Leidsid 21 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvuti viirused ja nende vastu võitlemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viirus, trooja, viirused, arvutiviirus, arvutiviirused, good, times, tarkvara, viirusetõrje, aktiveerub, windows, bios, arvutisse, müür, michelangelo, ketta, viirustest, hoiatus, trojan, horse, troojalased, rakenduse, sõdalased, ussid, tulemüür, antivirus, avast, microsoft, kullamaa, võitlemine, arvutiõpetuse, kristel, juhendaja, kaido, saulArvutiviirused ja viirusetõrjed. Koostanud Geisy Meiner, Pärnu 2008 Mis on üldse arvutiviirused? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmed ei saa enam taastada või käivitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirus on programmikood, mis on kirjutatud selge sihiga, et see end ise paljundaks. Viirus üritab levida arvutist arvutisse, kinnitades end peremeesprogrammi külge. See võib rikkuda tarkvara, andmeid ja riistavara. Arvutiviiruste tüübid. "Süütud" viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused Makroviirused "Antiviirus" viirused Kuulsaimad viirused. Trooja hobused
poolest ,et ei haaku mõne olemasoleva peremeesprogrammi külge, vaid levib ja paljuneb arvutivõrgus iseseisvalt. See uss nakatas lühikese ajaga 6200 VAX- ja Sunarvutit, mis töötasid operatsioonisüsteemi Unix teatud versioonidega. Tagajärjeks oli, et paljud organisatsioonid, sealhulgas suured teaduskeskused olid sunnitud ennast mõneks ajaks internetist lahti ühendama. 3.1.3 Internetiuss ,,Good Times" dets.1994 Asjatundlikult käimapandud kirjakett, kuid mitte viirus. Autor lasi ringlusse e-maili teemareaga ,,Good Times". Kirjas oli hoiatus, et mööda e-postisüsteeme liigub ringi ohtlik viirus nimega ,,Good Times1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID Viiruste toimest lähtuvalt on väljatöötatud viiruste erinevad tüübid. Järgnevalt ongi välja toodud viiruste tüübid koos kirjeldusega mida vastavad viirused teevad. 1.1 ,,Süütud" viirused ,,Süütud" on need viirused seetõttu, et nad ei hävita ega kahjusta programme ning andmeid
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVIIRUSED Juhendaja: 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................4 1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID..............................................................................5 1.1 ,,Süütud" viirused...........................................................................................5 1.2 Andmeid hävitavad viirused ..........................................................................5 1.3 Programmifaile nakatavad viirused ...............................................................5 1.4 Spawing-tüüpi viirused ..................................................................................6 1.5 Parasiitviirused...............................................................................................6 1.6 Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused ...........................................
Nende tagamine pole aga sugugi kerge, kuna iga aastaga levib üha laialdasemalt ründetarkvara (Praust 1997: 195). Ründetarkvara Nagu nimestki võib aimata, siis ründetarkvara on orienteeritud kuritahtlikele eesmärkidele.See on kõige laialdasem ja kasutatavaim ründeviis. Põhimõtteliselt hõlmab see kõiki tarkvaraliselt saavutatvaid illegaalse info hankimise/hävitamise viise. Siia alla kuulub: loogikapomm(logical bomb), trooja hobune(trojan horse), uss(worm), viirus(virus), makroviirus(macro virus), hüpermeediumi aktiivsisu, pipett(dropper) ( Raid. 2009). Kaitse ründetarkavara eest. Kuigi 100%line kaitse ründetarkavara eest puudub, saab ohtu küllaltki tõhusalt ennetada järgmiste soovitustega: · Kui võimalik väldi Windows'i operatsioonisüsteeme, kuna enamik rünnakutest on suunatud neile, kasutades ära turvanõrkusi. · Asenda Internet Explorer Mozilla Firefoxi või mõne muu brauseriga
Esimene laialt esinenud "metsik" (mitte teaduslikel eesmärkidel loodud) arvutiviirus oli Pakistanist pärit Brian Virus, mis sai avalikuks 1986. aastal. Järgmisel aastal alustasid tegevust Jerusalem -levinumaid ja visamaid raaliviirusi, millest on ohtralt erinevaid variante. Samal ajal tekitati ka viirus Stoned, mis on tänaseni levinuim ning üks raskesti tõrjutavaid. Tema päritolumaaks peetakse Itaaliat või Uus-Meremaad. Viiruse tunneb ära ekraanile ilmuva fraasi "Your PC is Stoned" järgi; stoned tähendab argoos meelemõistuse kaotanult purjus või narkootikumiuimas olemist. Sellest ajast muutusid raaliviiruse nakkusjuhud üha sagedamateks. Tuli ette esimesi suurkahjustusi, kui viiruse ohvriks langes suur hulk arvuteid või siis suured terviksüsteemid. 1988.a
