Augustus Sergei Saal Üldinfo • sünninimi Gaius Octavius (Thurinus) • Aunimi Augustus • 23. september 63 eKr – 19. august 14 pKr • Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr • Augustus oli esimene Rooma keiser Elukäik • Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus • Tema isa, kelle nimi oli samuti Gaius Octavius, pärines auväärsest, kuid silmapaistmatust ratsanikuseisusest perekonnast ning oli enne oma surma 58 eKr Makedoonia haldur • Augustuse ema Atia oli Julius Caesari venna- või õetütar. • 46 eKr võttis Caesar Hispaanias sõduriks olnud noormehe ning adopteeris ta oma pärijaks Valitsemine • Aastaks 29 eKr oli 34-aastane Octavianus Rooma ainuvalitseja, ja Rooma Senat andis talle rea tiitleid, sealhulgas tribuun, konsul, pontifex maximus (ülempreester) ja Augustus • Ta oli ka princeps (esikodanik) ja imperaator (ülemjuhataja). Selle viimase tiitli järgi hakati Augustuse valitsemist n...
Gaius Julius Caesar Gaius Julius Caesar elas 13. juuli 100 eKr-15.märts 44 eKr. Ta oli kuulus väejuht, poliitik ja kirjanik. Lisaks sellele ka konsul, diktaator ning pontifeks (Vana-Rooma preester ja kõrgema preestrite kolleegiumi liige). Caesar sündis patriitslikusse Juliuste perekonda, mis polnud siiski poliitiliselt mõjukas. Ta oli väga järjekindel, sest püüdis järkjärgult saavutada kõiki Rooma tavalisi ametikohti ning sai kuulsaks konservatiivsete senaatorite vastu võideldes. Suurem osa Caesari elust on teada tema enda kirjutatud Kommentaaridest (Commentarii).Caesar tapeti 15. märtsil 44 eKr senaatorite grupi poolt. Caesar tegi kõik, mis võimalik , et rahva poolehoidu võita. Ta jagas leiba, toitu ning raha ja korraldas lõbustusmänge. Caesar korraldas isegi suure peosöögi, lasi taastada Mariuse kujud ning kaunistada Rooma linna suurejooneliste ehitistega. Moodustas I triumviraadi (Marcus Licinius Crassuse ja Pompeiusega). Ka oma vas...
Rooma religioon ja kristlus · Roomlaste religioon sarnanes kreeklaste omadele. Zeus Jupiter Ares Mars Hera Juno Athena Minerva Aphrodite Venus · Jumalate hea tahe sõltus sellest, kui hästi inimesed neid teenisid. (ohverdamine) · Riik ja religioon olid seotud. · Riik kontrollis tähtsamaid pühamuid, korraldas usupidustusi ja preestrid olid riigi ametnikud. · Alates augustusest austati keisreid jumalatena. · Roomas jätkus hellenismi perioodil alguse saanud religioonide ühtesulamine. · Rooma riik ei teinud takistusi teistele religioonidele, kuid teiste jumalate kõrval pidi austust avaldama ka rooma jumalatele ja tooma ohvreid keisrite altaritele. · Keelatud oli teiste jumalate austamine enda jumala kõrvalt. Usu jõud · Kristus ei ole isiku nimi vaid mõiste · Johannes lasi 30 aastaselt ristida ära Jeesuse
siiras usus ja armastuses Jumala hoolde andma. Kõik soovijad võisid käia kirikus ja oma palvetega Jumala poole pöörduda. Kolmandaks oli polüteism üsna keerulise süsteemiga. Et seda usku inimesteni viia pidi palju õppima. Kristlus oli palju arusaadavam. Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Roomlased uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovlikusest ning seetõttu pöörati valitsemistasandil suurt tähelepanu jumalate austamisele. Augustusest alates hakkati ka keisrit jumalustama, mis tähendas, et ta muutus formaalselt Jumala pojaks. Monoteistlikus religioonis seda ei esine. Lisaks kõigele eeltoodule pettusid inimesed jumalates, jumaldavates looduslikes nähtustes, asjades ja elusolendites, kuna nad ei saanud tihti nendelt abi ning ei hoidnud ära ka õnnetusi. Monoteistlik religioon sai alguse Iisraeli rahva usust. I sajandil pKr juudi soost rändjutustaja
Rooma jumalate templina umes 115-125 pKr Hadrianuse valitsemisajal. See on antiikaja suurim kuppelehitus kõgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis. Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. Keskehitises asusid orvad jumalakujudega. Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava. Hoones asub ka Raffaeli haud. 9. Rahu altar See on tänapäeval osaliselt säilinud. Sellel on kujutatud legend Rooma asutamisest ja Augustusest oma perekonnaga pidulikus rongkäigus. Altari autorid on võtnud eeskujuks Ateena Parthenoni naose friisi. 10. Fortuna Virilise temple See on osaliselt säilinud vabariigiaegne tempel Roomas, kus on näha kreeka ja etruski ehituskunsti mõjusid. Hoone paikneb kõrgel alusel, millele viib trepp ainult ühelt kitsamalt küljelt. Kunagised sambad on asendunud poolsammastega ning neil pole olulist konstruktiivset osad ning nad on mõeldud lihtsalt kaunistamiseks.
