väljendusviisis. Reageeringut sündmustele mõjutavad kogemused ja hetke tunded. Eristatakse kahte liiki: laiaulatuslikud ja üksikud kategooriad. Emotsiooni ülesanne Hindav funktsioon isikute, olude, seisundite, nähtuste hindamine. Motiveeriv ehk ajendav funktsioon ergutavad või pidurdavad aktiivsust. Suunavad tähelepanu olulisele objektile. Aitavad väljendada suhtumist ja eelistusi. Baasemotsioonid 4 põhiemotsiooni: hirm, viha, kurbus ja rõõm 7 baasemotsiooni: hirm, kurbus, viha, rõõm, vastikus, üllatus, põlgus pole õpitud vaid sünnipärased. Ligikaudu 12 emotsiooni, mis õpitakse vanematelt. Hirm Inimene on närvis ja ärritunud. Keha on krampis ja kangestunud. Veri voolab rohkem jalgadesse, et põgeneda ja nägu kahvatub, sest sealt juhitakse veri ära. Tähelepanu koondub hädaohule. Kurbus
Emotsioonid 1. Baasemotsioonid: rõõm, mure, viha, hirm, üllatus ja vastikus 2. Baasemotsioonide vajalikkus näidetena: Hirm- Kaasasündinud emotsioon, mis aitab ära hoida potensiaalset ohtu tervisele ning paneb keha vastavalt käituma. Vastasel korral oleksid hulljulged teod igapäevased ning suremuse protsent kordades kõrgem. Vastikus- Kaasasündinud emotsioon, mis samuti kaitseb eelkõige tervise rikkumise eest
seletama- teised saavad neist automaatselt aru. Enamasti suudab meie näoilme ning kehakeel seletada kõik. See on väga vajalik, sest nii saame kõnelda ka inimesega, kes näiteks meie keelt ei valda ning nii ei pea me kasutama suulist kõne, kuna sageli ei saa teised meie jutust aru ja oma mõtete seletamisele kulub palju aega. Kõige levinumad tunded on rõõm, murem viha, hirm, üllatus ning vastikus. Neid emotsioone nimetab Dylan Evans oma raamatus ''Emotsioon'' baasemotsioonideks1. Baasemotsioonid on kodeeritud tunded, see tähendab, et kõigil inimestel on need sündides kohe olemas. Neid tundeid kogeb inimese meel suhteliselt lühikest aega. On veel teisedki emotsioonid, mis tekivad inimestel elu jooksul- neid nimetatakse kõrgemateks kongutiivseteks emotsioonideks.2 Näiteks armastus, süütunne, häbi, piinlikkus, uhkus, kadedus ning armukadedus. Need kestavad kauem kui baasemotsioonid. Emotsioonid ei ole aga ainult suhtlemiseks. Mõningaid emotsioone kasutame ka ellujäämiseks
l millega seonduvaid näoväljendusi tuntakse ära kultuurist sõltumata. l Need on rõõm,kurbus, hirm, l viha, vastikus ja üllatus. l Hiljem lisas Ekman sellesse loetellu l veel seitsmendana põlguse. Jaak Panksepp (1943) Eesti päritoluga Ameerika psühholoog On kasutanud aju koorealuste piirkondade stimulatsiooni selleks, et leida millised on looduse poolt imetajatele antud baasemotsioonid. Roti aju elektrostimulatsiooni katsete tulemustest selgub, et eristada võib nelja erinevat esilekutsutud emotsionaalset käitumismalli: l paanika l raev l ootus/uudishimu l hirm Emotsioonide väljendamise sotsiaalsed reeglid Emotsioonide väljendamise sotsiaalsed reeglid ütlevad meile, millal on kohane mingit emotsiooni välja näidata. Emotsioonide väljendamise sotsiaalsed reeglid realiseeritakse kolme järgnevat meetodit kasutades: l
Tõsisem meeleolu - detailsem, loogilisem mõtlemine, tähelepanu keskendatus Emotsioonid ja psühholoogiline heaolu "Mäletsemine", nämmutamine Emotsioonide avaldamine Verbaliseerimine aitab korrastada ning ümberstruktureerida mõtteid ja tundeid, sündmusele tähendust leida Toimetulekustrateegiad Kas kasutada probleemile orienteeritud? või Emotsioonile orienteeritud strateegiat? Baasemotsioonid e põhiemotsioonid: Eristatakse 6 põhiemotsiooni: Hirm Viha Vastikus Kurbus Rõõm (õnnelikkus) Üllatus
