Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvutid I - Labor 1 (vene keeles)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nand(not (not x1 nor not x2) ) ) nor x4 ) ) ) ) ) ); -- ülesanne 10 y10 <= ( (not (not (not (not (not(x1 nand x4) ) nand (not (not x3 nand x4) ) ) ) nand (not (not (not(x1 nand not x2) ) nand (not (not
); end funktsioon; architecture dataflow of funktsioon is signal s0, s1, s2 : bit; begin s0 <= (not x1) nor x3; s1 <= (not x1) nor (not x2) nor x4; s2 <= x2 nor x3 nor (not x4); y <= s0 nor s1 nor s2; end dataflow; 11.6 Punkti number 10 kood ja simulatsioon entity funktsioon is port ( x1, x2, x3, x4 : in bit; y : out bit ); end funktsioon; architecture dataflow of funktsioon is signal s0, s1, s2, s3 : bit; begin s0 <= x1 nand x4; s1 <= x2 nand (not x3); s2 <= (not x3) nand x4; s3 <= x1 nand (not x2); y <= s0 nand s1 nand s2 nand s3; end dataflow; 18 19
(not x1 and not x2 and x3 and x4) or (not x1 and x2 and not x3 and not x4) or (x1 and not x2 and x3 and not x4); -- Punkt 7 MDNK: p7mdnk <= (x2 and not x4) or (not x1 and not x2 and x3) or (x3 and not x4); -- Punkt 8 MKNK: p8mknk <= (x2 or x3) and (not x2 or not x3) and (not x1 or not x4); -- Punkt 9 NOR: p9nor <= (x2 nor x3) nor not ((not x2 nor not x4) nor (not x1 nor not x4)); -- Punkt 10 NAND: p10nand <= not((not x1 nand not (x2 nand not x3)) nand (x2 nand not (not x3 nand not x4))) nand not ((not x1 nand not (not x2 nand x3)) nand (not x2 nand not (x3 nand not x4))); end bench; Modelleerimistulemused zamiaCAD'is:
(x1 and x2 and not x3 and not x4) or (x1 and x2 and not x3 and x4); -- Punkti 7 tulemus MDNK = y7 = x1'*x4' V x1'*x3' V x2*x3' y7 <= (not x1 and not x4) or (not x1 and not x3) or (x2 and not x3); -- Punkti 8 tulemus MKNK = y8 = (x1' V x2) * [x3' V (x4'*x2')] y8 <= (not x1 or x2) and (not x3 or (not x4 and not x2)); -- Punkti 9 tulemus NOR = y9 = ((x1' V x2)' V (x3' V (x1 V x4)'))' y9 <= ((not x1) nor (x2)) nor ((not x3) nor (x1 nor x4)); -- Punkti 10 tulemus NAND = y10 = ((((x2 * x3')' * (x1' * x3')')')' *(x1' * ((x2' *x4')')')')' y10 <= (not ((x2 nand not x3) nand (not x1 nand not x3))) nand (not x1 nand (not (not x2 nand not x4))); end funktsioonid; 1 entity kodutest is end kodutest; architecture bench of kodutest is signal x1, x2, x3, x4, y4, y7, y8, y9, y10: bit := '0'; component kodu port ( x1, x2, x3, x4: in bit;
