Saate lõpetab intervjuu Silvi Vraidiga, kes õhutab kõiki trenni tegema- raskusi tõstma. Tegu on otsesaatega, mida filmitakse Solarise keskuses ETV Ringvaate stuudios. Stuudioseinad on klaasist, mistõttu paistab kõik nii sisse- kui ka väljapoole. Kohatiselt katavad klaasseina valged rippkaunistused, millele on peale suunatud sinine valgus. Sisustuse poole pealt on jäädud minimalistlikesse piiridesse: 2 diivanit ja laud. Lisaks on kasutatud audiovisuaalseid lisandeid iga uue uudislõigu vahel. Saatejuhtideks on Marko Reikop ja Anu Välba. Nende suhtlus saatekülalistega nii otse kui varem valmis filmitud videoklippides on vahetu. Miimika on neutraalne, mitte üle-pakutud, sama kehtib zestide puhul. Kohati häiris Reikopi ründav hoiak intervjueeritava suhtes: laskmata saatekülalisel oma mõttekäiguga lõpuni jõuda, esitas intervjueerija juba uue küsimuse. Sellega suretab ta intervjuu juba eos ning vaatajale tekivadki pelgalt lakke rippuvad
määratletud lahtrite vaheliste seoste, nt valemite, põhjal. 4 2. MUUD KONTORITARKVARA PROGRAMMID Kontoritarkvara paketid võivad sisaldada ka muid programme, näiteks: esitlustarkvara andmebaasi tarkvara e-posti tarkvara lihtsamaid foto- ja videotöötlusprogramme 2.1. Esitlustarkvara Esitlustarkvara (inglise keeles presentation software) abil koostatakse digitaalseid audiovisuaalseid slaide enamasti projektori kaudu auditooriumile näitamiseks loengute ja ettekann ete abimaterjalina. Esitlustarkvaraga koostatud slaidid võivad sisaldada teksti, graafikat, fotosid, animatsiooni, heli ja videot. 2.2. Andmebaasi tarkvara Digitaalne andmebaas on kogum mingi ühise tunnuse järgi ühendatud andmefaile, samuti võib andmebaasiks olla ka ainult üks fail. Andmebaasi võib lihtsustatud kujul vaadelda tabelina, mis
sõltub selle infotehnoloogilisest varustusest ja selle kasutamise oskusest. Indrustraalühiskond tõi kaasa rahvaste koondumise suurlinnadesse, infoühiskonnas on aga loodud eeldused vasupidiseks protsessiks. Seejuures on tähtis, et infoühiskond lubab kaugtööd ja paindlikku tööaega. Infoühiskonad iseloomustab innovatsiooni ja loomemajandse tugevnev positsioon. Loomemajandus hõlmab arhidektuuri, audiovisuaalseid kunste, disaini, meelelahtust, kirjastamist, reklaami jms. Infoühiskonna tunnuseks on kõrgtehnoloogilised tootmisharud. Ühiskond: Globaalne küla.. Poliitika_ õigusriik, demokraatia süvenemine, kodanikuühiskonna kujunemine. Ettevõttes saab kasu globaliseerumisest: kasutada vastuvõtva välisriigi odavamat tööjõudu ja madalamaid makse või
Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Loodusteaduslik uurimus kodukoha veekogu näitel: probleemi püstitamine ja uurimisküsimuste esitamine, andmete kogumine, analüüs ning tulemuste üldistamine ja esitamine. 2. Kahe Eesti jõe või järve võrdlemine kaardi ning teiste infoallikate järgi. 3. Veeorganismide määramine lihtsamate määramistabelite põhjal. 4. Vesikatku elutegevuse uurimine. 5. Tutvumine eluslooduse häältega, kasutades audiovisuaalseid materjale. 6. Siseveekogude selgroogsetega ja taimedega tutvumine, kasutades veebimaterjale aadressidel http://bio.edu.ee/loomad/ ja http://bio.edu.ee/taimed/ . Õpitulemused Õpilane: väärtustab siseveekogude maastikulist mitmekesisust; märkab inimtegevuse mõju kodukoha siseveekogudele; kirjeldab loodusteadusliku meetodi rakendamist veekogu uurimisel; oskab koraldada loodusteaduslikku uurimust veekogu kohta ja esitada uurimistulemusi;
