Lasnamäe Üldgümnaasium Referaat Artur Alliksaar Henri Muldre XII klass Tallinn 2012 Sissejuhatus: 1)Fakte eluloost 2)Loomingu üldiseloomustus 3)Luulekogu analüüs/parimad luuletused 4)Portree 5)Kasutatud kirjandus 1) Artur Alliksaar (kuni 1936 Artur Alnek; 15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. Ta õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ning seejärel aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. 1941 astus vabatahtlikuna Eesti 182.~julgestusgruppi. 19431944 teenis ta Relva-SSis. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine
luulet.Alliteratsioonide ja assonantside rohke kasutamine lähendas seda luulet teisest küljest ka regivärsile. Alliksaar tegi tegi karmilt vahet piinlikult isikliku ja põnevalt isikupärase vahel. Lõpetuseks Teised peavad Alliksaart sürrealismi viljelejaks ,kuna ta oli olemuselt ja välimuselt seda tüüpi. Alliksaar ise pidas ennast eelkõige „naljameheks.“ Alliksaar rõhutas : esiteks – et luule peab olema konkreetne Teiseks- luuletuses,ühes konkreetses luuletuses,tohiks tegelda vaid ühe probleemiga ja selleks kasutada vaid omavahel loomulikult sobituvat.Ehk kirjeldades tormi merel, tuleb rääkida tormist,tuulest,lainest,paadist,aurikust ja purjekast. Alliksaar oli peaaegu alati väga elevas meeleolus.Ta otsis kõikjalt paradokse – nii luulest,filosoofiast kui ka olmest. Mitte üks põprm ei sallinud ta luules halinat ja lalinat ,oma isiklike tunnete mõõdutundetud eksponeerimist ja paisutamist.
Artur Alliksaar Liis Lippus, Marit Raud, Silja Hallik, Maris Nikopensius 2008 Elulugu Sündis 15. 04. 1923. a. Tartus. Alates 1937 õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õigusteadust (19411942). 1943 värvati sõjaväkke, kust ta põgenes. 19441949 töötas ENSV Raudteevalitsuses. 1949 arreteeriti süüdistatuna ametiseisundi kuritarvitamises. 1954 lisandus süüdistus kodumaa reetmise eest. 19491957 oli sundasumisel Siberis, oli vangis Narvas ja Mordvas. 19571958 elas Vologda oblastis. 1958 tuli loata Tartusse, kus töötas juhutöödel. Maja, kus poeet elas põles
olemata olla" "Luule" 1976 "Päikesepillaja" 1997 "Väike luuleraamat - 1984 Artur Alliksaar" "Alliksaar armastusest" 2002 Aeg. Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. 5. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu
Artur Alliksaar Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 Elulugu Artur Aliksaar elas aastatel 1923-1966. Alliksaare elulugu on korralikult uurimata. Õppis Hugo Treffneri Gümnsaasiumis kuni 1940 aastani ja Tartu Ülikoolis õigusteadust aastetel 1941-1942. Edasi astus ta vabatahlikuna Eesti julgestusgruppi ning siis mobiliseeriti ta saksa sõjaväkke ja teenis 1943-1944 Relva-SSis. Seal kirjutas ta oma esimesed luuletused: ,,Postimehes", ,,Koidulauluku mälestuseks". Edasine info puudub, kuid on teada, et peale sõda kui sakslased olid Eestist lahkunud, jäi ta Eestimaale.
Artur Alliksaar Diaana kirka Sinimäe Põhikool Elukäik • Artur Alliksaar sündis Tartus 15.aprillil 1923 ning suri 12.augustil 1966 Tartus.(suri vähki) • Ta pärisnimi oli Artur Alnek. • Oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. • Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust(1941-1942) • 1943.a. Mobilisseriti ta Saksa sõjaväkke, sel ajal ta avaldas ka enda esimesed luuletused:“Postimehes“,“Koidulauliku mälestuseks“ ja mõned tekstid rindlehes. • Tema looming on kõlarikkas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega • Artur Alliksaart vangistati 1949, teda süüdistati ametiseisundi kuritarvitamises. Alul ta istus
Artur Alliksaar ( 1923-1966 ) Elukäik · Ta sündis Tartus, · Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis 1940 aastani ja Tartu ülikoolis õigusteadust (19411942). · 1941 astus vabatahtlikuna 182. Eesti julgestusgruppi. · Ta mobiliseeriti 1943. aastal Saksa sõjaväkke. Sel ajal avaldas ta ka oma esimesed luuletused: "Postimehes" , "Koidulauliku mälestuseks" ja mõned tekstid rindlehes
Artur Alliksaar Koostajad: Ann Suurhans Sandra Pilter Faktid • Eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. • Loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. • Tema looming on kõnekas, sõnaleidlik, sageli metafoorne. Elulugu • Sündis 15.10. 1923 Tartus rauteelase pojana • Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust (1941–1942). • 1941 astus vabatahtlikuna 182. Eesti julgestusgruppi. • 1943–1944 teenis ta Relva-SSis. • 1944–1949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. • 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. • Aastatel 1949–1957 oli sundasumisel. • Oli vangis Narvas ja Mordvas. • Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958.
