Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvuti emaplaadid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
protsessor, emaplaat, stand, emaplaadilesad, ketta, bios, emaplaati, kaarti, toiteploki, chipõhimälu, kaartideistik, kõvaketas, ühendamiseks, tehnoloogia, signaal, hiir, kontroller, scsi, seadet, liides, sonaersonaalarvuti, disk, seadmedrinter, sild, board, videokaartordid, siinid, toiteplokk, slimline, komplektid, uuendadaaigutusTapa Gümnaasium NIMI EMAPLAAT Referaat Juhendaja: JUHENDAJA Tapa 2011 MIS ON EMAPLAAT ? Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad
kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, Micro–ATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne.
jne). Emaplaadi komponendid Emaplaadilt võib leida järgmised komponendid: · Protsessoripesa Protsessoripesa asetseb harilikult emaplaadi servapoolses osas ning kujutab endast nelinurkset plastikpistikut paljude pisikeste augukestega protsessori jalgade jaoks. Number pesa nime järel on protsessori jalgade arv, mis sellesse pessa sobib. Pesa küljes on väike metallist või ka plastist hoob, mis tuleb protsessori sisestamiseks üles tõsta ning mille allasurumisel protsessor fikseeritakse kindlalt paika. Hoova ülestõstmisel vabanevad protsessori jalad ja teda on kerge pesast eemaldada, siit ka seda tüüpi pesade nimetus - ZIF (Zero Insertion Force). Emaplaadi komponendid · Mälupesad Tavaliselt on protsessori lähedal 24 pikka peenikest pesa, mis on mõeldud operatiivmälu (RAM) moodulite jaoks. Kaasajal on emaplaatidel kasutusel kolme erinevat tüüpi mälumooduleid. Vanematel, Pentium III, Celeron ja Athlon
seadmena põhiploki sees või väljaspool põhiplokki), kasutusala järgi (põhimälu, püsimälu, vahemälu, välismälu jne). Käesolevas peatükis vaatleme pooljuhtmälusid, mis asuvad protsessori sees, otse emaplaadil või mälumoodulis ning mida kasutatakse põhi-, püsi- või vahemäluna. 1.2 Põhimälu RAM Põhimäluks ehk operatiivmäluks (mõnikord ka süsteemimäluks) nimetatakse mälu, mida arvuti protsessor kasutab nii andmete kui ka programmide salvestamiseks ning kuhu saab kiiresti ja kergesti kirjutada ja kust saab ka sama kiiresti andmeid lugeda. Põhimälu on piisavalt suure mahuga (kaasajal 512M või rohkem). Põhimäluna kasutatakse dünaamilist muutmälu DRAM, mis on üks suvapöördusmälu RAM (random access memory) alaliike. Suvapöördusmälu tähendab, et selles mälus on võimalik igas mälupesas ligikaudu võrdse pöördusajaga
diskreetimissagedust 48 KHz. CD - 120 mm diameetriga läbipaistev polükarbonaatketas, mille ülemisele küljele on pressitud spiraalne soon ning piki soont jookseb salvestatud informatsioonile vastav reljeef. Dvd - digivideoketas, digitaalne universaalketas, DVD-ketas Uuemat tüüpi laserketas, mille diameeter on samuti 120 mm nagu tavalistel CD-del ja CD-ROM ketastel. Erinevalt tavalistest laserketastest saab DVD-ketta puhul salvestada ketta mõlemale poolele ja neil võib kummalgi poolel olla kaks kihti, mistõttu neile saab salvestada palju rohkem informatsiooni. Ühepoolne ühekihiline DVD mahutab 4,7 GB (gigabaiti) digitaalset informatsiooni, mis on piisav täispikkusega mängufilmi jaoks. ZIP - Vahetatav 3,5-tolline ketas mahtuvusega 100MB, 250MB või 750MB firmalt Iomega. Viimased tulid välja 2002.a. ja nende puhul on kasutusel USB ja FireWire liidesed. Nagu flopiketaste puhul, nii on ka erineva
arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne.
nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks. Kõik
Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tundma- õppimisel
Emaplaat Emaplaat on PCB plaat (Trükkplaat), mis on olemas suuremosa elektroonikas mingil kujul. Tema tööks on enda küljes hoiustada erinevaid komponente ning tagada nendevaheline suhtlus näiteks protsessori ja RAM-i vaheline andmeside. Nimi tuleneb sellest, et ta käitub seadmetes nagu kõikide komponentide emana. Erinevad komponendid, mis võivad olla kinnitatud/ühendatud emaplaadi külge on graafika kaart, protsessor, RAM, võrgu kaart, kõvaketas, toiteplokk ja nii edasi. Tähtis osa iga emaplaadi puhul on millist emaplaadi kiibistik. Tegemist on spetsiaalsete kiipidega emaplaadil, mis tagavad liidese protsessori ning erinevate siinide, ning sellekaudu erinevate komponentide vahel. Kiibistik paneb rangelt paika milliseid komponente ja lisaseadmeid on võimalik emaplaadi külge panna. Kiibistik mõjutab ka arvuti võimekust. Tavaliselt iga kiibistik on mõeldud mingi kindla protsessorite perekonna jaoks
Nendest 453 toimivad ja 9 on blokeeritud viimaseid kasutatakse selleks, et vältida Socket A eellase Socket 370 protssessorite panemist Socket A-sse. esisiini sagedused, mida Socket A toetab, on 133, 166 ja 200 MHz. Socket A-d sisaldavate arvutite koostamisel, teisaldamisel ja igapäevasel kasutamisel ei tohi ületada mehaanilise koormuse piire. Vastasel juhul protsessori nõelad koolduvad või murduvad ja protsessor muutub kasutuks. Protsessoripesa kannatab välja dünaamilise koormuse kuni 445 N ja staatilise koormuse kuni 133 N. Socket A on seetõttu väga habras, eriti võrreldes tema järglaseks oleva protsessoripesaga Socket 478, mis kannatas välja ligi poole rohkem. Socket A oli nii õrn, et paljud inimesed murdsid protsessori katki, kui püüdsid seda protsessoripesast eraldada. Tuleb siiski märkida, et neist juhtumitest paljudel oli kasutatud ebastandardset protsessorit või sertifitseerimata
tehnoloogia. SSE2 käsustik on esimene, mis kasutab 128-bitiseid registreid. AMD poolt kasutusel olevad multimeedialaiendused on 3DNow!, mis sisaldab MMX käske ja 3Dnow! Professional, mis sisaldab SSE käsustiku. Intel on üle minemas siiani kasutusel olnud 0,18 mikronit tootmistehnoloogialt 0,13 mikronit tehnoloogiale. Praegu on nii Celeron kui ka Pentium 4 protsessorid saadaval mõlemas tehnoloogias (vt. Tabel 1). Uues (0,13 mikronit) tehnoloogias toodetud Celeron protsessor sisaldab kaks korda rohkem vahemälu ja SSE multimeediakäsustiku toetuse. Uue tehnoloogia kasutamisega on vähenenud voolud ja pinged ning eralduv võimsus ja tulnud kasutusse uus korpuse tüüp - FC- PGA 2. Selle korpuse oluline detail on suur jahutusplaat, mis aitab saavutada paremat kontakti jahutusradiaatoriga. See jahutusplaat muudab korpuse kõrgemaks ja seetõttu ei ole üldjuhul ühilduvad vana ja uue korpuse jaoks mõeldud jahutusventilaatorid. Uutel
........................................10 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................................11 2 Haapsalu kutsehariduskeskus Andres Nurk Arvutiteenindus 08 Sissejuhatus Põhja- ja lõuna sild on lisa kiibistikud, mida protsessor kasutab teiste arvutis olevate seadmetega suhtlemiseks. Põhja sild on mõeldud suhtlemiseks kiiremate seadmetega. Ning lõuna sild on mõeldud suhtlemiseks aeglasemate arvuti komponentidega. Põhja- ja lõuna silla kiibistike jagamine kaheks on tavaline, kuigi on olukordi kus mõlemad kiibistikud on kombineeritud üheks sõlmeks. Iga kiip on loodud selleks, et täita kindel arv ülesandeid. 3
