BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ. METABOLISM = AINEVAHETUS 1. Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist (sünteesimine) ja dissimilatsioonist (lagundamine). 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on organismile vajalike ühendite sünteesimine. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni. 4. Käärimise (anaeroobse glükolüüsi) lõppprodukt on kas piimhape või etanool. 5. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub süsihappegaas ja H. 6. Hingamisahela reaktsioonide lõppprodukt on vesi ja ATP. 7
Jogurt valmib bakterite abil, kes kasutavad energia saamiseks piimhappekäärimist. 3. Kas esitatud laused on tõesed(x) või väärad (v). Vale väite korral lisage õige lause mitte eitust kasutades. V- Fotosünteesi pimedusstaadium saab toimuda ainult pimedas. Toimub nii pimeduse kui valgusenergia mõjul ...Fotosünteesil moodustuv hapnik tekib co2-st X- Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist Glükoosi molekuli täielikul lagundamisel rakuhingamisel saadakse 4 molekuli ATP-d V- Hingamisahela reaktsoonide lõppsaaduseks on O2. Lõppsaaduseks on H2O V- Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. Dissimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine . V- Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad dissimilaatsiooni.
Taimedes esineb magneesium peamiselt sooladena (Mg-oksanaat, fütiin jt.) Klorofülli koostises või ka vabal kujul ja kelaadina. Kuigi klorofüllis on magneesiumi vaid 10...15% kogu taimes olevast magneesiumist, on ta seal asendamatu. Magneesium seob klorofülli molekulis püroolituumad ja asub seetõttu molekulis kesksel kohal. Klorofüll on keerukas magneesiumorgaaniline ühend, mis võtab otseselt osa süsivesikute assimilatsioonist. Kuid magneesiumi ei vaja mitte üksnes klorofülli sisaldavad taimed, vaid ka heterotroofsed organismid, näiteks mõningad seened ja ka bakterid. Mõnedel nendest organismidest, näiteks asotobakteritel, on magneesiumivajadus niivõrd suur, et nende kaudu võib määrata isegi mulla magneesiumitarvet. Väljaspool klorofülli olevat magneesiumi kasutab taim protoplasma arengut ja taime kasvu tagavate ainete ehitamiseks. Rakukestades moodustab magneesium
glükolüüs- glükoosi lagundamine heterotroof- saab orgaanilised ühendid toidust, ise ei sünteesi. hingamisahel- ATP süntees makroergiline ühend- energiarikas ühend metabolism- ainevahetus piimhape- tekib anaeroobses keskkonnas ning koguneb lihastesse pimedusstaadium- calvini tsükkel saab alguse lipiidie ja aminohapete süntees püroviinamarihape- glükoosi vaheprodukt tsitraaditsükkel- moodustub NADH valgusstaadium- ATP süntees Laused 1. Organismi aine-ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on sahhariidid, lipiidid, valgud. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni 4. Käärimise lõpp-produkt on etanool, CO ja piimahape 5.Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO 6. Hingamisahela reaktsioonide lähteaine on O 7.Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonides 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. 9
Autotroof organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. Ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. 1.Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. 2.a)Dissimilatsiooni protsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustumine b)Assimilatsiooni protsesside üheks põhieesm'rgiks on ATP lagunemine. 3.Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni. 4. Käärimise lõpp-produkt on etanool 5.Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO2 6.Hingamisahela reaktsioonide lõpp-produkt 7.Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonides. 8
(Toiduga saadavad orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil järk-järgult lihtsama ehitusega molekulideks) 6. Missugused protsessid moodustavad organismi assimilatsiooni? Tooge näited. Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. (Fotosüntees, DNA süntees, RNA süntees, valgu süntees) 7. Kuidas on omavahel seotud organismi assimilatsioon ja dissimilatsioon? Organismi metabolism koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. 8. Milles seisneb organismi metabolism? Organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. ORGANISMI VARUSTAMINE ENERGIAGA 1. Milleks kasutab organism makroergiliste ühendite energiat? Makroergilised ühendid osalevad kõigi organismide aine- ja energiavahetuses. (ATP, GTP, CTP,UTP) 2. Milliste orgaaniliste ühendite dissimilatsioonil saab kõige enam energiat?