kusjuures keskmine oli kõrgem. Kesklöövi seintes olid aknad (kõrgel). Trajanuse foorumil Trajanuse sammas, mis sisaldas ka ta matuseurni. Koosneb alusest ja 19 silinderjast marmorplokist ja on ca 30m kõrge. Kunagi oli tipud prajanuse pronksfiguur. 200m pikk marmorisse raiutud reljeefriba (teemaks Trajanuse sõjad daaklastega) ümbritseb sammast spiraalselt. Roome relieef oli realistlik ja püüdis olla korrektne (mõned idealiseeritud, nt Augustusest). Ara Pacis on osaliselt säilinud. Eeskujuska ateena Parthenoni naose friis; kujutab rooma asutamist ja augutust rongkäigus. Levinud saavutuste puhul monumendid ja napisõnalised raidkirjad. Kujud pandi esinduslikesse paikadesse. Paremini säilinud skulptuur: Marcus Aureliuse ratsamonument. Foorumid ja monumendid olid kõigis linnades. Hilisemal ajal reljeefikunst hääbus. Paljud hooned hävinud või ,,taaskasutatud toorainena". Säilinud Fortuna Virilise tempel roomas vabariiklikust ajast
polnud aga võimelised täitma kodanikukohust. · 30 eKr -14 pKr Augustuse valitsusaeg. Pikk rahuperiood ja koos sellega majanduslik õitseng. Ta oskas lepitada ainuvalitsusega nii lihtrahva kui ka enamiku ülikkonnast · Traianuse valitsusajal (98-117) saavutas Rooma impeerium oma suurima ulatuse: vallutati Daakia (tänapäeva Rumeenia) ja Mesopotaamia. Kogu sellel territooriumil valitses alates Augustusest kuni Marcus Aureliuseni stabiilsus, mille tagas nn Rooma rahu. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, tagades, et ääremaad ei muutuks ohtlikuks riigi traditsioonilisele elukorraldusele · II sajandi lõpus ja III sajandi algul hakkas olukord riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad segaduste ajajärk · Rooma uus tugevnemine III sajandi lõpul IV sajandil
Igal kivil või puul (jne) oli oma nuumen Ligikaudu 30 a pKr hakkas levima kristlus. Alguses levis kristlus eelkõige linnakehvistu hulgas, kuna neile meeldisid kristluse ideed võrdsusest ning paradiisist peale surma. Kõrgklassi seas levisid sellel ajal Lähis- Idast pärinevad müstilised kultused Magna Mater ('suur ema'), milles austati Kybelet ja Adonist (sama mis Istar ja Tammuz või Isis ja Osiris), samuti sõjameeste jumala Mitra (vana Babüloonia peajumal Mithra) kultus. Alates Augustusest hakati jumalaks kuulutama ka surnud keisreid. Kristlaste range monoteism (ainujumalakummardamine) kutsus esile vaenu nende vastu ning see tõi kaasa repressioone (vägivallategusid) kristlaste vastu (kividega surnuks loopimisest avalikel mängudel metsloomade ette heitmiseni). umbes 2.-4. sajandil omandas kristlus tänapäevani käibel oleva dogmaatika (pärispatt, taevas ja põrgu, puhastustuli, võimalus pääseda uskudes Kristusse ja käies kirikus jne) Rooma riigi lõpp:
Igal kivil või puul (jne) oli oma nuumen Ligikaudu 30 a pKr hakkas levima kristlus. Alguses levis kristlus eelkõige linnakehvistu hulgas, kuna neile meeldisid kristluse ideed võrdsusest ning paradiisist peale surma. Kõrgklassi seas levisid sellel ajal Lähis- Idast pärinevad müstilised kultused Magna Mater (’suur ema’), milles austati Kybelet ja Adonist (sama mis Ištar ja Tammuz või Isis ja Osiris), samuti sõjameeste jumala Mitra (vana Babüloonia peajumal Mithra) kultus. Alates Augustusest hakati jumalaks kuulutama ka surnud keisreid. Kristlaste range monoteism (ainujumalakummardamine) kutsus esile vaenu nende vastu ning see tõi kaasa repressioone (vägivallategusid) kristlaste vastu (kividega surnuks loopimisest avalikel mängudel metsloomade ette heitmiseni). umbes 2.-4. sajandil omandas kristlus tänapäevani käibel oleva dogmaatika (pärispatt, taevas ja põrgu, puhastustuli, võimalus pääseda uskudes Kristusse ja käies kirikus jne) Rooma riigi lõpp:
