docstxt/.txt
suhtlemisprobleemid rollide täitmine peres on ebarahuldav, ema eriline staatus peres pereliikmete vajadused rahuldamata usaldamatus, salatsemine, valetamine, ebakindlus, häbenemine, hirmud pereliikmete tundeelu häired, ülivastutus, vastutamatus perevägivald ebakindlus tuleviku suhtes, elu eesmärgi puudumine 2. Iseloomusta kasvatusstiile ja nende mõju lapse arengule. Võrdle autokraatlikku, kõikelubavat ehk vabakasvatust ja suunavat kasvatusstiili. Vabakasvatuse probleemid? Autokraatlik stiil (vanem on diktaator) eesmärgiks on vanemliku võimu saavutamine vanem otsustab kõik, vanema otsused ei kuulu arutamisele absoluutne kontroll kõiges, piirid kõiges äraostmine-tasustamine ja ähvardamine-karistamine Kõikelubav / minnalaskev stiil tihti vanemail, kelle oma vanemad on olnud autokraatsed laste vabadusi ei piirata
· suhtlemisprobleemid · rollide täitmine peres on ebarahuldav, ema eriline staatus peres · pereliikmete vajadused rahuldamata · usaldamatus, salatsemine, valetamine, ebakindlus, häbenemine, hirmud · pereliikmete tundeelu häired, ülivastutus, vastutamatus · perevägivald · ebakindlus tuleviku suhtes, elu eesmärgi puudumine 2. Iseloomusta kasvatusstiile ja nende mõju lapse arengule. Võrdle autokraatlikku, kõikelubavat ehk vabakasvatust ja suunavat kasvatusstiili. Vabakasvatuse probleemid? Autokraatlik stiil- vanem on diktaator, eesmärgiks on vanemliku võimu saavutamine, vanem otsustab kõik, vanema otsused ei kuulu arutamisele, absoluutne kontroll kõiges, piirid kõiges, äraostmine- tasustamine ja ähvardamine-karistamine Vabakasvatus kui lubav kasvatus- ei tähenda hooletusse jätmist, vaid see tähendabki vabadust pluss kasatust
perekonna ülalpidaja ja mees on kodune, lastehoidja. Kuna rollid on ebaühtlaselt jaotunud on ka nendega kaasnevad ülesanded ebavõrdsed. Tulemuseks tekivad omavahelistes suhetes pinged, lahkarvamused, mis omakorda viivad ka tülideni. Ei kuulata üksteise muresid ja trambitakse tunnetel. Lõpuks on selle pere kõik liikmed need, kes kannatavad. Perekonnas peab valitsema võrdsus, et kõik annaksid oma panuse. 2. Iseloomusta kasvatusstiile ja nende mõju lapse arengule. Võrdle autokraatlikku, kõikelubavat ehk vabakasvatust ja suunavat kasvatusstiili. Vabakasvatuse probleemid? Kasvatusstiilid: Autoriteetne kasvatus- Arvestatavad on nii lapse kui ka täiskasvanu õigused. Lastelt oodatakse eakohast käitumist, sõnakuulelikkust ja kohusetunnet. Vanemate roll on olla armastavad, julgustavad, last juhendavad ja selgitavad oma käitumist. Lapsi kiidetakse kui ka laidetakse. Autoritaarne kasvatus- Laste maailma ja vajadusi tunnustatakse vähe. Nõutakse
Juhtimisstiili all mõistetakse juhi 1 Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp käitumisstiili püstitatud eesmärkide realiseerimisel. Levinumate juhtimisstiilidena nimetab Raoul Üksvärav (1992: 277) autokraatlikku, demokraatlikku, liberaalset, passiivset ja bürokraatlikku juhtimist. Käitumisteooriatest on tuntumad Ohios ja Michiganis 1950-ndatel aastatel tehtud uurimused (Yukl, 1989: 74-82). Esimesed põhinesid liidri käitumise hindamisel kas hoolivuse või algatuse kaudu. Hoolivus avaldub liidri sõbralikkuses, usalduslikkuses, toetuses ja abis järgijatele. Algatus avaldub tööst tulenevate ülesannete, standardite ja reeglite eelistamises organisatsiooni eesmärkide realiseerimisel.
