Leidsid 12 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvuti küsimused kontrolltööks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
neti, internet, digitaalarkvaraurva, lubamine, järjehoidja, veebibrauser, blokeerimine, sõnastiku, meili, voip, domeen, veebileht, veebibrauserirükkimine, viirusulemüüri, kuvamine, spikri, otsingmootor, fraas, vorming, allalaadimine, kopeerimine, kanal, uudiste, saitööriistad, kliki, kirjade, edastada, andmepüük, aegunudurvaliseTeine levinud võrguarhitektuuri tüüp on võrdõigusvõrk (peer-to-peer network), kus kõigil arvutitel on ühesugused ülesanded. Mõlemat tüüpi võrkudel on omad eelised ja puudused. 1.3.1.3 Interneti olemus ja selle peamised kasutusalad. Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IPprotokolli. Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgumagistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983.a. ning seda kuupäeva loevad paljud Interneti sünnipäevaks. 1992.a
255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 2 Arvutivõrgud 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP numbrite täisklassid ja alamklassid Täisklassid Vanarahvas räägib, et esialgu ei osatud nii globaalset arvutite võrgutamist ette näha nagu seda on tänapäeval Internet. Seepärast jaotati IP numbrid kolme täisklassi A, B ja C vahel Diaposoonid Mask Seadmete hulk Võrkude hulk 29 A 0.0.0.0 126.255.255.255 255.0.0.0 2 126 16 6 8 14 B 128.0.0.0 191.255.255.255 255.255.0
.. · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cybernetica AS, Tallinn 2009 · Infosüsteemide turve 2: turbetehnoloogia. Vello Hanson, Ahto Buldas, Tarvi Martens, Helger Lipmaa, Arne Ansper, Viljar Tulit. Küberneetika AS, Tallinn 1998 · Security Engineering. Ross Anderson, Wiley 2001 · Practical UNIX & Internet Security. Simson Garfinkel, Gene Spafford. Second edition. O'Reilly 1996 (tasuta, aga vanavõitu) · Firewalls and Internet Security: Repelling the Wily Hacker. William R. Cheswick and Steven M. Bellovin. Addison-Wesley, 1994 (tasuta), 2011; http://www.wilyhacker.com/ · Secrets and Lies: Digital Security in a Networked World. Bruce Schneier. John Wiley & Sons 2000 1. Turvaeesmärgid · Käideldavus (availability) -- varad peavad olema kasutatavad, kõige raskemini tagatav.
90-ndate lõpp P2P, uued ja võimsad rakendused internetimaailmas, interneti turvalisus seatakse esimeseks, 50 miljonit hosti 2007 500 miljonit hosti, videokõned jms, P2P rakendused: BitTorrent (File sharing), Skype (VoIP), rakendused nagu YouTube jms, traadita ühenduse kiire areng 12. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt Laias laastus nõuavad rakendused võrkudelt kolme: 1)Usaldusväärne andmeedastus rakendused, mis on seotud elektroonse meili edastusega või failiedastusega nõuavad usaldusväärset andmeedastust, mis tähendab, et andmeid ei tohi kaotsi minna. Samal ajal kui mõned rakendused, mis on seotud näiteks filmi- või heliedastusega tolereerivad mingil määral andmete kaotsiminekut. Kui me võtame näiteks failiedastuse, siis sellel puhul ei pruugi andmete kaotsimineku puhul fail enam töötadagi, samal ajal kui muusika kuulamisel üle võrgu ei ole kahju nii suur kui üks sekund laulust kuulmata jääb. Sellepärast
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
