegi. Hollandi kunst 17. Sajandil. Hollandi ehituskunsti märksõnadeks olid mugavus ja praktilisus
kujundasid õukonna tellimused – Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhiad, Inglismaa enne 1640.a kodanlikku revolutsiooni. 3) Piirkond, mille keskuseks kapitalistlik ja protestantlik Holland, põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti – Inglismaa peale revolutsiooni, Põhja- Saksamaa, Skandinaavia, Eesti. Mõiste “barokk” pärit portugali keelest – korrapäratu kujuga pärl. • Barokk - baroki tunnustele vastas ainult esimese rühma maade kunst. • Barokilik klassitsism (vanaklassitsism) - teise maaderühma kunsti iseloomustas klassitsism, antiikkunsti mõjud. • Barokilik realism – Hollandi juhitud piirkonnas valitses kujutavas kunstis realism, arhitektuuris klassitsism. • Kogu 17.saj kunstis on ka palju ühisjooni – liikumine, pinge, kontrastid. Kirik ja paavst nõudsid, et kunst oleks esinduslik ja tore. • Kunst pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. • Oluline meelte ja tunnete rõhutamine.
Marmor. Kopenhagen. Ganymedese röövimine on paelunud paljusid vanakreeka vaasimaalijaid, kuid üllatavalt tihti on seda temaatikat käsitlenud ka uuema aja kunstnikud ja skulptorid. Itaallane Correggio5 (1494 - 1534) kujutab 8-aastast last, kelle hirmunud pilk on suunatud üha kaugenevale maale. Belglase Rubensi (1577 - 1640) maalil on Ganymedes umbes 16- aastane nooruk. Kõik viitab sellele, et noormees oli jahil, kui hiigelkotkas ta oma haardesse võttis. Mõlemale pildile oma omane barokilik meeleline joon. Hoopis isemoodi on Ganymedese loole lähenenud hollandlane Rembrandt (1606 - 1669). Ta kujutab kotka haardesse sattunud sülelast, kes suurest hirmust mitte üksnes ei pissi alla, vaid sooritab ka suuremat häda. See Rembrandti ülihumoorikas meistriteos on Dresdeni Maaligalerii uhkuseks. Klassitsismi esindaval taani skulptoril Bertel Thorvaldsenil (1768 - 1822) on väga õnnestunud samateemaline skulptuurikompositsioon. Ganymedes toetub vasaku põlvega vastu
Ajastu kerge ja muretu iseloom väljendus peamiselt sisekujunduses, kostüümides ja maalikunstis, vähem skulptuuris. Rokokoo tähendab prantsuse keeles ,,veider" ja ,,koomiline". See tekkis prantsuse aadliühiskonnas, kelle elu põhisisuks oli vaba aja võimalikult lõbusam veetmine. Tõsiste probleemidega tegelev kunst ei sobinud kokku ajaviitekunstiga. Kujutavas kunstis loodi seina-ja tahvelmaale, eelistati pastelseid värvitoone. Arhitektuur Välisarhitektuuris jäi püsima senine, barokilik laad. Interjööridest kaob rangus ja raskepärasus. Arhitektuuris avaldus rokokoo esmajoones sisekujunduses. Ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks. Välditi sambaid, poolsambaid ja karniise, seinad kaunistati nõtkelt väänduvad naturalistliku taimornamendiga. Rokokoostiilis ruume täiendasid erinevad luksusesemed ja iluasjakesed. Euraaplastele uudsest materjalis portselanist valmistati ka uusi esemeid serviise tee