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Olga Dalton 104493 ARVUTID I PRAKTIKUM NR 1 Töö aruanne Tallinn 2011 Olga Dalton 104493 IAPB21 Ülesanne aines IAF0041 Arvutid I Labor nr. 1 Ülesanne väljastatud: 31.01.2011 19:55 Ülesande sooritaja: Olga Dalton Matrikkel: 104493 Ülesande esitamise tähtaeg: 3. tunniplaanijärgne praktikum Staatus: Määramata Kuupäev: 31.01.2011 Variandikood: 262-6804/21101 Ülesande tüüp: P Ülesande püstitus Segmentindikaatori ühe segmendi juhtimineks tarviliku skeemi koostamine etteantud elementbaasil Ülesande variandi info: Segment : E Elementbaas : {NAND} Edukat lahen
(Instruction Execution, fetch-decode-execute cycle) - - +1 , ( ) , . . Protsessori üldstruktuur Protsessori üldstruktuur , . (..) , - () . . . - . () . . , . . " " ROM , (), , . " " RAM , . - . Puudutustundlik ekraan Baaselemendid: AND, OR, NOT, NAND, NOR, XOR ( ) . x1 x2 Y 0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 1 1 ( ) . X1 X2 Y 0 0 0 0 1 1 1 0 1 1 1 0 () . X Y 0 1 1 0 - (NOR) X1 X2 Y 0 0 1 0 1 0 1 0 0 1 1 0 NAND (-)
fD = x 2 v x1 v x 4 x3 3. Funktsiooni realisatsioon loogikaskeemil 3.1 juhul, kui võimalik kasutada suvalisi loogikaelemente x1 ¬ 1 x2 fD 1 x3 & x4 ¬ 3.2 Juhul, kui võimalik kasutada vaid NOT ja NAND elemente x1 ¬ & ¬ x2 & fD x3 & x4 ¬
3) Liidame (viimast carryt ei arvesta). Väiksemast arvust suurem: 1) Leiame suurema ehk teise numbri II täiendi. 2) Liidame saadud II täiendile väiksema numbri. 3) MSB nulliks. 4) Leiame teise täiendi. • Vii arv binaar- või detsimaalsüsteemi ja tee tehe seal. • Või teosta tehe otse. Näiteks: 2H + 5H = 7H ; 7H + 4H = BH 15. Milliste loogikaväratitega saab realiseerida ükskõik millist funktsiooni? NOR, NAND 16. Esita kolme argumendiga NOT, AND, NAND, OR, NOR, XOR ja XNOR tõeväärtustabelid. AND X1 X2 X3 f 0 0 0 0 0 0 1 0 0 1 0 0 0 1 1 0 1 0 0 0
C 1 1 0 0 1 d 1 1 0 1 1 E 1 1 1 0 1 F 1 1 1 1 1 : 1 1 1 0 0 0 1 0 0 1 1 0 1 1 1 1 x1 x2 x3 x4 : x3 x4 x2 x4 x1 x2 x1 x3 NAND: x3 x4 x2 x4 x1 x2 x1 x3 = x3 x4 x2 x4 x1 x2 x1 x3 = x3 x4 x2 x4 x1 x2 x1 x3 = ( x3 x4 ) ( x2 x4 ) (( x1 x1 ) x2 ) (( x1 x1 ) ( x3 x3 )) :
But what do we do with MP's A11 and A10 address lines? Connect by the below ==> each PROM chip will be selected upon the state (1 or 0) of MP's A11 and A10 lines So addresses 00 00 0000 0000 - 00 11 1111 1111 (0x000-0x3FF) 01 00 0000 0000 - 01 11 1111 1111 (0x400-0x7FF) 10 00 0000 0000 - 10 11 1111 1111 (0x800-0xBFF) 11 00 0000 0000 - 11 11 1111 1111 (0xC00-0xFFF) Three inputs NAND chip and scheme Scheme used four of the PROM chips and four three-input NAND gates (CS = chip select pins) Scheme to coonect 12 input pins MP address to four PROM 10 address pins == MEMR (Merory Read) 11. You are designing a multi-user interface that stores user preference data on external memory. You decided to use a PIC18F45K20 microcontroller and 24C02C EEPROM memory. Your microcontroller needs to generate a block wave that will act as a clock signal