· Arhivaari kutsenõuetele vastava töötaja olemasolu tagamine · Arhiivi tegevuse lõpetamise korral arhivaalide edasine säilitamine, korraldades arhivaalide tagastamise omanikule või kooskõlastatult arhivaalide omanikuga, ahivaalide üleandmine teise arhiivi. 6. FILMIARHIIV Filmiarhiiv on eriarhiivina Rahvusarhiivi struktuuriüksus eritüübilistele teabekandjatele jäädvustatud arhivaalide kogumiseks ja säilitamiseks. Filmiarhiiv kogub ja säilitab üleriigiliselt audiovisuaalseid arhivaale ja teostab seaduses sätestatud korras arhiivijärelevalvet. Filmiarhiiv täidab «Arhiiviseadusega» avalikule arhiivile pandud ülesandeid. Filmiarhiivi põhiülesandeks on üleriigiliselt arhiiviväärtusega audiovisuaalsete (film, foto, video- ja helisalvestised) arhivaalide (edaspidi arhivaalid) kogumine, säilitamine ja neile juurdepääsu tagamine ning arhiivijärelevalve teostamine. Oma põhiülesande täitmiseks Filmiarhiiv: 1
olemuselt induktiivne ja uuriv, on arvudel mittepõhinev interpretatsioon ja tõlgendus uurimistulemustest. Kvalitatiivsed uurimismeetodid: 1. eesmärk on saada terviklikku empiirilist andmestikku arvestades kvaliteete ja detaile; 2. uurimismaterjali kogumisel kasutatakse andmekogumismeetodeid nagu osavõttev vaatlus, vaba intervjuu avatud küsimustega, rühmavestlus ja autobiograafiate analüüsi, dokumentide analüüsi, audiovisuaalseid andmeid, teksti- ja piltide analüüsi; 3. saab teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata. Kvalitatiivsed strateegiad/meetodid on näiteks: narratiivne uurimus, fenomenoloogia, etnograafiline uurimus, põhistatud teooria, juhtumi uuring. Uurijana kasutatakse kvalitatiivsete meetodite kasutamise puhul järgmist praktikat: · enda seisukoha määratlemine; · osalejate tähenduste kogumine; · keskendumine ühele mõistele või fenomenile;
14. Milles seisneb patendiomandi ainuõigus? Takistavab kolmandatel isikutel valmistada, kasutada või müüa teie leiutist teatava aja jooksul sõltuvalt leiutise liigist 15. Mis on loomemajandus ja mida see ühendab ning millele see baseerub? Loomemajandus on majanduses valdkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellekutaalse omandi loomise ja kasutamise. Ühendab arhitektuuri, audiovisuaalseid kunste, disaini, etenduskunste, meelelahutust, infotehnoloogiat, kirjastamist, ajakirjandust, kunsti, muuseume, muusikat, reklaami, käsitööd, kultuuriturismi. Põhineb teadmistepõhisel majandusel ja rakendab maksimaalselt innovatsiooni. Tööturg 16. Tööealise elanikkonna jagunemine: töötavad ja mittetöötavad (töötud, koduperenaised jne) 17. Analüüsi Eesti tööealise elanikkonna hõivatuse tabelit lk 30. Millised on järeldused? 18. Mis on aktiivne vananemine
15. Mida tuleb silmas pidada jaotusmaterjalide kasutamisel? Tea, millal välja jagada. 16. Kuidas ja mida harjutada esinemiseks? Harjuta kõva häälega, hangi endale publik, aima tõelist olukorda ette, otsi keegi, kes pakub sulle tagasisidet, ära kasuta peeglit, mõõda aega. Harjuta tervet esinemist, ära harjuta žeste ja kehakeelt, harjuta küsimustele vastamist, harjutades kasuta audiovisuaalseid abivahendeid, kasuta proovides rekvisiite. 17. Mida tuleb silmas pidada märkmete tegemisel ja kasutamisel? Vali niisugune kaardi suurus ja kujundus,nagu sulle meeldib. Kasuta ainult ühte kaardi poolt. Nummerda kaardid. Kodeeri kaardid, mida saaks kärpida. Paiguta tekst kaartidele nii, et oleks kerge lugeda. Ära kasuta lühendeid, mille tähendused võid unustada. Alusta märkmetesse vaatamata. Tea oma märkmeid põhjalikult. Loe statistika ja tsitaadid maha
