12 Armeeritud seinad Üldiselt Hoonete ehitamisel kasutatakse tavaliselt nii armeerimata kui armeeritud seinu, hoone ulatuses esineb mõlemaid variante. Selguse mõttes on antud juhendis need lahendused üksteisest eraldatud. Seinte armeerimisel võib eristada kahte lahendust - nn müüritise kui materjali tugevdamist ja uute konstruktsiooni elementide loomist müüritisest armatuuri abil. Müüritise tugevdamine toimub põhiliselt müüritise võrkudega armeerimise teel, kus müüritise täiendav tugevus saavutatakse ruumilise pingeolukorra loomisega täiskividest müüritises võrkude abil. Võrgud pannakse horisontaalvuukidesse ja ühe võrguga tugevdatav ala haarab teatava hulga kiviridasid võrgu all ja peal. Müüritise arvutuslikul tugevdamisel on see ridade arv määratud, samuti on määratud võrgu silm ja traadi läbimõõt. Kasutatakse ka nn konstruktiivset armeerimist, kus võrgud pannakse vastavalt väljakujunenud praktikale
Põrandad kasutatakse eluruumipõrandad C20/25 vajumisklass S4, tööstuspõrandad C25/30 vajumisklass S4, eriti suurt koormust taluvad põrandad C30/37 vajumisklass S4 Vahelaed kasutatakse C25/30 või C30/37 vajumisklass S3 Seinavalu kasutatakse C20/25, C25/30 või ka C30/37 vajumisklass S3 Trepid kasutatakse C25/30 või C30/37, kui on kinnine saaling siis vajumisklass S3, lahtise raketis puhul vajumisklass S2 Betoneerimisel ei tohi kindlasti unustada betooni armeerimise vajalikkust. Betooni koguse mõõtmiselt/arvutamisel tuleb kindlasti meeles pidada: Põranda ebatasasused, kallakud raskendavad vajamineva betoonikoguse täpset kalkuleerimist (nt põranda suurus 10m2; raketise sügavus on äärtest 10cm, kuid ca pool põrandat on sügavusega 12cm, siis arvutusviga on juba 0,2m3) Valu aluspinna võimalikud erisused (nt killustiku põhjal imbub arvestatav kogus betooni killustiku vahele, penoplast vajub surve all)
Põrandad kasutatakse eluruumipõrandad C20/25 vajumisklass S4, tööstuspõrandad C25/30 vajumisklass S4, eriti suurt koormust taluvad põrandad C30/37 vajumisklass S4 Vahelaed kasutatakse C25/30 või C30/37 vajumisklass S3 Seinavalu kasutatakse C20/25, C25/30 või ka C30/37 vajumisklass S3 Trepid kasutatakse C25/30 või C30/37, kui on kinnine saaling siis vajumisklass S3, lahtise raketis puhul vajumisklass S2 Betoneerimisel ei tohi kindlasti unustada betooni armeerimise vajalikkust. Betooni koguse mõõtmiselt/arvutamisel tuleb kindlasti meeles pidada: Põranda ebatasasused, kallakud raskendavad vajamineva betoonikoguse täpset kalkuleerimist (nt põranda suurus 10m2; raketise sügavus on äärtest 10cm, kuid ca pool põrandat on sügavusega 12cm, siis arvutusviga on juba 0,2m3) Valu aluspinna võimalikud erisused (nt killustiku põhjal imbub arvestatav kogus betooni killustiku vahele, penoplast vajub surve all)
KORDAMISKÜSIMUSED AINEST ,,Komposiitmaterjalid" MTM 0050 1. Millised on põhilised armeerimise skeemid, esitage need graafiliselt. A- pidevarmeerimine; B- diskreetne armeerimine; C- dispersioonarmeerimine; D- kihtarmeerimine 2. Kuidas sõltuvad teineteisest KM armeerimise suund ja järgmised omadused: elastsusmoodul, tõmbetugevus, survetugevus, soojuspaisumine? KM kiudude põhilisteks töökarakteristikuteks on nende tugevus, jäikus ja sitkus. 3. Nimetage olulisemad meetodid niitkristallide kasvatamiseks. *Kristallide kasvatamine pindest; *Kiudude kasvatamine elektriväljas; *Aurusadestamine gaasifaasist 4. Kas niitkristalli kasvamisel pindest toimub materjali sadestumine kristalli tipus või kristall kasvab altpoolt?
