Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aatomabsorptsioonspektraalanalüüs. (0)

1 HALB
Punktid
Tallinna Tehnikaülikool
Keemiainstituut
Analüütilise keemia õppetool
Instrumentaalanalüüs
Aatomabsorptsioonspektraalanalüüs
AAS
Töö teostaja :
Jekaterina Bazanova
Õpilaskood:
093781YASB
Õpperühm:
YASB21
Õppejõud: Kati Helmja
Teooria:
AAS- meetod põhineb vabada aatomite võimel absorbeerida kiirgusenergiat. Mõõdetakse kiirigusallikast lähtuva valguse intensiivsuse vähenemist proovi sisaldava mõõteraku läbimisel. Mõõterakuks on gaasipõleti leek ja grafiitahjus saadav kuumade gaaside pilv.
Küttegaasid juhitakse segamiskambrisse ja imetakse läbi kapillaari segistisse ka analüüsitav lahus, kus see pihustub. Leegis kõrgel temperatuuril lahus aurustub ja atomiseerub.
Kiirgusallikaks on õõneskatoodlamp, kuhu on monteeritud anood ja määratavast metallist või selle sulamist valmistatud katood. Lamp on täidetud madalal rõhul oleva inertsgaasiga ning selle kütmisel pingeallikast katoodi aine aurustub, atomiseerub ja ergastub, andes antud elemendile iseloomuliku valgusspektri. Lambi poolt väljasaadetud kiirgus läbib leeki, kus määratava elemendi aatomid absorbeerivad antud kiirgust. Absorptsiooni tõttu kiirguse intensiivsus I0, väheneb intensiivsuseni I.
Kiirguse intensiivsuse vähenemist mõõdetakse neelduvuse A või valgusläbilaskvuse T kaudu. Neelduvus on võrdeline absorptsiooni põhjustatud elemendi kontsentratsiooniga. Lineaarne sõltuvus saadakse ainult väikestel kontsentratsioonidel.
Töö ülesanne:
  • Mg sisalduse määramine kraanivees ja saadud tulemuse võrdlemine joogivee Mg normiga (7- 20 µg/ml).
    Töövahendid:
    Keeduklaasid 50- 100 ml
    Mõõtkolvid 50 ja 100 ml
    Pipetid 5 ja 10 ml
    AA- leekspektromeeter
    Töökäik ja tulemised:
    Valmistasin Mg standardlahusest (100 µg/ml) kolm töölahust ( 0.5, 1, 2 µg/ml). Määrasin töölahuste ja uuritava lahuse neelduvused.
    Mg
    Neelduvus A
    0.5 µg/ml
    0.217
    1 µg/ml
    0.423
    2 µg/ml
    0.872
    Uuritav lahus
    0.519
    C(Mg)= 1.2*10= 12 µg/ml (kuna kraani vesi oli 10 koda lahjendatud)
    Järeldused:
    Kalibratsioonigraafikust saadud Mg kontsentratsioon kraanivees on 12 µg/ml.
    Kuna Mg kontsentratsioon kraanivees võib olla 7-20 µg/ml, siis võib öelda, et mõõdetud kraanivesi on ohutu ja seda võib kasutada. Kuigi ikkagi kontsentratsioon 12 µg/ml on päris kõrge ja tuleb pidevalt jälgida, et see ei tõuseks ja ei ületaks lubatud normi.
  • Cd sisalduse määramine reovees ja saadud tulemuse võrdlemine reovee Cd normiga (mitte üle 0.2 mg/L).
    Töövahendid:
    Keeduklaasid
    Mõõtkolvid 25, 50 ja 100 ml
    Pipetid 5 ml, 200- 1000 µl, 2-20 µl
    AAS- grafiitspektrofotomeeter PU 9100X
    Cd õõneskatoodlamp
    Töökäik ja tulemised:
    Valmistasin Cd standardlahusest (200 ng/ml) kolm töölahust ( 1, 3, 5 ng/ml). Määrasin töölahuste ja uuritava lahuse neelduvused.
    Cd
    Neelduvus, A
    1 ng/ml
    0.235
    3 ng/ml
    0.357
    5 ng/ml
    0.472
    Uuritav lahus
    0.350
    C(Cd)= 2.92*100= 292 ng/ml= 0.292 mg/L (kuna reovesi oli 100 korda lahjendatud)
    Järeldused:
    Cd kontsentratsioon mõõdatud proovis on 0.292 mg/L.
    Kuna Cd lubatud piir reovees on 0.2 mg/L, siis võib öelda, et uuritavas proovis kontsentratsioon ületab normi peaaegu 0.1 mg võrra. Arvan, et see ületamine on väga tunduv ning tuleb hoolikalt kontrollida teisi ohtlikke ainete kontsentatsiooni selles reovees.
  • Aatomabsorptsioonspektraalanalüüs #1 Aatomabsorptsioonspektraalanalüüs #2 Aatomabsorptsioonspektraalanalüüs #3 Aatomabsorptsioonspektraalanalüüs #4 Aatomabsorptsioonspektraalanalüüs #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 92 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor konfetino Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Aatomabsorptsioonspektraalanalüüs praktikum
    5
    doc