Kullamaa Keskkool Kristel Leino ARVUTIVIIRUSED JA NENDE VASTU VÕITLEMINE Referaat Juhendaja : Kaido Saul Kullamaa 2009 Mis on Arvutiviirused? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud . et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäev tööd jätkata , Väga tihti on selliste olukordade põhjustajateks arvutiviirused . Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus elavata viirustega ob hämmastav . Nad paljunevad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti . Arvutiviiruseks nimetatakse arvuti programmi, mis pole orienteeritud aruvti kasutajatele ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvides. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd , rikkuma kettale salvestatud andmeid , tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele , koguma teie paroole ja
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on arvutiviirused ja millist kahju need arvutile tekitavad?.................................................. 4 Kuidas arvutiviirused levivad?....................................................................................................4 Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised:..................................................5 Viiruste ehitus ja talitlus............................................................................................................. 5 Nakatamissüsteem .................................................................................................................
7 2.1. Katsete kirjeldus ........................................................................................................7 2.2. Viiruste eemaldamine programmiga AVG .................................................................7 2.3. Viiruste eemaldamine programmiga Avira ................................................................8 2.4. Viiruste eemaldamine programmiga Avast ................................................................9 2.5. Viiruste eemaldamine viirusetõrje abita ..................................................................10 3. TÜÜPILISEMAD VIIRUSED .....................................................................................12 3.1. Harilikumate viiruste kirjeldused ............................................................................12 Kokkuvõte............................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus.................................
Pahavara kirjutamine ja levitamiine toob sisse miljareid dollareid aastas. Computer Economicsi uurimuse kohaselt tekitas pahavara 2007. aastal 20 miljardit dollarit kahju. Tänapäeval levib põhiliselt läbi Interneti(e-kirjad, tõmmatud failid jne),kuid võib levida ka mälupulkade ning teiste andmekantijate kaudu. Tee neil vahet: Pahavara jaguneb viirusteks, troojalasteks, ussideks, helistajateks, reklaamijateks, makrodeks, tagausteks ja paljudeks muudeks. Mitte segamini ajada tarkvara veaga, ehk turvaauguga, mis võib ka osutuda ohtlikuks(seda võib ära kasutda mitte soovitud isik võib programm ning saada ligipääsu sinu süsteemile). Pahavara kahte rühma Nakkuslik: · Viirused · Ussid Varjatud olekuga(tihti andmepüügiks mõeldud): · Trooja hobused(nimetatakse ka troojalasteks) · Tagauksed · Turvaauk · Nuhkvara · Rootkitid · Keylogerid Viirused on pahavara liik, mis suudab end ise paljundada ning poogivad end teiste failde
Sisukord SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 2 1. MIS ON ARVUTIVIIRUS?..................................................................................................3 1.1. LÜHIKE AJALUGU............................................................................................................ 3 1.1. LÜHIKE AJALUGU............................................................................................................ 3 1.2. VIIRUSE OLEMUS............................................................................................................