0 Elemendid: 4 x NOT, 8 x 2-AND, 1 x 3-AND, 4 x 2-OR, 1 x 3-OR, 2 x 3-NOR Pindala: 4 * 1.5 +8 * 2.0 + 1 * 2.5 + 4 * 2.0 + 1 * 2.5 + 2 * 2.0 = 39 Kriitiline tee 8.0 Juht 1 võrreldes pindala suurenes, kriitiline tee vähenes. Juht 2 võrreldes pindala vähenes, kriitiline tee jäi samaks. Optimeerimine Esialgu proovin optimeerida varianti #1, sest selle suurus oli parem kui tuumadega variandil (#2). Eesmärgiks on lahti saada kallitest elementidest – invertorid, AND ja OR elemendid. Ning NAND on parem kui NOR. Teisenduste aluseks on DeMorgani ja topelteituse seadused: (x’ + y’) = (x y)’, (x’y’) = (x+y)’ ja (x’)’ = x. Üldjoontes toimub teisendus selliselt, et nii AND kui ka OR elemendid muudetakse NAND elementideks – xy + wz = ((xy)’ (wz)’)’. Sisendmuutujate inverteerimisest lahti saamiseks sobivad järgmised teisendused (otse- ja inverteeritud väärtuste kombinatsioonid): a) x y z' = ( x y ) z' = ( ( x y )' + (z')' )' = ( ( x y )' + z )'
0-st, UKE<=0 korral 1-st ning neg osa peal on konst IKo. karak: (telj:Ik-(-UKE)) 0-st suure tõusnurgaga sirge, millest väljuvad ca horison jooned altpoolt IB=-IKo, IB=0… Param: h21EiK/iB-vooluvõimendustegur(50..250) h11E=UB/iB-trans sisendtak. 3pdf 3. . =inv ainult Rts>konde. Ic=IRi; -CdUvalj/dt=Usis/R; Uvalj=- 1/RCint(0..t)Usisdt. Tulemuseks konde peal tekkiv pinge. Sisend pos, hakkab laadima kondet neg 4. 2NAND, 2NOR-2x dioodi kokku läbi taki transsi, sama, mis NAND 12pdf 5. mäluelem mitmebitiste 2ndarvude ajutiseks hoidmiseks(pikk hoidmine=mälu), iga bit=trig (nd D). 4 tüüpi (1xtava, 3xnihke). PIPO(parall in parall out), SISO(ühine clk), PISO- prose>serial COM port, SIPO-COM sisse Pilet 14. 2. Latour`i skeem 3. U->I muundur 4. loendurid 5. digitaalloogika lihtsamad elemendid 2. saab kaks sümm pinget ühe trafo pealt(2 ühe poolperioodilist alaldit, mis töötavad konde peale)
1. Binaar- ja kümnendarvud, nende erinevus, milleks on binaararvud arvutite juures vajalikud? Erinev arvude kujutamine. Binaararve kasutatakse riistvara tasandil 1(kõrge) ja 0 (madal) väljendamiseks. 2. NOT, AND, OR, NAND, NOR, XNOR, XOR. Tunda eelmainitud loogikatehete tõeväärtustabeleid kahe ja enama sisendi ning ühe väljundi puhul, osata joonistada nende skeeme. XNOR on komparaator, XORi puhul kui on erinevad sisendid, siis väljundiks 1, muul juhul 0. 3. Milles seisneb transistori olulisus? Transistor suudab juhtida palju tugevamat signaali võrreldes signaaliga, millega transistorit ennast juhitakse. Saab kasutada ka lülitina. 4. Mida ütleb Moore`i seadus?