V: Muutmälu 6)Kas PATA liidese külge saab ühendada DVD-ROM'i? V: Õige 7)Mida tähendab inglise keeles lühend CPU? V: Central Processing Unit 8)Milline nimetatud mäludest on kiireim? V: Vahemälu 9)Millised nimetatud komponentidest on kasutusel (tavaliselt) nii laua kui ja laptop arvutites? V: DVD-lugeja/kirjutaja, CD-lugeja/kirjutaja, kõvaketas, toiteplokk/toiteadapter 3.test Protsessorid 1 1)Mis määrab ära, mitmebitise protsessoriga on meil tegemist? V: Mitme biti kaupa töötleb protsessor sisemiselt infot/andmeid, protsessori sisemiste registrite suurus 2)Kas protsessorite jõudlust saab korrektselt iseloomustada, võttes aluseks ainult protsessori taktsageduse? V: Vale 3)Kahe protsessori süsteemisiine saab omavahel võrrelda... V: taktsageduse järgi kui tegemist on sama tüübiliste protsessoritega, andmeedastus kiiruse järgi kui üks protsessor on jada ja teine paralleelsiiniga 4)Millised allpoolnimetatud ühikutest väljendavad protsessori siinide laiust? V: bit
Protsessorid 1 Küsimus 1 Firma Intel<--> protsessori 80286 andmesiin on... Õige vastus on: 16 bitine. Küsimus 2 Kas protsessorite jõudlust saab korrektselt iseloomustada, võttes aluseks ainult protsessori taktsageduse? Õige vastus on 'Vale'. Küsimus 3 Vali õiged väited Kahe protsessori süsteemisiine saab omavahel võrrelda... Õige vastus on: ...taktsageduse järgi kui tegemist on sama tüübiliste protsessoritega, ...andmeedastus kiiruse järgi kui üks protsessor on jada ja teine paralleelsiiniga. Küsimus 4 Milline oli esimene esimene täielikult 64-bitine (IA-64 tehnoloogia) protsessor? Õige vastus on: Intel Itanium. Küsimus 5 Mis määrab ära, mitmebitise protsessoriga on meil tegemist? Õige vastus on: Protsessori sisemiste registrite suurus, Mitme biti kaupa töötleb protsessor sisemiselt infot/andmeid. Küsimus 6 Hyper-Threading tehnoloogiat kasutaval protsessoril on:
Tarkvara - Arvutile antavad käsud. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Buudihaldur - Buudilaadur, mis võimaldab vastavalt kasutaja valikule käivitada arvutis erinevaid opsüsteeme (näit. Windows'i või Linux'it) Buutsektor - Opsüsteemi alglaadurit sisaldav kõvaketta sektor Buudilaadur - kõvakettal paiknev programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi.
ATX toiteplokk varustab emaplaati pideva 5 voldise pingega, isegi siis, kui arvuti on välja lülitatud, lubades sel viisil arvutit käivitada tarkvara abil iseseisvalt. Samuti on teistsugune jahutussüsteem, nimelt puhub ventilaator õhku otse protsessorile. Toiteplokk saadab enne käivitumist emaplaadile elektrilise signaali, saamaks kinnitust, et süsteemil on küllaldaselt energiat, et töötada korrektselt. Toiteploki tüübid AT AT toiteploki ühenduse emaplaadile koosnevad kahest osast, emaplaadil asub üks ühendus. Jälgida tuleb ühendusel, et mustad juhtmed jääksid kõrvuti. AT toiteplokk väljastab toitepingeid +12, 12, +5 ja 5 V ATX Vool läheb otse emaplaadile. Arvuti lülitub isevälja ATX toiteplokk väljastab toitepingeid +12, 12, +5, 5 ja 3,3 V BTX Balanced Technology eXtention Selle standardi variatsionid on picoBTX ja microBTX. Et asi segasem oleks,
Emaplaadid, mis millised ja miks : Emaplaat asub põhiplokis koos sellel asuvate seadmetega (protsessor, operatiivmälu, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade, kõvaketas, CD-seade jt). Emaplaat kujutab endast suurt plaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis paiknevad korpuses, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadil asuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Emaplaat on elektroonikaseadmetes, peamiselt arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Vahepeal kasutatakse emaplaadi kohta ka terminit mobo (tuleneb inglise keelsest terminist motherboard). Protsessorid,mis, miks, kuidas, ajalugu, tootjad, põlvkonnad INTEL vs AMD jne : Arvuti “südameks” on protsessor
Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. Emaplaat on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Muutmälu ehk operatiivmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu (ka: RAM (inglisekeelne lühend sõnadest random access memory) on digitaalseadmetel mälu, kust saab andmeid lugeda, kustutada ja kuhu saab andmeid juurde kirjutada