KUST SAAVAD ORGANISMID ELUTEGEVUSEKS VAJALIKU ENERGIA? SÜNTEESI KÄIGUS VÕI VÄLISKESKONNAST. MILLISEID ORGANISME NIMETATAKSE AUTOTROOFIDEKS? ORGANISME, KES SÜNTEESIVAD ELUTEGEVUSEKS VAJALIKUD ORGAANILISED ÜHENDID VÄLISKESKKONNAST SAADAVATEST ANORGAANILITEST AINETEST. KUIDAS ON OMAVAHEL SEOTUD ORGANISMI AINE- JA ENERGIAVAHETUS? ORGANISMI METABOLISM KOOSNEB ASSIMILATSIOONIST JA DISSIMILATSIOONIST (ASSIMILATSIOON SÜNTEESIMINE; DISSIMILATSIOON LAGUNDAMINE E. HINGAMINE). MILLE POOLEST ERINEVAD HETEROTROOFID AUTOTROOFIDEST? AUTOTROOFID ON ORGANISMID, KES SÜNTEESIVAD ELUTEGEVUSEKS VAJALIKUD ORGAANILISED AINED VÄLISKESKKONNAST SAADAVATEST ANORGAANILISTEST AINETEST, HETEROTROOFID ON ORGANISMID, KES SAAVAD OMA ELUTEGEVUSEKS VAJALIKU ENERGIA TOIDUS SISALDUVA ORGAANILISE AINE OKSÜDATSIOONIL. MISSUGUSED PROTSESSID MOODUSTAVAD ORGANISMI DISSIMILATSIOONI
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ. METABOLISM = AINEVAHETUS 1. Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist (sünteesimine) ja dissimilatsioonist (lagundamine). 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on organismile vajalike ühendite sünteesimine. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni. 4. Käärimise (anaeroobse glükolüüsi) lõppprodukt on kas piimhape või etanool. 5. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub süsihappegaas ja H. 6. Hingamisahela reaktsioonide lõppprodukt on vesi ja ATP. 7
Fotosünteesi tähtsus: · Sünteesitud glükoos on kõikide teiste orgaaniliste ainete lähtekomponent. Fotosünteesi käigus seotakse keskkonnast anorgaanilisi aineid, sest aineringe maal on suletud. · Fotosüntees tagab süsinikuringe · Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks. · Biosfääri eksisteerimine on mõeldamatu fotosünteesiprotsessideta. · Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist.' · Assimilatsiooniprotsesside dissimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. · Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad dissimilatsiooni assimilatsiooni. · Käärimise lõpp-produkt on etanool. · Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO2. · Hingamisahela lõpp-produkt alg-produkt on O2. · Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi valgusstaadiumi reaktsioonides.
vabaneva keem. energia abil kemosünteesijad). Rohelised taimed, osad bakterid ja protistid. Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. Metabolism e ainevahetus organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Koosneb assimilatsioonist (süntees) ja dissimilatsioonist (lagundamine). Dissimilatsioon lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud org. ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Saab eristada: 1. biopolümeeride hüdrolüüsi (nt tärklis -> glükoos) ja 2. sellele järgnevat monomeeride (nt glükoosi) oksüdatsiooni. Protsessi käigus energia vabaneb. See talletatakse energiarikastesse e makroergilistesse ühenditesse (ATP).
ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse olemasolul. Vee fotooksüdatsioon (fotolüüs) vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadiumis, mille käigus klorofülli molekulide ergastunud elektronide arvel toimub ATP süntees,NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse olemasolul. 1.Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. 2.a)Dissimilatsiooni protsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustumine b)Assimilatsiooni protsesside üheks põhieesm'rgiks on ATP lagunemine. 3.Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni. 4. Käärimise lõpp-produkt on etanool 5.Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO2 6.Hingamisahela reaktsioonide lõpp-produkt 7.Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonides. 8
metabolism aine- ja energiavahetus (sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga). piimhape anaeroobse glükolüüsi üks võimalik saadus (C2H4OHCOOH). püroviinamarjahape glükolüüsi tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karbonüülhape (CH3COCOOH). vee fotooksüdatsioon ehk fotolüüs. Vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadiumis. · Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist.' · Assimilatsiooniprotsesside dissimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. · Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad dissimilatsiooni assimilatsiooni. · Käärimise lõpp-produkt on etanool. · Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO2. · Hingamisahela lõpp-produkt alg-produkt on O2. · Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi valgusstaadiumi reaktsioonides.
vabaneva keem. energia abil kemosünteesijad). Rohelised taimed, osad bakterid ja protistid. Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. Metabolism e ainevahetus organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Koosneb assimilatsioonist(süntees) ja dissimilatsioonist (lagundamine). Dissimilatsioon lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud org. ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Saab eristada: 1. biopolümeeride hüdrolüüsi (nt tärklis -> glükoos) ja 2. sellele järgnevat monomeeride (nt glükoosi) oksüdatsiooni. Protsessi käigus energia vabaneb. See talletatakse energiarikastesse e makroergilistesse ühenditesse (ATP).