1. BT lubab suuremat koormusvoolu. Loll viga: kui S suletud(transs avatud), siis max vool->läheb takistusel soojuseks P=U2/R=5V2/R, selle vea parandab CMOS=KMOP: R asemel ka transs(S 2)- Pilet 11. toitest +5V voolu maha ei lasta, sest üks lüliti alati kinni, S1=nMOP, S2=pMOP trans. Suurtel 1. alaldava siirde tekkimise tingimus sagedustel efektiivsus kaob. transi baar. Tarbib vähem võimsust. NAND nende baasil. Transside 2. väljatransistoride liigitus paar (ühel inv baas või siis npn ja pnp paar) 3. 2xT sild (ASK ja FSK) 2. Passiiv-mahtuvus. C=*S/l, -diel.läbit. Uc=1/C*int(0-t)idt. Kasut. el.energia salvest-ks. Spiraal 4. välistav või (tähistus ja tõeväärtustabel) sees. Pingeallikas. Polariseeritud. VEAD:*ei talu ülepinget, kuumutamist, tähtis polaarsus, max 5. ROM
Mis on Diskreetne Matemaatika ? Termineid: — verbaalne esitus on mistahes info esitamine lingvistilise keele abil. " diskreetne " ≡ " mitte pidev " ehk " astmeline " — formaalne esitus on mistahes info esitamine ilma lingvistilise keele abita ehk kokkulepitud sümbolite abil. vs. " Diskreetne Matemaatika " ↔ " Pidev Matemaatika " NB! MÕTLEMINE on alati verbaalne ehk toimub mingi lingvistilise keele Diskreetne Matemaatika ei tegele reaalarvudega ega pidevate funktsioonidega. abil.
0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 1 1 OR (või) A B Q 0 0 0 0 1 1 1 0 1 1 1 1 NOT(ei) xor 00-0 10-1 01-1 11-0 A Q 0 1 NOR(või-ei) 1 0 A B Q 0 0 1 0 1 0 1 0 0 1 1 0 NAND (ja-ei) A B Q 0 0 1 0 1 1 1 0 1 1 1 0 3. Karnaugh kaart, loogikafunktsiooni täielik disjunktiivne normaalkuju ja täielik konjunktiivne normaalkuju. Karnaugh kaart on graafiline abivahend kahendväärtusi sisaldava avalduse lahendamiseks. Tõeväärtustabelist võetud väärtused paigutatakse kaardile ja järjestatakse Gray koodi printsiibi kohaselt, s
W. Lambert Gardiner has been leading his life in neat, The Psychology of Communications multiple-of-five-year installments for the convenience of biographers. VOLUME 1 1935-1955 GROWING IN SCOTLAND Flunked out of elementary school, High School, and Glasgow University. The Psychology of VOLUME 2 1955-1960 STUDYING IN CANADA Communication Work by day and study by night. B. A. Sir George Williams University. High School Teaching Diploma McGill University. VOLUME 3 1960-1965 STUDYING IN USA Ph. D. Cornell University. Nothing else happened. VOLUME 6 1980-1985 VOLUME 4 1965-1970
KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST - funktsioonide täielikud süsteemid... file:///C:/Users/CPU/Desktop/Diskmati_TESTID_moodle__'s_-_100%... Diskreetne Matemaatika You are logged in as Alger Abna (Logout) Home My courses IAY0010 Topic 14 KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST - funktsioonide täielikud süsteemid ja baasid Review of attempt 2 Started on Friday, 2 December 2011, 10:19 PM Quiz navigation Completed on Friday, 2 December 2011, 10:24 PM 1 2 3 4 5 6 Time taken 4 mins 18 secs 7 8 9 10 11 12 Marks 21.00/21.00 Grade 100.00 out of a maximum of 100.00