Juhtimisstiili all mõistetakse juhi 1 Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp käitumisstiili püstitatud eesmärkide realiseerimisel. Levinumate juhtimisstiilidena nimetab Raoul Üksvärav (1992: 277) autokraatlikku, demokraatlikku, liberaalset, passiivset ja bürokraatlikku juhtimist. Käitumisteooriatest on tuntumad Ohios ja Michiganis 1950-ndatel aastatel tehtud uurimused (Yukl, 1989: 74-82). Esimesed põhinesid liidri käitumise hindamisel kas hoolivuse või algatuse kaudu. Hoolivus avaldub liidri sõbralikkuses, usalduslikkuses, toetuses ja abis järgijatele. Algatus avaldub tööst tulenevate ülesannete, standardite ja reeglite eelistamises organisatsiooni eesmärkide realiseerimisel.
sisemus (suhted ettevõttes eneses) kannatab juhi käitumise tõttu, millest tulenevalt võib tekkida kaadrivoolavus. R. Likert jagas liidrid juhtimisstiili järgi nelja gruppi ja sai niinimetatud "4 - Süsteemi": Ekspluateeriv autokraat: tema peamine relv on karistus ja tema trumbiks on alluvate hirm. Võtab otsuseid ainuisikuliselt vastu. Nõuab kindlates raamides tegutsemist. Heatahtlik autokraat ühendab endas autokraatlikku stiili ja kiituse kasutamist. Ta kiidab kui on vaja, kuid ei karista kui oleks vaja. Delegeerib küll alluvatele pisut õigusi, kuid lõppkokkuvõttes võtab otsuse vastu ise. Konsulteeriv demokraat võtab teadmiseks alluvate arvamused, delegeerib otsustamis- õigusi allapoole. Annab alluvatele korraldusi, kuid võtab teadmiseks ka alluvate arvamused nende käskude kohta. Osavõtlik demokraat peab oluliseks alluvate arvamuste teada saamist. Juht peab ennast rohkem
lahendada ning õigusi, kohustusi ja vastutust töötajate vahel jagada (Türk 2001). Juhtimisstiilid erinevad üksteisest eelkõige, kuidas juht suhtub kaastöötajatesse ning kuidas kaasab neid koostegevusse, juhtimisse ja otsustamisse. Erinevad juhtimisstiilid on sobilikud erinevate olukordade jaoks. Kõige tuntum liidristiilide liigitus on Curt Levini võimukäsitluse ja osalusse suhtumise põhjal eristatavad liidristiilid. Autokraatlikku stiili kasutav juht püüab võimu tsentraliseerida, tema otsustab ainult ainuisikuliselt. Ta on harjunud inimesi mõjutama positsiooni, kontrolli, sunni ja tasude ja karistuse kaudu. Alluvate töö käib täpsete eeskirjade järgi, nad on range kontrolli all ning nende puhul rakendatakse negatiivset motivatsiooni, seetõttu töötavad nad pideva eksimise hirmu all. Neil on väga vähe infot või puudub neil igasugune teave oma tööküsimuste kohta. Autokraatlik juhtimine väärtustab
iseseisvalt otsustada · TÖÖKESKNE JUHT pöörab tähelepanu lõpptulemusele ja tööprotsessile üldse, võtmesõnaks on produktiivsus Likert jagas liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai ''4-süsteemi''. · Ekspluateeriv autokraat juhib alluvaid karistuse ja hirmu abil. Otsustab ainuisikuliselt. Nõuab tegutsemist kindlates raamides. · Heatahtlik autokraat esindab juhtimisel autokraatlikku (ainuisikuline otsustaja) stiili, kuid kasutab karistuse asemel kiitust. Kui on vaja, siis kiidab, ei karista ka siis kui see oleks õigustatud. Delegeerib vähesel määral, üldiselt otsustab lõpuks ise. · Konsulteeriv demokraat võtab teatavaks alluvate arvamused, delegeerib otsustamisõigust. Samaaegselt annab nii käske kui võtab ka arvesse alluvate arvamusi. Usaldab alluvaid. · Osavõtlik demokraat peab oluliseks alluvate arvamust