võgotskilikest suundadest. Kuigi puudub ühtne konstruktivistlik õpiteooria, siiski on nende puhul ühine vastandumine biheivioristlikele teooriatele ning arusaam, et õppimine pole mitte informatsiooni pelk vastuvõtmine ärritustele reageerimise kujul, vaid pigem mõistevõrkude konstrueerimine vastuvõetava informatsiooni paremaks liigendamiseks. Seejuures räägitakse kohandumisest ehk akkommodatsioonist ja hõlvamisest ehk assimilatsioonist. Konstrueerimise alusena tõlgendatakse kognitivistlike õpiteooriate vaimus kognitiivset dissonantsi, see tähendab õppija sisemist aktiivsust välise infoga suhestumisel. Radikaalsed konstruktivistid arvavad, et kogu meie arusaam maailmast sõltub meie kasutatavast mõistestikust ning on oma olemuselt meie endi poolt konstrueeritud. Vastavalt arusaamale selle konstrueerituse iseloomust on olemas sotsiaalse konstruktivismi ja keelelise konstruktivismi eestkõnelejad.
Kordamisküsimused - kontrolltöö nr. 3 1. Ainevahetuse olemus. Ainevahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Assimilatsioon organismi viidud ainete ümbertöötlemine ja omastamine Dissimilatsioon erinevate ainete lõhustamine ja laguproduktide eemaldamine organismist 2. Valkude ainevahetus, valgu ülesanded organismis, lämmastikubilanss Valgud on kudede põhiliseks ehitusmaterjaliks Valgud on ainevahetuse põhiliseks kandjaks Suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalüsaatoriteks fermentideks
Lk 100-Aine-ja energiavahetus Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Organismi aine-ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Tõene 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. Väär Dissimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad dissimilatsiooni. Väär Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad Assimilatsiooni. 4. Käärimise lõpp-produkt on etanool Tõene 5. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO2 Tõene 6
harjutusmängust läbi sümboolse mängu (fantaasia- /kujutlusmäng ) kuni reeglitega mänguni. Piaget arvates olid need kattuvad staadiumid läbi lapsepõlveaastate (Blades, Cowie, Smith 2008:215). J. Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Ta leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga (Saar 1997:17). Lapse käitumise selgitamiseks lähtub ta kahest mõistest: · assimilatsioonist · akommodatsioonist ehk kohanemisest. Mäng on Piaget arvates puhas assimilatsioon, st mõtlemine, mis on seotud ülekaalus olevate individuaalsete tarvete rahuldamisega. Laps tahab ümbritseva maailma esemeid käsitseda, nendega tegutseda, mis tähendab Piaget järgi akommodatsiooni. Matkimise puhul domineerib akommodatsioon (samas:17). Piaget (1951) käsitleb mängu kui juba omandatud käitumisskeemide harjutamist lihtsalt naudingu pärast
3. reeglitega mäng vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.- 12. eluaastani (Saar1997: 17). Seega leiab Piaget, et harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arengus. Konstrueerimismäng esineb kõigi kolme puhul ja on ühtlasi sillaks mängu ja töö vahel; konstrueerimismäng läheb märkamatult üle täiskasvanu praktiliseks tegevuseks (Saar1997: 17). Lapse käitumise selgitamiseks lähtub ta kahest mõistest: assimilatsioonist ja akommodatsioonist ehk kohanemisest. Mäng on Piaget arvates puhas assimilatsioon, st mõtlemine, mis on seotud ülekaalus olevate individuaalsete tarvete rahuldamisega. Mäng assimileerib kõik asjad iseendasse. Laps tahab ümbritseva maailma esemeid käsitseda, nendega tegutseda, mis tähendab Piaget järgi akommodatsiooni. Matkimise puhul domineerib akommodatsioon (Saar1997: 17). Piaget asetas rõhu fantaasia elementidele eelkooliealiste laste mängus. Ja et laps assimileerib