! " #! "$ # % & ' # "# " ! ! ! & ( )% ! ) $ "' # * ( )% ! 8 #9 55! * " +,- $ +./0- : ;3<=2>- $ 12,3/4 " ?=42@ $ $5! 627 " $5! A,B< C ! " #! "$ # % & ' # "# " ! C D E F G
! """"""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""# """""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""$ %"%" & '' """""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""$ %" " """"""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""( %")" * """"""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""%+ %")"%" * """"""""""""""""""""""""""""""""""""""""% %")" " , - * , * """""""""""""
��#ࡱ#�################>###�� #################�###########�#######����####�###�#######Z###����������#ࡱ#�######## ########>###�� #################�###########�#######����####�###�#######Z###���������������������� ���������������������������������������������������������������������������������� ���������������������������������������������������������������������������������� �����������������������������������������������������������
Iga loogikaavaldise jaoks võib koostada teda realiseeriva loogikaskeemi. Kuna loogikaavaldisel võib olla mitu erinevat samaväärset esituskuju, siis sobivad avaldise esitamiseks ka mitmed erinevad loogikaskeemid. Ülalloetletud loogikatehetel NOT AND OR NAND NOR XOR on "oma" spetsiaalsed loogikaelemendid. 6. Implikatsioon realiseeritakse asendusseose x 1 x 2 = x ¯ 1 Z x 2 kaudu:
Ajalooline ülevaade Ürgaja inimene eraldas üksteisest ainult kahte- kolme eset. Oli esemeid rohkem, siis kandis see kogus nimetust "palju". Inimühiskonna arenguga tuli juurde arve, koos arvuhulga suurenemisega tekkis vajadus neid kuidagi üles märkida. Algul märgiti arve sisselõigetena kepikestesse või koguti kivikesi ja pulgakesi, kuid suuremate arvude puhul polnud selline märkimisviis enam otstarbekas. See asjaolu põhjustaski arvudele vastavate märkide- numbrite kasutuselevõtu. Egiptus Babüloonia Kreeka Vana Rooma I V X L C D M Arvude tähistamise mistahes süsteemi nimetatakse arvusüsteemiks. Nii kujutavad kõik eespool toodud näited arvusüsteeme. Neid arvusüsteeme nimetatakse mittepositsioonilisteks arvusüsteemideks, sest nendes ei sõltu vastava märgi (numbri) väärtus tema asukohast arvus. 1 Arvus