koormatud, toimub kiu purunemine ja see määrabki komposiidi tugevuse.Saab kasutada ROM-i. Teise variandi puhul ei ületata kriitilist tõmbetugevust ja kiud tõmmatakse lihtsalt maatriksist välja. Kriitiline pikkus kasvab faasidevahelise sideme nõrgenemisel. Kiudude läbimõõdu ja nende tugevuse kasvamisel. Põhimõtteliselt on vaja vist pikemaid kuide kui läbimõõt kasvab või faasid on nõrgad ja purunevad. Armeerimise mõju suurendamiseks on vaja, et armatuuri maht ja kriitline maht oleksid väikesed. Survele alludes toimub kaks erinevat purunemismehhanismi. Esimese korral kaotavad kõrvuti asetsevad kiud püsivuse ja tõmbepingete tõttu 6 TL toimub risti kiu teljele purunemine. Toimub vähese armatuuri sisalduse korral. Teisel juhul puruneb maatriksi materjal nihkepingete tõttu. Juhtub suure
Vundamendid soojustatakse väljast 100 mm polüstüreen plaadiga ja kaetakse hüdroisolatsioonvõõbaga. 1.3.2. Seinad, karkassielemendid, vaheseinad. Kandvad välisseinad laotakse 200 mm fibo kergplokkidest. Soojustuseks on 150 mm vahtpolüstüroolplaat, mis on kaetud mineraalkrohviga raabitsvõrgul. Esimese korruse vaheseinad laotakse 100 mm fibo kergplokkidest. Kõik fibo kergplokkidest seinad armeerida fibo bi-armatuuriga, siseseinad siduda välisseintega müüriseotise ja armeerimise teel. Kandvates seintes kasutada E-Betoonelemendi kandvaid silluseid, sillustele valada otste alla betoonpadjad. Mittekandvates seintes võib kasutada fibo silluseid, jälgides täpselt tootja paigaldusjuhiseid. Teise korruse vaheseinad on 42 mm metallkarkass-seinad kivi- või klaasvill heliisolatsiooniga, kaetud kahekordse kipsplaadiga ja tapetseeritud või värvitud. Niisketes ruumides on siseviimistluseks keraamiline seinaplaat.
(nakke tõttu). Sellised tõmbepinged põhjustavad kõigepealt vertikaalsetes vuukides nakke lõhkumise kivi ja segu vahel ning seejärel vertikaalse vuugi laienemise. Nii et vertikaalse deformatsiooniga kaasneb müüritises horisontaalne deformatsioon. Nüüd hoiab müüritist koos vaid sidekivi. Survepingete suurenedes (ja sidekivis tõmbepingete suurenedes) puruneb ka sidekivi. Põikvõrkudega armeeritud müüritise arvutuslik survetugevus. Armeerimise võimsus määratakse teguriga, mis näitab kui palju on töötavat rauda %-des müüritise ruumiühiku kohta Kuidas horisontaalsed võrgud (põikvõrgud) tugevdavad müüritist? Võrk pannakse mördivuuki eesmärgiga takistada müüritises horisontaalseid külgdeformatsioone. Müüri koormamisel saavad külgdeformatsioonid tekkida ainult müüriga ristsuunas, pikisuunas on sümmeetria tõttu deformatsioonid takistatud. Juhtuvalt nimetatud
Tõmbepinged võivad tekkida ekstsentrilisest koormusest (ekstsentrilisuse võivad põhjustada ekstsentriliselt rakenduv vertikaalne koormus ja horisontaalne koormus tuulekoormus, mullasurve keldriseinale). Tõmbepinged tuleb müüritises vastu võtta armatuuriga. Pikiarmatuuri võib paigutada müüritise sisse (armeeritud südamik) või välispinnale, kattes ta mördikihiga või betoonkihiga. Tõmbepingete olemasolul tuleks eelistada välimist armeerimist (ka tööde teostamine on välise armeerimise korral lihtsam), kuid alati pole see võimalik (liiga kõrge temperatuuriga, materjalile agressiivne keskkond jm.). Pikiarmeerimist võib kasutada ka tsentrilisel survel saledate elementide puhul (kasutatakse põhiliselt armeeritud südamikku), kui põikarmeerimine ei anna tulemusi. Sisemise armeerimise korral peab ristlõike kõrgus olema vähemalt 51 cm, sest vardad asetatakse vähemalt ½ tellise kaugusele välisäärest 6. MÜÜRITISE TUGEVUSARVUTUSED.