Saturnuse auks saturnaalid - pidustused, orjad tohtisid peremeestega kood pralletada. Riik ja religioon tihedalt seotud. Usuti et riigi edu sõltub jumalatest - pöörati suurt tähelepanu. Preestreid valiti nagu riigiametnikke. Pontifeks - preester, pontifex maximus - ülempreester, keisririigi ajal keiser. Hooltsesid üleriigiliste pidustuste jms eest. Flaamenid - konkreetsete jumalate pühamute, rituaalide eest hoolitsejad. Augurid - ennustajad. Preestrid eluaegsed, suur mõju. Augustusest hakati keisrit jumalustama. Jumalatesse suhtuti asjalikult, teeniti kohusetruult, annetused, ohverdused. Palved konkreetsed. Ennustamine oluline - lindude lendamine, ohvriloomade käitumine, sisikond, sibülliraamatud (Kreeka naisennustaja, kes need Rooma kuningale müüs). Rooma riigis segunesid mitmed usud. Nende algne religioon hakkas kaduma, säilis vaid formaalse riigiusuna. Selle asemel hakati ülistama mitmete erinevate jumaluste kokku-sulandeid. Müsteeriumid olulised - Bacchus
Nende seast olid ühed tähtsamad pontifeksid (,,sillaehitajad" või ,,teerajajad" - selle termini täpne algupära pole selge), kelle eesotsas seisis pontifex maximus (,,suurim pontifeks") - riigi ülempreester. Peale pontifekside määrati ametisse ka konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsevad flaamenid ja tuleviku ennustamisega tegelevad augurid. Keisririigi ajal kuulus pontifex maximus'e tiitel ainuvalitsejale. Kuid lisaks hakati Augustusest alates keisrit jumalustama. Esialgu kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes niisiis ise formaalselt jumala pojaks. Seejärel hakati nõudma Augustuse jumalikku austamist väljaspool Itaaliat, tema järglaste ajal aga kohaldati keisri jumalustamise nõuet juba üle kogu Rooma riigi. ÜL 8 Selgita kirjalikult ja argumenteeritult, miks olid avalikud mängud roomlaste igapäevaelus tähtsad? Roomlased armastasid närvikõdi tekitavaid vaatemänge
ta hõlmab ka animatismi. Kas animatism on usundi kõige ürgsem kuju, on tänapäeval vaieldav. Animatismi prototüübiks oli Marettil usk manasse Melaneesias. Samalaadne ebaisikuline üleloomulik jõud esineb ka näiteks Põhja-Ameerika indiaanlastel (manitu), eskimotel (sila), pügmeedel (megbe), ketsuatel (callpa). Arvatakse, et ka eesti sõna "vägi" on algselt tähendanud säärast jõudu. Apoteoos on valitseja või kangelase jumalaks või pooljumalaks ülendamine. Rooma keisrid alates Augustusest kuulutati senati poolt jumalaiks. Tavaliselt tehti seda pärast keisri surma, mõnikord (näiteks Caligula) puhul eluajal. Kuulutati jumalateks ka teisi populaarseid avaliku elu tegelasi, vastavalt senati otsusele, sageli poliitilistel põhjustel. Apoteoosiks on hiljem nimetatud mõne idee, sündmuse või isiku avalikku ülistamist või erakordset austamist. Seega on ka Hitleri ülistamine natsi-Saksamaal ja Lenini, Marxi, Stalini jt. austamine
