-LIK; -LIKKUS Liitliide -likkus (-lik + -us) tuletab nimisõnu ja kirjutatakse alati kahe k-ga. : võimalikkus, tundlikkus, paindlikkus, tootlikkus, teadlikkus ning jätkusuutlikkus. ametlikkust, asjalikkust, avalikkus, maanteeameti heatahtlikkusele, armastuse heitlikkus, inimlikkus, kohusetundlikkust ja täpsust, ei vähenda kõlblikkust, leidlikkus, lõplikkus, mehelikkus ja naiselikkus, muutlikkus, mõistlikkuse piirides, sõltub tellija nõudlikkusest, säästlikkus, tagasihoidlikkus, teadlikkus, terviklikkus, tulemuslikkus, sõrmede tundlikkus k-de arv sõna lõplik peakäänetes: lõplik : lõpliku : lõplikku : lõplikku (ehk lõplikusse) :
4) Sotsiaalne võrdsus ja vendlus s.t et kõik on võrdsed 5) Eneseteostuse võimalused · Negatiivne mõju: 1) Rahvakultuuri vaenulikkus (hakati hävitama vanu ohvrikohti) 2) Usulised äärmused (Hävitati ehteid, uhkuseasju ja pille) 3) Teatud vastandumine ühiskonnale (kõrtsid suleti kuna seal ei käidud) Ratsionalism · 1750-te aastate paiku jõudis Eestisse ratsionalism · Ratsionalism rõhutas asjalikkust, õpetust, praktilisust · Kui pietistlik jutlus pani rahva nutma või naerma, siis ratsionalism õpetas praktilisi näpunäiteid · Pietistid nägid ühiskonna probleemide allikana puudulikku moraali, ratsionalistid aga sotsiaalset ebavõrdsust · Tuntumaid esindajaid: A. W. Hupel, J. G. Herder 2. Minek keisriusku ehk õigeusku. Peale Põhjasõda tabas Eesti ja Liivimaad nälg ning viljakus. Talupoegade
vabriku, milles kasutasid katmata raudposte. See ehitis enam ei eksisteeri, kuid olemas on viiekorruseline tellisseintega malmpostide ja –taladega linaketrusvabrik, mille ehitasid Messrs Benyon, Bage ja Marshall 1796. aastal. Selline ehitusviis, kus puitu ei kasutatud hakkas kohe levima. Kerkis igale poole rauast vabrikuid. Fasaadidel esinevad detailid järgisid veel tolle aja itaalialikku või gootipärast stiili, kuid tagaküljel meenutab motiivide puudumine kahekümnenda sajandi asjalikkust. Fassaadikujunduses hakati kasutama täiesti tasapinnalist klaasi. Pevsneri arust pole teada, kuna arhitektidele hakkasid raudhoone meeldima, kuid arvata võib, et raudsillad koos oma elegantsiga olid esimesteks pääsukesteks. Ainult raua kasutamine võimaldas sildadel olla nii nõtked. Näiteks sild, mille lasi ehitada rauatööstur Abraham Darby. Arhitekt on teadmata, kuid meenutab Thomas Farnoll Pritchardi töid. Paralleelselt kaarsilla arenguga toimub ka rippsilla areng
võimalused. Vennastekoguduste negatiivsed mõjud eestlastele: a)rahvakultuuri vaenulikkus, b)usulised äärmused, c)teatud vastandumine ühiskonnale. Mitmed saksa luteri vaimulikud teotasid vennastekoguduse liikumist, sest see lähendas inimesi kristliku usu peamistele põhimõtetele. Vennastekoguduslikest perekondadest on pärit F.R.Kreutzwald, C.R.Jakobson, J.Hurt, V.Reiman, J.Tõnisson. 1750a. Paiku jõudis Eestisse teoloogiline ratsionalism. Ratsionalism rõhutas asjalikkust õpetust, praktilisust.Pietistid nägid ühiskonna probleemide allikana puuduliku moraali, ratsionalistid aga sotsiaalset ebavõrdsust.Ratsionalismi tuntuim esindaja oli August Wilhelm Hupel. 1715.a. ilmus põhjaeestikeelne Uus Testament. 1739.a.ilmus Piibel Anton Thor Hellelt. 9) Rahvaharidus. Vastus: Rootsi ajal loodud haridussüsteemi jätkati. Esimene ühtne koolikorraldus tuli 1739.aastal. Koolikohustus oli 712.aastastele, miiniumnõueteks oli katekismuse
