Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "AVR mikroprotsessor". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kontroller, takt, katkestus, sisend, mikrokontroller, viik, väljund, takti, eeprom, väljaviik, reziimi, registrit, katkestuse, signaal, register, bitine, ddrb, liides, analoog, usart, digi, digitaal, kiibi, bitti, välkmälu, sram, saata, bitise, katkestused, taimer, bitist, registrid, töötakt, porti, saatmise, loendur, inter, watchdogjuba on käepide, C. See lähendab et ma tulin, et mõista asju õppides programmeerida AVR. Ma teen pal see "hard way", seal on mitmeid makrosid avr-libc või avrlib teha palju seda, kuid see on oluline mõista nende aluseks olevaid põhimõtteid. Kui saate aru, mis toimub, liikudes oma kood ('168 et '644P näiteks) väga lihtne. 1. Vilkuv LED - Busy Waits ja IO pordid 2. Kaks vilkuv LED - Toimetulek Pins 3. Lülitatakse LED - digitaalsisendiks ja väljund 4. Serial väljund 5. Serial sisend 6. Haara kokku: Trüki nupuvajutust ja juhtimine LED 7. Analog Output 8. avr-libc maiuspalad 9. Analog sisend 10. Vilkuv LED - Katkestused ja arvestid 11. Püsiv ladustamine 12. Sisend Capture 13. Valvekoer 14. I2C/SPI lisaseadmed ATmega644P konkreetse ATtiny85 konkreetse AT90USB162 konkreetse Õppetund 1: vilkuv LED - Busy Waits ja IO pordid See osa on sissejuhatus mikrokontrollereid
(Postulaat – tõestuseta aktsepteeritav väide) X1 X 0 Z, X1 X 0 Z Kui siis (**) X1 X 0 Z, X1 X 0 Z Kui siis Tehete NING ja VÕI vastastikuse teisendamise omadus → duaalsuse printsiip. 6. Kombinatsioonloogika elemendid – multipleksor, demultipleksor. Kombinatsioonloogika on loogikalülituste skeem, mille väljund sõltub ainult süsteemi sisendite olekust antud hetkel. Multiplekser- lülitus või seade, mis võimaldab edastada mitut erinevat sisendsignaali ajaliselt järjestatun üht sideliini mööda Multiplekseri aadressisisend määrab, millise sisendi signaal antud hetkel väljundile pääseb. Kahekohalise aadressisisendi korral on võimalikud 2 2 erinevat aadressikoodi (00, 01, 10, 11) mis lubab 4 erineva sisendi olemasolu.
Info säilitamiseks tuleb laengut perioodiliselt (nt iga 2 ms järel) uuendada. Lihtsama ehitusega. Ühe biti salvestamiseks vaja umbes kaks korda vähem elemente. Aeglasem, kuid tarvitab vähem energiat. 1. LOENDURID Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikaskeem. Kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutustehnikas. Sisenditesse püütakse impulsid, väljundiks 0 1 kombinatsioonid. Erinevate väljund kombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E-sisend ehk ,,enable" sisend lubab loendamise. Sõltuvalt signaali ülekandeviisist jaotatakse loendurid: Sünkroonsed trigerite ümberlülitumine toimub samaaegselt, ümberlülitusaeg kogu aeg sama. Kõik loenduris olevad trigerid on reguleeritud kellatakti järgi. Kasutatakse seal, kus vajalik täpne süstematiseeritus. Asünkroonsed trigerite ümberlülitusaeg pole samasugune. Puudusek signaalide ülekandmisel tekkiv hilinemine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga
Q Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega SR-trigeriteks, loendussisenditega T- trigeriteks, andmesisenditega D-trigeriteks ning universaalsisenditega JK-trigeriteks. - Asünkroonne SR-triger – ilma sünkrosisendita triger, mis muudab väärtust sisendite muutumise järgi. Saab koostada kahest VÕI-EI-elemendist. Keelatud väärtus: S = R = 1. Väljund tuleneb S-sisendi väärtusest, kui pole keelatud väärtus. - Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR-triger – sünkrosisendiga C määratakse, millal triger lülitub uude olekusse. Kui C = 0, siis säilitab triger oma vana oleku. Triger on avatud, kuni C = 1. (Võimalik ka madalaktiivne – tõeväärtustabel vastupidine). Avatud, kuni C-sisendil on kõrge nivoo (H).