· Antakse ülalt alla · Liigub igas suunas Osaluse kasulikkus alluvatele: Võimukäsitluse ja osaluse suhtumise põhjal eristatakse kolme LIIDRISTIILI · Tunnustuse ja eneseteostuse tunne; (juhtimisstiili): autokraatlikku, osalevat ja vaba stiil. · Staatuse tõus; Autokraatliku stiiliga juht (autocratic leader) ehk autokraat on isevalitseja · Eneseusalduse suurenemine; (kreeka . keeles autos- ise, kratos- võim). · Rahulolu suurenemine; AUTOKRAATLIKULE STIILILE ON OMANE: · Stressi vähenemine jne
*kindel periood, näiteks kindel tasu iga kahe nädala järel, * muutuv, juhusliku ajavahemiku järel tasumine. Maksumäär võib olla *kindel suhtarv, näiteks lisatasu iga viienda auto müümise järel, * muutuv maksumäär varieeruva hulga õigete vastuste (tegude) järel, näiteks loteriitasu töötajale, kes pole puudunud. 14. Klassikaline liidristiilide jaotus Kurt Lewini järgi. Iseloomusta lühidalt. Autokraatlikku stiili juht *koondab endale kogu võimu ja lahendab juhtimisküsimused ainuisikuliselt *alluvate töö toimub täpsete eeskirjade järgi, nad peavad tegema seda, mida neil on kästud teha. *Sellised juhid võtavad endale kogu võimu, alluvatele määravad aga täisvastutuse. *Alluvate tegevuse üle on range kontroll, juht sekkub igasse pisiasja. *Alluvad kardavad eksida, sest nende mõjutamiseks kasutatakse ähvardusi ja karistusi.
, lk 143). EUTANAASIA EETILISED JA MORAALSED ASPEKTID Mõnede autorite arvates on aktiivsa ja passiivse eutanaasia eristamine vaid illusioon - kavatsus, tulemus ja vastutus on ju mõlema puhul samad. See aga ei tähenda, et surmamine ja surra laskmine oleksid seetõttu alati moraalselt ekvivalentsed. Tegevusetuse ja tegevuse vahel on oluline moraalne vahe. Põhiline erinevus on vahendeis, millega surma tulemus saavutatakse. Aktiivsete sammude sammude astumine tähendab autokraatlikku kontrolli toimuva üle. Arst, kes annab ravimi, et kannatava patsiendi elu lõpetada, määrab patsiendi surma, aja ja mooduse. Ravimi toime muudab surma füüsilist põhjust ja sellel on oluline tähtsus. Hoopis teine on olukord siis, kui surmal lastakse saabuda mõnel muul (näiteks haiguse) toimel (1., lk 143). Üksikisiku enesemääramise õigus on nüüdseks saanud määravaks teguriks mis rahes konfliktsituatsioonis - olgu siis tegemist abordi, raviks nõusoleku andmise või eutanaasiaga
Ajavahemik võib olla *kindel periood, näiteks kindel tasu iga kahe nädala järel, * muutuv, juhusliku ajavahemiku järel tasumine. Maksumäär võib olla *kindel suhtarv, näiteks lisatasu iga viienda auto müümise järel, * muutuv maksumäär varieeruva hulga õigete vastuste (tegude) järel, näiteks loteriitasu töötajale, kes pole puudunud. 14. Klassikaline liidristiilide jaotus Kurt Lewini järgi. Iseloomusta lühidalt. Autokraatlikku stiili juht · koondab endale kogu võimu ja lahendab juhtimisküsimused ainuisikuliselt · alluvate töö toimub täpsete eeskirjade järgi, nad peavad tegema seda, mida neil on kästud teha. · Sellised juhid võtavad endale kogu võimu, alluvatele määravad aga täisvastutuse. · Alluvate tegevuse üle on range kontroll, juht sekkub igasse pisiasja. · Alluvad kardavad eksida, sest nende mõjutamiseks kasutatakse ähvardusi