!!"#$$%&!'%()**%+,%$!-./)0)%.1 !"#$%&'(#%)$*%)$+,%%#-+.(./#0$1)$)2)+0)$/3"4)0,+,$%.+1,56 2133+4) !""#"$%&&'&(#)*#'+",-.-#/+010,"#&,1&2&0,"#/0(&%%0'3*1.#&,&,4#5.0-#"",/+01"#*"0,"6#/"7#8"",#&,,"7#9&//&8&-#)'&#"70'"70#*))("#'3*10'&4#:00#"(#/.0#7&# ),"-#/0(&%%0#&,1"7#90,2&&"1.#/3(("#8+(*.-6#7007#;"&/7#7",,"7(#%&&'&(.7(#7.,,"#/&7.#),"'&4 !""#830/"#%&&'&(#)*#,))-.-6#7"7(#7"*0'&&*0#)*#;..-.*.-#,09(7&,(#/3(("7&&-&86#(&7.(&#<9"7#/)1.'0/.7#="7(0/"",*"#+;;"'&("%2&,#/0(&%%0'3*102&0,"4# >3*&;3"8&,#)*#/0(&%%0#&,&,#0*1,07"$/"","7#7&&-&8&,#831&#;&,2.#0*?)%'&(70))*06#'0,,"7(#8+0@#),,&#'+*0/)%-#/""%.,0*"#&%.#7&&-&4#5)1.#7",,"7#0*?)(.,8&7#)*# ,09(*"#)'&#;"&#/&)(&-&6#'07(+((.#)*#700*#%&&'&(.7#/+0/#8&2&,0/#/)//.#8+"(.-4 5.*""#%&&'&(#/"7/"*-.@#&0*.,(#/+01"#),.,07"'&,"#2<1&8.(0#'..70/&("))%0&77"#"0#,39"6#7007#7""#%&&'&(#9+,'&@#"*-&7#&0*.,(#**4# 0*("%*"(0(&@.,&(..%0#,.1"'&#+;;0'07(4#A0/7#2.7(#0*("%*"(0(&@.,&(..%B#!"7(6#*&1.#7&#
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut BORIS GORDON, EDUARD PETLENKOV ISS0010 SÜSTEEMITEOORIA ÜLESANNETE KOGU 2007 Parandatud 2009 Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigus: B. Gordon, E. Petlenkov, 2007 ISBN 978-9985-59-688-3 2 EESSÕNA Käesolev ülesannete kogu on mõeldud kasutamiseks abimaterjalina õppeaines ISS0010 Süsteemiteooria. Kogu täiendab Hanno Sillamaa õpikut "Süsteemiteooria", millel on olnud juba neli trükki. Iga peatüki alguses on toodud viide selle õpiku (Hanno Sillamaa. Süsteemiteooria, TTÜ kirjastus) vastavatele teoreetilistele peatükkidele. Kui selles õpikus vastavat materjali ei ole, siis on antud viide teisele raamatule (K. Ogata. Modern control engineering, 2002). Ülesannete kogu on kasutamiseks nii harjutustundides, kontrolltöödeks ja eksamiteks etteval- mistamisel kui ka kursuse iseseisval läbimisel. See sisaldab ülesandeid põhiliste teoreetilise kursuse käigus
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Õpperühm märkmik xxxx92 rühm a b c d e X X X f 8 0 4 7 5 5 7 4 g 8 1 4 7 5 5 7 4 h 8 2 4 7 5 5 7 4 i 8 3 4 7 5 5 7 4 j 8 4 4 7 5 5 7 4 X 8 5 4 7 5 5 7 4 X 8 6 4 7 5 5 7 4 X 8 7 4 7 5 5 7 4 X 8 8 4 7 5 5 7 4 X 8 9 4 7 5 5 7 4 Kokku 80 45 40 70 50 50 70 40 23.09.2009 X X Kokku 0 8 48 0 8 49 0 8 50 0 8 51 0 8 52 0 8 53 0 8 54 0 8 55 0 8 56 0 8 57 0 80 525 a b c d
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Kursuseprojekt aines EER 0012 RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID I - PROJEKT ÜLIÕPILANE: JUHENDAJA: TÖÖ ESITATUD: TÖÖ ARVESTATUD: Tallinn, 20.. Sisukord 1 Plaadi arvutus 3 1.1 Koormused plaadile . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.2 Talade m~ o~ otude valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.3 Arvutuslikud avad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.4 Plaadi sissej~ oud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.5 Plaadi armatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.5.1 Esim