Kellegi tausta saab uurida näiteks internetist. Kuid kõike ei saa ka teada, tuleb lihtsalt endast alati parim anda. On väga tähtsaid asju mida tuleks eranditult alati meeles pidada. Kunagi ei tohi olla ühegi kliendiga ebaviisakas, kuid samas ei tohi lasta endale ülekohut teha. Kliendiga tuleb alati ilusti rääkida, igal uuel vestlusel peab sekretär oma kliendi usalduse võitma, sellised head töösuhted aitavad kaasa organisatsiooni heale mainele. See teeb head ka endale, sest asjalikkust ja head hoiakut näidates, tõstad ka enda mainet. Olukordades kus on puudulik info, ei tohi muutuda ebamääraseks ja kõhklevaks, kui vaja peab teadma, kust saada puudulik info. Kiire tegutsemine on pool võitu, mitte midagi tehes võib lihtsalt rumalasse olukorda jääda. Selleks et ennast ja ka oma organisatsiooni arendada, peab pidevalt ennast täiendama. Võib ju loota, et lõpetame kooli teatud erialal ja saamegi sellega kogu elu hakkama, kahjuks või õnneks see ei ole niimoodi
Samuti teadmishuviline. Juurdlev iseloom, sageli käitus kummaliselt. Ta ei suru oma tahet peale. Ta on hingeliselt üksi ning ei otsi elult silmnähtavat kasu. Tähtsal kohal on tema jaoks raamatud. Indrek vajab tööd hingerahu leidmiseks tal on oskus näha ja mõista ilu. Indrek ei tea, mis teda seob jumalaga, aga ta otsib jumalat. Pärast seda hakkab ta otsima tõde. Ta onelava kujutlusvõimega. Ta on heasüdamlik ja tal on inimene tähtsam kui seadus. Temas on palju asjalikkust. Ta ei suuda üksi olla, seetõttu abiellub. Vaatamata oma avameelsusele, ei anna ta oma hinge Karinile. Indrek ei saa elada mõtlematult. Teose lõpul jääb Indrek kindlaks tõele ja õigusele. Indrekut jääb alati saatma kaastunne ja tahe teistele head teha.
looduskirjeldusi. Onegin ei ole üldsegi niivõrd unistav ja tundeküllane kui Tatjana ja kõik sellise loomusega seotud romantismile iseloomulikud tunnused langevad tema puhul ära. Sellest hoolimata võib temas täheldada rüütellikku kangelaslikkust (kõhklematu nõusolek duelli puhul) ja kombekust. Tegelaskuju on üsna nõrgalt seotud religiooniga, fantaasiaga, melanhooliaga. Tema temperamentne karakter näitab ta asjalikkust, ratsionaalsust. Vastupidiselt põgenemisele olevikust on Onegin just selline mees, kes elab hetkes ja võtab igast seiklusest või sündmusest, mis võtta annab. Oma mõtetes ta ajarände tegema ei kipu. Onegini ja Tatjana karakterite erinevused tulevad välja juba süzee põhjal nad on liialt erinevad, et kokku jääda ja sel puhul ei kehti ütlus, et vastandid tõmbuvad. Tatjana on ehtne romantismi kehastus ja Onegin on vastupidi realistlik.
eraldub teistest inimestest, sest ta vajab distantsi, ning ta suhtleb teiste inimestega teatud piirides. Kuis eda piiri ületada, siis skisoidne isik tunneb, et tema isiksuse ruumi, eluruumi ja sõltumatusvajadust ohustatakse ning hakkab ennast ägedalt kaitsma. Talle on omane hirm inimliku läheduse ees. Skisoidne isik väldib lähedasi isiklikke kontakte ega lasku kergelt intiimsuhetesse. Pelgab kokkupuuteid partneriga, taotleb inimestevahelistes suhetes asjalikkust. Skisoidne isik tunneb ennast kõige paremini rühmades, kus ta saabjääda anonüümseks, kuid tänu ühistele huvidele tunnetada juurdekuuluvust. Ümbruskonnale jääb sellistest isikutest mulje, et nad seisavad kõigest eemal, on jahedad, endassetõmbunud, eraklikud ja isegi külmad. Täna võib saada head kontakti, kuid järgmisel päeval võib skisoidne isik teha nägu nagu poleks meid eales kohanud. Mida lähedasemad nad meile on, seda järsumalt nad selja pööravad. Hirm teise
Samuti ei tohiks töötajale keelata pilte seintel või kerget korratust laual, sest ilmselt teeb töötaja ka paremat tööd just selles keskkonnas, mille ta ise endale valinud on. Töötaja heaolu töökohal sõltub paljudest teguritest, kuid töötaja tervise ja hea tööjõudluse säilitamiseks peab kontor olema piisavalt valgustatud, õhutatud ning ergonoomiline, samal ajal ei tohiks alatähtsustada kontori üldist õhkkonda, konservatiivsust, asjalikkust ning visuaalset ühtlust. Töökohti luues tuleks eelkõige arvestada, et need oleksid ergonoomilised. Väsinud ja kutsehaiguste käes kaeblev töötaja ei suuda anda maksimaalset panust. Kvaliteetse töökohaga, mis on küll kallim, kuid säästab märkimisväärselt tervist, on võimalik töötajat ka motiveerida. Masstoodetud, piisava reguleerimisvõimaluseta kontorisisustus ei vasta inimeste erinevatele vajadusetele, sest iga inimene on unikaalne. Parim variant on muidugi kogu töökoha