3. reeglitega mäng – vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.- 12. eluaastani (Saar, 1997, 17). Seega leiab Piaget, et harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arengus. Konstrueerimismäng esineb kõigi kolme puhul ja on ühtlasi sillaks mängu ja töö vahel; konstrueerimismäng läheb märkamatult üle täiskasvanu praktiliseks tegevuseks (Saar, 1997, 17). Lapse käitumise selgitamiseks lähtub ta kahest mõistest: assimilatsioonist ja akommodatsioonist ehk kohanemisest. Mäng on Piaget arvates puhas assimilatsioon, st mõtlemine, mis on seotud ülekaalus olevate individuaalsete tarvete rahuldamisega. Mäng assimileerib kõik asjad iseendasse. Laps tahab ümbritseva maailma esemeid käsitseda, nendega tegutseda, mis tähendab Piaget järgi akommodatsiooni. Matkimise puhul domineerib akommodatsioon (Saar, 1997, 17). Piaget asetas rõhu fantaasia elementidele eelkooliealiste laste mängus. Ja et laps assimileerib
harjutusmängust läbi sümboolse mängu (fantaasia- /kujutlusmäng ) kuni reeglitega mänguni. Piaget arvates olid need kattuvad staadiumid läbi lapsepõlveaastate (Blades, Cowie, Smith 2008:215). J. Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Ta leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga (Saar 1997:17). Lapse käitumise selgitamiseks lähtub ta kahest mõistest: · assimilatsioonist · akommodatsioonist ehk kohanemisest. Mäng on Piaget arvates puhas assimilatsioon, st mõtlemine, mis on seotud ülekaalus olevate individuaalsete tarvete rahuldamisega. Laps tahab ümbritseva maailma esemeid käsitseda, nendega tegutseda, mis tähendab Piaget järgi akommodatsiooni. Matkimise puhul domineerib akommodatsioon (samas:17). Piaget (1951) käsitleb mängu kui juba omandatud käitumisskeemide harjutamist lihtsalt naudingu pärast
domineeriva kultuuri vorme ja väärtusi, kuid ei tarvitse tingimata muuta oma norme ja väärtusi. Akultureerumine: mida mõni kord nim ka kultuuriliseks assimileerumiseks.Esineb kui vähemusgrupi liikmed võtavad omaks domineeriva ühiskonna normid,väärtused ja käitumismallid, kuid neid endid ei ole veel vastu võetud domineeriva kogukonna sotsiaalsetesse gruppidesse. Assimileerumist, et eristada teda kultuurilisest assimilatsioonist, on nim ka sturktuurseks assimilatsiooniks. Assim tähendab sisenemist domineerivasse ühiskonda sõpruse ja esmaste muude sidemete kaudu. Assimi ulatus ühiskonnas sõltub vähemuse füüsilistest ja kultuurilistest erinevustest võrreledes domineeriva grupiga. Amalgeerumine ehk kokkusulamine on protsess, mis on kõige lähemal sulatusahju protsessile. Esineb kui kultuurid või rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi kultuure või rasse (segaabielud). 8
Joonis 4 Kaaliumväetiste transformatsioon mullas Kuna kaaliumi hoitakse mullas tugevalt kinni võib seda anda 2-3 aasta varuga. 4. Kaltsium (Ca) Kaltsium omab olulist kohta raku protoplasma ehituses mõjutades rakkude paljunemist. Kaltsium reguleerib süsivesikute ainevahetust. Taimes võib tema puudus tekkida suure kaaliumi ja magneesiumisisalduse tagajärjel. 5. Magneesium (Mg) Magneesium kuulub klorofülli koostisesse ja seetõttu võtab ta osa süsihappegaasi assimilatsioonist. Puudusel algab klorofülli lagunemine. 6. Väävel (S) Väävel omab tähtsat rolli klorofülli sünteesis. Samuti on väävel vitamiinide ja valkude koostises jne. 7. Raud (Fe) Raud on taimedes katalüsaatoriks. 8. Mangaan (Mn) Mangaan suurendab hingamisega seotud ensüümide aktiivsust ning soodustab fotosünteesi, lämmastikühendite vahetust taimes ja lämmastiku omastamist. 9. Boor (B)
Kui näeb, et selline käitumine toob edu, siis hakkab ka ise nii käituma aga kui ei too edu, siis ei hakka nii käituma. Jean Piaget (1896-1980) Tema teemaks oli lapse mõtlemise areng. Areng kulgeb järjestikest üksteisest eristuvatest staadiumitest. Alguse saab kaasa sündinud motoorsetest refleksidest edasi liigub keele ja loogilise mõtlemise omandamiseni. Liikumine läbi erinevate staadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadud tagasisidest. Räägib arenguprotsesside puhul assimilatsioonist (keskkond mõjub organismile see viib edasi akommodatsioonini. Bioloogia ja keskkond võrdsed. toimub alles siis kui laps jõuab kohasele küpsemis tasemele ja omandab asjakohase kogemuse. Vanusega ei saa arenguastmeid kindlalt siduda, vanused mis ta toob on hierarhilised. Nii küpsemine kui ka kogemus oluline. Kui pole küpsemist siis ei tule ka kogemust. Rõhutab, et vanusega ei saa küpsemist siduda. esimene skeem on lapsel oma keha skeem: läbi oma keha saab aru, et mis on