DETERMINANDI MÕISTE. KAHEREALISE DETERMINANDI Avaldanud esimesest võrrandist x-i ja asendanud saadud tulemuse teise võr- KASUTAMINE VÕRRANDISÜSTEEMIDE LAHENDAMISEL randisse, saame c1 b1 y Paljude sisult erinevate probleemide lahendamine viib ühe ja sama seaduse a1 x b1 y c1 x , kui a1 0. järgi koostatud avaldisteni. Sel juhul on otstarbekas uurida nende avaldiste a1 üldisi omadusi. c b y° a2 ¡¡ 1 1 ±± b2 y c2 a1 korrutame võrrandi pooli a1-ga Üheks selliseks av
Tallinna tehnik Töö Üliõpilane Õppejõud Tallinna tehnikaülikool Informaatikainstituut Exceli töökeskond ja joonestusvahendid Ahti Lohk ol Õppemärkmik *****1 Õpperühm EATI** Kalle Kasemets 110751 EATI12 23.09.2011 M a r t t i x x x P 1 0 7 5 1 1 5 7 0 u 1 0 7 5 1 1 5 7 0 t 1 0 7 5 1 1 5 7 0 n 1 0 7 5 1 1 5 7 0 i 1 0 7 5 1 1 5 7 0 k 1 0 7 5 1 1 5 7 0 x 1 0 7 5 1 1 5 7 0 x 1 0 7 5 1 1 5 7 0 x 1 0 7 5 1 1 5 7 0 x 1 0 7 5 1 1 5 7 0 Kokku
1#.# # ## # # #M#i#l#l#i#s#e#i#d# #j#o#o#n#i# #k#a#s#u#t#a#t#a#k#s#e# #j#o#o#n#i#s#e#l# #j##r#g#m#i#s#t#e# #o#b#j#e#k#t#i#d#e# #k#u#j#u#t#a#m#i#s#e#k#s#?# # ## # ## #S#t#a#t#e#m#e#n#t# #R#e#s#p#o#n#s#e# #V#a#l#u#e# # #C#o#r#r#e#c#t# #M#a#t#c#h# ## #a#)# #e#s#e#m#e# #v#a#r#j#a#t#u#d# #k#o#n#t#u#u#r#i#d# # #k#i#t#s#a#s# #k#r#i#i#p#s#j#o#o#n# #2#0#.#0#%# # #k#i#t#s#a#s# #k#r#i#i#p#s#j#o#o#n# ## #b#)# #m#u#r#d#e#j#o#o#n#e#d# #p#i#n#n#a#l#a#o#t#u#s#t#e#l# # #k#i#t#s#a#s# #p#i#k#k#-#k#r#i#i#p#s#k#a#k#s#p#u#n#k#t# #j#o#o#n# #2#0#.#0#%# # #k#i#t#s#a#s# #p#i#k#k#-#k#r#i#i#p#s#k#a#k#s#p#u#n#k#t# #j#o#o#n# ## #c#)# #p#r#o#j#e#k#t#s#i#o#o#n#i#l#i#s#t# #s#e#o#s#t# #n##i#t#a#v#a#d# #s#i#d#e#j#o#o#n#e#d# # #k#i#t#s#a#s# #p#i#d#e#v#j#o#o#n# #2#0#.#0#%# # #k#i#t#s#a#s# #p#i#d#e#v#j#o#o#n# ## #d#)# #k#u#j#u#t#i#s#e# #s##m#m#e#e#t#r#i#a#t#e#l#g#j#o#o#n#e#d# # #k#i#t#s#a#s# #p#i#k#k#-#k#r#i#i#p#s#p#u#n#k#t# #j#o#o#n# #2#0#.#0#%# # #k#i#t#s#a#s# #p#i#k#k#-#k#r#i#i#p#s#p#u#n#k#t# #j#o#o#n# ## #f#)# #e#s#e#m
Ülesanne 4 Firmal on 3 tehast X, Y ja Z, mis varustavad hulgifirmasid A, B, C, D ja E. Tehaste kuuvõimsused on vastavalt 80, 50 ja 90 ühikut. Hulgifirmad vajavad kaupa järgmiselt ühes kuus järgmiselt: 40, 40, 50, 40 ja 80 ühikut. Leida selline veoplaan, et kulutused kujuneksid minimaalseks. 1 ühiku toodangu transpordikulud on toodud tabelis: A B C D E ai X 5 8 6 6 3 80 Y 4 7 7 6 6 50 Z 8 4 6 6 3 90 250 bj 40 40 50 40 80 220 1. Kas transpordiülesanne on kinnine või l
___.___ .. Mathcad 6.0 Plus 2001 2 621.391.2(07) .. : - Mathcad 6.0 Plus. , - , 2001. 189. : , , - - . Mathcad 6.0 Plus. . " - " , . . 2. . 155. .: 14 . .. , . . , . 3 1. 1.1. 1.1.1. -- x(t) = x(t+mT), T -- , m - - , m= 1, 2, .... x(t) - x(t ) = a 0 + (a k cos k1 t + b k sin k1 t ) =a 0 + A k cos(k1t + k ) (1.1) k =1 k =1 1 = 2 -- 1- ; a 0 , a k b k -- T , : t +T t +T t +T 1 2 2 a
1) Raami skeem mõõtmete ja koormustega: g = 8 kN/m g a k I1 b I1 c 1,2 F = 30 kN m 3 I2 I2 I2 1,8 f e d 1 6 6 1 I1=3I2 2) Geomeetrilise määramatuse aste: n*=s3+2s-v-t=2+2�
annaabi.ee 