Ajavahemik võib olla *kindel periood, näiteks kindel tasu iga kahe nädala järel, * muutuv, juhusliku ajavahemiku järel tasumine. Maksumäär võib olla *kindel suhtarv, näiteks lisatasu iga viienda auto müümise järel, * muutuv maksumäär varieeruva hulga õigete vastuste (tegude) järel, näiteks loteriitasu töötajale, kes pole puudunud. 14. Klassikaline liidristiilide jaotus Kurt Lewini järgi. Iseloomusta lühidalt. Autokraatlikku stiili juht koondab endale kogu võimu ja lahendab juhtimisküsimused ainuisikuliselt alluvate töö toimub täpsete eeskirjade järgi, nad peavad tegema seda, mida neil on kästud teha. Sellised juhid võtavad endale kogu võimu, alluvatele määravad aga täisvastutuse. Alluvate tegevuse üle on range kontroll, juht sekkub igasse pisiasja. Alluvad kardavad eksida, sest nende mõjutamiseks kasutatakse ähvardusi ja karistusi.
juhtimisküsimused ainuisikuliselt. Alluvate töö toimub täpselt eeskirjade järgi. Nad peavad tegema seda, mida neil on kästud teha. Sellised juhid võtavad endale kogu võimu, alluvatele määravad aga täisvastutuse. Alluvate tegevuse üle on range kontroll, juht sekkub igasse pisiasja. Alluvad kardavad eksida, sest nende mõjutamiseks kasutatakse ähvardusi ja karistusi. Sellise juhi alluvatel on vähe informatsiooni asutuse asjade kohta ja vähe võimalusi enesealgatuseks. Autokraatlikku stiili peetakse tavaliselt halvaks mida võib nimetada diktatuuriks. Selline juht naudib oma võimu ja selle kasutamisõigusi. Enamik alluvatest ei soovi sellist stiili, sest see põhjustab hirmu- ja nurjumistunnet. Teisitimõtlejatel pole sellises asutuses kohta, neil tuleb harjuda või lahkuda. Autokraatlikul juhtimisstiilil on ka häid külgi see võimaldab: · Kiiresti otsustada eriti kriisiolukorras, · Kasutada vähekompetentseid alluvaid
Koos püsitakse kuni surmani, kuid toimub pidev jagelemine. Sageli ei arvestata sellise abielu jagad ei oma lähedaste, laste ega naabrite emotsioonidega. Üha tavalisemaks muutuvad materiaalselt seotud abielud, kus armastus lõppeb kiiresti ja asemele tuleb rahalised-varanduslikud ahelad. Enamasti lõppevad sellised abielud lahutusega ja üks pool saab suurema vara endale. Tihti arvestatakse vara sisse ka laps, keda hakatakse mõtteliselt jagama. Aastatuhandete taha ulatub kannatusabielu ehk autokraatlikku-orjanduslikku abielu, mille naise roll oli olla eelkõige mehe saatja ja koduabiline. Tänapäeval esineb taolist tüüpi abielusid ka vastupidi, nt. kui naisel on kõrgharidus ja mees on töötu. Kannatusabielu alavorm on fanaatiline abielu ehk uskumine imedesse, kus neiu, abielludes alkohooliku või kurjategijaga, loodab temast parema inimese teha. Õnn on aga suhteline. Abielus võib elada ka kuude või isegi aastakümneid üksteisest eemal. Sellist abielu võib
Vaadeldakse andmeid alates 1800. aastast. See süsteemiga alustas 1960. aastate lõpus professor Ted Robert Gurri poolt. Seal on kolm põhilist komponenti - kas on valimised, mille kaudu saavad inimesed oma arvamust avaldada, kui konkurentsivõimelised ja vabad need valimised on, täidesaatva võimu kontrollimismehhanismid ja kodanikuvabaduste garanteerimine. Igal aastal saab iga riik, keda uuritakse endale skoori, see on -10st kuni +10ni. -10 kuni -6 tähendavad autokraatlikku riigisüsteemi, -5 kuni +5 on vahepealsed riigid, ning need riigid, kus skoor on +6 kuni +10 on demokraatiad. See on unikaalne, sest vaatleb valitsevate institutsioonide demokraatlike ja autokraatlike asutuste samaaegseid omadusi, mitte diskreetseid ja üksteist välistavad valitsemisvorme. Polity IV klassifikatsioon – Riigi institutsionaalsete funktsioonide eksisteerimine või mitteeksisteerimine.