    Aatomabsorptsioonspektraa lanalüüs praktikum

    TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA3411 Instrumentaalanalüüs ­ praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: Aatomabsorptsioonspektraalanalüüs töö nr. 3 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll arvestatud: esitatud: 1 Teoreetilised alused Tänapäeval on aatomabsorbtsioonspektraalanalüüs üheks põhiliseks metallide mikrokonsentratsioonide määramise meetodiks, vastavad seadmed omavad suurt täpsust ning neid on lihtne kasutada.

    Instrumentaalanalüüs
    Aatomabsoptsioonspektraalanalüüs
    5
    docx

    Aatomabsoptsioonspektraal analüüs

    Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Aatomabsoptsioonspektraalanalüüs Juhendaja: Jelena Gorbatsova Tallinn 2014 Teooria Spektroskoopia on meetod aatomite ja molekulide iseloomustamiseks nende poolt neelatud, hajutatud ja kiirgunud elektromagnetilise kiirguse põhjal. AAS- on aatomispektromeetria meetod, mis põhineb aatomite elektronide ergastumisel valguse neeldumise toimel. Analüüdi tuvastamiseks kasutatakse ära nähtust, kus gaasifaasis olevad elemendi aatomid absorbeerivad valguskiirgust (valguskvante ehk footoneid) vaid teatud lainepikkustel. Teades, mis lainepikkustel mis element valguskiirgust neelab, on võimalik proovis olevaid elemente tuvastada. Gaasifaasi viidud aatomeid kiiritatakse kvantidega, mille tulemusel võivad nad sobiva lainepikkuse korral minna ergastatud olekusse. Neelduva kvandi energia on seotud elektronide üleminekug

    Instrumentaalanalüüs
    Keskkonna analüüsi konspekt
    36
    pdf

    Keskkonna analüüsi konspekt

    Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 E-kursuse Keskkonna analüüs" " materjalid Aine maht 3 EAP Siiri Velling Tartu Ülikool 2011 1 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Sisukord 1 Keskkonna analüüsi kasutusala ja vajalikkus .................................................. 3 1.1 Veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisalduse piirväärtused ... 4 1.2 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ........................................................... 6 1.3 Reostusnäitajad................................................................................................ 7 1.4 Analüüsimeetodi valik..................................................................................... 8 2 Proovid ja proovide võtmine .................................................................

    Keskkonnaanalüüs
    RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE-AHVENAS
    51
    doc

    RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Analüütilise keemia õppetool RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS Magistritöö Kristiina Fuchs Juhendaja: teadur Ph.D ­ Anu Viitak Konsultandid: MSc ­Leili Järv Bioloogiakandidaat Mart Simm Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2. Kirjanduse ülevaade...................................................................................................4 2.1 Raskemetallid..............................................................................................

    Bioloogia
    Biokeemia praktikumi juhend
    97
    pdf

    Biokeemia praktikumi juhend

    Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ...................................................................

    Biokeemia
    Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused
    46
    pdf

    Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused

    I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete ­ analüütide ­ sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse analüüsiobjektist proov. Prooviks nimetatakse analüüsiobjekti seda osa, mida kasutatakse analüüsil, nt võetud pudelitäis vett või partiist välja valitud kolm apelsini. Analüüt on aine, mille sisaldust analüüsiobjektis määratakse, nt tiabendasool puuvilja puhul või vask metallisulamis. Analüüt võib olla nii elem

    Keemia



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun