1. Vanemad väljendavad hoolivust, armastust, kuid jätavad lapsele iseseisvat otsustamisruumi. 2. Ülisuur hingeline ´lähedus`, vabakasvatus, kõikelubavus ja piiride puudumine. 3. Lapse ja vanema suhted ei ole lähedased ega emotsionaalsed, puudub vastastikune mõistmine. Vanemad juhivad lapse valikuid karmilt ja kindlakäeliselt. 4. Pere, kus ainsaks pere tunnuseks on kooseksisteerimine, laps on sisuliselt hüljatu staatuses. Varajane baasiliste lähisuhete puudumine hakkab selle lapse edaspidises elus tekitama mitmeid probleeme: kohanemises, konfliktide lahendamises, negatiivsete emotsioonidega toimetulemises. Lähtuvalt eelnevast võivad inimesel tekkida moonutatud seletusviisid ja negatiivsed hinnangud. - iseenda kohta n ma olen kõiges saamatu - mineviku kohta n ma pole kunagi midagi saavutanud - tuleviku kohta n paremat ei tule kunagi KÕRGE (LIIGKÕRGE) ENESEHINNANG
astmelt Põhiemotsioonide idee kriitika (Ortony & Turner, 1990) Puudub üksmeel selle osas: · kui palju on põhiemotsioone, · millised emotsioonidest on põhiemotsioonid Nt, kas üllatus on emotsioon? · mis teeb nad põhiliseks. Nt. kas näoväljenduste universaalsus seotud emotsioonide universaalsusega või käitumisviiside universaalsusega Emotsioonid võivad erineda selle poolest, kuivõrd baasilised nad on, ent pole mõtet otsida kvalitatiivset erinevust baasiliste ja mitte-baasiliste emotsioonide vahel Oluline on uurida universaalseid komponente, mille kombineerumisel emotsioonid tekivad Liigitamine: positiivsed ja negatiivsed, (kõrgemad ja madalamad- sotsiaalsed on need kõrgemad) 4. Kirjeldage James-Lange ja Cannon-Bardi emotsiooniteooriaid. Mis on nende olulisimad erinevused? James-Lange teooria (1884, 1885) emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus
keeldudele allumises, osutuda väga raskeks iseseisvalt toime tulla. 4. Eristada saab ka neljandat vanemlikku stiili, millel on lapse edaspidisele elule ja enesehinnangule omad mõjud. On peresid, millede ainsaks pere-tunnuseks on kooseksisteerimine, ei enamat - laps on sisuliselt hüljatu-staatuses. Vanematepoolsetes käitumistes ja suhtumistes lapsesse puudub hoolitsus, armastus, toetamine, mõistmine, huvi ja kontroll lapse isiku ning tema tegemiste vastu. Varajane baasiliste lähisuhete puudumine hakkab selle lapse edaspidises elus suure tõenäosusega tekitama mitmesuguseid probleeme suhtlemises, kohanemises, enese negatiivsete emotsioonidega toimetulemises. Kokkuvõtteks - esimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned.
keeldudele allumises, osutuda väga raskeks iseseisvalt toime tulla. 4. Eristada saab ka neljandat vanemlikku stiili, millel on lapse edaspidisele elule ja enesehinnangule omad mõjud. On peresid, millede ainsaks pere-tunnuseks on kooseksisteerimine, ei enamat - laps on sisuliselt hüljatu-staatuses. Vanematepoolsetes käitumistes ja suhtumistes lapsesse puudub hoolitsus, armastus, toetamine, mõistmine, huvi ja kontroll lapse isiku ning tema tegemiste vastu. Varajane baasiliste lähisuhete puudumine hakkab selle lapse edaspidises elus suure tõenäosusega tekitama mitmesuguseid probleeme suhtlemises, kohanemises, enese negatiivsete emotsioonidega toimetulemises. Kokkuvõtteks - esimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned.