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond BIOS Referaat Koostaja: Tomas-Daniel Naanuri AT07 Juhendaja: Laido Valdvee Viljandi 2009 2 Mis on siis Bios? BIOS (Basic Input Output System) ehk põhiline sisend- ja väljundsüsteem. See on tarkvara, mis asub pisikeses kivis emaplaadil ja see on kõige esimene asi, mis arvutit käima pannes tööle hakkab. BIOS kuvab ekraanile esimesed kirjad, mis käivad tavaliselt selle kohta, milline protsessor arvutist leiti, mitu megabaiti mälu ja millised kõvakettad ja CD/DVD- seadmed tuvastati. BIOS hoolitseb selle eest, et kõik kiibid, kõvakettad, pordid ja protsessor koos töötaksid
PCI on 64bitine siin, kuigi teda kasutatakse tihti ka 32 bitise siinina. Taktsagedus on PCI siinil 33 või 66 MHz. 32bitise 33 MHz siini läbilaskevõime on 133 MBit/s. Kuigi PCI on Intel'i toode, pole ta seotud ühegi konkreetse mikroprotsessori tüübiga. 9. PCIE (x1) : on pesa kuhu ühendatakse videokaart, x1 andmeedastus kiiruseks on 250mb/s 10. Fan power port : on pesa emaplaadil, kuhu saab ühendada ventilaatori. 11. Cpu Slot : Pesa kuhu paigaldatakse protsessor. (Central Processing Unit) 12. VGA : Kuvarispetsifikatsioon personaalarvutitele firmalt IBM, mis muutus de facto standardiks. Tekstireziimis on VGA eraldusvõime 720 x 400 pikslit. Graafikareziimis on eraldusvõime kas 640 x 480 (16 värvi) või 320 x 200 (256 värvi). Värvide maksimaalne arv on 262144. Erinevalt varasematest personaalarvutite graafikastandarditest MDA, CGA ja EGA kasutab VGA kuvar mitte digitaalsignaale, vaid analoogsignaale
sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne. Arvuti tööks esmavajalikud siseseadmed on: protsessor, emaplaat, mälu, kõvaketas, graafikaart ja toiteplokk. Siseseadmed on paigutatud korpusesse. Enamik arvutite tavakasutajaid ei ole siseseadmeid kunagi näinud ja ei tunne nende funktsioone ning ülesandeid. Peamised siseseadmed on: protsessor, mälu, emaplaat, varundusseadmed, laienduskaardid ja toiteplokk. Protsessor Protsessor (CPU- central processing unit) on riistvarakomponent, mis suudab täita käske. Tavaliselt mõjutab see riistvarakomponent kõige rohkem arvuti jõudlust
Arvuti komponendid Alvar ja Tim-Jürgen 11.klass Arvuti komponendid 1. Emaplaat - trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. 2. Protsessor arvuti aju. Protsessori ülesandeks on täita käsud, töödelda kõik etteantud ülesanded läbi ning väljastada tulemused. 3. Kõvaketas on arvuti andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. 4. Arvuti mälu - on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid (RAM ja ROM). 5. Arvuti ventilaator arvuti jahutaja. 6
Arvuti komponendid Arvuti komponendid 1. Emaplaat - trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. 2. Protsessor arvuti aju. Protsessori ülesandeks on täita käsud, töödelda kõik etteantud ülesanded läbi ning väljastada tulemused. 3. Kõvaketas on arvuti andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. 4. Arvuti mälu - on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid (RAM ja ROM). 5. Arvuti ventilaator arvuti jahutaja. 6
Näiteks kontoriarvuti jaoks ei ole reeglina vaja võimsa protsessoriga, eriti suure muutmäluga ja graafikatööks mõeldud spetsiaalsete omadustega arvutit. Samas on loetletud omadused hädavajalikud graafikadisaineri arvutil. Ainult riistvarakomponentidest ei piisa, et panna arvuti teostama mingit ülesannet. Riistvarakomponendid paneb koos funktsioneerima programm ehk käskude jada, mis ütleb arvutile kuidas mingit ülesannet täita. Programm, mille käske arvuti protsessor mõistab, on arvutikeeles ühtede ja nullide jada ja selle abil toimub ka suhtlus erinevate arvutikomponentide vahel. Iga üksik element selles nullide või ühtede ahelas on väikseim infoühik ehk bitt. Bittide jada moodustab binaarkoodi ehk kahendkoodi, mis on kogu arvutiteooria aluseks ja mille unepealt tundmine on igale IT spetsialistile oluline kirjaoskus. Konkreetsete sõnumite moodustamiseks on kahendkoodis kasutusel infoühik bait, mis omakorda koosneb kaheksast bitist