1 1 Sissejuhatus Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 1.Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad?.....................................................................................4 1.1.Arvutiviiruse ehitus ja toimimine................................................................................................4 1.1.1.Nakatamissüsteem.................................................................................................................4 1.1.2.Päästikumehhanism...........................................................................
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR ARVUTI TÖÖVAHENDINA Iseseisev töö Tallinn 2014 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1.Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad?....................................................................4 1.1Arvutiviiruse ehitus ja toimimine...............................................................................4 1.1.1.Nakatamissüsteem...............................................................................................4 1.2.1.Päästikumehhanism.............................................................................................5 1.3.1.Toimelaeng...........
Referaat Arvutikasutamise turvalisus 1 Sisukord 1.Kuidas arvutit ohutult ja turvaliselt kasutada...........................................................................3 2.Mis on arvutiviirus...................................................................................................................3 3.Võimalused arvuti kaitsmiseks................................................................................................4 3.1.Tulemüür...............................................................................................................................4 3.2.Viirusetõrje...........................................................................................
Arvutiviirused Autor : Margus Sakk See uurimistöö on on avaldatud autori teadmisel ja nõusolekul. Sisukord Sissejuhatus. 1.Esimesed arvutiviirused. 2.Interneti uss. 3.Good Times. 4.Viiruste klassifitseerimine neid iseloomustava "käitumise" järgi. 4.1. Spawning tüüpi viirus 4.2. Katalooge nakatav viirus (DIR II). 4.3. MBR- (Partitsiooni tabeli) viirus (Stoned). 4.4. Ülekirjutav viirus (Bad Brian). 4.5. Parasiitviirused. 4.6. Zaraza. 4.7. Shifting Objective. 4.8. *.BAK ja *.PAS failide viirus. 5. Viiruste klassifitseerimine nakatamiskiiruse järgi. 6. Arvutiviiruste "abi"tehnoloogiad 6.1. Stealth tehnoloogia. 6.2. Polümorfsus 6.3. Koodi pakkimine. 6.4. Ketta krüpteerimine. 6.5. "Antiviirus" viirus. Kokkuvõte. Summary. Kasutatud kirjandus. Lisa1. Kasulikke näpunäiteid viirustest hoidumiseks Käesolevas uurimustöös olen vaadelnud peaasjalikult personaalarvuti DOS keskkonna viiruseid kuna selles keskkonnas on minu arvutialased teadmised suurimad.
.......................................................................5 C2.1.5 Arvutivõrgu tugi..............................................................................................................5 C2.1.6 Operatsioonisüsteemide liigitus.................................................................................... 6 C2.1.7 Rakendusprogrammiliidese mõiste ................................................................................7 C2.1.8 Riistvara haldus tarkvara abil ......................................................................................... 8 C.2.2 ÜHEAEGSED- JA PARALLEELPROTSESSID ................................................................................. 9 C.2.2.1 Kopereeruvad protsessid .............................................................................................. 10 C2.2.2 Lõime mõiste ...............................................................................................................