elamuehituses – pereelamud, ühiskondlike hoonete kui ka tööstushoonete ehituses. Aeroci peamisteks lähteaineteks on tsement, liiv, lubi ja vesi. Aeroc on hingav materjal, mida võib nimetada puidu omadustega kiviks, ta ei sisalda tervisele kahjulikke aineid ja Aeroci-ehitistes on inimsõbralik mikrokliima. Aeroc-tooted valmistatakse valumassi aurutades kõrge surve ja temperatuuri all. Materjali tihedus kuivas olekus on 300 kuni 600 kg/m3. Armeerimist vajavatel juhtudel on armeerimise miinimumnõue täidetud kui 375 mm, 300 mm ja 250 mm paksuses seinas paigaldatakse igasse neljandasse vuuki kaks armatuurvarrast ning 200 mm ja 150 mm paksuses seinas üks varras Ø 8 mm. Armatuuri ei saa panna silluste pealispinda, kuna soonte freesimine sillustesse on keelatud. Deformatsioonivuukides tuleb armatuur katkestada. Uue võimalusena seinte armeerimisel kasutatakse Murfor armatuuri. See armatuur leiab järjest laialdasemat kasutamist just tänu paigalduse lihtsusele
fassaadi kõrguses. Ülekate naaberpaaniga peab olema ca 10 cm. Kui see mingil põhjusel on vajalik, tuleb katkestada nii, et viimase paani serv jääb ilma pahtlita ca 10 cm ulatuses. Tööde jätkamisel tehakse sinna järgmise paaniga korrektne ülekate ühes pahtlikihis. Võrgu värv ei tohi olla valmis armeeringust näha, võrgu faktuur võib olla märgata. Võrk ei tohi kuskilt lokkida, katki , voltis või kortsus olla. Ei ole soovitav tekitada neljakordset võrgukihti. Armeerimise all mõeldakse pinna pahteldamist ning alles värskesse pahtlikihisse klaaskiudvõrgu paigaldamist. Pahtli nakketugevus soojustusplaadiga peab peale kuivamist olema märgmenetlusega kontrollides min 0,03 N/mm2. Pahtel võib olla nii mineraalne kui polümeerne. Polümeerne pahtel on elastsem, kuid ka kallim. Klaaskiudvõrgu paigaldamisel surutakse see pahtlikihi sisse nii, et läbi võrgusilmade tungib pahtel läbi. See omakorda silutakse laiali
suurt survetugevust nõudvad kohad; • mõlemal müüritisel armeeritakse horisontaalvuuk vastavalt tootja juhendile (iga 3 – 4 rida) spetsiaalse 5 mm müürivõrguga ; • täisvalatud õõntega plokkidel armeeritakse vertikaalõõned enne betoneerimist vastavalt juhendi nõudele üle ühe õõne igas õõnes 2 armatuuri. Täpsemalt määrab armeerimise projekteerija; • õõnesplokkidest müüritise ladumisel on väga oluline teha pragude vältimiseks temperatuurivuugid ettenähtud vahemaa järel; • õõnesplokist müüritis laotakse ühes tsüklis kõrgusega maksimaalselt 8 rida ning seejärel betoneeritakse täis järgmisel päeval; • sillused tehakse monoliitbetoonist või spetsiaalsest sillus- ja sarrusplokist;. • plokke lõigatakse ketaslõikaja ja erilõikurite ning teemantkettaga;
Ülejää lejäänud nud müü müüritise ritise osas armeeritakse rõhtvuugid reeglina iga meetri jä järel (iga viienda rea tagant). Sõltuvalt koormusskeemist võib olla vajadus ka seina tihedama armeerimise järele; Kandeseinte vä vähim lubatud seinapaksus on 150 mm; Horisontaalselt koormatud seinu tuleb hinnata igal üksikul korral eraldi; Eriti rohke tapistamise ja avade tegemise korral tuleb seda arvestada seina paksuse valimisel. Tapistamine nõrgendab seina kandevõimet; Keramsiitplokkidel on avatud struktuur. Seetõttu tuleb sein tä täiendavalt krohvida (vä (välisseintes tuule ja vihmakindlus, vaheseintes heli-heli- ja