Piaget- kognitiivne areng, kolme mäe katse 28.09 Festinger(tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine) McCelland ja Atkinson- edu saavutamine vs läbikukkumise hirm Ryan ja Deci(enesemääratlemise teooria) Dweck (mõttemustrite teooria) Klassikalised emotsiooniteooriad: James-Lange, Cannon-Bard Schachter ja Singer(kognitiivne emotsiooniteooria) Mesquita ja Frieda (emotsionaalse käitumise osad) Ekman (põhiemotsioonid) Panksepp (imetajate baasemotsioonid)-uudishimu, hirm, raev, paanika Galton ("Talendi ja iseloomu pärilikkus") Binet - tänapäevastele intelligentsustestidele aluspanija Spearman(üldintelligentsus) Stern(intelligentsuse koefitsent ehk IQ) Wechsleri intelligentsus skaalad WAIS ja WISC KABC- intelligentsustestid lastele IQ uuringus Eestis- Juhan Tork, "Eesti laste intelligents" Goddard (IQ ja kriminaalsus) 05.10 Montesquie Darwin(evolutsiooniteooria) Mead, Benedict(antropoloogiline lähenemine) Watson biheiviorism)
otsekohene ja sirgjooneline, ta kirjeldab olukordi, esitab küsimusi, kaalub võimalikke variante, vaeb tundmatut ja tuntut, õiget ja valet, veendumuste asemel on arvamused. Suhtlusstiililt kasutab kindlat suhtlusstiili. 6. Mida kujutab endast isikusisene suhtlemistasand? isikusisene suhtlemine avaldub sisekõnes, mille tulemusel kujunevad mina-pilt ja suhted teiste inimestega. 7. Loetle ja kirjelda, millised on inimeste baasemotsioonid. Baasemotsioonid on kaasasündinud ning on laias laastus kõigil inimestel ühesugused. Baasemotsioonideks on viha, rõõm, üllatus, kurb, hirm, vastikus. 8. Loetle, millised on inimeste kõrgema taseme emotsioonid. Kõrgema taseme emotsioonid ehk eneseteadlikud emotsioonid vajavad sündmuste jada, mida suudab identifitseerida ainult inimene ise. See, kuidas ja millest me mõtleme, saab nt uhkuse, häbi või süü esilekutsujaks
fakt, et isegi pimedana sündinud laste näole tekivad samasugused näoilmed nagu nägijatelgi nad kortsutavad kulme, kui midagi ei meeldi või siis naeratavad (Evans, 2002, 17, 19). Emotsioonid tekivad meis kõigis, nad mõjutavad meid ja meie elutegevust ning seetõttu on emotsioonide uurimine olnud väga populaarne nii minevikus kui ka hetkeseisuga on tundmuste uurimine aktuaalne ja samamoodi ka tulevikus (autor). Põhi- ehk baasemotsioonid Baasemotsioonideks nimetas Paul Ekman emotsioonid, mida pole võimalik selgeks õppida, vaid need on inimese ajju kodeeritud, universaalsed ning on omased enamikule inimestele olenemata kultuurist. Nad haaravad inimese ootamatult paariks sekundiks oma võimusesse. Baasemotsioonide arvu osas on küll uurijad küll eriarvamusel, kui enamik neist märgiks põhiemotsioonideks järgmised tunded: rõõm, üllatus, kurbus, hirm, viha ja vastikus (Evans, 2002, 19)
4) stimuleerivad mälu; mõjutavad päehõppimist, mõõdukas emotsioon parandab mälu, ülitugev emotsioon tugevdab mälu tähelepanu keskmes olevale, kuid nõrgendab mälu ülejäänu suhtes 5) ekspressiivne ja kommunikatiivne funktsioon - väljendavad isiku suhtumist ja eelistusi ning on kommunikatsioonivahendiks. 6) Empaatiline funktsioon loob aluse kaastundeks, normaalne inimene väldib tegusid, mis võiksid kaasinimeste tervist/elu ohustada/kahjustada Baasemotsioonid: paanika, raev, otsing/ootus/uudishimu, hirm Uudistav süsteem aitab keskkonda tundma õppida, eesmärkidele suunduda Hirmusüsteem reageerib ohusignaalidele, valule ja vigastustele ning vahendab võitlusreaktsioone, põgenemist, tardumisreaktsiooni. Raevusüsteem käivitab viha ja rahulolematust, reageerib ebameeldivatele ärritajatele/frustratsioonile/ahistamistele rünnakute ja võitlusega. Paanikasüsteem käivitub harjumusliku/soodsa keskkonna kadumisel.