Vajalik näiteks katkestuse korral ja alamprogrammi poole pöördumisel, et fikseerida tagasipöörde aadress järgmise käsu juurde. Käsuregister- kui protsessor väljastab käsuloendurist aadressi ja loeb selle järgi mälust käsukoodi, siis salvestatakse see käsuregistrisse. Käsuregistri väljundisse on ühendatud dekooder, mille väljundis on iga sisendkoodi korral aktiivne vaid üks väljund. Käsudekoodril läheb aktiivseks üks väljunditest, mis näitab, millise käsu kood loeti protsessorisse. Kõik käsud sisaldavad käsukoodi, kuid käsus võib olla ka aadress või andmed. Käsu etapid: käsukoodi laadimine, dekodeerimine, operandide laadimine, operatsiooni täitmine ALUs, tulemuse salvestamine. II. LCD, LED, OLED ja plasmakuvarid.(Passiiv- ja aktiivmaatriks). LCD ehk vedelkristallkuvar. Kahe soontega klaasplaadi vahel on vedelkristall.
38. Koodimuundur[1] 39. Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu[1] 40. Puudutustundlik ekraan[1] 1. Loendurid[4] *Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikaskeemi. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisenditesse püütakse impulsid, väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. *E sisend- ,,enable" sisend, mis lubab loendamise. *Sõltuvalt signaali ülekandeviisist jaotatakse loendureid veel: *Sünkroonne loendur trigerite ümberlülitumine toimub samaaegselt , ümberlülitumisaeg on kogu aeg ühesugune. Kõik loenduris sisalduvad trigerid on reguleeritud kellatakti järgi. Kasutatakse alati seal, kus on vajalik täpne süstematiseeritus. *Asünkroonne trigerite ümberlülitusaeg pole siin samasugune.
R S Qt 0 0 Qt-1 ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne | * sünkroonne NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1. Sünkroonne ühetaktiline SR-triger erineb asünkroonsest selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlail sünkroimpulssidega määratud ajahetkeil. Lisaks infosisenditele S ja R on tal veel sünkroseerimis sisend C (clock). Sünkroniseeritud infosisend toimib hetkel, mil saabub sünkroniseerimis- signaal. Kahetaktiline sobib sinna (skeemidesse), kus on vaja saada tagasisidet. Näiteks mälu vaatamine jne. T (toggle), 1infosisendiga, iga järgmine impulss muudab trigeri oleku vastupidiseks, nn. loendustriger. Töötab: T; Q(t), 1= -Q(t-1), 0= Q(t-1). T Qt 0 Qt-1 1 Qt-1
Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes, kui ka arvutustehnikas. Loenduril on sünkroonsisend ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teadtud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Loenduri sisse tulevad impulsid ning väljundiks on 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks. Loendurit kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. Kasut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates.