Järgmine küsimus võiks olla: mis tüüpi (milliseid töötajaid) kaasata? Kui töötajad on staatusele ja saavutustele orienteeritud, siis võiks soovitada demokraatlikku juhtimisstiili. Kui töötajad on orienteeritud turvalisusele ja mugavusele, oleks autokraatne stiil ilmselt parem valik. Arvestades, et enamus selle töö tegijatest on naabruses asuva ülikooli tudengid, võiks kasutada demokraatlikku stiili. Ja olemegi jõudnud dilemmani- ülesande iseloom nõuaks autokraatlikku juhtimist, aga inimesed panustaksid enam, kui kasutatakse demokraatlikku juhtimisstiili. Mida peaks juht tegema? Olukorra teooria võtab arvesse kõik võimalikud lahendused. Näiteks, kas juht saaks muuta töö iseloomu? Kui see on võimalik, siis peaks juht muutma töö iseloomu selliselt, et see vastaks täitjate vajadustele ja sobiks võimetega. Kui ei, siis peaks juht endalt küsima, kas tuleks üliõpilased sellelt töölt kõrvaldada ja asendada teiste töötajatega?
Need kes on võimul peaksid oma võimu Need kes on võimul peaksid paistma nii mitte rõhutama võimukad kui võimalik Kõigil võrdsed võimalused Privileegid 53 Suure võimudistantsiga maades on nt. juhtide ja alluvate vahel selge seisuslik vahe. Organisatsioonid on suhteliselt rohkem tsentraliseeritud. Eelistatakse autokraatlikku juhtimist, suurem kontroll töötajate üle. Inimesed on pigem ülesandele kui suhetele orienteeritud. Väikese võimudistantsiga maades puudub selgepiiriline positsioonide eristamine. Suure võimudistantsiga riigiks on nt. Prantsusmaa, selle näiteks on kasvõi see, et Prantsuse juhid ei suhtle väljaspool tööaega alluvatega, mõnes ettevõttes on isegi ühised lõunasöögid ettevõtte sise-eeskirjadega keelatud. Seevastu nt. Iirimaal ja
Õpetatakse õppima, mitte ei anta teadmisi või käske. See viib tead- likkuse ja vastutuse tekkeni. Miinused: Skeptikute jaoks on traditsioonilisest kõrvalekaldumine vale. Kardetakse isiklikku vastutust. Seega tuleb coaching'u kasutamisel treeneritel endale teadvustada, et lähtuda tuleb olukorrast "siin ja praegu", mitte "dogmadest". Samuti tuleb jälgida, et käitumine ei jätaks familiaarset ega ka autokraatlikku muljet, vaid oleks paindlik. Paindlik- kus tähendab selles kontekstis treenitavates tekitatud huvile enda nn eksperdi abi liitmist. Kordamisüsimused: 1. Loetlege juhtimise traditsioonilised stiilid. 2. Kirjeldage õppeprotsessi sümmeetrilist ja asümmeetrilist suhet. 3. Nimetage kolm peamist tehnikat coaching'u dialoogis. 4. Loetlege küsimuste esitamise tehnika kolm peamist vormi coaching'us. 5
annaabi.ee 