innovatiivsus Tõsisem meeleolu detailsem, loogilisem mõtlemine, tähelepanu keskendatus Emotsioonid ja psühholoogiline heaolu "Mäletsemine", nämmutamine Emotsioonide avaldamine Verbaliseerimine aitab korrastada ning ümberstruktureerida mõtteid ja tundeid, sündmusele tähendust leida Toimetulekustrateegiad Kas kasutada probleemile orienteeritud? või Emotsioonile orienteeritud strateegiat? Baasemotsioonid e põhiemotsioonid Eristatakse 6 põhiemotsiooni: Hirm Viha Vastikus Kurbus Rõõm (õnnelikkus) Üllatus Rahaasjades kipuvad emotsioonid ratsionaalsusest võitu saama Mõtle hetkeks! Igalühel on oma lugu, mis on muutnud ta täna selliseks nagu ta on. Õpi elu Nautima sellisena nagu see välja kujuneb, mitte ära näe kõiges esmalt negatiivset. Elu võib olla igati huvitav ja meeldiv, oma kõikide
Lasteaiad peavad leidma oma tee, et teadvustada ja toetada etnilist, usulist ja kultuurilist mitmekesisust ning pakkuda lastele turvalist ja toetavat arengukeskkonda. Emotsionaalse tervise edendamine Lasteaia emotsionaalne keskkond Emotsioon on mingi tundmuse vahetu läbielamine. Emotsioone liigitatakse positiivseteks ja negatiivseteks. Seega on emotsioonide iseärasuseks nende vastandlikkus: rõõmkurbus, vihaarmastus jne. Baasemotsioonid on universaalsed ja sünnipärased. Baasemotsioonide arvu osas on uurijad eriarvamustel. Ka kirjeldavad erinevad autorid samu emotsioone erinevate sõnade abil. Evans toob välja kuus baasemotsiooni: rõõm, 10 mure, viha, hirm, üllatus ja vastikus. Emotsionaalsed ja sotsiaalsed võimed on õpitavad. Õppimise aeg on eelkooliiga (laiemas mõttes kogu lapsepõlv), mil kujundatakse
Kiskjad, ähvardavad näod jne. Valdavalt hirmu ja põgenemise ettevalmistaja. Osaleb ka mujal- positiivsete intensiivsete suhete 21 puhul. Toimingute pidurdamises. Multimodaalne- nii nähtavatele, kuuldavatele, kombitavatele mõjudele reageerib. Mida kõrgemad emotsioonid, seda suurel roll ajukoore alusel tegevusel. Mingid baasemotsioonid? Mida ei saa madalamateks lahutada? Ühest vastust pole. Isikupärast sõltub, liikidest, uurimistest, keeltest jne. Afektiivse neuroteaduse ala proff- Jaak Panksepp. baasemotsioonid ja ajuringed. Tema arvates on olemas baasemotsioonid, aluseks kindlad ringed ajusüsteemides, biokeemilised ained määravad emotsiooni tüübi- neid on 4. edasi arenevad muud nende baasil. Huvi, seotus, viha ja hirm!
4 õpivad ja seejärel omandavad palju sotsiaalseid oskusi. LASTEAIA EMOTSIONAALNE KESKKOND Emotsioon on mingi tundmuse vahetu läbielamine. Emotsioone liigitatakse positiivseteks ja negatiivseteks. Seega on emotsioonide iseärasuseks nende vastandlikkus: rõõmkurbus, vihaarmastus jne. Baasemotsioonid on universaalsed ja sünnipärased. Baasemotsioonide arvu osas on uurijad eriarvamustel. Ka kirjeldavad erinevad autorid samu emotsioone erinevate sõnade abil. Evans (2002: 20) toob välja kuus baasemotsiooni: rõõm, mure, viha, hirm, üllatus ja vastikus. Emotsionaalsed ja sotsiaalsed võimed on õpitavad (Vaadates siseriiklikke õigusakte võib esile tuula alushariduse raamõppekava,
Pole tõestatud 26. Cannon Bardi teooria füsioloogiline ja psüühiline pool tekivad ühel ajal, sest käsklusi jagatakse organismile üles alla üheaegselt. Pole tõestatud 27. Schachter Sirgeti teooria "Emotsioonid kui sildid" tehti katseid, kui erutuse allikas on ebaselge, siis inimesel on kalduvus see ise see ära nimetada, määratleda(panevad sildi külge) Emotsioonid ei sõltu kultuurist. Baasemotsioonid: viha, rõõm, üllatus, hirm, kurbus, vastikus. Emotsioonide väljendamine aitab sees tekkinud pinged välja lasta. Näo tagasiside hüpotees uuringud näitasid, et organism püüab näoväljendusele vastavalt selle emotsiooni sisse lülitada. Motiivid ja vajadused ..on põhjuste kogumik, mis paneb meid tegutsema. Psühholoogid uurivad, miks me seda tunneme. Motiiv on seotud
hoopis selle all olev hüpothalemus ning teisena seostatakse emotsioonide teket ka mandelkehaga (kui inimese mandelkeha kui inimese emotsionaalne aju saab vigastatud, kaotab inimene huvi maailma vastu ja ta küll eksisteerib, kuid ei hooli millestki). -) Schahter-Singer teooria ehk emotsioonid kui sildid. Inimestel on kalduvus aeg-ajalt sildistada oma sisemine seisund (panna ise neile nimed) * Emotsioonid väljenduvad kõige selgemini inimese näos. Põhi ehk baasemotsioonid kurbus, rõõm, viha, hirm, üllatus, vastikus on erinevates kultuurides samasugused. Emotsioon paneb liikuma mingid samasugused teatud lihastegrupid näos. * Kui ei väljenda emotsiooni, siis see jääb inimese sisse ja pikema aja jooksul võib tekitada nii psüühilisi kui ka kehalisi probleeme. (nt peavalu, maohaavad jne) * Näotagasiside hüpotees Selleks, et rõõmus olla, tuleb naeratada. Näoväljendus ja emotsionaalne seisund on nii tihedalt seotud.