Ronald Inglehart - inimese väärtuste kujunemine 4 Sissejuhatus sotsioloogiasse (a) väärtusi mõjutab eelkõige lapsepõlve keskkond; (b) väärtustatakse eelkõige seda mida endal ei ole, neid vajadusi, mis endal on rahuldamata; see väide lähtub Maslow vajaduste teooriast. Abraham Maslow baasiliste vajaduste hierarhia. - bioloogilised vajadused - turvalisuse vajadus - sotsiaalse kuuluvuse vajadus - tunnustatuse vajadus - eneseteostuse vajadus Iga järgneva tasandi vajaduse teke eeldab üldjuhul elementaarsemate vajaduste rahuldamist, kuigi erandjuhul võib inimene keskenduda ka mõne kõrgema vajaduse rahuldamisele enne kui elementaarsem vajadus on rahuldatud. Inglehart on oma suures uuringus World Values Survey leidnud, et jõukates
tulla. 4. Eristada saab ka neljandat vanemlikku stiili, millel on lapse edaspidisele elule ja enesehinnangule omad mõjud. On peresid, millede ainsaks pere-tunnuseks on kooseksisteerimine, ei enamat - laps on sisuliselt hüljatu-staatuses. Vanematepoolsetes käitumistes ja suhtumistes lapsesse puudub hoolitsus, armastus, toetamine, mõistmine, huvi ja kontroll lapse isiku ning tema tegemiste vastu. Varajane baasiliste lähisuhete puudumine hakkab selle lapse edaspidises elus suure tõenäosusega tekitama mitmesuguseid probleeme suhtlemises, kohanemises, enese negatiivsete emotsioonidega toimetulemises. Enesehinnang mängib olulist osa elusündmustele hinnangute andmisel ning käitumis- ja suhtumisviiside valimisel. Pole just raske arvata, et siinkohal osutub problemaatiliseks just madal enesehinnang, mis äärmuslikul juhul võib väljenduda inimese "vegeteerima-jäämises", s.t. ta ei
Puudub üksmeel selle osas: · kui palju on põhiemotsioone, · millised emotsioonidest on põhiemotsioonid. Nt, kas üllatus on emotsioon? Üllatus võib olla nii negatiivne, neutraalne kui ka positiivne. · mis teeb nad põhiliseks. Näiteks, kas näoväljenduste universaalsus seotud emotsioonide universaalsusega või käitumisviiside universaalsusega. Emotsioonid võivad erineda selle poolest, kuivõrd baasilised nad on, ent pole mõtet otsida kvalitatiivset erinevust baasiliste ja mitte-baasiliste emotsioonide vahel. Oluline on uurida universaalseid komponente, mille kombineerumisel emotsioonid tekivad. Kuidas on veel võimalik emotsionaalseid reaktsioone liigitada? 4. Kirjeldage James-Lange ja Cannon-Bardi emotsiooniteooriaid. Mis on nende olulisimad erinevused? James-Lange teooria (1884, 1885) emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Tajutud sündmus põhjustab muutusi organismi talitluses ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon.
Inimese elukaares on kolme liiki sündmusi: -normatiivsed, selgelt eaga liituvad sündmused; -normatiivsed, ühiskonna arenguga seotud sündmused; -mittenormatiivsed, ootamatud, traumaatilised sündmused ( Baltes jt 1980). On väga oluline tunda oma kliendi vajadusi ning leida võimalusi mitte üksnes põhivajaduste rahuldamiseks, vaid ka eelduste loomiseks kasvuvajaduste kujunemiseks. Düsfunktsionaalse käitumise puhul aga tuleks pöörduda rahuldamata baasiliste vajaduste juurde. Sotsiaaltöötajad peavad kõike seda teadma, see on nagu õhukesel jääl käimine, siin ei tohi eksida. 3.1 Suhtlemisoskused ja tehnikad Et õppida vastuoludega toime tulema, on kasulik ennast reflekteerida( Krips, 2011 Suhtlemisoskused aitavad saavutada eesmärke ja selle arendamisel on oluline reflektsioon: - nii oma kui teiste käitumisviiside "nägemine" ja nende mõistmise püüd;