äärmuslik, - kõige barokilikum. Milline näeb välja it tüüpiline kirik 17.saj- isel tunnused läänefassaadil, mis on 3osast koosnev, keskm osa kõrgem ja külgmised osad madalamad on keskm kõrgema osaga ühendatud spiraalsete kaunistuste- voluutidega, tornikiivrid nt Raekoja hoone- ümarad paisutatud vormid 2. Prm- kuningas ning kunstiteosed telliti õukonnalt, kun tahtis näidata oma võimu, ei sobinud It pärane ülepaisutatus, antiigist eeskuju- nim. barokilik klassitsism- ühtlane valgus, ideaalmaastik. Arhitektuur- lossid olid olulised, millede juurde kuulus lossipark mis mood terviku. Arhitektuuri iseloomustab sümmeetriline, range, antiikeeskuju( kolmnurgad, sambad), ei olnud usuteemalisi pilte. Park oli sümmeetriline ja värviline, geomeetrilisteks vormideks lõigatud puud ja põõsad. N 2 olulisemat baroki aegset lossi: Versaille loss koos pargiga, Louvre loss 3
Tema joonistusi kasutati kaua aega anatoomia õppimisel. MICHELANGELO Buanarroti (1457-1564) oli samuti universaal. On säilinud arhitektuuri, skulptuure, maale. On läinud ka Itaalia kirjandusajalikku arvestatava luuletajana. Maali õppis Ghirlandajo juures, skulptuuri di Giovanni juures, kes oli Donatello õpilane ja Medicite antiikkogu hoidja. Tal oli suur huvi skulptuuri vastu. Michelangelo oli äärmiselt dünaamiline, jõuline ja barokilik, jõulised meesfiguurid. Pärast Medicite langemist pidi Firenzest lahkuma ning viibis vahepeal Roomas. Tegi kuulsa ,,Pieta" Peetri kiriku jaoks. 1501 läks uuesti Firenzesse, kus lõi 5,5 m kõrguse kuju ,,Taavet", algselt Palazzo Vecchio ette. Hakkas looma ka esimesi maale: ,,Püha perekond" (dondo). 1505 asus Rooma, kus pidi valmistama Julius II hauamonumendi, mis võttis aega 40 aastat vaheaegadega. Seal pidi olema ligi 40 figuuri, kuid valmis alla kümne. Üks kuulsamaid töid
peegleid, laemaale, mööbel oli kumerate raskete vormidega, kohati oli vihjeid eksootikale. Rooma Peetri kirikut kujundati ümber: põhiplaan koosnes ovaalidest, saades ladina risti kuju, kõrge fassaadi planeeris arhitekt Carlo Maderna. Linnaplaneerimisel püüti kõike suurema ja illusoorsemana näidata. Ovaalse Peetri kiriku esise väljaku sammaskaaristu ja selle peal olevate kõigi pühakute kujudega loob Lorenzo Bernini. Prantsuse arhitektuur ei ole just barokilik, vaid pigem varaklassitsistlik. Claude Perrault kujundatud kuningalossi Louvre'i idafassaadi kaunistab paarissammaste ilus rütm ja korrapära. Versailles'i lossi põhiplaan pikerguse hoone ja kahe eenduva tiivaga, mille vahel oli avar õu, sai kogu Euroopale eeskujuks. Park oli loomuliku looduse parandus: allutamine, sümmeetria, kujud, purskkaevud, reeglipärane teedevõrk ja geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud, põõsad ja hekid.