Põhiemotsioonid (P. Ekman)- põhiemotsioonide avastaja. Miks meile emotsioonid? • Hindamine (isikud, olukorrad) • Ergutavad või pidurdavad • Suunavad tähelepanu • Stimuleerivad mälu • Väljendavad (suhtumist, eelistusi) Emotsioonid ajus • Limbiline süsteem • Talamus, hüpotalamus, ka amügdala • Enesestimulatsiooni katse rottidel Olds ja Milner 1953 49 50 J. Panksepp imetajate baasemotsioonid • Uudistav süsteem • Hirmusüsteem • Raevusüsteem • Paanikasüsteem Emotsioonide areng • H. Harlow katsed ahvidega (1950) • Kontaktivajadus • Lateralisatsioon • Rõõmus vs kurb nägu (Öhman) Vaimsed võimed e intelligentsus Vaimne võimekus ehk intelligentsus • Intelligentia (lad.k.) - arukus, taibukus • Üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime ( David Wechsler, 1975) Charles Darwin- Francis Galton
Emotsioonid on autentsed, kui terve nägu seda näitab. Emotsioonide otstarve: *emotsioonid hindavad isikuid, olusid, nähtusi jne *ergutavad/pidurdavad aktiivsust *suunavad tähelepanu emotsionaalselt köitvale ja tähenduslikule *stimuleerivad mälu *väljendavad isiku suhtumist ja eelistusi *on kommunikatsioonivahendiks Emotsionid ajus Limbiline süsteem Talamus, hüpotalamus, ka amügdala Enesestimulatsiooni katse rottidel Olds ja Milner 1953 J. Panksepp imetajate baasemotsioonid 1) uudistav süsteem uues olukorras orienteerumine 2) hirmusüsteem tunneme ohtu 3) raevusüsteem ägestumine 4) paanikasüsteem ei osata reageerida Emotsioonide areng H. Harlow katsed ahvidega (1950) - Kaks ema, metallist andis süüa ja teine oli lihtsalt pehme kiinduti pehmesse, aga süüa upitati teistelt, pehme juurde mindi, kui oli hirm, paanika Kontaktivajadus Emotsiooniteooriad: James-Lange teooria emotsiooni tekkimise põhjus on motoorne ja füsioloogiline
Emotsioonid on autentsed, kui terve nägu seda näitab. Emotsioonide otstarve: *emotsioonid hindavad isikuid, olusid, nähtusi jne *ergutavad/pidurdavad aktiivsust *suunavad tähelepanu emotsionaalselt köitvale ja tähenduslikule *stimuleerivad mälu *väljendavad isiku suhtumist ja eelistusi *on kommunikatsioonivahendiks Emotsionid ajus Limbiline süsteem Talamus, hüpotalamus, ka amügdala Enesestimulatsiooni katse rottidel Olds ja Milner 1953 J. Panksepp – imetajate baasemotsioonid 1) uudistav süsteem – uues olukorras orienteerumine 2) hirmusüsteem – tunneme ohtu 3) raevusüsteem – ägestumine 4) paanikasüsteem – ei osata reageerida Emotsioonide areng H. Harlow katsed ahvidega (1950) - Kaks ema, metallist andis süüa ja teine oli lihtsalt pehme – kiinduti pehmesse, aga süüa upitati teistelt, pehme juurde mindi, kui oli hirm, paanika Kontaktivajadus Emotsiooniteooriad: James-Lange teooria – emotsiooni tekkimise põhjus on motoorne ja füsioloogiline
annaabi.ee 