Nende seast olid ühed tähtsamad pontifeksid (,,sillaehitajad" või ,,teerajajad" - selle termini täpne algupära pole selge), kelle eesotsas seisis pontifex maximus (,,suurim pontifeks") - riigi ülempreester. Peale pontifekside määrati ametisse ka konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsevad flaamenid ja tuleviku ennustamisega tegelevad augurid. Keisririigi ajal kuulus pontifex maximus'e tiitel ainuvalitsejale. Kuid lisaks hakati Augustusest alates keisrit jumalustama. Esialgu kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes niisiis ise formaalselt jumala pojaks. Seejärel hakati nõudma Augustuse jumalikku austamist väljaspool Itaaliat, tema järglaste ajal aga kohaldati keisri jumalustamise nõuet juba üle kogu Rooma riigi. Ennustamine Ennustuskunsti olid roomlased suurel määral üle võtnud etruskidelt ja see kandiski neil disciplina etrusca (,,etruski õpetus") nimetust
Siinkohal on silmas peetud õiguse evolutsiooni ühiskonnas ning aluseks on võetud just nende suuremad arenguetapid. Arhailise õiguse periood - 754-200; Universaalse e. Rahvaste õiguse periood - 146 eKr - 235 eKr; Rooma-helleenilise õiguse periood - 305-565.14 3.5.1. Üks levinuim õigusest lähtuv periodiseering Vabariiklik aeg ehk vabariigi asutamine (510 eKr) kuni Augustuseni (27/31 eKr), seega 5- 1 saj eKr; Klassikaline aeg - Augustusest kuni Aleksandes Severuse surmani - 235; Hilisklassikaline aeg - Severuse surmast kuni Justinianuseni (565), seega 3-6 saj.15 12 Ibid 13 Ibid 14 Ibid 15 Ibid 10 3.6. A. Söllnerist lähtuv periodiseering Saksa õigusteadlane jagab Rooma õiguse ajaloo viieks perioodiks: Eel-ja varajane ajalugu - langeb kokku kuningate ajaga; Ius ja eelklassikaline õiguse aeg - langeb kokku vabariigi perioodiga;
Portreeskulptuur olid realistlikud. Vahel võeti surimaske (vahast, valati kipsi), et teha võimalikult täpne skulptuur. Keisririigi ajal muutusid need keisri sümboliks, nende ees tuli kummardada jne. 1. Büst kujutatud on pea- ja õlaosa. Tuntumad Julius Caesarist ja senaatoritest nt Vana patriits 2. Täisfiguur e togatus täispikkuses skulptuur, tavaliselt kas toogas või raudrüüs. Nt ,,Augustus triumfaatorina" (togatus Augustusest, raudrüüs) Keisririigi ajal muutusid portreeskulptuurid keisri sümboliks, nende ees tuli kummardada jne. Samuti rajati keisri auks templeid ja kujusid, nt. kolosse hiiglasikke kujusid, kuulsaim Nero koloss. Säilinud on Constantinuse koloss, millel on üldistatud näojooned. ,,Tetrarhid" 4 keisri skulptuur: sageli oli võim jagatud 4 mehe vahel Ratsamonumendid omased Rooma skulptuurile, kujutati aadlikke, nt Marcus Aureliuse
See tagas ühiskonna stabiilsuse ja vähese muutumise. 1. vaimulikud- kõikide eest palvetada, hinge eest hoolt kanda 2. aadlikud (feodaalid)- kaitsmine 3. talupojad- ühiskonna ülevalpidamine SUURE RAHVASTE RÄNDAMISE JA ROOMA RIIGI LANGUSE PERIOOD! · Rooma riigi languse ja feodalismi languse prelüüdiks (eel) oli Pax Romanum (Rooma rahu), see on periood Lääne-Rooma ajloos, mis hõlmas abinõude ja lepingute süsteemi Octavianus Augustusest kuni Marcus Aureliuseni u 180. · See reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid · Roomlased järgisid põhimaõtet: niikaua kui tasutakse makse ja tunnistatakse Rooma ülemvõimu, on kohapealsete asjade otsustamisõigus kohapeal · Olid huvitatud, et ääremaad ei mõjutaks nende traditsioonilist elulaadi · Algas barbarite imbumine Rooma riiki (põhiliselt germaanlased ja keldid) · Rooma impeerium hakkas mõtteliselt jagunema kaheks: ida ja lääs, mis