Iseloomulikeks tunnusteks võib lugeda ka traditsioonide hülgamist suuremas osas luuletustes, tehes seega olulisi ja kardinaalseid uuendusi, olles sellega isegi keeleuuendajaks peetud. Luuletaja on kuulus ka oma eripäraste keelemänguliste luuletuste poolest, mis sisaldavad mõnikord täiesti meelevaldseid sõnaühendeid ning lauseid, aga see-eest kõlavad need mõjuvalt. 3 1. ELULUGU Artur Alliksaar sündis 15. aprillil 1923. aastal raudteelase perekonnas Tartus. Hariduse on kirjanik saanud Hugo Treffneri Gümnaasiumist, kust sai alguse huvi luule vastu, ning Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast (õpingud jäid pooleli). Tema esimene trükis avaldatud luuletus ilmus 1943. aasta detsembris ajalehes „Postimees“. Luuletus „Kirjaneitsi mälestuseks“ oli pühendatud Lydia Koidula 100. sünniaastapäevale. Paraku poeedi eluajal nägi tema looming trükivalgust äärmiselt vähe. Debüüt toimus alles 1966
Alliksaare loomingus eristuvad selgelt kaks järku, mille murdekoht läheb 1950- ja 1960-ndate vahelt. Alliksaar kirjutas väljapeetud keeles ja reeglipärases vormis ülevaid luuletusi. Tähtsaim looming oli "Olematus võiks ju olemata olla". Varem oli talle luule keel õilsate eesmäärkide elluviimis vahend , hiljem sai sellest eesmärk omaette. Alliksaar oli esimene avangardne modernist sõjajärgses kodumaises kirjanduses. Mulle meeldib Alliksaare loomingust väga luuletus ,,Õhtu rand". Luuletuses räägin ta vist õnnetust armastusest ning valust mis sellega kaasnevad. Ta soovib vaid oma kallimat enda kõrvale . mellte segaduses ja vihas soovib ta leida tee põrgusse, kus mina tema ta luuletust lugedes juba leidsin. Veel on hea tema luuletustest ,,Aeg". Lõik luuletusest ,,Ei ole paremaid, halvemaid aegu, on ainult hetk milles viibime praegu." Talveidüll Taevas - õrnpuhas türkiis hangede roosal kristallil. Oma taiduriulmas on talvelgi hallil ja vaid hingega tabatav on nende viis
paljude noorte iidolit, poliitilist sisepagulast-, kelle elu ja eluloo ümber liiguvad tänaseni müüdid. Ei ole paremaid, halvemaid aegu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Säilib, mis sattunud hetkede uttu. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole süngeid ei naljakaid aegu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Elul on tung kanda edasi elu, Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Parajal määral saab elu meilt lõivuks.
