· Hingamise muutumine ebaregulaarseks ja pulsi tõus üle 130 löögi minutis ennustavad hingamispuudulikkust, mille raviks on vajalikud intubatsioon ja respiraatorravi. · NB! Bronhodilaatorid võivad põhjustada pulsisageduse tõusu! Uuringud · Astrup või hapniku saturatsioon pulssoksümeetriga · Hingamissagedus · Pulss · RR · PEF · NB! Individuaalsed erinevused ja võrdlemine patsiendi võimalike varasemate näitajatega · Auskultatsioon · EKG ja rindkereröntgen vastavalt vajadusele Põetus · Patsient aidatakse hingamist hõlbustavasse asendisse · Manustatakse 35%-list hapnikku ventimaski kaudu · Pihustiga manustatakse bronhe laiendavaid ravimeid · Pannakse valmis infusioonivahendid 0,9%-lise NaCl või 5%-lise glükoosi infusioonilahus ja esmaabiravimid teofülliinmonohüdraadilahus ning metüülprednisoloon
Kirurgilised uurimismeetodid Patoloogilistel juhtudel esinevad järgmised hingamise kõrvalkahinad, välja arvatud... Valige üks või mitu: lk 10, 13-14 Kiuned, vilinad, urinad Kuivad bronhiitilised räginad x Pueriilne kahin Märjad raginad Mullilised räginad Instrumentaalne diagnostika... Valige üks või mitu: Abil uuritakse uuritavat instrumendiga, mis ei ole temaga kontaktis Alla kuuluvad uurimismeetodid nagu perkussioon, palpatsioon ja auskultatsioon x Alla kuuluvad elektrofüsioloogilised, endoskoopilised ja ultraheli uurimismeetodid x Abil uuritakse uuritavat instrumendiga, mis on temaga kontaktis Kerning'i katsega hinnatakse:... Valige üks või mitu: lk 22-23 Alumise öesofaaguse sfinkteri toonust Ajutüve pitsumise ohtu Lülisamba lumbaallülide vaheketaste survet närvidele x Meningeaalärritusnähtude olemasolu Mis on kaebus? Valige üks: See, mis patsienti vaevab
3. Vaatlus - Vaatlus on protsess, kus andmeid saadakse nägemismeele vahendusel. - Vaatlus viiakse läbi vestluse ajal. - Tähtis on süstemaatiline uurimine nn ,,peast jalatallani". 4. Füüsiline uurimine - Läbivaatus süstemaatiline vaatlus. - Palpatsioon põhineb puutetaju abil saadud informatsioonil. - Perkussioon otsene või kaudne koputamine erinevatele kehaosadele. - Auskultatsioon kehas tekkivate helide kuulamine stetoskoobiga. - Mõõtmine organismi funktsioonide kontrollimine, mida saab väljendada arvudega. 2. Andmete analüüs Kui hooldust mõjutavad andmed on kogutud, peab õendusmeeskonnal olema patsiendist ja tema seisundist ülevaatlik pilt. Kui andmed on kogutud, tuleb saadud andmet üle vaadata ja tunnistada probleemid. - Patsiendi andmed pannakse kirja nii, nagu nad on ei tohi teha järeldusi.
astma. Köha võib olla kuiv, kuid sageli kaasneb läbipaistva, heleda lima eritus. (Üldarsti 1999) 2.6. Diagnostika Astmat saab mõnikord diagnoosida anamneesi ja kopsude kuulatluse põhjal. Vajalike uuringute maht sõltub konkreetsest haigusjuhust ja uuringute kättesaadavusest antud piirkonnas. Enne regulaarse ravi määramist peab haige olema põhjalikult uuritud ning diagnoos kindel. Uuringud mida tehakse: · kopsude auskultatsioon Otsitakse väljahingamise lõpul esinevad kiuned ja vilinaid. Algava kerge astma korral, kui kaebused puuduvad, on kuulatlusleid tavaliselt normaalne. Ka rohkete sümptomitega astmapatsiendil võib kuulatlusleid normaalne olla; · PEF-mõõtmine Algava sümptomiteta astma korral on tulemus tavaliselt normaalne; · spiromeetria Võimaldab määrata kopsufunktsiooni täpsemalt kui PEF; · FVC (forsseeritud vitaalkapatsiteet)
on õrn, kohev ja kergesti vigastatav ning varustatud rohkete lümfi- ja verekapillaaridega. Lapse kopsud on suhteliselt suured, kuid ehituselt ja talitluselt ebaküpsed. Lapse kopsude kasv toimub peamiselt alveoolide arvu ja mahu suurenemise kaudu. Laps hingab suhteliselt kiiresti kogu varaealise perioodi, järgneb hingamissageduse pidev vähenemine kuni 14-15 eluaastani, mil saavutab täiskasvanuea väärtused. Hingamiselundite läbivaatuse meetodid on vaatlus, perkussioon, palpatsioon ja auskultatsioon. Saadud näidud registreeritakse ning dokumenteeritakse. 5.2.1. Hingamiselundkonna vaatluse metoodika ja hindamine Vaatlusel hinnatakse naha jumet, rindkere kuju, hingamissagedust, hingamistüüpi, hingamisekskurssioonide sügavust ja hingamisfaaside vahekorda. Naha jume hinnang annab kaudselt ülevaate hingamiselundite olukorrast. Hinnatakse, kas nahk on roosa, kahvatu, tsüanootiline, akrotsüanoos (perifeerne) või marmoreeritud. (Vt ptk 3. Nahk, naha derivaadid ja lümfisõlmed).