0 0 Q ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne | * sünkroonne NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1. Sünkroonne ühetaktiline SR-triger erineb asünkroonsest selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlail sünkroimpulssidega määratud ajahetkeil. Lisaks infosisenditele S ja R on tal veel sünkroseerimis sisend C (clock). Sünkroniseeritud infosisend toimib hetkel, mil saabub sünkroniseerimis- signaal. Kahetaktiline sobib sinna (skeemidesse), kus on vaja saada tagasisidet. Näiteks mälu vaatamine jne. T (toggle), 1infosisendiga, iga järgmine impulss muudab trigeri oleku vastupidiseks, nn. loendustriger. Töötab: T; Q(t), 1= -Q(t-1), 0= Q(t-1). t T Q t-1 0 Q t-1 1 Q
Trigerid Triger on mäluelement mis säilitab 1bit informatsiooni. Qt = S + -R * Qt-1Trigeril on 2 stabiilset olekut 1 ja 0. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajakhetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist muudab triger oleku vastupidiseks või säilitab endise oleku. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel loetakse sisse uued sisendid, toimuvad üleminekud, madalal olekul aga on triger passiivne, säilitades oma endise oleku. Vastasel juhul võiksid erinevate elementide ja kombinatsioonide erinevad viited väjundit mõjutada. Esifront vs tagafront. Ühe- vs kahetaktiline triger (MS-triger) master ja slave pool ... kahetaktilisse on kokku ühendatud 2 trigerit, et sünkroniseerimisel nulli haaramist elimineerida... slave lülitub esimesel taktil, master järgneval
1. Trigerid Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt (seega sültub trigeri väljund ka selle eelmisest väljundist). Trigeril on tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T-
......................................................... 6 o transistor transistor loogika (Transistor Transistor Logic - TTL) ............................................. 6 o emittersidestuses loogika (Emitter-Coupled Logic - ECL) ....................................................... 6 o integral injektsioon loogika (Interrated Injektion Logic - IIL).................................................. 6 kolme olekuga väljund .................................................................................................................. 7 avatud suudmega/kollektoriga loogikaelemendid ......................................................................... 7 Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme ................................................................................................. 7 välistav või (eXclusive-OR) ................................................................................
..........6 diood transistor loogika ( Diod Transistor Logic - DTL)........................................................6 transistor transistor loogika (Transistor Transistor Logic - TTL)........................................... 6 emittersidestuses loogika (Emitter-Coupled Logic - ECL)..................................................... 6 integral injektsioon loogika (Interrated Injektion Logic - IIL)................................................6 kolme olekuga väljund ................................................................................................................7 avatud suudmega/kollektoriga loogikaelemendid....................................................................... 7 Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme ....................................................................................... 7 välistav või (eXclusive-OR).......................................................................................................
1 signaal 0 ainult y katsioon siis, kui x2 = 1 ja x2 x2 x1 = 0. Loogiline y järeldus 9. Keeld Väljund võrdub x u y y = x⋅u x & sisendiga x, kui y signaal u on 0. u y Sinaali u = 1
dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL Shotky TTL ... lisatud Shotky diood, kiire lülitumisega IIL Integrated Injection Logics ... suhteliselt madalam töökiirus, suurim elemenditihedus.. TTL modifikatsioon, milles kahe transistori pnpnp osad kokku ühendet ECL Emitter-Coupled Logic ... väga kiire bipolaartransistoritel põhinev loogika Pooljuhtide tehnoloogia: MOS Metal Oxide Semiconductor
dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL Shotky TTL ... lisatud Shotky diood, kiire lülitumisega IIL Integrated Injection Logics ... suhteliselt madalam töökiirus, suurim elemenditihedus.. TTL modifikatsioon, milles kahe transistori pnpnp osad kokku ühendet ECL Emitter-Coupled Logic ... väga kiire bipolaartransistoritel põhinev loogika Pooljuhtide tehnoloogia: MOS Metal Oxide Semiconductor
Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1, sest otseväljund ja inversiooniväljund ei saa olla võrdsed. MS-TRIGER (Master Slave) MS-Triger on kahetaktiline triger, mis lahendab tagasisidega tekkinud probleeme. Kahetaktiline triger koosneb kahest identsest trigerist Master ja Slave. D-TRIGER (Delay) data 1 infosisend, väljundis kordab sisendi signaali, aga sünkroimpulsi võrra hiljem, saab säilitada lühiajaliselt infot. D trigeril on kaks sisendit – D andmesisend ja C clock sisend. Niikaua kui C=0, säilitab triger oma väärtust. Kui C=1, siis antakse trigerile D väärtus, kas 0 või 1, oleneb D väärtusest. Seega säilitab D triger oma väärtust seni kuni tuleb uuesti clock sisendisse1. Ehk kui C=1, Q=D ja C läheb nulliks(C=0), nüüd on trigeri väärtus Q=D kuni aja t pärast tuleb uuesti sisend C=1 ja siis saab Q väärtuseks jälle D väärtus. Potentsiaaliga sünkroniseeritav D-triger
27. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB). 28. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu. 29. Käsuformaadid : 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 30. Arvuti mälu klassifikatsioon. Doris - 30-32 31. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid. 32. Pinumälu (Stack) - realiseerimine ja kasutamine TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! Hannes 34 - 36 33. Püsimälud : ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja Flash. 34. Siirete ennustamine (Branch prediction): vajadus, meetodid. 35. Spetsialse riistvara realiseerimine. VASTUSED 1. Protsessori struktuur : käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, juhtautomaat ja operatsioonautomaat. Protsessor · Protsessori üldstruktuur Protsessori ja mälu osa andmetöötluses: Arvutis säilitatakse programme (käskude jada) ja andmeid mälus kahendkujul (0-de ja 1-de jada).
5. Väljastama juhtsignaali 6. Leidma uue käsu ning salvestama selle käsuregistrisse. Protsessori üldstruktuur (sulgude sees sama) Käsuloendur (PC) käsuloendur hoiab endas järgmisena täitmisele mineva käsu aadressi. Käsuregister (IR) käsuregistrisse salvestatakse PC-st tulev käsuinfo (aadress). Hetkel käimas olev käsk. Väljundis on dekooder. Käsu dekooder Dekooder dekodeerib käsu. Selle abil saab teada, milline käsk on parasjagu käigus. Aktiivne 1 väljund. Juhtautomaat (CU) juhtautomaat juhib käsu täitmist peale dekodeerimist. Väljastab vajalikke juhtsignaale nii teistele protsessori osadele kui ka tervele arvutile. Op automaat (Datapath) Koosneb ALU-st, registermälust ja lippude registrist. Tegeleb andmete vahetu teisendamisega. Siirete (hargnemiste) ennustamine. Strateegiad Hargnemiste ennustamine on vajalik selleks, et ei peaks konveierit koguaeg uuesti käivitama. (iga siirdekäsuga konveier taaskäivitub).
Sõltuvalt sisendsignaalist olek kas säilib või muutub vastupidiseks. Väljundeid on üldjuhul 2 QjaQ. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad kaheks: asünkroonsed infot salvestatakse vahetult sisendisse antud signaalidega sünkroonsed võimalik vaid sünkroimpulsi(clock) olemasolul. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel(1) loetakse sisse uued sisendid ja toimuvad üleminekud, madalal olekul(0) on triger passiivne ja säilitab oma endise oleku. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest jagunevad trigerid: ühetaktiline puuduseks see, et ei võimalda samaaegselt infot vastu võtta ja edastada kahetak line masterslave, kokku ühendatud 2 trigerit, et sünkroniseerimsel nulli