Neid oli 2. üks konsulitest pidi olema plebei. Konsul ja magistraat valiti iga aasta tagant. Lex licinia- 366 ekr seaduse nimi. Ratsanikud- sellised kodanikud, kes tänu materiaalsetele vahenditele olid võimelised sõjakäiku minema hobusega. Iga 5 aasta tagant census, kodanike loetelu. Kui oli teatud määrani varandus, kanti censori poolt ratsanikke hulka. Algselt neil suurt rolli ei olnud. Hakkasid kõige tähtsamat rolli mängima keisririigi ajal, al augustusest 30 ekr. Nende seast valis keiser meelsasti ametnikke. On arvatud, et patriitsid ja plebeid eristusid sellega, et patriitsid tegelesid rohkem karjakasvatusega, plebeid põlluharimisega. Selles kaheldakse, ei võeta tõsiselt. Võib öelda, et al 366 ekr on poliitiline võrdsus, aga patriitsidel on privileege, mida nad on säilitanud. Neil on õigus korraldada auspiitse. Tavaliselt korraldasid preestrid, aga patriitsidel on müstiline õigus. Justkui võime õigesti tõlgendada lindude käitumist
struktuurid. Riik lagunes pärast Aleksandri surma ning tekkis hellenistlike kuningriikide süsteem. Aleksander Suurest sai 1. ,,maailmavallutaja" - imperiaalse võimu sümbol. Rooma impeerium Rooma saavutas palju, millest Aleksander ainult unistada jõudis. Rooma sai mudeliks hilisematele impeeriumitele. Isegi USA Senat, Kapitoolium. Rooma : ideoloogia poolest vabariiklik, mitte monarhistlik impeerium. SPQR Rooma senat ja rahvas. Alates Augustusest tegelikult Rooma ei olnud enam vabariik, sest keisril oli väga suur võim. 272 eKr Rooma linnriik oli suutnud enda kätte haarata terve Apenniini poolsaar, seejärel Sitsiilia ja Kartaago. Kuni 1.saj eKr-suurem osa Aleksandri impeeriumi jäänsutest. 1. saj pKr Inglismaa, Armeenia, Mesopotaamia. Tiitlite pärandumine. Rooma: Caesar dictator perpetuus Octavianus 27 eKr Imperaator Augustus Saksa-Rooma kesririik 962-1806 Otto I 982 võitmatu Caesar ja imperaator Augustus.
Ta mõisteti surma, kuid mitte ainult nende lauste tõttu, vaid ta ei tahtnud kinni pidada kinnise ringi põhimõttest mitte teistele asju välja rääkida. Iblis saatan Dikr (zikr araabia k meenutamine) jumala 99 nime kordamine (peas või kõvahäälselt) Sama kuulamine (muusika kuulamine, tants või muusika tegemine) Metafooriline sufismi tee: ... ja Simurgh legendaarne lind (ei leidnud mitte 30 lindu vaid iseenda) Religioon Rooma Keisr ir iigis 27 eKr Augustusest saab Rooma esimene keiser 476 pKr Rooma Keisririigi lõpudaatum, kukutati troonilt viimane Lääne-Rooma keiser. Sünkretism erinevate jumalate samastamine Kogu Rooma riigi rahvaarv võis olla kuskil 60 000 000 inimese ümber. Traianus (valitses 98-117eKr) tema ajal riigi piirid olid kõige ulatuslikumad. Leegionid (sõjaväe osad) paiknesid põhiliselt piiriprovintsides. Piirialad on olnud kultuuride segunemise alaks. Ladina keelt kõnelev osa oli rahvastikus tegelikult üsna väike