Välkmälukiipe monteeritakse välkmälu kaartidesse. Viimaseid esineb mitmes eri vormingus, sh. täismõõduline PC-kaart (ATA PC Card), CompactFlash, SmartMedia jms. vormingud. On olemas kaht tüüpi välkmäluliideseid. Esimene on ATA-liides, millel on samasugune 512-baidine plokisuurus nagu standardsel kõvaketta sektoril. Teine on varasem lineaar-välkmälu, mida kasutatakse ka programmide täitmiseks otse kiibilt (XIP). See nõuab Flash Translation Layer (FTL) või Flash File System (FFS) tarkvara kasutamist, et välkmälu paistaks arvutile kõvakettana. Virtuaalmälu (Virtual Memory) mõned opsüsteemid (näit.MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmidkasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid
Kui lisate Windows XP-le tarkvaraprogramme, lisatakse menüüsse Start otseteed nende programmide avamiseks. Arvuti taaskäivitamine Klõpsake nuppu Start, käsku Sule arvuti ja valige Taaskäivita. Arvuti sulgemine See toiming suleb Windowsi ja te saate arvuti turvaliselt välja lülitada. Klõpsake nuppu Start, käsku Sule arvuti ja valige Sule arvuti. Programmid Programmid on tarkvaraüksused. Vastandina riistvarale, mis on arvuti füüsiline komponent, kujutab tarkvara endast arvuti käitatavaid käske. Tarkvara on näiteks e-posti programm Outlook Express. Menüüs Start on loetelu programmidest, mille hulgast saate valida. Teatud programmid on alati klõpsamiseks nähtaval. Teised vahetuvad arvuti kasutamise käigus ja kuvatakse programmid, mida kasutate kõige sagedamini. Ikoonid Väikesi pilte, mida näete töölaual, nimetatakse ikoonideks. Iga ikooni võite käsitleda pääsuna teie arvutisse salvestatud failide ja programmide juurde.
GSM mobiiltelefonisüsteemi kiirem versioon andmeedastuskiirusega kuni 384 kbit/s (EDGE on kolm korda kiirem kui GPRS), mis teeb mobiiltelefonide ja kaasaskantavate arvutite omanikele võimalikuks multimeedium- ja teiste lairiba rakenduste kasutamise. EDGE standard on üles ehitatud olemasolevale GSM standardile ning kasutab sedasama ajajaotusega hulgipöörduse (TDMA) kaadristruktuuri ja olemasolevaid GSM võrke. Ericsson väidab, et olemasolevaid GSM tugijaamu on võimalik tarkvara abil vajalikul viisil ümber häälestada. EDGE peaks turule tulema 2002.a. ja seda käsitletakse kui evolutsioonilist etappi teel UMTS (Universal Mobile Telecommunications Service) ehk kolmanda põlvkonna (3G) mobiilside standardi poole. Seepärast nimetatakse EDGE tehnoloogiat 2,5 põlvkonnatehnoloogiaks (siia kuuluvad ka GPRS ja CDMA 2000 ) 2004.a. juunis alustas EMT esimesena Eestis EDGE teenuse väljaarendamist. EDGE on tuntud ka nimetuse EGPRS (Enhanced GPRS) all. 3G Kolmas põlvkond
valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite
internetist, kui ühenduslülist nende vahel, tekkivad paratamatult turvalisus probleemid. Turvalisusprobleemide tekitajad võib laias laastus jagada kahte eraldi lõiku : 1. Kasutaja (nõrk parool, teadmatus, lohakus ) 2. Nõrk kaitse (ei ole kasutatud õigeid turvamismeetmeid) 3.1. Kasutaja Arvatakse, et arvutivõrkude turvalisus sõltub peamiselt headest programmidest. Tegelikkus on proosalisem. Arvutisüsteeme kaitsev tarkvara ei toimi samuti automaatselt, vaid jääb tööriistaks, mille efektiivsus sõltub eelkõige kasutajast. Kallid ja keerulised turvameetmed jäävad mõttetuks, kuni arvutikasutajad ei tea, mida nad teevad. Seda tõsiasja digitaalturvalisuses on suuremad Eesti firmad tänaseks juba teadvustanud, praktikasse juurutamine loomulikult võtab oma aja. Väiksemate ettevõtete eelis on taas kord kiirem reageerimisvõime, tihti järgnebki ohu mõistmisele selle kohene likvideerimine
turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cybernetica AS, Tallinn 2009 · Infosüsteemide turve 2: turbetehnoloogia. Vello Hanson, Ahto Buldas, Tarvi Martens, Helger Lipmaa, Arne Ansper, Viljar Tulit. Küberneetika AS, Tallinn 1998 · Security Engineering. Ross Anderson, Wiley 2001
annaabi.ee 