G= g3+p3g2+p3p2g1+p3p2p1g0, P=p3p2p1p0. Selliseid neljajärgulisi grupe saab samasuguste kiirete ülekande skeemide abil kokku ühendada ja laiendada järgulisust. Näitks 16 järgulise summaatori jaoks oleks vaja 5 sellist ülekande skeemi ja 16 ühejärgulist summaatorit. Dekooder. Dekooder on ette nähtud kahendarvude dekodeerimiseks. Dekoodril tehakse kindlaks, milline on sisendkood. Igale võimalikule sisendkoodile vastab dekoodris üks väljund ja järlikult on dekoodril n sisend korral 2 n väljundit. Väljund on unitaarkood (1-ou-of 2) kood. Unitaarkood on selline, kus on ainult 1 1. Lisaks on juhtsisend E mis, lubab või keelab dekodeerimist. C B A E Y0 Y1 Y2 Y3 Y4 Y5 Y6 Y7 0 0 0 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 0 1 0 0 0 0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 0 0 0 0 0
Kasutatakse diskreetset aega. Tänu millele infokandja väärtusi vaadeldakse fikseeritud momentidel. 1.3. Analoog-digitaalmuundurid ADC koodimuundur peab muutma sisendis oleva ajas muutuva pinge kahendkoodiks, mis on võrdeline sisendpinge väärtusega. Näiteks otsese muundamise meetodi puhul, mis põhineb ADC analoogvõrdlusskeemil, on kaks sisendit: muunduv analoogsisend ja konstantse fikseeritud pingega sisend (Vref), mida kasut võrdluses etalonina. Kui alumise sisendi pinge (+) väärtus on võrdne või suurem kui ülemise sisendi (-) pinge väärtus, siis võrdlusskeemi väljund on kõrgel nivool (1). Kui alumise sisendi pinge väärtus on väiksem kui ülemise sisendi pinge väärtus, siis võrdluskeemi väljund on madalal nivool (0). 1.4. Digitaal-analoogmuundurid DAC muudab lõpliku pikkusega kahendarvu pingeks või mõneks muuks füüsiliseks suuruseks (laeng, surve).
üleminekul 10%. CD-R aluse ja peegelduva kihi vahel on orgaanilisest materjalist kiht, mille kuumutamine muudab seda läbipaistvaks. Laser peab seda lohuks. CD-RW orgaanilise kihi kuumutamisel 300C-ni see kristalliseerub (erase), 600C-ni aga muutub amorfseks (write). PILET 5. Vahemälu (Cache) organiseerimine (otsevastavusega, assotsiatiivne, kogumassotsiatiivne). Vahemälu organiseerimine kolmel viisil: Assotsiatiivne vahemälu kontroller võib põhimälust võetud ploki paigutada vahemälu piires kuhu tahes Kogumassotsiatiivne vahemälu on jaotatud kogumiteks, millest igaüks sisaldab mitut andmeplokki. Iga põhimälust vahemällu loetav plokk võib asuda suvalises kogumis, kuid kogumi piires on kindlal kohal. Otsevastavusega iga konkreetne vahemäluplokk vastab kindlatele põhimäluplokkidele. Vahemälu ehk peidikmälu on protsessoris (või sellega vahetult ühenduses) olev mälu. See
Master ja Slave, mida juhitakse erinevate sünkrosignaalidega läbi EI- elemendi. Korraga saab avatud olla ainult üks pool trigerist. Kahetaktilisel trigeril on C = 1 puhul avatud ainult Master pool ja C = 0 puhul lülitub Slave peale. See väldib Master trigeris muutust ehk ei toimu mitmekordset ümberlülitumist. 3) D-Triger (Delay) Potensiaaliga sünkroniseeritav D-Triger (D Latch) D- trigeri väljund võtab sisendis oleva väärtuse, kui sünkrosisend seda lubab. Säilitab seni eelmise väärtuse kuni antakse sisse uus väärtus. Frondiga sünkroniseeritav D-triger triger lülitub ümber, kui C-sisendi väärtus muutub 0-st 1-ks või 1-st 0-ks. 4) JK-Triger (Jump Key) Käitub sarnaselt SR-trigeriga, kuid kombinatsiooni J=K=1 juures, kus SR-il oli see keelatud väärtus, on JK-l on see lubatud väärtus ja võtab eelmise olekuga vastupidise oleku:
Sõltuvalt tööpõhimõttest ning ehitusest liigitatakse trigerid ühe- või kahetaktiliseks . · SR- seadesisendiga triger *a-sünkroonne | * sünkroonne - Keelatud on anda mõlemasse | sisendisse signaal 1. Sünkroonne ühetaktiline SR-triger erineb asünkroonsest selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlail sünkroimpulssidega määratud ajahetkeil. Lisaks infosisenditele S ja R on tal veel sünkroseerimis sisend C (clock). Sünkroniseeritud infosisend toimib hetkel, mil saabub sünkroniseerimis- signaal. Kahetaktiline sobib sinna (skeemidesse), kus on vaja saada tagasisidet. Näiteks mälu vaatamine jne. 4. LOENDURID. Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid.