Milline nimetatutest on patareitoitega muutmälu? CMOS Mida tähendab inglise keeles lühend CPU? Central Processing Unit Mis aastal hakati tootma esimest PC-tüüpi arvutit? Aastal 1981 Milline nimetatud mäludest on kiireim? Vahemälu Mida tähendab inglise keeles lühend PC? Personal computer Millised nimetatud komponentidest on kasutusel ainult laptop arvutites (tavaliselt)? Aku, Mini PCI liides Mis operatsioonisüsteemi kasutas esimesena PC-tüüpi arvuti? MS-DOS Mis on CPU? Protsessor Mida tähendab inglise keeles lühend RAM? Random access memory Milline nimetatud mäludest on kiireim? Vahemälu Mis on RAM? Muutmälu Millised nimetatud komponentidest on kasutusel (tavaliselt) nii laua kui ka laptop arvutites? CD-lugeja/kirjutaja, kõvaketas Toiteplokk/toiteadapter DVD.lugeja/kirjutaja Kas SATA liidese külge saab ühendada (mõne) kõvaketta? Jah Mida tähendab inglise keeles lühend ROM? Read only memory
Firma informatsioon ASUSTeK Computer Inc on rahvusvaheline firma, mille peakorter asub Taipeis, Taiwanis. Asus toodab emaplaate, lauaarvuteid, sülearvuteid, monitore, taskuarvuteid, mobiiltelefone, GPS seadmeid jms. Asus toodab komponente ka teistele suurtele firmadele nagu Dell, Falcon, Northwest, Hewlett-Packpard, Apple Inc., Sony, Alienware. Asus on London Stock Exchange väärtpaberibörsil ja ka Taiwan Stock Exchange väärtpaberibörsil. Wall Street Journal Asia asetas Asuse klienditeeninduse ja tootekvaliteedi poolest esimesele kohale. Asuse võidu võtmeks turul on kiirus, tugiteenused ja tootehind. Asus kombineeris neid omadusi mitmeid aastaid oma eesmärkidega. Tänu sellele saavutas suure edumaa toodete disainis, tehnoloogias, kvaliteedis ja hinna-kvaliteedi suhtes võrreldes konkurentidega. 2009. aastal olid Asuse tootmisvabrikud järgmistes asukohtades: Taiwan (Gueishan, Lujhu, Nankah, Tapei) Mehhiko (Juarez) Tsehhi (Ostrava) Hiina (Suzhou) As
1. ARVUTI KOMPONENDID JA NENDE OMAVAHELINE ÜHENDAMINE 1.1. Emaplaat · Mis protsessorit sa kavatsed kasutada? Sellest sõltub ka emaplaadi valik, sest CPU ja emaplaat peaksid omavahel ka ühilduma. · Mälud - tee kindlaks, et su emaplaat toetab piisavalt mälu. · Valida tuleks ka selle järgi, et mis pesad emaplaadil on (DDR2 või DDR3 jne) ja ka seda, et neid oleks piisavalt 1.2. Protsessor Vali protsessor vastavalt sellele, mida sa arvutiga tegema hakkad. Kui arvuti läheb n.ö. kontoriarvutiks ja peamiselt tegeletakse sellega kirjutamisega siis kärab ka Intel'i Celeron'i seeria, aga kui sa kavatsed tegeleda ka mängimisega tuleks valida midagi võimsamat. Üldiselt tuleks lugeda arvustusi ja siis selle põhjal valida endale jõukohane protsessor. (PS! Tähele tuleb panna ka seda, et mis socket'isse protsessor läheb!) 1.3. Graafikaart
Veel kuuluvad asja juurde draiver programmijupp, mis kuvariistvara operatsioonisüsteemile vastuvõetavaks kirjeldab ning ka arvutisüsteemi muud osad: protsessor, emaplaadi kiibikomplekt, siini tüüp ja kiirus ning loomulikult kuvar ise. Igaüks neist komponentidest avaldab omamoodi mõju kogu kuvasüsteemi töökiirusele ja muudele omadustele. Kiirendi (accelerator) Algselt tegelesid kuvaadapterid ainult lihtsa teisendamisega protsessori väljundi ja kuvari sisendi vahel ning protsessor pidi ise hoolitsema selle eest, mida ja kuidas ekraanil näidata. Tekstipõhise ekraani puhul näiteks DOSis kõlbas niisugune tööjaotus hästi. Graafiliste kasutajaliideste tulekul aga selgus järsku, et ekraanil oleva info hulk käis protsessoril täiesti üle jõu suurem osa tema ajast kuluski akende joonistamiseks. Appi tulid riistvaratootjad, kes hakkasid arvutile lisama veidi targemaid, kiirendiga kuvaadaptereid. Nende tarkus seisneb võimes kuvaelemente