Loomulikult on osa inimesi jutukamad, suurema silmaringiga, aga sellegipoolest kulgeb vestlus ladusalt, kui kumbki ei proovi domineerida. Igalt inimeselt on võimalik midagi õppida ja aktiivne kuulamine annabki mõlemale poolele enesearendamise võimaluse meeldiva suhtlemise kaudu. Ärge kartke teha märkmeid, ei maksa loota absoluutsele mälule, pealegi unustab inimene ühe korra kuuldu üsna ruttu. Vajalike märkmete tegemine näitab asjalikkust, mitte kehva mälu. Passiivne kuulamine on nagu kõrvalseismine, kus mõne aja pärast on kogu kuuldu unustatud, mis aga töösuhetesse ei sobi. Unustamise vastu aitab aktiivne, osavõtlik kuulamine, kordamine, kohene rakendamine, õpitu praktiline läbitegemine ja näitlikustatud loengud, mis visualiseerivad räägitu. KASUTATUD ALLIKAD: · Kuulamine see on midagi enamat kui lihtsalt kuulmine Bolton, R. 2003. Igapäevased oskused. Väike Vanker
väliseid pingeid, hoiab ära mittevajalikud sekeldused, aitab rahuneda ja passiivne olla. Hall viitab tasakaasustatud isiksusele aga kahjuts ka ettevaatlikusele ja ebakindlusele, võib mõjuda eemalehoidva ning petlikuna. Palju sõltub ka halli toonist. Tumehall annab märku ületamatust soovist mööda maailma ringi tuisata. Ruumis aitab hall teisi värve omavahel sobitada. Helehall kõrvuti koos heledate rõõmsate toonidega loob hubase ruumi. Sobitades üksnes halli rõhutakse ruumi asjalikkust. Kui palatis värvida laed hallikasvalgeks, seinad elevandiluu karva, siis on üldmulje hall ja udune. Kaasnevad negatiivsed emotsioonid ja depressioon. MUST Must tähndab süngust, rangust ja leina, teisalt seostub must populaarsusega, olles ka üks moemaailma lemmikvärve. Kui oled mureli, näed halb välja ja kannatad ületöötamise all, siis võib must sinus tõelise musta masenduse tekitada
väärtustama. Samas on XIX sajandi Võrus kuulsa linnaarsti ja kirjamehe Friedrich Reinhold Kreutzwaldi sule all sündinud suur osa meie Eesti rahvuslikust kultuurist euroopalikus mõttes. Kreutzwald arendas rahvusteadusi, eesti keelt, andis meile omakeelse väärtkirjanduse, harjutas meid mõttega, et oleme eurooplased. "Kalevipoeg" viis meid kultuurrahvaste sekka. Nii kannab huumorimeelne ja lahe võrulane endas kõrvuti talupoeglikku väärikat asjalikkust ja euroopalikku uhkust ning pisukest eneseteadvat üleolekutki. Talupoeglik pool meist laulab ja tantsib, mängib pilli, peab lugu rahvalikust, sunnib veel tänagi olema ise looja ja andja. Rahvakunstiüritustele jagub nii osalejaid kui vaatajaid. 1995.a. kasvas omakultuurifestivalist Võru Kevad välja rahvusvaheline folkloorifestival, mis kogub korraldajate rõõmuks üha enam populaarsust ja on saanud Võru linna visiitkaardiks.
inimesed kokku. Kui inimeste vahel tekib dialoog, võtavad inimesed vastutuse ning viivad soovitud ideed ellu. 48. Selgitage muudatuste läbiviimise protsessi peamisi etappe. 1. Organisatsioon ülessulatamine - paigaloleku lõpetamine 2. Muutumine, et saavutada uut seisundit 3. Taaskülmutamine, et ei taastuks endine olukord ja uus kinnistuks 49. Milliseid inimesi on vaja muudatuste läbiviimiseks? 1. Väljamõtleja 2. Tsempionid (propageerivad aktiivselt uuenduste elluviimise asjalikkust) 3. Sponsorid (toetavad) 4. Kriitikud (näitavad idee nõrgad küljed) 50. Selgitage muudatustele vastuseisu põhjused. Sõnastage eluline/praktiline näide. Isiklikud huvid, usaldamatus töötajate ja juhtkonna vahel, info puudus, hirm ebaõnnestumise ees, konfliktid, kultuurilised eripärad, mittemotiveerivad tasustamissüsteemid. 51. Selgitage mõistet ,,õppiv organisatsioon". Sõnastage eluline/praktiline näide.