on väga rasked ATHga õpilasele. Õpetajate kõige tähtsam ülesanne on saavutada õpilase, kellel on aktiivsus ja tähelepanuhäire, tähelepanu keskendumise õppimise eesmärgil ja säilitada tema tähelepanu õppimise jooksul (Sousa 2001: 57). · Otstarbekas oleks tundi alustada huvitavast küsimusest või probleemist (samas: 57). · Oluline on toetada õpilase osavõttu tunnis. · Kasutada audiovisuaalseid materjale. Näiteks projektorit. Taolised lapsed suudavad sellisel juhul oma tähelepanu rohkem koondada. (http://www.addresources.org/article_strategies_classroom.php) · Ülesanded tuleks jagada väiksemateks osadeks. Rõhk peab olema keeruliselt lihtsamale ja selguse maksimiseerimiseni, et nii laps kui ka õpetaja teaksid üheselt millist tulemust oodatakse. Samas tööjuhendid tuleks anda lihtsate sõnadega. Iga kord
Kui küsimustik on sobiv, siis toimub kiire vastustele laekumine. Silmside ja kehakeel on kaks olulist asja, mida Online uuringu puhul ei esine (Murphy). Seda liiki uuring sobib paremini arvamusküsitlusteks ja spetsiaalselt just seda liiki inimeste arvamuste uurimiseks. Põhjalike uuringute jaoks peaks valima siiski mingi sobivama uuringu liigi. Vahetu intervjuu: see on eelistatuim uurimismeetod tänu oma paindlikkusele. Selle uuringu puhul saab kasutada audiovisuaalseid lisavahendeid – pildid, tooted, diagrammid, reklaamiklipid jne. Selle uuringu läbiviimine võtab kõige rohkem aega ja sellepärast peetakse vahetut intervjuud kõige põhjalikumaks uurimise meetodiks. Vastajad saavad hoolikalt valida ja põhjalikumalt järele mõelda, seega väheneb ka mitte vastajate osakaal. Järgenvalt on tabelis 2.4 toodud vahetu intervjuu eelised ja puudused. 11
Neile lisanduvad poolteisttuhat pärgamentdokumenti, ligi 80 000 kaarti, 2200 pitserit ja 4 umbes 1500 klaasnegatiivi. Riigiarhiivi kuulub 3,45 miljonit säilikut, millest taaskord enamus on paberdokumendid, kuid leidub ka videoid, helisalvestusi ja fotosid ning 2 pärgamentdokumenti. Filmiarhiivi kuulub umbes 480 000 erinevat nimetust audiovisuaalseid arhivaale ehk filmi-, heli- ja videojäädvustusi. Arhiivis on 9,3 miljonit meetrit (ca 30 000 nimetust) filme, 440 000 fotot, 10 000 helisalvestust ning umbes 1500 videot. (Rahvusarhiiv3, 2015). Hoiustamine Fotomaterjalid Fotomaterjalide tehes on läbi aegade kasutatud erinevaid kemikaale, mistõttu teeb see fotomaterjalide säilitamise üpris raskeks. Säilitades tuleb arvestada keemilise protsessi jätkumise aega ning selle reageerimist keskkonnateguritega. Ebasobivad keskkonnategurid
· Pakuvad kasutatavale keelele rohkelt kontekstitoetust, sh kehakeel hulgaliselt zeste, näoilmeid ja tegevust. · Annavad keelekümbluse õpilastele teadlikult rohkem klassitöid ja organitoorseid nõuandeid. · Õpetaja peab mõistma, kuhu laps on jõudnud, et seostada tuttav tundmatuga ning teadaolev mitteteadaolevaga. Uus teadmine seostatakse sellega, mis lapsel enne teada on. · Kasutavad usatuslikult visuaalseid materjale pilte, audiovisuaalseid abivahendeid, pakuvad lapsele käelist tegevust, meelte kaasamiseks hariduslikku kogemusse. · Taotlevad pidevat tagasisidet, et mõista, mille laps on juba selgeks saanud. · Kasutavad rohkelt kordamist ja ümbersõnastamist, et kindlustada lapse arusaamine õpetaja korraldustest. · On õpilastele keelelise jäljendamise eeskujuks. · Korrigeerivad vigu pigem kaudsel teel kui nendele pidevalt otse tähelepanu juhtides.