valu tekib hommikupoole ööd rahulolekus U Hinnatakse Troponiin T või Auskultatsioon EKG, Rö, Labor u infarkti ohtu, troponiin I, CK, kahin südames ( leuk, Er, Hg, r vererõhk, CK-MB, Na, K, ensüümid,
tuberkul oos U Auskultatsioonil Vaatlus Rö kopsud Perkussioonil Auskultatsioon Veri SR Muutused EKG-s, u kiuned, räginad, vaadikujuline hüpertransparentsed karbikõla; nõrgenenud kiirenenud, Lk PaO2 langeb alla 85, r karenenud rindkere hiljem, , diafragmakuplid Auskultatsioonil hingamiskahin, tõusnud, CRV Rö,
esineb, kuid see ei ole paraneb haiguse algfaasis iseloomulik. 8 -Vaatlus -Perkussioon -Auskultatsioon -Laboratoorne leid -Vereanalüüsid -Röga 9
esineb, kuid see ei ole paraneb haiguse algfaasis iseloomulik. 8 -Vaatlus -Perkussioon -Auskultatsioon -Laboratoorne leid -Vereanalüüsid -Röga 9
sfinkter (klapp), et soolesisaldis ei pääseks tagasi peensoolde ja ussripik, milles on palju lümfoidkude 2. käärsool 3. pärasool Jämesoole sein on paksem kui peensoolel, hatud puuduvad, kuid näärmeid on palju, mis eritavad lima Jämesoolest resorbeerub vesi ja NaCl Imendumata jääkained jõuavad jämesoolde 8 t Uurimismeetodid Anamnees Kliiniline uurimine (vaatlus - nahk, palpatsioon, auskultatsioon jt) Laboratoorne diagnostika Endoskoopia Kapsel-endoskoopia Piltdiagnostika sonograafia, KT, MRT, angiograafia Biopsia (tsütoloogia ja histoloogia) Sapiteede kontrasteerimine Laparoskoopia Manomeetria ja pH-meetria Seedetrakti haigused Söögitoruhaigused (refluksösofagiit, söögitorusong, ösofagiit, söögitoruvähk) Maohaigused (peptiline haavand, gastriit, vähk) Soolte haigused (gluteenenteropaatia, laktoositalumatus, malabsoptsiooni sündroom,
Bronhiidi ägenemisnähud kevadeti ja sügiseti. Haiguse arenedes lisandub hingeldus. Esialgu tekib hingeldus füüsilisel pingutusel, hiljem ka rahuolekus. Objektiivne leid: Vaatlus: algul muutusteta. Hiljem kaasnevast emfüseemist vaadikujuline rindkere. Hingamisel osalevad roietevahelised lihased. Perkussioon: emfüseemist karbikõla ja kopsupiiride madalseis. Hingamisel kopsupiirid liiguvad vähe. Auskultatsioon: kuivad kiuned, viled, urinad. Rohke sekreedi korral ka märgi mullilisi räginaid. Röga: algul limane, hiljem limajas-mädane või mädane. Rögakülv: tavaliselt Haemophilus influenzae, sageli koos pneumokokkidega, harvemini teised bakterid. Ägenemistel ka viirused, mükoplasmad. Röntgen: Tüsistumata bronhiidi korral leiuta. Väikesed laik- ja vöötvarjustused on põletikulise infiltratsiooni tunnuseks.