Päritavad- ehk rühmanimed, mida kannab rohkem inimesi kui üks. Eesti k on rühmanimed perekonnanimi, liignimi, sugunimi, väärnimi, sugukonnanimi (roomlastel eelkõige, aga ka teistel rahvastel kui üks nime arenguetapp). Põhinimi – nimi, millest teised on tuletatud, nt Karl, millest on tuletatud Karoline, Charlotte, Lotta, Karla, Kalle. Lähtenimi võib olla ka algnimi (Charles’ist on saanud Charlotte). Arenguvormid – alusnimest tuletatud vormid, nt Augustusest on saanud Augustinus või Augustinianus, Peetrusest Petronella, Annist tuletatud Annika. Esineb regulaarseid lühenemisi – apokoop ehk lõpukadu, nt Johannesest saab Johan. Aferees ehk alguskadu on Üri (Jüri). Sünkoop ehk sisekadu, nt Nikolausist on saanud Niklas. Hüpogorism ehk ebareeglipäraselt tekkinud hüüdnimed. Lihtnimed – ühetüvelised. Anna ja Eliisabeth annavad kokku Anneliis. Liitnimed – kahetüvelised, mitmekordsed nimed
Minervat Juno kreeka Hera Neptunus Poseidon Venus Aphrodite Mars Ares, ka talupoegade ja karjuste kaitsja, tema järgi nim. märts, linnamüürist väljapool Marsi väljak muistne rahvakoosolekuplats Pontifex maximus riigi ülempreester, pontifekside eesotsas; pontifeksid kandsid hoolt üleriigiliste pidustuste eest, hoidsid korras kalendrit, pidasid arvestust riiklike tähtpäevade üle; keisririigi ajal kuulus see tiitel ainuvalitsejale, Augustusest alates hakati keisrit jumalustama, algul kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes jumala pojaks 21.Mis on keskaeg? Giovanni Andrea võttis 1469.a. kasutusele mõiste "keskaeg", paavst Paulus II raamatukoguhoidja; vaheaeg enne kaasaegseid inimesi Ajaloos puudub ühtsus, eri valdkondades eri kiirus, üks sündmus kuskil ei pruukinud midagi tähendada kusagil mujal. Keskaja periodiseering: · varakeskaeg 5.-11. saj
•Rooma riigi kujunemise ja antiikse tootmisviisi tekke periood 7-4 saj. e.m.a. •Vabariigi periood •Impeeriumi periood 1-5 saj.2.5. Lähtumine õigusest (P.Bonfante) •arhailise õiguse periood 754-200 •universaalse e. rahvaste õiguse periood 146 e.m.a –235 m.a.j •rooma-helleenilise õiguse periood 305-5652.6. Üks levinumaid, mis lähtub õigusest (U.Wesel) •vabariiklik aeg-vabariigi asutamine (510) kuni Augustuseni (27/31. e.m.a seega 5-1 saj. e.m.a •klassikaline aeg – Augustusest kuni Aleksandes Severuse surmani 235 m.a.j •hilisklassikaline aeg- Severuse surmast kuni Justinianuseni (565 m.a.j.) seega 3-6 saj. m.a.j2.7. A.Söllneri periodiseering •eel-ja varajane ajalugu-langeb kokku kuningate ajaga •ius ja eelklassikaline õiguse aeg-langeb kokku vabariigi perioodiga (12 tahvlit) •klassikaline aeg-langeb kokku printsipiaadi ajaga •järelklassikaline aeg-dominaadi ajastu •Justinianuse kodifikatsioon ja rooma õiguse edasine eksistents2.8.
osades Institutiones ja Digesta. Erinevate lähenemiste näitlikustamiseks on alljärgnevalt esitatud näide eri koolkondade antud lahendustest ning probleemi 5 Ius respondendi – õigus anda protsessi pooltele oma otsuseid imperaatori nimel. Need otsused olid kohtunikele kohustuslikud ning hiljem said nad ka seaduse jõu – legis vicem. Ius respondendi oli eriti silmapaistvate juristide privileeg, mida imperaatorid alates Augustusest hakkasid välja andma. Vt Inst. 1, 2, 8. 6 Sabiniaanide koolkonna rajas Sabinus, kuid kaasaegsete silmis oli olulisem tema õpilane Cassius, kes pärines Rooma kõrgest patriitsiperekonnast. Cassiuse järgi kutsuti koolkonda ka kassiaanideks. ühtlustamispüüetest (enne Justinianust ja Justinianuse poolt) ümbertöötamise ehk spetsifikatsiooni (specificatio) näitel: Inst. 2.1.25: Cum ex aliena materia species aliqua facta sit ab aliquo, quaeri
annaabi.ee 