Ainult paberkandjal dokumendiregistrid (registreerimisraamatud) esi tatakse dokumentide loetelu põhiosas vastava funktsiooni all sarjana. Dokumendiregistrite esitamisel tuleb jälgida, et iga registri andmete säilitustähtaeg oleks vähemalt sama pikk kui registreeritavate dokumentide säilitustähtaeg. Foto-, heli- ja videodokumendid Foto-, heli- ja videodokumentide esitamisel liigitusskeemis tuleb esmalt välja selgita- da, millisel eesmärgil audiovisuaalseid dokumente luuakse – kas sündmuste jäädvus- tamiseks, teiste samu sündmusi kajastavate dokumentide illustreerimiseks või muul eesmärgil. Audiovisuaalsete dokumentide kasutusala võib olla tunduvalt laiem haldusdokumen- tide omast. Seepärast on otstarbekas audiovisuaalseid dokumente esitada doku- mentide loetelus eraldi funktsiooni all dokumenditüübi kogumite kaupa (NÄITEKS fotokogu, videokogu, helisalvestiste kogu. Vajadusel (sõltub teabe rohkusest) võib
ajalooallikatele ning sellele, mis on ajalooallikad. AJALOOALLIKAD-JA ARHIIVID Mis on ajalooallikas Ajaloo uurimine ja kirjutamine tugineb ajalooallikatele. Ajalooallikaks võib olla kõik inimese loodu, nii esemeline, kirjalik kui ka suuline allikas. Sõltuvalt ajastust on ajalooallikate paljusus erinev. Tänapäeval on allikate hulk plahvatuslikult kasvanud ning infoühiskonnast tingituna tekib suurel hulgal audiovisuaalseid ja digitaalseid allikaid. Kui keskajal jäädvustati väike osa ühiskondlikust elust ning paljud kirjalikud allikad on ka hävinud. Ajalooallikad jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks allikateks. Sekundaarseteks allikateks peetakse esmaallikate töötlusi. Seonduvalt sekundaarsetest allikatest räägitakse ka tertsiaalsetest allikatest, milleks peetakse mitmesuguseid sekundaarsete allikate töötlusi.
kommentaaride arvukuse ja jaburuse poolest. Kommentaare lugedes tekib kohati tunne, et Delfi kasutajateks on peamiselt madala haridusega elus pettunud inimesed, kuid samas mõne teema puhul tekib ka üsna teravaid arutelusid. Ise ma artikleid ei kommenteeri. Internet täidab ka palju meelt lahutavat funktsiooni. Internetiavarustest laen alla filme, seriaale, muusikat. See tegevus on pooleldi erialane, pooleldi meelelahutuslik, sest internetis leidub ka õppetöös kasutatavaid audiovisuaalseid materjale. Muusika kuulamiseks ja videoklippide vaatamiseks otse internetist, kasutan veebilehekülge Youtube, kus on ulatuslik valik lühivideoid. Viimasel ajal olen vaatama hakanud ka veebilehekülgi, kus ilmub humoorikaid pilte ja naljakaid fakte. Leheküljed, mida mina kasutan on Oddee ja 9GAG. Paberajalehti ja ajakirju ma ei telli, kuid kui mõni kätte satub, siis ikka loen. Vahel ostan ka ise mõne ajalehe või ajakirja
sõnum olla inforikkam. Suuline kõne nõuab rohkem liiasust kui kirjalik tekst, mida saab üle lugeda. Seega on kuulaja seisukohast kõige efektiivsem, kui kõneleja esitab kõne peast, toetudes vaid märksõnadele, sest sellises olukorras kasutab kõneleja kuulajale kõige arusaadavamat ja kergemini jälgitavat keelt. Kuulajal on kergem jälgida sellist kõnet, mis ei ole väga inforohke ja sisaldab ka liiasust. 5.5. Audiovisuaalsed vahendid Inimesed usuvad rohkem silmi kui kõrvu. Seneca Audiovisuaalseid vahendeid ehk kuulde- ja vaatevahendeid kasutatakse eelkõige loengu korral: mida rohkem meeli on kaasatud, seda suurem on loengu kasutegur. Kuuldust jääb meelde 20%, nähtust aga 50%. Inimese viiest meelest on * nägemismeele osatähtsus õppimisprotsessis 82%, * kuulmismeele osatähtsus vaid 11 %. Informeeriva materjali esitamisel aitab kuulde- ja vaatevahendite kasutamine oluliselt kaasa info omandamisele ning samas lihtsustab ka kõneleja tööd.