neist on näiteks sugukond kõrrelised (Gramineae), palmilised (Palmaceae), lõikheinalised (Cyperaceae), orhideelised (Orchidaceae), liilialised (Liliaceae) jt. Enamuses on tegu rohttaimedega. Üheidulehelisi peetakse tekkinuks seesuguselt, et üks iduleht on evolutsiooni käigus redutseerunud ja algselt kahest idulehest on alles jäänud vaid üks. Katteseemnetaimede kõige arenenumad organid on lehed, mis võtavad osa olulisestest protsessidest – assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Lehtedel on arenenud lehelaba ja hargnenud rood. Enamikul liikidel varisevad lehed igal aastal – nn. heitlehised liigid. Lehtede iga-aastane varisemine teeb taimed kohanenumaks ilmastiku rütmidele. Puitunud taimede lehed on kujult väga mitmesugused. Pärislehed on enamasti rootsuga, sulg-, sõrm- või kaarroodsed lihtlehed, esineb ka liitlehti. Paljudel liikidel arenevad leherootsu alusel abilehed, mis võivad olla väikesed ja
rolli. III LOENG – 08.09.2020 – KRISTLUS ROOMA RIIGIS KUNI 4. SAJANDINI. TAGAKIUSAMISED, GNOSTITSISM, MONTANISM. VAIMULIKUAMETI KUJUNEMINE. Kristliku ja juutliku kogukondade vaheline lõhe. Ehkki selleks ajaks oli juba paganamisjon alguse saanud, siis juutide ülestõus 70. aastal roomlaste vastu, oleks daatumiks, mil saab lugeda kirstliku kiriku silmnähtavat ja lõplikku eraldumist juutlusest. Lisaks assimilatsioonile juutlusega, tuleb rääkida 1. ja 2. sajandil ka assimilatsioonist hellenistliku Kreeka-Rooma maailmaga. Tasub pilk pöörata kahele mehele – Tertullianus Kartaagost ja Justinus Märter. Iseloomustavad vastasseisu kristliku usu mõistmises. See kokkupõrge peegeldab teemat, mis on tänaseni aktuaalne. Kristlik kirik on sääraseid diskussioone pidanud palju, kord domineerib üks vaatepunkt, kord teine, kuid kokkuvõttes on läbi läinud tulemus saavutada tasakaal. Justinus Märter – ajendatud hellenistlikust maailmast. Antiikfilosoofia ja kuidas seda
tähtsamad neist on näiteks sugukond kõrrelised (Gramineae), palmilised (Palmaceae), lõikheinalised (Cyperaceae), orhideelised (Orchidaceae), liilialised (Liliaceae) jt. Enamuses on tegu rohttaimedega. Üheidulehelisi peetakse tekkinuks seesuguselt, et üks iduleht on evolutsiooni käigus redutseerunud ja algselt kahest idulehest on alles jäänud vaid üks. Katteseemnetaimede kõige arenenumad organid on lehed, mis võtavad osa olulisestest protsessidest assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Lehtedel on arenenud lehelaba ja hargnenud rood. Enamikul liikidel varisevad lehed igal aastal nn. heitlehised liigid. Lehtede iga-aastane varisemine teeb taimed kohanenumaks ilmastiku rütmidele. Puitunud taimede lehed on kujult väga mitmesugused. Pärislehed on enamasti rootsuga, sulg-, sõrm- või kaarroodsed lihtlehed, esineb ka liitlehti. Paljudel liikidel arenevad leherootsu alusel abilehed, mis võivad olla väikesed ja
võgotskilikest suundadest. Kuigi puudub ühtne konstruktivistlik õpiteooria, siiski on nende puhul ühine vastandumine biheivioristlikele teooriatele ning arusaam, et õppimine pole mitte informatsiooni pelk vastuvõtmine ärritustele reageerimise kujul, vaid pigem mõistevõrkude konstrueerimine vastuvõetava informatsiooni paremaks liigendamiseks. Seejuures räägitakse kohandumisest ehk akommodatsioonist ja hõlvamisest ehk assimilatsioonist. Konstrueerimise alusena tõlgendatakse kognitivistlike õpiteooriate vaimus kognitiivset dissonantsi, see tähendab õppija sisemist aktiivsust välise infoga suhestumisel. Radikaalsed konstruktivistid arvavad, et kogu meie arusaam maailmast sõltub meie kasutatavast mõistestikust ning on oma olemuselt meie endi poolt konstrueeritud. Vastavalt arusaamale selle konstrueerituse iseloomust on olemas sotsiaalse konstruktivismi ja keelelise konstruktivismi eestkõnelejad.
annaabi.ee 