See kunstistiil valitses Euroopas aastatel 17301780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, ning oli enim levinud Prantsuse õukonnas. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. [ibid] Rokokooaegsed kujundajad armastasid peegleid (joonis 31) ning kipskaunistusi, sellised sisekujunduse elemendid on omased kõigile rokokoo aegsetele objektidele. Välisarhitektuuris jäi püsima senine, barokilik laad. Interjööridest kaob rangus ja raskepärasus. Seinu katavad õhukesed liistudega, õrnades toonides maalingud, gobeläänid ning lillelised tapeedid. [ibid] 21 Joonis 31. Nymphenburgi loss Amalienburgi paviljonis. [26] Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti
Sünnib Prantsusmaal, Arc de Triompfe 1806-1936 Jean François Thérèse Chalgrin Partheon Pariisis 1757-1800 Souffiot Tarbekunst, ampiirstiil, pmst kopeeritakse antiikaega, näiliselt vastandub pealiskaudsusele, detailid kallistest materjaldest (leopardi nahk, lapis lazuli), luuakse palju koopiaid Seinadele maalitakse illusoorsed garniisid ja maalid Antonio Ganova Maalikunst - vähe säilunud antiigist, peavad midagi uut leiutama Jaques Louis David 1748-1825 Horaatslaste vanne 1784-5 barokilik valgusvihk, kaaristu taustal- renessanss, naturalistlik Marat' surm - langev diagonaal Pierre Serizat- ajastu mood Madame Recaimer - 1800 pop eit, naiste mood, ilma korsetita, langevast kangast kleit,noh nagu antiik, pop lamamistoolid, Jean Auguste Dominique Ingres 1780- 1867 - veendunud klassitsist, Autoportree - Türgi saun Obalisk - vooditel lamavad nainsed - barokkne Valpinconi supleja Elisabeth Louise .... - esimene profesionaalne nais kunstnik
ansamblimuusikat. Külastas tihedalt Saksa ja Austria õukondi, sealt pärinevad Veneetsia koolkonna tihedad sidemed Saksamaaga. Lk.7 Tema vennapoeg Giovanni Gabrieli (1555-1612),Veneetsia koolkonna tähtsaim helilooja ,õppis Lassuse juures. Teenis Markuse kirikus organistina ,enamus loomingust moodustab Markuse kiriku paljukooriline tseremooniamuusika. Võrdseta kooriplokkide vastandamise asemel arenes tema teostes uus barokilik tehnika soolohäälte ,virtuoossete pillipartiide ning koori ja saateansambli kontsertliku vastandamisega. Veneetsia stiil levis 16. saj. II poolel üle kogu Ülem- Itaalia ja Põhja Euroopas. 6.Rooma koolkond. Palestrina. 15.saj. keskel Trento kirikukogu aastatel kujunes Roomas akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond, kes järgis kõige hoolsamalt kirikukogu juhiseid. Rooma koolkonna üks tähtsaim esindaja oli Giovanni da Palestrina(1515-1563). Oma
Igatses vanu aegu taga. Juba 17.saj algul hakkab kaduma elu külluse ja kirevuse, rikkuse tunne. Reaalsus muutub üha painavamaks. Lope üritab oma näidendites jäädvustada elu ennast. Tema järeltulija on de Molina maailm hakkab kaotama oma reaalsust. Faabula tormiline areng, arvukad ümberriietumised, altvedamised jne. Selles maailmas näeme kuidas reaalsus jääb ilma oma konstantsuse. Kõige oleva illusoorsuse rõhutamine, kaob usk vankumatutesse tõdedesse. Barokilik maailma tunnetus hakkab maad võtma. 2) Cervantese teatrivaated. ,,Don Quijote" autor. Cervantes oli Commedia erutita ja kolme ühtsuse reeglite pooldaja. Cervantese ideaaliks oli nn õige komöödia nõuded keelele ja zanripuhtusele. Ülev süzee nõudis ülevat keelt. Teiste hulgas kiitis ta ka noort Lopet ja tema draamateoseid. Mõne aasta pärast pühkis viljakas Lope Cervantese teatrist täielikult minema. Kõik trupijuhid ja näitlejad olid Lope de Vega sõbrad ja tuttavad
(Härmson 1984) Väljaku põhiplaan laseb sellel mõjuda avaramana ja kiriku fassaadil kõrgemana. Prantsuse barokk kaldus seega algsetest itaalia klassikaliste teemade mõjutustest oluliselt kõrvale - eriti selgelt on see näha ehituskunstis, millega seoses räägitakse klassikalisest barokist ning mõeldakse selle all prantsuse barokki. Plaanipärane linnakujundamine tõusis ausse, suurte ansamblite rajamist mõjutas barokilik terviku loomine, silma torkas barokkkunsti "fassaadlik" iseloom. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana, kui see tegelikult oli, ruumiliste illusioonide ja efektide loomine on barokiaja arhitektide üks lemmikvõtteid. BAROKK JA SELLE JÄRELLAINETUS ITAALIA LINNAVÄLJAKUTEL Hispaania astmed (Scala di Spagna), Rooma: Alessandro Specchi ja Francesco de Santis, 1721-1725. Maksimaalselt teatraalne asetus. Ruumi omadused: - 137 astet tekitavad ruumi,
annaabi.ee 