Internetil ja e-turundusel on selle vestluse arendamisel oluline roll. E-turunduse ja e- kommunikatsiooni eesmärk on sama, mis traditsioonilisel turundusel ja kommunikatsioonil – pikaajaliste tulusate koostöö- ja kliendisuhete loomine ja hoidmine ning seeläbi ettevõtte eesmärkide saavutamine. Kui aga turunduskommunikatiivsed tegevused raadios, televisioonis, trükimeedias ja välipindadel on ühesuunalised, siis internet pakub oluliselt laiemaid võimalusi kahepoolseks kommunikatsiooniks ja seeläbi kliendi vajaduste mõistmiseks, kliendikeskse turundusstrateegia ja –plaani loomiseks, kliendisuhte ehitamiseks ja seeläbi ettevõttele kasu toomiseks. E-turundus on turunduse üks olulisemaid uuemaid trende ning antud töö keskendubki e- turundusele. E-turundust ja internetiturundust kasutatakse sageli sünonüümidena, e-turundust
samuti pole vaja öelda oma asukohta kataloogipuus. Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus (n.t. „331 Username OK“ või „452 Error writing file“). Faile saab arvutite vahel vahetada ka teisi protokolle (näit. HTTP) kasutades, kuid see on palju aeglasem. 15. Elektronpost, SMTP, MIME Elektronpost koosneb kolmest komponendist: meiliklient (user agent), meili server ja neid siduv SMTP. o User agent on rakendus, mille abil saab kasutaja lugeda ja saata kirju. o Meili server on server, kuhu talletatakse saabuvad ja väljaminevad kirjad. Igas meiliserveris on igal kasutajal on ruum, kuhu tulevad saabuvad ja väljaminevad kirjad, mida ta saab lugeda. o SMTP (Simple Mail Transfer Protocol, lihtne meiliedastusprotokoll) on rakenduskihi protokoll, mis sätestab kirjade saatmise ning kasutab TCP-d alusprotokollina.
- I accept the agreement>Next Paigaldamine soovitatavasse c:wamp kataloogi ja vajutame Next. Uues aknas saame lisada valikud, kui soovime käivitusikooni töölauale või kiirpääsuribale. Vajuta Next. Pärast vaevarikast Next nupule vajutamist antakse lõpuks võimalus tarkvara arvutisse paigaldada. Vajuta Install ja kannata kuni tarkvara on sinu arvutis. Paigaldamise käigus küsitakse sul vaikimisi veebilehitsejat, kui Internet Explorer sobib, siis vajuta lihtsalt Open. Edasi päritakse ka sinu emaili kohta, mis jäta nii nagu on ja tulemüüri reageerimisel luba serveril kasutada internetti. Edukast paigaldamisest annab märku aken, kus on võimalik pärast Finish vajutamist server koheselt käivitada - Launch WampServer 2 now. Aga mina eemaldan valiku ja käivitan serveri Start-menüüst. WampServer käivitamine ja haldamine Serveri käivitamiseks leia üles selle käivitamise ikoon ja lihtsalt kliki sellel
kirjad minema. Kui kirjad jõuavad serverisse, siis pannakse see ühendus kinni. Kui võrrelda HTTP-d SMTP-ga, siis SMTP on mõeldud selleks, et saata kirju ja faile, HTTP on aga selleks, et küsida faile. Kirjal on olemas päis (kellele, kelle käest, kirja teema) ja sisu (sõnad 7-bitilises ASCII koodis). Kui me tahame saada midagi muud peale teksti, siis 8-bitine kood tuleb teisendada 7-bitiliseks ASCII koodiks. Selleks on olemas täiendus MIME, mis võimaldab läbi meili saata ka muud informatsiooni kui tekst. Alguses toimub 8-bitise mitte ASCII koodi teisendamine 7-bitiseks ASCII koodiks ja pärast teisendatakse see tagasi 8- bitiliseks mitte ASCII koodiks. Tänu MIME-le saab saata läbi meili muusikat, pilte, videosid ja ka faile. Kui võrdleme HTTP-d ja meilindust, siis HTTP-s iga objekt saadetakse eraldi, meili juures pakitakse kirja sisse kõik asjad kokku ehk e-kiri võib koosneda mitmest osast. SMTP protokoll on selleks, et saata kirju. Kui saatja
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