Filmid olid mõeldud muuseumile. Rekonstruktsioon näidati tollaseid töövõtteid, tehti kõik, et jääks mulje, et tegemist oleks sajandivahetusega. Umbes 30 aastat tegi selliseid filme. Pärast eestlastest filmide tegemist hakkas filme tegema ka soome-ugrilaste juures. Ta oli lihtsalt etnograaf, kes ütles, kuidas ja mida filmida. Töö tegid ära palgatud operaatorid. Muuseumile koguti materjali (esemeid) ja ühtlasi tehti filmi. UUS TEEMA: Kuidas on kasutatud audiovisuaalseid võimalusi mitmesuguseks inimese kehakeele uurimiseks ja nende uurimistulemuste esitamiseks. Kasutati filmi ja fotograafiat selleks, et uurida kehalist käitumist ja uurida inimese suhtumist sellest, mis on inimesele teadvustamata võib päris palju kultuuri kohta teada saada. Kehafilmi/pildistamise suunal on pikk traditsioon visuaalses antropoloogias, muutus eriti aktuaalseks 50ndatel ja 60ndatel aastatel oli populaarne uurimissuund. Miks on vaja inimese kehakeelt uurida? Inimene
Sundeksemplar kohustuslikus korras raamatukogudele loovutatav trükiste, auviste, elektrooniliste teavikute, võrguväljaannete jne eksemplar, seaduses määratletud eesmärkide ja ülesannete täitmiseks. Eestis kehtib sundeksemplariseadus, milles on kirjas, kellele sundeksemplare loovutatakse, kui palju, saatmise kord, säilitamise kord, kasutamine jne. Sundeksemplariseaduse alusel loovutatakse trükiseid, elektroonilisi väljaandeid ja audiovisuaalseid teavikuid jne. Loovutatakse 8 eksemplari. Loovutatakse kaks eksemplari: Eesti Rahvusraamatukogule, Tartu Ülikooli raamatukogule, Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogule. Üks eksemplar loovutatakse: Tallinna Ülikooli Akadeemilisele raamatkogule, Eesti Akadeemiline raamatukogu ja Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogud peavad omavahel jagama ühte eksemplari. Trükikoda loovutab sundeksemplare, mitte kirjastus. Filmid ei käis sundeksemplariseaduse alla.
teatatakse võimalikust tasust) ja antakse nõu. Erilist tähelepanu tuleb postiküsitluse juures pöörata ankeedi korrektsele välimusele. Postiküsitluseks võib pidada ka online küsitlust, kuigi sellel meetodil on mõned telefoniküsitluse omadused. Online küsitluse puhul täidetakse ankeete internetis. Ka siin kontrollib programm küsitluse käiku, nagu CATI intervjuude puhulgi. Lisaks on võimalik kasutada audiovisuaalseid näidismaterjale, aga ka kokkuvõtet seni antud vastustest (seda küll kindlasti peale seda, kui küsitletav on küsimustele ise juba vastanud) jms. Online uuringu puudusena võib välja tuua nn human touch puudumise, mistõttu on vastajad võivad kergemini loobuda vastamisest üldse või selle poole pealt katkestada. Antud meetodi eelised: aadresside hea kättesaadavus (postiküsitlus); võimalus korralikumaks vastamiseks; puudub intervjueerija mõju; anonüümsus (online küsitlus);
annaabi.ee 
