11. Millised alad moodustasid Liivimaa kubermangu? Lõuna-Eesti koos Põhja-Lätiga 12. Kaks tähtsamat väljaveo kaupa. Lina ja teravili 13. Kuidas nimetati kõrgemat kohalikku kohust: a) Liivimaal; b) Eestimaal? a)liivimaa õuekohus ja b)ülemmaa kohus 14. Millised alad moodustasid Eestimaa kubermangu? Lääne-, Harju-,Järva- ja Virumaa 15. Tähtsaim sisseveo kaup. Sool 16. Mis on bastion? Viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused 17. Kes etendas suurt osa Liivimaa haridusolude korraldamisel? Johan Skytte 18. Millised teaduskonnad tegutsesid Tartu ülikoolis? Filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond 19. Kes kirjutas alla Tartu ülikooli asutamisürikule? Gustav II Adolf 20. Mida kujutasid endast vakuraamatud? Sisaldasid talupoegade kohustusi mõisale, riigile ja kirikule, seniseid võlgu, mõisa teenijate arvu, loomade hulka, kasutatavad mõõdud ja kaalud. 21
Paljud kirikud said endale ka uue välisilme. Tänapäeval võib selliseid barokkstiilis ehitisi näha Tallinnas, näiteks Niguliste kirik ja Tallinna reakoda. Kõrgemad ehitised said endale rõdude ja paisutustega baroksed tornikiivrid, Tallinna raekoda, toomkirik, Pühavaimu ja Niguliste kirik. Liivi sõda tõestas, et tornid ja müürid ei paku piisavat kaitset, hakati rajama uut tüüpi kaitseehitisi - bastione, viisnurksed, mullast kuhjatud astangulised kindlused. Ehitati ka väiksemaid, põhiplaanilt nelinurkseid reduude. Ehitustööd tõid kokkuvõttes endaga kaasa uusi makse ja tööjõu vajadust. Kiviraidurite poolt hakati valmistama rõngasriste, päikesevalguse sümbol, kasutati rikaste eesti talupoegade või eesti soost ametikandjate haudadel. Tehti mahukaid ehitustöid neis linnades, kus sõjaga kaasnesid suured purustused ja tulekahjud - Narva, Pärnu, Tartu. Sõdades vallutamata püsinud Tallinn säilitas oma keskaegset välimust
d) Kujutav kunst ja arhitektuur - Baroki võidukäik (17. saj algul veel klassitsism ; saj. keskpaiku sai peastiiliks barokk) - Kujutav kunst (puunikerdused kirikutes jm hoonetes Tallinna meister Christian Ackermann ; kiviraidurite rõngasristid päikesevalguse sümbolitena hauamonumentidel ; baroksed seina- ja laemaalingud ; varasemast rohkem portreemaale) - Uut tüüpi linnade kaitseehitised bastionid (viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused, mida hoidsid koos müürid ; sees olid ruumid kaitsemeeskonnale ja laskemoonale ; kõrgemal astangul olid suurtükid ; Tallinna 11 bastionist valmis 3 - Ingeri, Rootsi ja Skoone bastionid (e. Harjumägi, Lindamägi ja Rannamägi) ; Narva bastionid) - Linnaarhitektuur (paljuski veel keskaegne linnapilt ; suuremad ehitustööd sõdades kannatanud linnades (Narva, Tartu, Pärnu) ; eriti suuri töid tehti jõukas Narvas,
Liivi sõda 1558- 1583 1. Kes pretendeerisid Liivimaa aladele? Venemaa, Rootsi, Taani, Poola-Leedu ühisriik 2. Mis on Tartu maks? Tartu piiskopkond pidi Vene tsaarile maksma ühe marga aastas iga elaniku pealt. 3. Millal ja millega algas Liivi sõda? 22. jaanuar 1558 tungisid Vene väed tatari khaani Sig-Alei juhtimisel Tartu piiskopkonda. 4. Kelle vahel toimus Liivi sõda? Venemaa, Rootsi, Poola, Taani 5. Kust otsisid eestlased abi Liivi sõjas? Taanilt 6. Kirjelda talurahva olukorda Liivi sõjas? Tõi kaasa kannatusi ja koormisi, külad jäid kaitsetuks, talupoegade ülestõus, näljahäda 7. Nimeta Liivi sõja tulemusi. Põhja-Eesti oli Rootsi võimu all, Lõuna-Eesti Poola võimu all, Saarema Taani võimu all. 1. Nimeta, mis kuningate vahel oli jaotatud Liivimaa pärast Liivi sõda. Sigismund II August(Poola), Karl IX, Gustav II Adolfs, Erik XI...