naturaallogaritm , kus u vertikaalvuugi. Kontroll teha ladumise ajal 6 -olemasoleva (2*fs)/100 <= 2f, f tähtis on, et pärast müüritise müürituse tugevus fs põikraudade keevitamist tugevdamine armatuuri tugevus krohvitakse püstraudade armeerimise võimsustegur. alune täis, sellega luuakse 14. Müüritise tugevdamine Ekstsentrilise surve puhul toetuspind tekkiva armeerimisega. tugevuse kasvu korrigeeritakse külgdeformatsiooni Armeerimine ladumise ajal. täiendavalt. Müüri tugevuse takistamiseks. Tugevuse Põhiliseks võtteks on kontroll toimub nagu võimsuse määrab müüritise armeerimine tavaliselt
Seega tekib suur hulk poore. Vee ja veeauru mahu suurenemine temperatuuri tõustes tekitavad sisepingeid. Tekib ülerõhk. Betooni aeglasel soojenemisel aga on tekkiv ülerõhk väike, sest vesi ja veeaur jõuavad toote jahedamasse osasse migreeruda, vältides kuumemas osas nii suurt ülerõhu teket. Mida kõrgem on betooni tugevus enne toote termilist töötlemist, seda vähem defekte hüdrotermilise töötlemise käigus tekib. Tähtis on eelhoidmisaeg. 32. Betooni armeerimise erinevad põhimõtted Eelpingestamine, järelpingestamine, pingestamata armatuur. Armeeritakse varraste, võrkude, trosside, karkasside ning fiibriga.
Jäikusribid asetatakse I-ristlõikega taladel kahel pool seina ning karpristlõike puhul kahe seina vineertahvlite vahele. Äärmistesse paneelidesse asetatakse täiendavad ribid. Armeeritud liimpuittalad Epoksüüdsideainete baasil valmistatud segude hea nakkumine nii puidu kui terasega võimaldab talade piiratud kõrguse puhul suurendada nende kandevõimet ja deformatsiooniomadusi terasvarrastega (ka klaasplastvarrastega) armeerimise teel. Jätkuvtalad silded kuni 25 m Mitmeavalised ehk jätkuvatalad vôimaldavad materjali ökonoomsemalt ära kasutada. Mitme järjestikuse ava katmisel jätkatakse lihttalasid kas viltuse hamba või tugipadja abil, seega seotisena või ots-otsaga. Mitme järjestikuse ava katmiseks saab kasutada ka liittalasid ja muid kandurite tüüpe. Sôrestikud silded 30-120 m Suurte avade katmisel on talastikud väga materjalimahukad. Sel juhul kasutatakse elementidest koostatud sôrestikke
52. Millest sõltub pinnase surve suurus ja 67. Loetlege nõlvade purunemise viisid (3) 3. kemikaalide injekteerimine jaotus tugiseinale (7)? Pinnase tugevus ja Üksikud pragudega eraldatud plokid. Osakeste 4. Tehisnõlva korral saab nõlva püsivust mahukaal, Seinapinna karedus, Seina kuju ja liikumine mööda nõlva panda. Pinnasemassiivi suurendada pinnase armeerimise teel. kaldenurk, Maapinna kuju ( kaldu või liikumine mööda sügaval asuvat lihkepinda 5. Juhul kui nõlva jalamil või peal asuvad ehitised horisontaalne), Maapinnale mõjuva koormuse 68. Milline on nidususeta pinnase ei luba kallet vähendada on võimalik kasutada suurus ja jaotus, Seina jäikus, Seina liikumine maksimaalne nõlva kaldenurk? Liivpinnasel, püsivuse suurendamiseks tugiseina.