"jagamise printsiip" (empaatia õpetamine/edasi andmine, et teistel on ka tunded ja et nad on erinevad) Negatiivne minapilt tekib siis, kui hinnangud on suunatud lapse isiksusele, mitte teole. Mõtteid saab jagada kaheks: ratsionaalsed (tõesed) ja ekslikud ehk irratsionaalsed (tegelikkusele mittevastavad, valed). Emotsionaalsete raskuste põhjuseks on enamasti inimeste irratsionaalne suhtumine. Ekslike uskumuste teke on seotud baasiliste hoiakutega endasse. Levinud irratsionaalsed uskumused on: - liialdused (alati on nii...); - dihhotoomia (must-valge mõtlemine); - ületähtsustamine (väikest asja nähakse suurena); - alatähtsustamine (õnnestumist pisendatakse); - mõtete lugemine (kindlasti ta arvab...; - liigne sisemine sund (ma pean...); - orienteeritus negatiivsele; - liialdatud süütunded (ma niikuinii...) Mõtlemise analüüsi skeem:
Põhieeldus: käitumine on keskkonnaga kohanemine Emotsionaalsed stiimuli (nt oht) jõuavad enne afektiivsesse süsteemi kui tunnetuslikkud. Ekmann põhiemotsioonid: kurbus, viha, õnnelikkus, üllatus, vastikus, hirm+põlgus Emotsioonid mõeldud reguleerima organismide kokkusaamisi ja kiirelt reageerima Ortony ja Turner (1990) kritiseerisid baasemotsioonide ideed- ei teata palju neid on ja miks nad peaksid põhilised olema, ei ole kvalitatiivset vahet baasiliste ja mittebaasiliste emotsioonide vahel Lazarus eesmärgiga ühilduvad (soodustavad, vasak prefrontaalkoore osa) emotsioonid ja eesmärgiga mitteühilduvad (pärssivad neg, parem prefrontaalkoore osa) emotsoonid Hirm signaliseerib füüsilisest karistusest Ärevus ebamäärasus, enesehinnang, arenes sotsiaalseks ellujäämiseks Pidev tajutud kontrolli puudumine õpitud abituse kujunemine (Seligman) Toimetulekuviis ärevuse hirmuks ümberkujundamine, et sellele vastu astuda
Õpetada kliendile baasilisi sotsiaalseid oskusi ühe üksiku nõustamise seansi vältel. Nõustamissuhte eesmärk: arendada välja keerulisemaid oskusi konfliktide lahendamine, läheduse talumine, läheduse küsimise oskus jne. Aidata tal arendada keerulisemaid oskusi nõustamise käigus, näiteks konfliktidega toimetulekut või emotsionaalset lähedust Võtta ette kliendi isiksuse baasiliste aspektide modifitseerimine, näiteks nagu kiindumusstiil või interpersionaalsed skeemid. (Teraapia tase) isiksuslik modifitseerimine, stiili ümberkujundamine, baasiliste veendumuste ümbermodifitseerimine. Mudelõpe, suhtlemise õpetamine. Nõustamissuhete komponendid. Pärinevad taas psühhoanalüüsist. 9 Koostöötav alliants - nõustaja ja kliendi vaheline kokkulepe eesmärkide ja tegevusplaanide osas.
psühhodünaamiliselt orienteeritud teraapiates). Sõltuvalt kliendi vajadusest saab teraupet kasutada nõustamissuhet mitmel eesmärgil (Mallinckdort): a) õpetada kliendile baasilise sotsiaalseid oskusi ühe üksiku nõustamise seansi vältel b) aidata tal arendada keerulisemaid oskusi nõustamise käigus, nt konfliktidega toimetulekut v emotsionaalset lähedust c) võtta ette kliendi isiksuse baasiliste aspektide modifitseerimine, nt nagu kiindumisstiil v interpersonaalsed skeemid. Nõustamissuhte komponendid : · koostöötav alliants nõustaja ja kliendi vaheline kokkulepe eesmärkide ning tegevusplaanide osas · ülekanne nõustamisel üles kerkivad tunded ja mõtted, mis on seotud inimese jaoks olulise konfliktiga minevikust · tõeline suhe : paigas on suhte struktuur, mõlemad osalejad on loomulikud ja tajuvad teineteist moonutamata
- Individualism individuaalne heaolu ja saavutused - Materialism materiaalne heolu, jõukus - Postmaterialsim e neseteostus, sõnavabadus, isiksuse areng Inglehart inimese väärtuste kujunemine a) Väärtusi mõjutab lapsepõlve keskkond b) Väärtustatakse seda mida endal pole Jõukates kapitalismimaades on postmaterialistlikud väärtused sest seal on kõik bioloogilised vajadused rahuldatud ja need ei tundu tähtsd Maslow baasiliste vajaduste hierarhia - Bioloogilised vajadused - Turvalisusevajadus - Sotsiaalse kuuluvuse vajadus - Tunnustatuse vajadus - Eneseteostuse vajadus Kultuuri vormid - Rahvuskultuur sama keele kõnelejad - Massikultuur laiade masside seas levinud ja massimeedia kaudu leviv - Eliitkultuur privilegeeritud vähemuse seas levinud - Subkultuur vähemus - Kontrakultuur vastandab domineerivale kultuurile Rahvuskultuur