püsinud Tallinn säilitas oma keskaegset välimust. Linnade ehitust püüti korraldada sihipäraselt, uut ehituspoliitikat teostati jõukas, tõusvas Narvas, ehitati toomkirik, börsihoone, raekoda. Kõrgemad ehitised said endale rõdude ja paisutustega baroksed tornikiivrid, Tallinna raekoda, toomkirik, Pühavaimu ja Niguliste kirik. Liivi sõda tõestas, et tornid ja müürid ei paku piisavat kaitset, hakati rajama uut tüüpi kaitseehitisi bastione, viisnurksed, mullast kuhjatud astangulised kindlused. Ehitati ka väiksemaid, põhiplaanilt nelinurkseid reduude. Ehitustööd tõid kokkuvõttes endaga kaasa uusi makse ja tööjõu vajadust. Majandus Eesti jõukus tuli peamiselt Venemaa kaubanduse vahendamisest ja kohaliku teravilja väljaveost. Alla oli käinud nii Hansa liit, Novgorod kui ka Tartu. Kaup liikus mujal kas läbi Narva, Tallinna või Pihkvast Riiga. Sisseveetavate kaupade hulgas oli esikohal sool. Venemaa transiitkauba vahendamine vähenes
Näiteks Johan Skytte 14. Põhjenda, miks oli elu riigimõisas parem kui eramõisas. Riigimõisades seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Eramõisas võis mõisnik määrata kohustusi oma suva järgi. 15. Kirjelda Rootsi aja uusi kaitseehitisi? Bastionid viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused. Muldkeha ja sellele ehitatud valli hoidsid koos müürid. Sees olid ruumid laskemoonale ja kaitsemeeskonnale. Üle jõu käivate bastionide asemele ehitati väiksemad, põhiplaanilt nelinurksed reduudid.
vahelise mandriosa ning Mafia, Pemba ja Sansibari saare. Tansaanial on 8 naaberriiki: Burundi, Keenia, Malawi, Mosambiik, Ruanda, Uganda, Sambia. Kuna Tansaania paikneb Ida-Aafrika alangu vööndis, on tema pinnamood väga mitmekesine. Suuremat osa riigi territooriumist hõlmab kiltmaa, ent rannikualad on suhteliselt madalad ja tasased. Edelas ja kirdes kõrgub üksikuid mägesid, neist silmapaistvaim on Keenia piiri ääres paiknev Kilimanjaro massiiv (5895m). Maa keskosas asuvad astangulised platood, mida liigestavad mäed ja suured geoloogilised lõhed. Riigi pikim jõgi on Rufijii, mis voolab läbi maa lõunapiirkonna ja suubub India ookeani nagu teisedki suuremad Tansaania jõed: Ruvu, Ruaha, Ruvuma ja Pagani. Üldse jääb selle riigi territooriumi piiridesse kolm suurt Aafrika järve: edelas Njassa, läänes Tanganjika ning loodes Victoria. Kliima on troopiline, rannikul vastavalt vihmane ja väga kuum, sisemaal kõrguse tõttu veidi jahedam
Alustad talupoegade tasuta õpetamist. 2. Heinrich Stahl. Tallinna toomkiriku õpetaja. Koostas esimese eesti keelse grammatika. 3. Johann Hornung. Avaldas ladina keelse eesti grammatika. 4. Anreas ja Adrian Virgilius. Tõlkisid Uue Testamendi eesti keelseks. 5. Tartu Ülikooli rajamine. 1632. Aastal. Tänu Johan Skytte soovile, muuta gümnaasium ülikooliks. Kuningas nõustus. 6. Bastionid. Uut tüüpi kaitseehitised. Viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlused. Sees olid ruumid laskemoonale ja kaitsemeeskonnale.