lihkepinda. Loomulikult ei saa lihkeohtliku nõlva puhul kasutada vaiu, mille süvistamine põhjustab suuri vibratsioone. Üheks võimaluseks nõlva püsivuse parandamiseks on pinnase tugevuse suurendamine sobivate kemikaalide injekteerimise teel (joonis 9.24a). Muidugi peab pinnase tugevust suurendama seal, kus kulgeb ohtlikem lihkepind. Tehisnõlva korral saab nõlva püsivust suurendada ja ehitada suurema kaldenurgaga nõlva pinnase armeerimise abil (joonis 9.24b). Lihkejoont läbivas armatuuris tekkiv jõud suurendab kinnihoidvat momenti xi Pj võrra. Juhul kui nõlva jalamil või peal asuvad rajatised ei luba kallet vähendada, on võimalik kasutada püsivuse tagamiseks tugiseina (joonis 9. 25) Pinnasevee ebasoodsat hüdrodünaamilist mõju saab vähendada otstarbeka drenaazisüsteemi rajamisega nõlvas ja nõlva ülaosas (joonis 9.26a). Pinnasesse
kus betooni töötingimuste tegur avaldisest 57. Monoliitsete raudbetoonlagede liigid, kasutusvaldkond, eelised ja puudused ( p9.1) Laeplaadid , täisplaadid (massiivplaadid), ribiplaadid, ühes suunas töötavad plaadid, kahes suunas töötavad plaadid. Ühesuunaliste taladega plaat või täisplaat sobib kõige paremini ristkülikulise postivõrgu korral, seal kus on pikad talade silded ja lühemad plaatide silded. Kahesuunaliste taladega plaadid muudavad keeruliseks raketise ehitamise, armeerimise ja tehnovõrkude paigaldamise. Täisplaadid sobivad kõige paremini ruudukujulise postivõrgu korral. Konstantse paksusega plaate on lihtne rajada ja need hõlbustavad horisontaalsete kommunikatsioonide paigutamist. Samas võib osutuda vajalikuks põikarmatuuri paigaldamine postipeade ümber et vältida läbisurumist. Põikarmatuuri saab vältida postpeade ümber ehitatavate kapiteelide ja paksenduste abil.
10. Armatuuri ja maatriksi optimeerimine. Mida plastsem on maatriks, seda väiksem on vajamineva armatuuri kogus. Tugeva maatriksi korral on vaja palju armatuuri. Mida suurem on armatuuri osa, seda suurem on ka materjali tugevus. Armatuuri osakaalul on aga piirangud ja ei üle 70-75%. Armatuuri sisalduse alumine piir tuleneb sellest, et koormamisel vähese armatuuri korral katkeb eelkõige armatuur. Armeerimise mõju suurendamiseks on vaja, et armatuuri minimaalne ja kriitiline (komposiidi tugevus võrdub armeerimata maatriksi tugevusega) maht oleksid võimalikult väikesed. Selle saavutamiseks kasutatakse armeerimisel tugevaid kiude. Minimaalne armatuuri maht ei sõltu maatriksi ja armatuuri materjali tihedusest. 11. Õhusõidukitel kasutatavad tekstiilmaterjalid. a) Kord- ja lihvimisriie
külgdeformatsioonid tekkida ainult müüriga ristsuunas, pikisuunas on sümmeetria tõttu deformatsioonid takistatud. Johtuvalt nimetatud asjaolust töötavad külgdeformatsiooni takistajatena ainult risti müüriga vardad. Pikivardad on võrku siduvad ja loovad müüritise äärtel ankurduse ristvardale. Võrgud pannakse iga 3...5 rea tagant. Katsete abil on määratud müürituse tugevuse tõus sõltuvalt armatuuri hulgast, mis on pandud külgdeformatsiooni suunas. Armeerimise võimsus määratakse teguriga, mis näitab kui palju on töötavat rauda %-des müüritise ruumiühiku kohta (1) kus As on võrguvarda ristlõikepindala, s on võrkude vaheline kaugus, c on võrgu põikvarraste samm, t on müüri paksus. Tugevdatud müüritise tugevus (2) kus f on müürituse tugevus, fs on armatuuri tugevus. Postide puhul on avaldises (1) kordaja 2, kuna põikvardad töötavad mõlemas suunas.
