Keskaja linnadeks arenesid tugipunkti ümbritsevad asulad. Sellised tugipunktid muutusid areneva linna südaks. Hiljem tekkisid pfalzide ja tugipunktide asemele kloostrid, mis hõlmasid teinekord linnustest suuremaidki maa-alasid. Nii pfalzide kui kloostrite ligiduses paiknes arvukalt külasid, kus elasid käsitöölised ja põllumehed. Linnad muutusid turvalisemaks, kuna neid hakati kindlustama. Turvalised olid kloostrite või linnuste vahetus naabruses asuvad käsitööliste asumid – vicus, suburbium või portus. Kindlustatud linnust aga hakati nimetama burgus, kloostrit civitas. Kuna nii kloostrid kui ka linnused paiknesid strateegiliselt üsna kaitstud kohtades, kas saarel, mäel, jõekäärus või jõesuudmes, oli sinna ümber tekkinud asulatelgi suhteliselt soodne seis. Mida suuremaks ja tugevamaks muutusid aga kloostrite ja linnuste ümber tekkinud asulad, seda aktuaalsemaks muutus nende ühinemine, seesmise struktuuri korrastamine ning kindlustuste rajamine.
Kapitalistliku linna territooriumil on selgelt eristatavad erineva maksumusega elurajoonid: kõrghoonetega odavakortelistest magalatest kuni suurte kruntide ja luksuslike villadega eliitlinnaosadeni. Sotsialistlikus linnas sellist eristumist ei olnud, kuna maal polnud hinda ja elanike jõukus oli piiratud. Erinebused on hakanud kujunema alles pärast sotsialismi lõppu. Alates tööstusjastu teisest poolest ümbritsevad kõiki suuremaid linnu eeslinnad või linlastest maaelanike asumid. Inimesed on linnast lahkunud ning rajanud elamise odavamasse ja paremasse elukeskkonda. Tänu (auto) transpordile moodustub linnaregioon, mis pole enam maapiirkond ega veel ka päris linn. Linnasektorite kujunemine Aja jooksul on linnad läbi teinud kindlad arengustaadiumid, mille vältel on linnade ruumiline korraldus muutunud. Igas järgmises staadiumis on vanad hooned lammutatud või uuel moel kasutusse võetud.
kõrvale tekkisid nüüd ka uuslinnad. Samuti tekkisid regulaarsete linnaplaanide kõrvale nüüd ka keskaja täisnurkne linnaplaan. Keskaja linnade õige ehitushoog tuli alates Ristisõdadest. 2) Kuidas neid vastavalt tekkimisele ja arengule grupeeritakse? Iseloomustage lühidalt ja tooge näiteid Keskaegsete linnade tekkimist on püütud jagada arenguskeemi alusel järgmiselt: 1. Ühe suure grupi moodustavad antiikaja linnade asemele kerkinud asumid. (Bordeaux'd Prantsusmaal, Viini Austrias, Kölni Saksamaal, Chesterit Suurbritannias jm) Nt: Chester - Keskaja linn säilitas plaanis antiigist pärineva ristkülikukujulise skeemi, kunagised peatänavad on linnaplaanis praeguseni loetavad. Chesteri keskaegsete arhitektuurimälestiste hulka kuulub ka 13.-15.saj. ehitatud katedraal. Bordeaux'd - Linna plaanisturktuuris on tänaseni säilinud Rooma-aegsed täisnurgi ristuvad peateljed. 12
Paljud kolisid linna. Kiiresti arenesid sadamalinnad, mis kauplesid toorainega. Elutingimused linnades alguses halvad. Hakati planeerima elurajoone tööstuspiirkondadest väljas, seoses sellega arenes ühistransport. Praegu on arenenud riikide tööstuslinnades mugavustega elurajoonid ja hea transport. Arvukalt tekib uusi töökohti teeninduses, halduses, IT-valdkonnas. Tekivad teaduspargid linna äärealadel, vanad tööstushooned renoveeritakse. Rikaste asumid asuvad linnadest väljas - tagamaal. 3. Iseloomusta kaardi abil etteantud lina sisestruktuuri. Kesklinn äriala Üleminekupiirkond Vana tööstuspiirkond Odavad elurajoonid Kallid elurajoonid (eliit) Uuskeskus Uus tootmise piirkond Keskklassi elamurajoonid Eeslinn, eliidi elumajad 4. Too näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest probleemidest. Maastiku hävimine. Õhusaaste ja sudu. Ummikud. Müra. Puhta vee puudus, vee reostus.