Konsistoorium Luterlik kirikuvalitsus Kindralsuperintendent seisis vaimulkkonna eesotsas, volipiirid olid võrreldavad piiskopiga Vöörmündrid Maarahva hulgast ametisse määratud koguduste majandusasjadega tegelejad Köstrid Kirikuõpetaja abilised, kes pidid maalapsi lugema õpetama Immatrikuleerimine Ülikooli õpingu- ehk matrikliraamatusse sissekirjutamine Rõngasrist Päikesevalguse sümbol, kujutati uhketel hauakividel Bastionid Viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused, mida hoidsid koos müürid. Maamiilits Põhjasõja ajal kohalikest moodustatud üksused Johan Skytte Asus Gustav II Adolfi käsul Liivimaad rootsistama, oli olnud tema õpetaja ja Uppsala kooli kantsler, tema eestvedamisel loodi Tartu ülikool Karl XI Rootsi kuningas, troonile sai 4-ja aastaselt, tõi kaasa olulise pöörde kuningavõimu ning balti aadli senistesse suhetesse. Viis läbi reduktsiooni
selles töötasid palgatöölised Landesstaat - maariik, aadli omavalitsus Piiblikonverents - nõupidamised, mis Johann Fischer kutsus kokku Piibli eestikeelse tõlke ettevalmistamiseks. Põhiline oli tõlke õigekirjutuse kindlaksmääramine e sisuliselt keelekonverents Rehielamu - elamutüüp, mille keskseks ruumiks on reheahjuga köetav ning ilma korstnata rehetuba Bastion - linnade kaitseehitised(5nurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused, mida hoidsid koos müürid), rajatud suurtükkide jaoks Academia Gustaviana - Tartu Ülikooli, mis asustati aastal 1631, esimene nimi. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti –ja filosoofiateaduskond. Ülesanne nr.4 Selgita, kes olid ja millist osa Eesti ajaloos omavad järgmised isikud: Johan Skytte – Tartu ülikooli rajamise algataja Johann Reinhold Patkul - baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI
moreenvallid, järved). Karpaadid (3 km.) moodustavad ulatusliku kaare lõunasse. Kaare sees asub ulatuslik jõesetete ja lössiga kaetud Kesk- Doonau e. Pannoonia madalik. Alpi-Karpaadi mäestikest lõunas Pürenee, Andaluusia, Apenniinid, Dinaarid (tugev karsistumine, rannajoonega paralleelsete piklike ps, ja s. rohke nn. dalmaatsia tüüpi rannik), Krimmi mäestik (kuestareljeef, põhjanõlvad lauged, lõunanõlvad järsud ja astangulised, vaid põhjaosa alles). Lõuna-Karpaatide ja Stara Planina vahel asub Alam-Doonau madalik, Alpide ja Apenniinide vahel aga Po- Veneto e. Lombardia madalik. Islandis 10% territooriumist mägiliustikud ja mandrijääkilbid (kaugel põhjas, sademeterohke), aktiivseim vulkanismipiirkond (Atlandi o. keskmäestiku kohal). Euroopa asub arktilise (Teravmäed, Franz Josephi maa; polaaröö/päev; 200...400 mm/a, lumena; jaan. 8...-20ºC, juul. 0..