..............6 Erinevad sätted ja valikud....................................................................................................7 ..............................................................................................................................................9 Kokkuvõte..........................................................................................................................10 BIOS on just kui arvuti aju, mis juhendab arvuti erinevate osade koostööd. BIOS peab olema igas arvutis, sest ilma temata ei saa raali üldse tööle panna. BIOS säilitab endas informatsiooni kõikidest arvuti sisemistest ja välimistest seadmetest ning informatsiooni kompuutri kellaaja, kuupäeva, kõvaketta detailse kirjelduse kohta. .................................10 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 11
· Pildimälu (frame buffer)- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; · Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Veel kuuluvad asja juurde draiver- programmijupp, mis kuvariistvara operatsioonisüsteemile vastuvõetavaks kirjeldab- ning ka arvutisüsteemi muud osad: protsessor, emaplaadi kiibikomplekt, siini tüüp ja kiirus ning loomulikult kuvar ise. Igaüks neist komponentidest avaldab omamoodi mõju kogu kuvasüsteemi töökiirusele ja muudele omadustele. Kiirendi (accelerator) Algselt tegelesid kuvaadapterid ainult lihtsa teisendamisega protsessori väljundi ja kuvari sisendi vahel ning protsessor pidi ise hoolitsema selle eest, mida ja kuidas ekraanil näidata. Tekstipõhise ekraani puhul näiteks DOS-is kõlbas niisugune tööjaotus hästi
Enamiku riistvarakomponentide sisse on paigaldatud väike mälu, mis sisaldab riistvara tasandil tööks vajalikke juhiseid, mis enamasti ei ole muudetavad ega juurdepääsetavad.Suuremate riistvarakomponentide tõrkevabaks tööks on vajalik operatsioonisüsteemi tasandil töötav seadmedraiver, mis valmistatakse samuti koos selle komponendiga ja paigaldatakse arvuti kõvakettale. Riistvara komponendid · Emaplaat · Protsessor · Mälu · Videokaart · Kõvaketas · CD-ROM, DVD-ROM( või mõni muu seade-laserketas ) · Disketiseade · Helikaart · Võrgukaart · Modem · Toiteplokk · Korpus · Kuvar ehk monitor · Klaviatuur · Hiir · Printer · Veebikaamera · Skanner · Kõlarid Emaplaat (http://home.tkug.tartu
· Pildimälu- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; · Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Veel kuuluvad asja juurde draiver- programmijupp, mis kuvariistvara operatsioonisüsteemile vastuvõetavaks kirjeldab- ning ka arvutisüsteemi muud osad: protsessor, emaplaadi kiibikomplekt, siini tüüp ja kiirus ning loomulikult kuvar ise. Igaüks neist komponentidest avaldab omamoodi mõju kogu kuvasüsteemi töökiirusele ja muudele omadustele. Kiirendi Algselt tegelesid kuvaadapterid ainult lihtsa teisendamisega protsessori väljundi ja kuvari sisendi vahel ning protsessor pidi ise hoolitsema selle eest, mida ja kuidas ekraanil näidata. Tekstipõhise ekraani puhul näiteks DOS-is kõlbas niisugune tööjaotus hästi. Graafiliste
● väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). Emaplaat (motherboard) on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükiplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Protsessor (Central Processing Unit – CPU) on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. ● Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer. Taimeri iga signaali (inglise keeles tick) ajal täidab protsessor instruktsioone ● 1 MHz tähendab umbes 1 miljon elementaarkäsku sekundis. Mida suurem on taktsagedus seda kiiremini reeglina protsessor ja seega ka arvuti töötab. Sõnapikkuse all mõeldakse protsessorite sisemiste tööregistrite (üldregistrite) pikkust. 8- ja 16-bitiste protsessorite aeg möödas, kasutatakse 32- ja 64-bitiseid protsessoreid. ● 8- ja 16-bitiste protsessorite aeg möödas, kasutatakse 32- ja 64-bitiseid protsessoreid.
annaabi.ee 