sama, mis DTL, aga 1) osa on mis suureneb koos loenduri saab aktiveerida nõutava säilitamiseks ja lugemiseks. samuti transistoritega. astmete arvuga. Hilistumine võib mälupesa, juhtida number- või Püsimülud jagunevad ühekordselt (Bipolaarne tehnoloogia). Suur ületada takti kestvuse. Suvalise tähtindikaatorit, tunda ära programmeeritavateks ja edusamm- dioodide asemel mooduliga e. grey koodiga mitmesuguseid kodeeritud ümberprogrammeeritavateks transistorid. Tarbib vähem voolu loendurid kõik järgnevad signaale, muundada püsimäludeks. Ühekordselt ja kiirem
värskendamist, mis muudab seda tüüpi mälu oluliselt aeglasemaks. See muutmälu tüüp on kasutusel tänapäevastes personaalarvutites põhimäluna operatsioonisüsteemi ja rakenduste jooksvaks töötamiseks vajaliku programmikoodi ja andmete salvestamiseks. DRAM mälu on korraldatud mälubittide maatriksina. Andmevahetustsükli alustamiseks aktiveerib mälukontroller vastava rea maatriksist, millele kulub teatud viivitus taktides, seejärel aktiveerib kontroller veeruaadressi (milleks samuti kulub teatud hulk takte) ja loeb või kirjutab mällu andmed. Edasised lugemised sama rea veergudest saab teha juba ilma ekstra viivitusteta kuni on vaja lugemisega jätkata uuest reast. Uuele reale ümberlülitumiseks on vaja olemasolev rida deaktiveerida, milleks kulub samuti teatud aeg. Peamised 4 parameetrit mälude iseloomustamiseks on järgmised:
Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme · välistav või (eXclusive-OR) Kui kaks signaali on võrdsed annab XOR element väljundsignaaliks 0 ja 1, siis kui signaalid ei ole võrdsed. Kasutatakse komparaatoris võrdlemaks kahte sisendsõna. 2 · multiplexor (Multiplexers) siinide e. magistraalide kommuteerimiseks kasutatakse multipleksorit. Multipleksor võimaldab valida ühe mitmest siinist ja ühendada selle oma väljund siiniga. Sõltuvalt dekoodri sisendkoodist suunatakse JA-elemendi kaudu üks sisendsignaalidest läbi VÕI-elemendi väljundisse. Dekoodri sisendkood on multpleksori juhtkoodiks. · summaator (Adder) Kahe biti liitmisel on sisenditeks a ja b ning ülekanne madalamast bitist kõrgemasse (carry out). Väljundiks on summa ning ülekanne omakorda kõrgemasse bitti (carry in). Summaator on moodustatav JA, VÕI ning EI-elementidest.