Karpaadid (3 km.) moodustavad ulatusliku kaare lõunasse. Kaare sees asub ulatuslik jõesetete ja lössiga kaetud Kesk-Doonau e. Pannoonia madalik. Alpi-Karpaadi mäestikest lõunas Pürenee, Andaluusia, Apenniinid, Dinaarid (tugev karsistumine, rannajoonega paralleelsete piklike ps, ja s. rohke nn. dalmaatsia tüüpi rannik), Krimmi mäestik (kuestareljeef, põhjanõlvad lauged, lõunanõlvad järsud ja astangulised, vaid põhjaosa alles). Lõuna-Karpaatide ja Stara Planina vahel asub Alam-Doonau madalik, Alpide ja Apenniinide vahel aga Po-Veneto e. Lombardia madalik. Islandis 10% territooriumist mägiliustikud ja mandrijääkilbid (kaugel põhjas, sademeterohke), aktiivseim vulkanismipiirkond (Atlandi o. keskmäestiku kohal). Euroopa asub arktilise (Teravmäed, Franz Josephi maa; polaaröö/päev; 200…400 mm/a, lumena; jaan. –8…-20ºC, juul. 0…
ettevalmistamiseks- Biengt Gottfried Forselius 6) õpetati: lugemist, usuõpetust, vaimulikke laule, arvutamist, saksa keelt, raamatute kõitmist 7) Forselius koostas ise ka aabitsa. 8) Käis 2 poisiga- Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Stockholmis kuninga juures. 9) Kooli lõpetas 160 poissi- kellest said õpetajad ➔ Arhitektuur: • Iseloomulik barokkstiil- ümaraks paisutatud tornikiivrid, voluudid, ovaalsed aknad. • Uut tüüpi kaitseehitised- bastionid- 5 nurksed mullast kuhjatud astangulised kindlused. ➔ Kokkuvõte • VALITSEMINE(negatiivne) • Rüütelkonnad- valitseti talupoegade üle • Kohtusüsteem- kohtu astmed tekitati iga seisusele. • Haldusjaotus- Eesti alad jaotati kaheks, ja areng ei olnud enam ühesugune. • Kuninga toetus aadlikele ➔ Positiivne • Reduktsioon- mõisad, mis läksid riigi valdustesse. Riik kaitses talupoegi. • Arendus- teede võrk ja postiteenus tehti korda. ➔ TALURAHVAS(positiivne)
Kiviraidurid peale hoonete dekoreerimisele püstitasid ka hauamonumente (eriti populaarne päikesevalguse sümbol rõngasrist). Rootsi ajal säilitasid Eesti linnad enamjaolt keskaegse väljanägemise. Rootsi võimud püüdsid linnade ehitustegevust korraldada sihipäraselt ( ehituspoliitika Narvas kõige edukam). Rootsi aja arhitektuuris võimutses barokk. Kõrgemad ehitised said omale uhked tornikiivrid. Rootsi võimud alustasid bastionide (viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused) püstitamist. Kõige mahukamad ehitustööd oli kavandatud Tallinnas. Talupojakultuur. Talurahvakultuur säilitas oma traditsioonilise ilme ja muutus aeglaselt. Peatoiduks oli endiselt rukkileib. Võeti kasutusele läätsed. Kõige rikkam oli talurahva laud pulmade ajal, seal pruuliti ka ohtralt õlut ja viina. Viina ja õlle turustamiseks alustasid mõisnikud paljukäidavatesse kohtadesse hoogsat kõrtside rajamist (populaarsed talupoegade hulgas)
vahelise mandriosa ning Mafia, Pemba ja Sansibari saare. Tansaanial on 8 naaberriiki: Burundi, Keenia, Malawi, Mosambiik, Ruanda, Uganda, Sambia. Kuna Tansaania paikneb Ida-Aafrika alangu vööndis, on tema pinnamood väga mitmekesine. Suuremat osa riigi territooriumist hõlmab kiltmaa, ent rannikualad on suhteliselt madalad ja tasased. Edelas ja kirdes kõrgub üksikuid mägesid, neist silmapaistvaim on Keenia piiri ääres paiknev Kilimanjaro massiiv (5895m). Maa keskosas asuvad astangulised platood, mida liigestavad mäed ja suured geoloogilised lõhed. Riigi pikim jõgi on Rufijii, mis voolab läbi maa lõunapiirkonna ja suubub India ookeani nagu teisedki suuremad Tansaania jõed: Ruvu, Ruaha, Ruvuma ja Pagani. Üldse jääb selle riigi territooriumi piiridesse kolm suurt Aafrika järve: edelas Njassa, läänes Tanganjika ning loodes Victoria. Kliima Kliima on troopiline, rannikul vastavalt vihmane ja väga kuum, sisemaal kõrguse tõttu veidi jahedam
Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Kalahari KALAHARI looduspiirkond LõunaAafrika siseosas, ulatub lõunas Oranje jõeni. Pindala ligikaudu 1 mln. km2. Hõlmab 900 1000 m üle merepinna paikneva nõo, mida äärestavad läänest ja idast astangulised platood ja madalad pangasahelikud. Mandriline troopiline kliima, sademeid 150 (lõunas) 1000 mm (põhjas) aastas. Sademeid on siin rohkem kui tavalistes kõrbetes. Kuumuski ei tõuse siin üle 45°C. Põhjas hõre mets ja savann , lõunas poolkõrb ja kuni 100 meetri kõrguste luidetega kõrb. Taimi ja loomi on rohkem kui igas teises kõrbes. Loomadest kohtab siin jaanalindu, saakalit, munamadu ja muid loomi. Paljud taimed on siin kohastunud vett juuremugulatesse koguma
Christian Ackermann. Kiviraidurid tegelesid hoonete dekoreerimisega ning hauamonumentide valmistamisega (rõngasristid). Levisid baroksed seina- ja laemaalingud. Ehitustegevus oli mahukam Narvas, Tartus ja Pärnus. Kõige rohkem säilitas keskaegset väljanägemist Tallinn. Arhitektuuris sai valdavaks barokk. Kõrgemad ehitised said endale tornikiivrid. Alustati uut tüüpi kaitseehitiste bastionide püstitamist. Need olid viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused. Kõige rohkem plaaniti neid rajada Tallinna ümber. 11-st plaanitust ehitati valmis 3. Talupojakultuur Eestlaste peatoiduks oli rukkileib ning kala. Kõige rikkam oli laud pulmade ajal ning ka jõulude ajal. Igapäevase kalja ja mõdu kõrval pruugiti pulmades õlut ja viina. Viina ja õlle turustamiseks hakkasid mõisnikud rajama kõrtse, nendes käimine muutus väga populaarseks. Põhiliseks elamutüübiks oli rehielamu. Rehituba oli kõigist külgedest piiratud
Christian Ackermann. Kiviraidurid tegelesid hoonete dekoreerimisega ning hauamonumentide valmistamisega (rõngasristid). Levisid baroksed seina- ja laemaalingud. Ehitustegevus oli mahukam Narvas, Tartus ja Pärnus. Kõige rohkem säilitas keskaegset väljanägemist Tallinn. Arhitektuuris sai valdavaks barokk. Kõrgemad ehitised said endale tornikiivrid. Alustati uut tüüpi kaitseehitiste bastionide püstitamist. Need olid viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused. Kõige rohkem plaaniti neid rajada Tallinna ümber. 11-st plaanitust ehitati valmis 3. Talupojakultuur Eestlaste peatoiduks oli rukkileib ning kala. Kõige rikkam oli laud pulmade ajal ning ka jõulude ajal. Igapäevase kalja ja mõdu kõrval pruugiti pulmades õlut ja viina. Viina ja õlle turustamiseks hakkasid mõisnikud rajama kõrtse, nendes käimine muutus väga populaarseks. Põhiliseks elamutüübiks oli rehielamu. Rehituba oli kõigist külgedest piiratud
○ Kooli lõpetas u. 160 poissi ● Forselius koostas ise ka aabitsa ● Läks 2 parima õpilasega Stockholmi kuninga juurde - selle tulemusena sai loa asutada eestis koole. ● Forselius pani aluse õpetajate väljaõpetamisele Arhitektuur. ● Iseloomulik barokkstiil - ümarad tornikiivrid, vouudid (teokarbikujulised kaunistused), ümarad aknad ● Uut tüüpi kaitseehitised bastionid - 5nurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused ● Kalmistutel kivist rõngasristid. Siia vb mingi kokkuvõte :) Põhjasõda Sõja eeldused. ● Venemaa ja Poola vahelised suhete paranemine (oldi valmis tegema koostööd Rootsi vastu) ● Venemaa vaherahu Türgiga (kindlustas Venemaad) ● Suur näljahäda Rootsi aladel (Rootsi nõrgenes) ● Rootsi 15aastane kogenematu kuningas (Venemaa kuningas 17aastane Peeter I oli kasvatatud kuningaks)