normoloogia ja patoloogia Südame-vereringe elundkonna objektiivsel läbivaatusel kasutatakse õe poolt põhiliselt kolme uurimismeetodit: vaatlust, palpatsiooni ja mõõtmist. Palpatsiooni osas teostatakse õe poolt pulsi palpatsioon selle hindamise eesmärgil. Kehaosade palpatsioon kehatemperatuuri ja tursete sedastamise eesmärgil. Arsti poolt teostatakse südame tiputõuke, maksa ja põrna palpatsioon. Perkussioon ja auskultatsioon on eelkõige arsti kompetentsi kuuluv. Selleks, et õde saaks lapse südame-veresoonkonna elundkonnast ja tema seisundist tervikliku ülevaate, käsitletakse kõiki nimetatud läbivaatuse meetodeid. 8.3.1. Vaatluse metoodika, normoloogia ja patoloogia Südame-vereringe seisundi vaatlemisel kirjeldatakse lapse üldseisundit (vaata peatükk 1 „Üldseisundi objektiivne läbivaatus“); füüsilise arengu, lihastoonuse ja kehalise arengu
kaitsepinge (intraabdominaalne põletik), Rovsingi sümptom (äge apenditsiit), Murphy sümptom (äge koletsüstiit), Kehri sümptom (diafragma ärritus, hemoperitoneum), Blumbergi sümptom (peritoniit), m. psoase sümptom (retrotsökaalne apenditsiit) Perkussioon astsiididiagnostika, organite suurus, peritoneaalärrituse demonstratsioon, tümpaania (soolesulgus, perforatsioon) Auskultatsioon peristaltika puudumine (paralüütiline iileus, peritoniit), hüperperistaltika (mehhaaniline soolesulgus) Laboratoorsed uuringud vastavalt vajadusele (hemogramm, CRV, lipaas jne) Radioloogilised ja instrumentaalsed uuringud ultraheli, röntgen, KT, EKG Invasiivsed uuringud endoskoopia, kõhuõõne punktsioon, diagnostiline laparoskoopia Diferentsiaaldiagnostika:
• Kui ta ei reageeri üldse ärritajale, on ta teadvuseta 5. Kuidas uuritakse hingamist? Hingamise uurimine • Vaata, kas kannatanu rindkere liigub. • Kuula, kas ta hingab. • Kui rindkere liikumist ei näe ja hingamist ei kuule, katsu käeseljaga, kas tuleb hingeõhku. • Täiskasvanu hingab rahulikus olekus umbes 12-16 korda minutis. • Kui rindkere liikumist ei näe, hingamist ei kuule ja hingeõhu liikumist ei tunne, siis kannatanu ei hinga Hingamise kuulatlemine e. auskultatsioon (kahinad, häälitsused jne.) Aseta põsk kannatanu suu lähedale: o Kas tuleb hingeõhku? Õhu liikumine on vaba, mingit häält ei kuule– hingab vabalt. o Kas esineb mingit heli? Norskav, lõrisev heli hingamisel – hingamisteed suletud. Üksikud kramplikud sissehingamised – agonaalne hingamine (sage südameseiskumise korral). o Liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse – hingamisseiskus. 6
kokkulepetest. Eesmärgiks on see, et võimalikult lühikesed ja täpsed terminid oleksid maailma eri piirkondades üheselt mõistetavad. Järgnevalt on esitatud lühike nimekiri enamlevinud terminoloogiast: a-, an mitte-, eba-, ilma-, puudu ante enne artefakt meetodi või selle vale kasutamise tõttu saadud ekslik tagajärg, nt. laboritulemuse, mikroskoopilise preparaadi või röntgenülesvõtte viga arteriaalne arteritega seotud atroofia kõhetumine, kõhetus auskultatsioon kuulatlema, kuulatlusuuring bi kaks-, kahekordne-, kaksike, difuusne laialivalguv, ebaselge, ilma kindlate piirideta distaalne tsentrist kaugemal asuv, kaugmine düs väär-, häire, eba-, raske, puudulik, valulik e, ex, eks välja, seest, -st end-, endo sise- ep(i) peal, pealis-, üle, üla- hüp(o) ala-, vaeg-, alune-, all- hüper üli-, liig- inspektsioon vaatlemine kahheksia kurtumus, raske vaegtoitumuse seisund, raskete üldhaigustega kaasnev halb