· Müüri alumisse ritta jäetakse fassaadiava iga 80 cm tagant vertikaalvuuk tühjaks, et tagada tuulutus, samuti tehakse ka fassaadi ülemises otsas, et tekiks õhu ringikäik. · Plekist põlled tuleb paigaldada ka iga akna ja ukse silluse peale ja jätta õhu avad. Müüritise armeerimine ja betoneerimine · Õõnesplokist müüri korral võib olla armeerimata kõrguseks 20 ploki laiust ja armeeritud õõnesploki korral (vertikaalsete õõnte täisbetoniseerimise ja armeerimise samm on 192 armatuuri läbimõõtu) 30 ploki laiust. · Soovitav on armeerida ja betoneerida õõnesplokist müüri alumine horisontaalne rida ja ka paneeli alune horisontaalne rida. · Õõnesplokist müüride korral, kus on näiteks ekstrentiline surve, pikad sillused või muu keerulisem konstruktsioon (tugisein) soovitatakse pöörduda konstruktori poole, kes arvutaks välja konkreetsed konstruktsioonid. 7.7.3 Fibo kergplokk
Väliseinapaneelid koosnevad kolmest kihist: betoonist väliskoor, paksusega 80 mm soojustus, paksusega 140 mm betoonist sisekoor, paksusega 180 mm Sise- ja väliskoore pinnaviimistlus tehakse vastavalt arhitektuuriprojektile. Nähtavale jäävad servad faasitakse 10x10 mm. Seinapaneelid on ennastkandvad. Seinapaneelid ühendatakse postide külge poltidega. 4.6 Õõnespaneelid Kasutatakse õõnespaneele paksusega 220 mm. Paneelid ühendatakse omavahel vuukide armeerimise ja ringsarrusega ühtseks horisontaalsuunaliselt töötavaks tervikuks. Sarruse ankurdamiseks nähakse vajadusel ette teha paneelidesse väljalõikeid. Vuugid monolitiseeritakse. Pingevardad projekteeritakse valmistaja tehases selliselt, et eeltõusud oleks võimalikult väikesed. Paneelidele tehakse pealevalu toepiirkonnas. Pealevalu armeeritakse vastavalt arvutustele. Õõnespaneelide õõntes peavad olema korgid, mille paigaldussügavus võrdub arvutusliku toepikkusega
Loomulikult ei saa lihkeohtliku nõlva puhul kasutada vaiu, mille süvistamine põhjustab suuri vibratsioone. Üheks võimaluseks nõlva püsivuse parandamiseks on pinnase tugevuse suurendamine sobivate kemikaalide injekteerimise teel (joonis 9.24a). Muidugi peab pinnase tugevust suurendama seal, kus kulgeb ohtlikem lihkepind. Tehisnõlva korral saab nõlva püsivust suurendada ja ehitada suurema kaldenurgaga nõlva pinnase armeerimise abil (joonis 9.24b). Lihkejoont läbivas armatuuris tekkiv jõud suurendab kinnihoidvat momenti võrra. Juhul, kui nõlva jalamil või peal asuvad rajatised ei luba kallet vähendada, on võimalik kasutada püsivuse tagamiseks tugiseina (joonis 9. 25) 18 Pinnasevee ebasoodsat hüdrodünaamilist mõju saab vähendada otstarbeka drenaazisüsteemi