Artur Alliksaare luule. Artur Alliksaar (15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. Olematus võiks ju olemata olla (1966 LR) Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju,
Pea seda silmas. ○ „Mees, kes teadis ussisõnu“. Artur Alliksaar Ei ole paremaid, halvemaid aegu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Elul on tung kanda edasi elu, Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu
Hukkus 1942. a lennuõnnetuses. Ilja Ilf (kodanikunimi Failzenberg) oli juudisoost. Suri 1937. a tuberkuloosi. Kirjutasid oma teosed koos. Nende ühistöö kuulsaim teos "Kaksteist tooli" (1928) valmis raudteelaste ajalehe Gudok (Vedurivile) toimetuses, kus 1920. aastatel töötas seltskond noori ajakirjanikke, hilisemaid kuulsaid kirjanikke: Mihhail Bulgakov, Ilja Ilf, Konstantin Paustovski, Valentin Katajev. "Kuldvasikas" ilmus 1931. aastal. ,,Kaheteistkümne tooli" tegevus toimub nepiaegsel, ,,Kuldvasikal omakorda" 1930. aastate Venemaal. ,,Kaheteistkümne tooli" tegevus saab alguse sellest, kui perekonnaseisuametnik Ippoliti ämm teatab surres, et peitis oma briljandid ühe sisse kaheteistkümnest toolist, mis oli perekonna kui endiste aadlike käest Nõukogude võimu tulles rekvireeritud ja mida ainult orderite alusel väljastati. Ippolit
ja eksperimentaalsuse vahel. Tasakaalupunkt ka kas või ruumilise liikumise mõttes. Raamat, kus ta üheks hetkeks oleks kuhugi nagu kohale jõudnud. Kohalolu on traagiline kohalolu, traagika juures kohutvad isiklik plaan ja üldisem. Rahvusmüütidega seotud traagika mängib rolli. Väga isiklik raamat suures osas. Nt ema hukkumisest luuletus "Ema mälestuseks" (?) mõjutab kirjutamisviisi. Isiklik traagika ema kaotusega suuresti seotud. Ka lahkumine esimesest naisest. Talvine maastik ema luuletuses lõppeb tekst kiviste lumelademetega. Talvemotiivistik läbib raamatut. Tagantjärgi arusaadav, et on talve ja traagilisi meeleolusid silmas pidades luuletused valinud. Suvised tekstid välja jätnud, ilmuvad hiljem. Meie-tunne otsest rahvuslikku seost v viidet ei anna, teistel luuletustel on seda küll. Raamatus võiks öelda, et on domineerimas stiil nagu emaluuletuses. Teatav vabadus värsitehnikas, rütmiimpulss ilmne. Konflikt klassikalise laadiga.
Raha oli mõnevõrra vähe, vanemad said soode ja rabade vahele kehva talukoha. Perre sündis 12 last, 10 kasvas suureks. Majanduslikud võimalused olid üsna kesised ja piiratud. See mõjutas ka Tammsaare hariduskäiku. Oli 8aastane, kui kooli viidi. Sarnaselt Indrekule pidi kõigepealt vallakirjutajana leiba teenima ja vanemaid aitama. Kui ta 1898. aastal lõpuks gümnaasiumisse jõudis, siis väga valikuid ei olnud. Vanusepiir oli ja sai õpinguid jätkata vaid Hugo Treffneri eragümnaasiumis. Ka Anton pidi tegema abitöid, et tasuda õpingute eest. Sel ajal alustas ka om akirjanduslikku tege vust. Ajalehes ilmusid ,,Kaks paari ja üks ainus" ning ,,Vanad ja noored" Ta oli 25aastane, kui sooritas gümnaasiumi küpsuseksamid Narvas. Lõpetas teatud mööndusega, kuna vanad keeled (ladina ja kreeka keel) ei vastanud nõudmistele ning nende eest ta lõputunnistust ei saanud. Tal õnnestus tööd saada Tallinnas ajalehe Teataja toimetuses
laenas rahagi. Käib V-M-s 2 a-t, siis 2 a-t vahet. Tal polnud rha isegi kohale sõita, saatis J. Tammele kirja, et tervis olnud nõrk, maj.-lik seis kehv. Võetakse uuesti vastu, 1897 lõpetas V-M kooli (oli oma klassivendadest vanem). Pärast seda periood, kus Tms ei hellita lootusi gümn-i minna (raha pole -> peaks minema tasulisse eragümn-i <- liiga vana). Sel jal kirjutanud luuletuse "Minu kodu", et ei saa Trt-sse minna. 1898 läks Tms siiski Trt-sse Treffneri gümn-i, "ühe omakandi naabrimehe kaerakoorma otsas, kaasas leivakott, hädvajalikud hilbud ja 50 rbl". Treffnerist saadeti tagasi: liiga vana, vähe raha. II kord läheb see naabrimees ise kaasa, Treffner käsib III korda tagasi tulla. III korda läks Tms üksi: 50 rbl poolaastamaks + vajalikud tööd (koristas, kattis lauda jne). Tms-l hirm, et jääb linnakoolis hätta. Tglt ta tase kõikus, sest keskendus ainetele, mis teda huvitasid. Pidev
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