(Viires 1998). Väärtused, mille inimesed olid varem märkamatult omandanud ja mida oli peetud enesemõistetavaks ja normaalseks, muutusid sotsialistlikus argipäevas eriliseks. Läänelikud kombed ja läänelik elulaad said omamoodi kultuurilise eristumise vahendiks. Esteetilise maitse arengule avaldas tugevat mõju esimene Eesti disainiajakiri ,,Kunst ja Kodu", mis propageeris kodukujunduses lihtsust, asjalikkust ja kvaliteeti, kuid samas tutvustas ka läänemaailma kunsti- ja kultuuriteooriat. Seega oli katkestus argikultuuris küll tuntav, aga mitte täielik, sest järjepidevus kandus edaasi suuresti hääletul moel- ,,vanade" (Eesti Vabariigi aegsete) elamute ja käitumismallide kaudu (Viires 1998). Eraelus tähistati endiselt traditsioonilisi tähtpäevi ja jälgiti rahvuslikke tavasid. 1960. aastail asuti jõuliselt juurutama nõukogulikku kombestikku. Usuvastase võitluse
intelligentsus. Tundlikud ja neil tekib umbusaldus maailma vastu, kui noomitakse. Neil on omamoodi unenäod ja neil on kõige sagedamini geniaalseid andeid. Elavad oma reeglite järgi ja suhtuvad skeptiliselt religiooni ja moraali. Taluvad vananemist kõige kergemini ja ei karda surma. Iroonilised ja julged, ei saa nendega manipuleerida. Traditsioonidest vaba ja ei kujuta ettegi, et midagi võiks teistmoodi olla. Vastandtüübiks on depressiivne tüüp. Suhetes hindab asjalikkust ja tunneb ennast hästi, kui saab anonüümseks jääda. Teistele tundub külm ja eemalolev. Valdab hirm, et kui kellegagi lähedaseks saab, siis kaotab sõltumatuse. Orienteeruvad suhetes fantaasiale. Hakkavad kahtlema, kas muljed on tõesed või ei. Loovad kergesti katkestatavaid suhteid. Otsib pidevalt tõendeid, et partner ikka armastab teda. Suudab kõik tunded nulliks teha partneril. Neil puudub empaatiavõime (vägistajad võivad neist tekkida). Projetseerivad viha partnerile
● Sotsiase eneseteadvuse tõus ● Usuliste tõekspidamiste mõistmine ja rakendamine ● Eneseteostuse võimalused Vennastekoguduste negatiivne mõju eestlastele: ● Rahvakultuuri vaenulikkus ● Usulised äärmused ● Teatud vastandumine ühiskonnale Teoloogiline ratsionalism ja valgustus ● 1750. aastate paiku jõudis Eestisse teoloogiline ratsionalism ● Ratsionalism rõhutas asjalikkust, õpetust, praktilisust ● Ratsionalistid nägid ühiskonna probleemida allikana sotsiaalset ebavõrdsust Johann Georg Eisen von Schwarzenberg ● Propageeris talupoegade hulgas puuviljakasvatust ● Õpetas välja rõugete vastu kaitsepookijaid ● Tegeles juurviljade kasvatusega ● Oli äge pärisorjuse vastane August Wilhelm Hupel ● Põltsamaa pastor, literaat Johann Gottfried Herder
soosida. Nt juba laste kasvatamisel on selline suund, et tekib soodumus selle tekkeks. Nt talupoegliku kultuuri. Tänapäeva maailm soodustab skisoidsuse teket. 16. Skisoidne inimene Skisoidne: Püüab olla iseseisev ja sõltumatu. Vajab distantsi, ei lase kedagi liiga lähedaseks endale. Tajub seda kui ohustamist ja hakkab ennast ägedalt kaitsma. Lähedased isiklikud kontaktid pole eriti vastuvõetavad, taotleb asjalikkust suhetes. Teised näevad: Külm, eraklik, enesessetõmbunud. Mida lähedasemaks saavad seda järsemalt võivad seljapöörata. Tunnevad hirmu kui kellegagi lähedaseks saavad. Ebakindlus, kõik vaatavad mind, pettekujutlused. Püüab arendada mõistust, intellekti. Ebakindlust tekitab emotsionaalne sfäär. Püüdleks puhta mõtlemise suunas. Inimeste vaheline suhtlemine: lasteaeda minek, puberteediiga jne on problemaatilised. Lähedus vallandab hirmu kaotada oma enda iseseisvus