U 2 = U 1 K PJ R 2 ekv K PJ = R1 + R 2 ekv R 2 Rt R 2 ekv = R 2 + Rt 52 Logaritmiline sageduskarakteristik. (tegelikult neid on kaks) ASK amplituudi sag.karak. Süsteemi väljund sisendpinge amp- lituudide suhte sõltuvus sagedusest f (nurksagedusest ). FSK faasi sag.karak. Süsteemi väljund ja sisendpinge faasinihke sõltuvus sagedusest (f või ). Logaritmiline on sageduse mastaap! Põhjus: muidu suur sag. diapasoon ei mahu ära. Ühik (dekaad) _____________________________________________________ 0,1 1 10 100 1 10 100 1 f (või ) Hz Hz Hz Hz kHz kHz kHz MHz log.mastaabis Log.ASK puhul on Y teljel 20log10 (pingeampl
Kogu protsessori tegevuse ja erinevate protsessori osade omavaheliseks sünkroniseerimiseks kasutatakse sükroniseerivat signaal, mille sagedus on tuntud kui protsessori taktsagedus. Seega ei näita protsessori taktsagedus otseselt protsessori jõudlust, sest erinevatel protsessoritel võib käsukude täitmiseks kuluda erinev arv takte. Väga lihtsustatud näide: kui üks protessor on kaks korda suurema taktsagedusega kui teine, kuid esimene protessor suudab liitmistehte teostada kahe takti jooksul ning teine ühe takti jooksul, siis tegelikult töötavad protessorid praktiliselt ühe jõudlusega. Mälutüübid Kõige laiem mälujaotus on järgmine: püsimälu (ROM - Read Only Memory) ja muutmälu (RAM- Random Access Memory). Nende mälutüüpide kõige suurem erinevus on, et andmed püsimälus säilivad ka siis, kui mälult toide ära kaob. Andmed muutmälus ei säili, kui muutmälul toide puudub. Püsimälu
jenenud niivõrd, et energiat jätkub veel paariks minutiks, informee- rib UPS sellest pideva heliga, mida ei saa välja lülitada. Katkematu toite allikas toimib ka filtrina, mis tähendab, et väljun- di klemmidelt saadav pinge on vabastatud võimalikest häiringutest (ülepinge, pingelangus jmt). Foto 19. Katkematu toite 1.5. Emaplaat ja sellega seonduv allikas: all sisend, ülal kuus väljundit 1.5.1 Emaplaat ja tugikiibistik 7 4 6 5 5 1 2 3 5 Joonis 20
või vastavaid lisaseadmeid ja –protseduure rakendades kasutaja enda poolt. Ühekordselt programmeeritavaid püsimälusid, milles salvestamine toimub mälumaatriks teatavaid ridu ja veerge ühendavate sulavliideste läbisulatamise teel, nimetatakse PROM-ideks (Programmable Read Only Memory). Kahe mainitud põhitüübi vahele jääb veel terve rida mitmekordselt ümberprogrammeeritavaid püsimäluseadmeid, millest tähtsamad on EPROM (Erasable PROM), EEPROM e. E2PROM (Electrically Erasable PROM) ja välkkustutusega mäluseade ehk välkmälu (flash memory). Esimeses neist toimub eelnev kustutus ultraviolettkiirguse abil, teistes elektriliselt koos sellele järgneva või ka üheaegse salvestusega. Muutmälu tüüpilist struktuurskeemi esitab järgmine joonis. Valikusignaaliga (Chip Select CS) aktiveeritakse (valitakse välja) lülitus. Lugemise korral (sisend R/W kõrge) ilmub väljavalitud mälupesa lugemissignaal väljundile DO
on:aritmeetika-loogikaplokk (ALU), mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk, mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral põõrdub täitmiseks ALU poole. Mälu. Termini ,,mälu" all mõeldakse arvuti sisemälu, mis füüsiliselt koosnebmälukiipidest (ketasmälu nimetataksevälismäluks). Mälukiip kiip, mis säilitab programme ja andmeid kas ajutiselt (RAM), alaliselt (ROM, PROM) või kuni neid muudetakse (EPROM, EEPROM, välkmälu). Välismälu protsessorile ainult sisend-väljundkanali kaudu kättesaadav põhimälust aeglasem ja suurem mälu, näiteks kõvaketas. Lisaks sise- ja välismälule on kasutusel veel virtuaalmälu, mis kujutab endast sisemälu laiendust kõvakettale. Personaalarvutites kasutatakse virtuaalmälu siis, kui sisemälu mahust ei piisa programmide täitmiseks. RAM (Random Access Memory) muutmälu, suvapöördusmälu. Arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid
annaabi.ee 