Köeti kuuma õhuga. Elamud sarnanesid etruskite elamutega. Arhitektuuris olid küllalt suured Kreeka mõjud. Rajati arvukalt amfi teatreid. Kõige suurejoonelisem Rooma eshituskunsti teos on Kolossium, mille ehitamine lõpetati 80dal aastal pKr. Mahutas 50 000 pealtvaatajat. Ette oli nähtud gladiaatorite ja metsloomade võitlused. Mahutas 3000 paari gladiaatoreid ja metsloomi. Kolosseum on ellipsi kujuga. Välismüüri kõrgus on 48,5 meetrit. Keskel asus areen ja ümberringi astangulised kohad pealtvaatajatele (4 korrust). Ümarfassaad koosneb kolme korrustelistest arkaaridest. Esimesel dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose sammast. Alumised kaared , neid oli 80 ja need olid mõeldud sissepääsudena. Triumphi kaared dekoratiivsed ehitismälestised. Neid püstitati kuulsatele väejuhtidele ja suurte sõjaliste võitude tähistamiseks. Trajaanuse valitsusaega iseloomustavad suured sõjalised võidud ja elav ehitustegevus. Trjaanuse sammas on 38 m kõrge
barokkiga. Puunikerdustega on kuulsust kogunud Tallinnas tegutsenud Christian Ackermann, kes on teinud nii kirikualtareid kui muid töid ühiskondlikesse hoonetesse. Populaarseks sai ka hauamonument-rõngasrist, mida tegid linnameistrid Varasemast rohkem tegeldi portree maalidega. Kuna oli tõestatud, et linnamüür ja tornid ei taga suurtükkide eest kaitset, hakati ehitama uut tüüpi kaitseehitisi nagu bastione. Need oli 5 nurgelised. Astangulised kindlused. Sees oli ruumi laskemoonale ja kaitsemeeskonnale. Selliseid ehitisi ehitati nii Tallinnasse kui ka Narva. Talupojakultuur: Talupojakultuur oli oma traditsioonidest kinnipidav ja muutused seal leidsid aset aeglaselt. Peatoiduks oli endiselt rukkileib ja leiva kõrvale söödi ka kala (nt soolasilk). Igapäevane leib valmis aganatega segatud teradest, mis jahvatati käsikivil või veskis. Söödi ka herneid, putru, ube.
Ackermann. Kiviraidurid tegelesid hoonete dekoreerimisega ning hauamonumentide valmistamisega (rõngasristid). Levisid baroksed seina- ja laemaalingud. Ehitustegevus oli mahukam Narvas, Tartus ja Pärnus. Kõige rohkem säilitas keskaegset väljanägemist Tallinn. Arhitektuuris sai valdavaks barokk. Kõrgemad ehitised said endale tornikiivrid. Alustati uut tüüpi kaitseehitiste bastionide püstitamist. Need olid viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused. Kõige rohkem plaaniti neid rajada Tallinna ümber. 11-st plaanitust ehitati valmis 3. [ Eestlaste peatoiduks oli rukkileib ning kala. Kõige rikkam oli laud pulmade ajal ning ka jõulude ajal. Igapäevase kalja ja mõdu kõrval pruugiti pulmades õlut ja viina. Viina ja õlle turustamiseks hakkasid mõisnikud rajama kõrtse, nendes käimine muutus väga populaarseks. Põhiliseks elamutüübiks oli rehielamu. Rehituba oli kõigist külgedest piiratud kõrvalruumidega
17. sajandi keskpaigaks oli kõigis kunstistiilides tõusnud peamiseks barokk Väljendusrikaste vormidega töid tegid puunikerdajad (Christian Ackermann) Levisid baroksed seina- ja laemaalingud Varasemast rohkem tegelesid Kunstnikud Portreede maalimisega 17. sajandil võeti kasutusele päikesevalguse sümbol rõngastist Alustati uut tüüpi kaitseehitiste bastionide püstitamist * Viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlused * Muldkeha ja sellele ehitatud valli hoidsid koos müürid 19 * Sees olid ruumid laskemoonale ja kaitsemeeskonnale * Bastioni keskel tõusvale astangule olid paigutatud suurtükid 11. PÕHJASÕDA (1700 1721) · SÕJA PÕHJUSED: Poola, Taani ja Venemaa soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt
annaabi.ee 