jne) Uusajast alguse sai ülikoolimeditsiin ja riiklik meditsiin. Riigi otsustav sekkumine arstitöösse algab 1720. aastatel saksa keeleruumis (Preismiaa ja Austria). 19. sajandil pidi arsti ametisse asumiseks litsents olema. Valgustusajastul algab patsiendikeskne arstiõpe. Võetakse kasutusele termin kliinik (kr k voodi). Pärast Prantsuse revolutsiooni arstiteaduse õpetamisel Prantsusmaal hakati tegelema igasuguste ,,tavaliste" haigustega (tekivad ja arenevad seetõttu perkussioon ja auskultatsioon). Sakslased aga jätkasid huvitavate ja haruldaste juhtumite tudengite ette toomist. Noored arstid pidid oskama laboratooriumis töötada. Saksa kultuuriruumis ülikoolimeditsiin / arstiõpe oli suunatud enam teadusele kui ravile. Pärast lõpetamist oli internatuur. Oma osa arstkonna tõusus andis ka haiglate areng. 18. sajandil oli vabatahtlike haiglate juhtkonnas mittemeedikutest tsiviilametnikud, 19. sajandi jooksul, arstiteaduse arenedes, said
arsti vastuvõtul ning selle määramise vajaduse otsustab arst. 2. Lootemuna sedastamine ultraheliuuringul Lootemuna on kindlalt nähtav 5.-dal rasedusnädalal, kõige varem võib lootemuna näha 31.-32. päeval. Väga varajases rasedusjärgus on raseduse diagnoosimine kergem tupe kaudu tehtaval ultraheliuuringul. 5.-6. rasedusnädalal on mõõdetav ka embrüo, tema pikkus on siis 5mm, selles suuruses on juba määratav ka südametegevuse olemasolu. 3. Loote südamelöökide kuulatlemine e. auskultatsioon Kuigi ultraheliuuringul on loote südametegevus sedastatav 5.-6. rasedusnädalast, on läbi naise kõhukatete võimalik loote südametegevust kuulatleda umbes 20.-st rasedusnädalast. Auskultatsiooniks kasutatakse spetsiaalset ämmaemanda puust stetoskoopi või elektroonilist dopplerandurit. 41 4. Looteliigutuste sedastamine
murdunud ja kopsu tunginud. Sellega seletab ta ka subjektiivset hingamisraskuse tunnet. Meeskond reageerib tema hirmule ja ühendab tema kogetu kiirabi teadmistega (õnnetuse mehhanism, SpO2, RR jne, stressitegurid). Patsienti juhendatakse regulaarselt, aeglaselt hingama. Pärast usaldusliku suhte loomist patsiendi ja tema pereliikmetega saavutatakse märgatav rahutusseisundi vähenemine. Ka nende järgnevad uuringud (EKG, auskultatsioon) ei anna tulemuseks midagi ebanormaalset. Patsient antakse märgatavalt paranenud seisus sünkoobi põhjuste täpsustamiseks haigla EMO-le üle. 160 Patsiendi hindamine, anamnees ja läbivaatus Isegi siis, kui esmamulje patsiendist viitab psühhosotsiaalsele probleemile, on kiirabi ülesanne eelkõige välistada vahetu oht patsiendi elule. Seetõttu tuleb patsient läbi vaadata klassikalise
(Üliõpilaste haiglasse (voodi kõrvale) toomises oli ka oma vaheastmeid 18. saj keskpaiku nt võisid (pidid) tudengid ost(m)a pileti haigla, st patsientide, külastamiseks.) Arstiõppes leidis Euroopas aset erinevaid suundumisi. Prantsusmaal läks pärast revolutsiooni arstiteaduse õpetamine samuti revolutsiooniliseks (,,loe vähem, tööta rohkem"). Hakati tegelema igasuguste ,,tavaliste" haigustega (arenesid seetõttu nt perkussioon ja auskultatsioon). Sakslased samas eelistasid ,,huvitavate" ja haruldaste juhtumite tudengite ette toomist. Saksa kultuuriruumis seega olid ülikoolimeditsiin ja arstiõpe suunatud enam teadusele kui ravivõtete tundmisele (vähemalt õppe algfaasis). Ka laboratooriumis töötamine sai noore saksa arsti hariduse osaks. Selline õpe tõi kaasa selle, et pärast lõpetamist tuli kaua olla internatuuris. Inglased läksid saksapärast hariduse arendamise teed pärast Prantsuse-
annaabi.ee 