· Trepid, mille astmed töötavad kandvate elementidena · Trepid, mille marsid töötavad kandvate elementidena · Taladele toetuvad trepid. Näidake globaalsed ja lokaalsed purunemisvõimalused ja kuidas purunemist vältida. Purunemist vältida piisava toetuspikkusega ning vajaliku armatuuri hulgaga. Juhul, kui trepp toetub talale, siis tala võib puruneda põikjõust. 5.7 Selgitage raudbetoontala arvutamise ja armeerimise põhimõtteid. Milliste näitajate muutmisega saab mõjutada tala kandevõimet ja jäikust ja kuidas? Selgitage raudbetoontala arvutamise ja armeerimise põhimõtteid. Talad monoliitsed tavaliselt ristkülikulise ristlõikega, monteeritavad erineva kujuga. Talad võivad olla sarrustatud ainult tõmbesarrusega, vähendamaks tala kõrgust asetatakse töötavad vardad ka betooni survetsooni(kuigi konstruktiivne sarrus paigutatakse sinna alati). Tala kõrgus võetakse enamasti 2 tala laiust
tugevus vaia ees allpool potentsiaalset lihkepinda. Loomulikult ei saa lihkeohtliku nõlva puhul kasutada vaiu, mille süvistamine põhjustab suuri vibratsioone. Üheks võimaluseks nõlva püsivuse parandamiseks on pinnase tugevuse suurendamine sobivate kemikaalide injekteerimise teel. Muidugi peab pinnase tugevust suurendama seal, kus kulgeb ohtlikem lihkepind. Tehisnõlva korral saab nõlva püsivust suurendada ja ehitada suurema kaldenurgaga nõlva pinnase armeerimise abil. Lihkejoont läbivas armatuuris tekkiv jõud suurendab kinnihoidvat momenti. Juhul, kui nõlva jalamil või peal asuvad rajatised ei luba kallet vähendada, on võimalik kasutada püsivuse tagamiseks tugiseina. Pinnasevee ebasoodsat hüdrodünaamilist mõju saab vähendada otstarbeka drenaazisüsteemi rajamisega nõlvas ja nõlva ülaosas. Pinnasesse valguva sadevee saab korjata nõlva
Tingimusest Av = Am saame piirtasakaalu võrrandi Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 128 pl12 (3l 2 l1 ) 2 M1 2M 2 MI M' I M II M' II . (9.5) 12 Piirkoormuse määramine: Plaadi teadaoleva armeerimise korral võimaldab (9.5) leida piirkoormuse p. Tugevuskontroll: Avaldises (9.5) tuleb märk = asendada märgiga . Armatuuri dimensioneerimine: Võtame põhitundmatuks As1 (mm²/m), Sõltuvalt suhtest l2 / l1 anname ette As2/As1, näiteks l2 / l1 1 1,3 1,6 2,0 As2/As1 1 ...0,8 0,7 ... 0,5 0,5 ... 0,3 0,3 ... 0,15 Suhted AsI/ As1, A'sI/ As1, AsII/ As2 ja A'sII/ As2 võtame piires 1,0 ... 2,5.
Loomulikult ei saa lihkeohtliku nõlva puhul kasutada vaiu, mille süvistamine põhjustab suuri vibratsioone. Üheks võimaluseks nõlva püsivuse parandamiseks on pinnase tugevuse suurendamine sobivate kemikaalide injekteerimise teel (joonis 9.24a). Muidugi peab pinnase tugevust suurendama seal, kus kulgeb ohtlikem lihkepind. Tehisnõlva korral saab nõlva püsivust suurendada ja ehitada suurema kaldenurgaga nõlva pinnase armeerimise abil (joonis 9.24b). Lihkejoont läbivas armatuuris tekkiv jõud suurendab kinnihoidvat momenti xi Pj võrra. Juhul kui nõlva jalamil või peal asuvad rajatised ei luba 10 kallet vähendada, on võimalik kasutada püsivuse tagamiseks tugiseina (joonis 9. 25)
annaabi.ee 