elurajoonid. Paljud kolisid linna. Kiiresti arenesid sadamalinnad, mis kauplesid toorainega. Elutingimused linnades alguses halvad. Hakati planeerima elurajoone tööstuspiirkondadest väljas, seoses sellega arenes ühistransport. Praegu on arenenud riikide tööstuslinnades mugavustega elurajoonid ja hea transport. Arvukalt tekib uusi töökohti teeninduses, halduses, IT-valdkonnas. Tekivad teaduspargid linna äärealadel, vanad tööstushooned renoveeritakse. Rikaste asumid asuvad linnadest väljas - tagamaal. 7.Võrdle linnastumisega kaasnevad probleeme arenenud riikides ja arengumaades. Arenenud riik Arengumaa ● Paljudes tööstuslinnades ● jätkub tööstuse areng ja tehased suletakse, ettevõtted kasv tänu majanduse lõpetavad tegevuse üleilmastumisele ● oskustöölised kolivad töö ● maainimesed rändavad
2 LK 2 Omavalitsuste eelarved ja kohustused 1 3 LK 2 Katsevõistluse devalveeriv tähtsus 2 4 LK 4 Jahimeeste kuuli ette jäi mullusest rohkem ulukeid 1 5 LK 5 Omavalitsuste rahakotid kõiguvad noateral 1 6 LK 5 Riigi ja omavalitsuse sissetulek kujuneb erinevalt 2 7 LK 6 Tallinna abilinnapea tõrjub pistisejutte 2 8 LK 7 Tallinna asumid saavad tähistused 2 9 LK 7 Trollide ja trammide aknaid pestakse ülipuhta veega 2 10 LK 7 Metsa süüdanud sõdurid pääsevad karistuseta 2 11 LK 7 Vabaõhumuuseumi sõbrad koondusid seltsiks 2 12 LK 8 Korterite ehitus väheneb hüppeliselt 2 13 LK 8 Kriis sulatab Leedu rikkurite vara 2 14 LK 8 USA Eestlaste ajaleht sipleb raskustes 2
pargid. Esimesed aed-eeslinnad ja aed-külad: Letchworth Garden City- 1903, Hampstead Garden Suburb- 1908, Welwyn Garden City- 1919. 19. Aedlinnade areng Eestis 20. sajandil. Suurlinnade ümber rajavate aedlinnade rajamine hoogustus Esimese maailmasõja eelsetel aastatel. Tallinna aedlinnade propaganda seostus aedeeslinnadega, mis tuli hoonestada avarate aedadega eramutega. Tallinna aedlinnade asumid: Nõmme, Lilleküla, Pirita, Merivälja. Riigiametnike suvitus piirkonnad ja esindusresidentsid: Pühajärve loss ja park, Keila Joa loss ja park. Tartu aedlinnad: Tamme, Tähtvere. Mis stiilis või mis ajastutest pärinevad järgnevad aiad/ pargid: Alhambra- Islamiaed; Belvedere-Barokk; Daisen-in-Jaapani aed; Generalife-Islamiaed; Het Loo- Barokk; Kadriorg- barokk stiilis; Keila-Joa- neogooti stiilis; Kunda- varaklassitsistlik; Padova botaanikaaed- Renessans; Palmse- barokk
toetuseks hääli saada. (vt. Keskerakond ja sundüürnikud) Eestis Kvaliteetse eluaseme igale kodanikule kättesaadavaks tegemine on arenenud maades riikliku poliitika osa. Õigus eluasemele võib olla sätestatud Põhiseaduses, mõnes konkreetses seaduses, võib olla ka sätestamata (nagu Eestis). Eesti pole ratifitseerinud ka Euroopa Sotsiaalharta eluaset puudutavaid artikleid Halvas seisukorras elamud ja asumid mõjuvad negatiivselt omavalitsuse finantshuvidele. Vaene elanikkond maksab vähe makse, halb keskkond peletab eemale võimalikke investeerijaid. Korraliku eluaseme võimaldamine on oluline osa üldiste sotsiaalprobleemide lahendamisel. Varjupaikade, turvakodude jms. rajamine ei lahenda sotsiaalprobleeme, vaid ainult leevendab sotsiaalseid pingeid. Sotsiaalteadlased on selgeks teinud, et isiksuse degradatsioon on kõige kiirem siis, kui
sellise asula koos lähiümbrusega. Linna mõiste on riigiti erinev. Erinevad nii kriteeriumid, mille järgi eristatakse linnu teistest asulatest, kui ka kriteeriumid, mille järgi eristatakse linnu muudest haldusüksustest. Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Kujunemisjärgus on asula olnud majandus- ja kultuurielu keskuseks. Linna arengut mõjutavad ümber olevad asumid. Asulale linna staatuse määramise arvestatakse ajaloolisi traditsioone, rahvaarvu, rahvastiku ruumilist paiknemist, sotsiaalmajanduslikke funktsioone ja arenguperspektiive. Tänapäeval saab asulast linn siis, kui sellele asulale või mitut asulat hõlmavale haldusüksusele antakse linna õigused ja linna nimetus. Eri riikides on erinevad tingimused linna staatuse andmiseks. Esimesed linnad ei ole kindlasti oma staatuse saamisel n.ö. ühel pulgal tänapäevaga, kuid ka