Nõustamine kui interaktsioon koosneb kahest elemendist suhe ja tehnikad. Sõltuvalt kliendi vajadustest saab terapeut kasutada nõustamissuhet mitmel eesmärgil (Mallinckrodt, 1997): õpetada kliendile baasilisi sotsiaalseid oskusi ühe üksiku psühhoteraapia seansi vältel; aidata tal arendada keerulisemaid oskusi teraapia käigus, näiteks konfliktidega toimetulekut või emotsionaalset lähedust; võtta ette kliendi isiksuse baasiliste aspektide modifitseerimine, näiteks nagu kiindumusstiil või interpersonaalsed skeemid. 16. Nõustamissuhte komponendid. koostöötav alliants - nõustaja ja kliendi vaheline kokkulepe eesmärkide ning tegevusplaanide osas. ülekanne - nõustamisel üles kerkivad tunded ja mõtted, mis on seotud inimese jaoks olulise konfliktiga minevikust. gtõeline" suhe - paigas on suhte struktuur, mõlemad osalejad on loomulikud ja tajuvad teineteist moonutamata. 17
* Loomuliku juuksevärvi täiustamiseks * Kontrastsete toonide rõhutamiseks * Soengustruktuuri väljatoomiseks ja salgutamiseks Magma blondeeriv värv blondeerib kuni 6 astme võrra ja samaaegselt värvib. · Sobib kõikidele värvitud ja värvimata juustele, mille tumedusaste on 2- 7 . · Jälgida kasutusjuhendis olevaid soovitud juuste tumedusastmeid ( 2-6, 2-5; 6-7) · Magmat ei tohi kasutada juustele, mida on värvitud taime baasiliste värviga, keemiliselt sirgendatud või eelnevalt värvitud metallidel baseeruvate pigmentidega (laiatarbe juuksevärvid) Värvitoonid: · Magma/36 kuldselt violetne · Magma/39 hele kuldne cendre · Magma/39+ - tume kuldne cendre · Magma/89 hele pärl cendre · Magma/89+ - tume pärl cendre · Magma/34 kuldpunane · Magma/44 intensiivne punane · Magma/47 punakaspruun · Magma/56 mahagonikarva violetne
raskeks iseseisvalt toime tulla. 4. Eristada saab ka neljandat vanemlikku stiili, millel on lapse edaspidisele elule ja enesehinnangule omad mõjud. On peresid, millede ainsaks pere-tunnuseks on kooseksisteerimine, ei enamat - laps on sisuliselt hüljatu-staatuses. Vanematepoolsetes käitumistes ja suhtumistes lapsesse puudub hoolitsus, armastus, toetamine, mõistmine, huvi ja kontroll lapse isiku ning tema tegemiste vastu. Varajane baasiliste lähisuhete puudumine hakkab selle lapse edaspidises elus suure tõenäosusega tekitama mitmesuguseid probleeme suhtlemises, kohanemises, enese negatiivsete emotsioonidega toimetulemises. Enesehinnang mängib olulist osa elusündmustele hinnangute andmisel ning käitumis- ja suhtumisviiside valimisel. Pole just raske arvata, et siinkohal osutub problemaatiliseks just madal enesehinnang, mis äärmuslikul juhul võib väljenduda inimese "vegeteerima-jäämises", s.t. ta ei
29 Sissejuhatus sotsioloogiasse Ronald Inglehart - inimese väärtuste kujunemine (a) väärtusi mõjutab eelkõige lapsepõlve keskkond; (b) väärtustatakse eelkõige seda mida endal ei ole, neid vajadusi, mis endal on rahuldamata; see väide lähtub Maslow vajaduste teooriast. Abraham Maslow – baasiliste vajaduste hierarhia. - bioloogilised vajadused - turvalisuse vajadus - sotsiaalse kuuluvuse vajadus - tunnustatuse vajadus - eneseteostuse vajadus Iga järgneva tasandi vajaduse teke eeldab üldjuhul elementaarsemate vajaduste rahuldamist, kuigi erandjuhul võib inimene keskenduda ka mõne kõrgema vajaduse rahuldamisele enne kui elementaarsem vajadus on rahuldatud. Inglehart on oma suures uuringus World Values Survey leidnud, et jõukates kapitalismimaades domineerivad