soosida. Nt juba laste kasvatamisel on selline suund, et tekib soodumus selle tekkeks. Nt talupoegliku kultuuri. Tänapäeva maailm soodustab skisoidsuse teket. 16. Skisoidne inimene Skisoidne: Püüab olla iseseisev ja sõltumatu. Vajab distantsi, ei lase kedagi liiga lähedaseks endale. Tajub seda kui ohustamist ja hakkab ennast ägedalt kaitsma. Lähedased isiklikud kontaktid pole eriti vastuvõetavad, taotleb asjalikkust suhetes. Teised näevad: Külm, eraklik, enesessetõmbunud. Mida lähedasemaks saavad seda järsemalt võivad seljapöörata. Tunnevad hirmu kui kellegagi lähedaseks saavad. Ebakindlus, kõik vaatavad mind, pettekujutlused. Püüab arendada mõistust, intellekti. Ebakindlust tekitab emotsionaalne sfäär. Püüdleks puhta mõtlemise suunas. Inimeste vaheline suhtlemine: 14
Talle on oluline, et ta kellestki ei sõltuks, et tal ei ole kohustusi teiste ees. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama. Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui vahetus kontaktis. Siis nad tõmbuvad eemale. See võib vahel nende kaaslasi solvata
Talle on oluline, et ta kellestki ei sõltuks, et tal ei ole kohustusi teiste ees. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama. Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui vahetus kontaktis. Siis nad tõmbuvad eemale. See võib vahel nende kaaslasi solvata
16. Skisoidne isiksus Üldiseloomustus : Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama. Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab olla anonüümne. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui vahetus kontaktis. See võib vahel nende kaaslasi solvata.
Talle on oluline, et ta kellestki ei sõltuks, et tal ei ole kohustusi teiste ees. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama. Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui vahetus kontaktis. Siis nad tõmbuvad eemale. See võib vahel nende kaaslasi solvata. Nende
· Poeediindividuaalsustelt ja stiililaadidelt silmapaistvalt mitmekesine, ilmutas luule aastail 1923--1928 siiski ühtsust arengu põhisuunas. Varem domineerinud romantiline stiili-ideaal taandus. Lüürikud vaatlesid elus toimuvat uurija pilguga. Seetõttu kahanes tinglikkuse ja poeetilise väljamõeldise osatähtsus. Järeldused, millele juhtis luulekujund, olid objektiivsemad ja tunnetusjõulisemad kui varem. Sõnastusviisis tundus rohkem asjalikkust, stiilifiguuride ehtiva, dekoratiivse käsutamise asemel püüti sõna tähendusrikka, sisuliselt funktsionaalse rakenduse poole. Üksikute autorite loomingus olid samal ajal hälbed arengu üldsuunast küllaltki suured. · Aastail 1929--1933 mõjutas luule arengut terav kitsikus, mille tõi kaasa majanduskriis ning sellega kaasnenud äge poliitiline võitlus. Lüürika sattus suurtesse kirjastamisraskustesse, luulekogude tiraazid kahanesid
· Poeediindividuaalsustelt ja stiililaadidelt silmapaistvalt mitmekesine, ilmutas luule aastail 1923--1928 siiski ühtsust arengu põhisuunas. Varem domineerinud romantiline stiili-ideaal taandus. Lüürikud vaatlesid elus toimuvat uurija pilguga. Seetõttu kahanes tinglikkuse ja poeetilise väljamõeldise osatähtsus. Järeldused, millele juhtis luulekujund, olid objektiivsemad ja tunnetusjõulisemad kui varem. Sõnastusviisis tundus rohkem asjalikkust, stiilifiguuride ehtiva, dekoratiivse käsutamise asemel püüti sõna tähendusrikka, sisuliselt funktsionaalse rakenduse poole. Üksikute autorite loomingus olid samal ajal hälbed arengu üldsuunast küllaltki suured. · Aastail 1929--1933 mõjutas luule arengut terav kitsikus, mille tõi kaasa majanduskriis ning sellega kaasnenud äge poliitiline võitlus. Lüürika sattus suurtesse kirjastamisraskustesse, luulekogude tiraazid kahanesid enneolematult väikesteks --
annaabi.ee 