renoveeritakse. Kaob keskklass ja elanikkond jaguneb kaheks : suure sissetulekuga kõrgprofessionaalid ja madalapalgalised teenindustöötajad. Inimeste ruumiline käitumine linnas muutub mitmekesisemaks. Peakorterid ja infoteenindusettevõtted kolivad eeslinnadesse või kaugemalegi, et juurdepääs oleks lihtsam. uued töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse, soodustades töö-ja elukohtadega hajumist. Suurte kuritegevusega linnade tagamaale tekivad rikaste asumid. Üha enam inimesi töötab kodus. Selle tulemusel paigutub osa töökohti ümber elurajoonidesse, meeldivasse loodus-ja kultuurikeskkonda. Transpordi intensiivsus väheneb. Noored hakkavad üha enam äärelinna poole liikuma. Linnade planeerimine ja keskkond Linnades levivad kiiresti nakkushaigused, kuna asustustihedus on suur. Suremust suurendas joogivee reostatus, üldise hügieeni halb kord ja rotid. Alates 18. sajandist kehtestati paljudes
klosett. Dusiruum oli köögist eraldatud vahatatud eesriide abil, nii köök kui ka duss said sooja vett ühisest katlast pliidikapis. Ühtlane rõhtlaudis, madal katusekalle ja senise kuupmaja asemel piklik maja mõjuvad üsna funktsionalistlikult. Ra-Ko-des valitses modernistlik lakoonilisus ja ratsionaalsus. Planeerimisprojektid Pel-Ra-Ko-de paigutamise koostas H. Johanson, asetades majad enamasti ühtepidi üksteise taha või kõrvale. Mehaaniline planeering muutis asumid üsna kuivailmeliseks, kuid annab võimaluse näha neis üht esimest katset rakendada ulatuslikumalt vabaplaneeringu printsiipi. Tüüpprojektid ei omanud eredat isikupära ega sügavat loovust võistlustöödes, mis on tüüpprojektide juures mõistetav, kuid vähesed allesjäänud arhitektid, kelle vahel enamasti jaotusid äraelamist võimaldavad auhinnasummad, näitasid end professionaalselt kõrgtasemelistena. Eriti A. Kotli, kel endal suur pere taga, omas head korteritunnestust, oskas
asustusüksused. Kehtestatakse alused seadusega. Selle kohaselt on põhilisteks haldusüksusteks maakonnad, linnad ja vallad. Maakonnad on riigivõimu regionaalse haldusjuhtimise üksused. Linnad ja vallad kohaliku omavalitsuse üksused. Nende siseselt kohaliku omavalitsuse poolt moodustatavad linnaosad ja osavallad, saarelise osaga vallad ja püsiasustusega väikesaared kui piiratult autonoomsed kohaliku omavalitsuse üksused. Asulad, külad, vallasisesed linnad, asumid jm. territoriaalsed kohaliku omavalitsuseta üksused on asustusüksused. Viimasel ajal on riigi täitevvõimu poolt loodud regionaalseks halduseks uusi territoriaalseid üksuseid, mis haaravad erinevaid maakondi - näitena Eestis nelja politseprefektuuri süsteemi käivitamine. 56.Valla ja linna õigusaktid ja üksikaktid, põhimäärused ja arengukavad. Vastavalt KOKS-le tegutsevad kohaliku omavalitsuse üksused, milleks on linnad ja vallad, põhimääruste alusel
Korilus 20-60 inimeselistes rühmades inimesed elatusid sellest, toidu hankimine, korjates seda säilitamiseks valmiskujul. Jahindusühiskond oli prganiseeritud mitmest perest koosnevasse hõimudesse, naised korjasid ainult oma pere rahvale, jahisaak aga jagati kõigi laagripaigas olijatele. Karjakasvatamine lisandus loomatalitus ja kasvatus, aiandusega käis kaasas taimede tundmaõppimine, maaharimine ja saagikogumine. Asumid suuremad. Kasvas tegevusalade hulk ja mitmekesisus, naaberkultuurist laenati või leiutati uusi oskusi, punumine, pottsepatöö, kudumine. Maaharimine kaasnes kündmine ja niisutamine, kindlamad toiduvarud.kaubavahetuse areng teistesse ühiskondadesse. 21. Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne ühiskond? Traditsiooniline ühiskond rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele
Korilus 20-60 inimeselistes rühmades inimesed elatusid sellest, toidu hankimine, korjates seda säilitamiseks valmiskujul. Jahindusühiskond oli prganiseeritud mitmest perest koosnevasse hõimudesse, naised korjasid ainult oma pere rahvale, jahisaak aga jagati kõigi laagripaigas olijatele. Karjakasvatamine lisandus loomatalitus ja kasvatus, aiandusega käis kaasas taimede tundmaõppimine, maaharimine ja saagikogumine. Asumid suuremad. Kasvas tegevusalade hulk ja mitmekesisus, naaberkultuurist laenati või leiutati uusi oskusi, punumine, pottsepatöö, kudumine. Maaharimine kaasnes kündmine ja niisutamine, kindlamad toiduvarud.kaubavahetuse areng teistesse ühiskondadesse. ÜHISKONDI ON VÕIMALIK KLASSIFITSEERIDA RELIGIOONI, GEOGRAAFILISE ASUKOHA JA TOOTMISVIISIDE ALUSEL (ÜHISKONDI SAAB LIIGITADA NT ANTIIKÜHISKOND, FEODAALKAPITALISTLIK, SOTSIALISTLIK
toetuseks hääli saada. (vt. Keskerakond ja sundüürnikud) Eestis Kvaliteetse eluaseme igale kodanikule kättesaadavaks tegemine on arenenud maades riikliku poliitika osa. Õigus eluasemele võib olla sätestatud Põhiseaduses, mõnes konkreetses seaduses, võib olla ka sätestamata (nagu Eestis). Eesti pole ratifitseerinud ka Euroopa Sotsiaalharta eluaset puudutavaid artikleid Halvas seisukorras elamud ja asumid mõjuvad negatiivselt omavalitsuse finantshuvidele. Vaene elanikkond maksab vähe makse, halb keskkond peletab eemale võimalikke investeerijaid. Korraliku eluaseme võimaldamine on oluline osa üldiste sotsiaalprobleemide lahendamisel. Varjupaikade, turvakodude jms. rajamine ei lahenda sotsiaalprobleeme, vaid ainult leevendab sotsiaalseid pingeid. Sotsiaalteadlased on selgeks teinud, et isiksuse degradatsioon on kõige kiirem siis,
tase ning sotisaalse struktuuri keerukus) arenguastmele alates lihtsaimast ja lõpetades kõige keerulisemaga. Kultuuri tüüp: kirjaoskuseelne. Elatusviis: korilus, küttimine, karjatamine, aiandus, maaviljelus. Elatuti korilusest. Arenesid välja jahindusühiskonnad - mitu pere, naised korilus, mehed jaht, saaki jagati, see sidus. Jäädi paiksemaks. Karjakasvatus tõi loomatalituse, -kasvatuse, aianduse, maaharimise ja saagikogumise. Asumid suurenesid, õpiti naabritelt. Kultuuri tüüp: ajalooline. Elatusviis: maaviljelus, tööstus. Hakati maad harima. Tekkis kaubavahetus, saagi hoiustamine. Vajadus numbrisüsteemi ja kirjakeele järele. Kaubavahetus. Seadused ja võimu kogunemine pealikutele. Kultuuri tüüp: modernne. Elatusviis: tööstus. 3.5. Kuidas konfliktiteooria kultuuri arengut vaatleb/selgitab? Ühiskonna elatusviis on peamiselt määratlev tegur ühiskonna kultuurilise komplekssuse juures
seisund ja defektid 2.1 Üldist Vanemad säilinud puitelamud on ehitatud Eestimaa asumites 18. sajandil. Vanemaid elamuid on palju Rakveres, Paides ja Lõuna-Eesti väiksemates linnades. Tallinnas on selle perioodi elamuid Kadriorus Poska tänava kandis ja Kassisabas Vismari tänava ja Adamsoni tänava kandis. Puitelamute ehitamine ise algas loomulikult veel varem. Koos nende elamute ehitamisega kujunes välja ka teede ning tänavate võrk asumites – üldjuhul ehitati asumid just tollaste põhiliste liikumisteede äärde. Asjaolu, et vanemaid puitelamuid ei ole palju säilinud, ei tulene otseselt nende halvast ehituskvaliteedist ega ka mitte varasest ehitusajast, sest, nagu näitavad Põhjamaade kogemused, võib järjepidevalt hästi hooldatud puithoone püsida kasutuskõlbulikuna sajandeid. Puitelamud moodustasid peamiselt eeslinnad, mis said sõdade ja vallutuste ajal mitmeid kordi maha põletatud (nii vaenlaste kui ka linna kaitsjate poolt). Lisaks
annaabi.ee 
