E katastroofe milles ma hiljem siis see teeks olukorra paremaks. kahetsen. M III IV I Mul on elu jooksul on palju Mulle ei meeldi tühja-tähja asju ootamatuid külalisi tulnud. Asjad, teha, aga endast sõltumata teen T mis ei ole mulle olulised olnud, neid, et aeg kiiremini läheks. T vaid teistele tähtsad ülesanded või Mõttetute e-mailide vaatamine ja E probleemid olnud. Mitteoluline, meelelahutus õpimise ajal on aga samas kiired tegevused mulle mulle tegevused, mida ma ei vaja, O väga meeldivad, aga need ei osutu kuid mul on meeldiv seda teha. L mulle oluliseks vaid teistele. U Mõned telefonikõned, mis ei muuda midagi. L I N E
Mite kunagi pole liiga hilja või võimatu õppida Ma olen selle väitega täiesti nõus, sest arvan, et vanus ei ole seotud õppimisega. Peamine on tahtmine, ei ole tähtis mis vanuses inimene hakkab õppima, on tähtis, et ta tõesti tahaks seda ja tunneks vajadust õpimise järele. Kes ei taha õppida, see leiab sada põhjust mitte õppida. Meeldiv on tõdeda, et Eestis haridus on tasuta. Iga inimene, kellel on tahtmine õppida, saab õppida tasuta. Meil on palju ülikooli, on olemas ka rahvaülikoolid. Võimalusi õpida on väga palju. Kellel ei ole aega, võib õppida internetis ka. On palju video-kursusi, mida võib vaadata kodust ka. Motivatsiooniks tuleb pidada ka see, et haridus annab hea töö. Tööandjad tahavad enamasti saada endale
Aristoteles “Nikomachose eetika” Hüvest, loomutäiusest, naudingust, eneseväärikusest, õnnest. Mõned samastavad õnneliku juhuse õnnega Õnn paistab aga olevat jumalik isegi siis, kui ta pole jumala saadetud, vaid on saavutatud kas loomutäiuse, teatud õpimise või treenimisega. Inimese toimingutes ei esine mitte millegi juures nii suurt sihipärasust, kui seda on loomatäiusele vastava toimevõime juures On selge, et loomutäiusega seotut tuleb vaadelda inimesega seosesm sest me uurime ju inimese hüve ja inimese õnne. Inimese loomutäiusest ei räägi me aga mitte seoses keha, vaid hingega ja nimetame ka õnne hinge toimimisvõimeks. On kaht liiki loomutäiust: üks mõistuslikkuse ja teine eetose juurde kuuluv.
rituaalidega (seitsekordne jumalanna Ambika kutsumine; kummardamine Päikesele ja Kuule; ,,8 ema" austamise rituaal) · Lapsele nimeandmise tseremoonia: (sõlutub horoskoobi koostamisest lapsele) Guru nimetab lapse nimi perekonna kõige vanimale naisele, siis protsessioon liikub templisse. Siin perekonna kõige vanim naine esimest korda ütleb lapse nime püha Dzinni pildi/kuju ees. · ,,Upanjana" rituaal poiste õpimise algus. Esimene kokkupuutumine teadmistega toimub lapsel, kui ta on 5 aastat vana last pühendatakse püha tähestikku saladustesse. · Kui õpimine lõppeb (tavaliselt kui laps saab 16 aastaseks) toimub Gurule toidu pakkumise rituaal · Abielu omab suure tähtsuse ühiskonnale. See on raske rituaal, millega kaasneb palju erinevaid pidulikke tseremoonijaid. Pulmade päeva määrab astroloog. Siis peigmehe
kättesaadavuse side vahel koos õppijatega ja seal on ka esitatud ranged nõuded tudengitele. Ülikoolid maailmatasemetel on tuntud mitte ainult haridussüsteemi sees vaid ka väljaspool, seal töötavad teadlased, kes on liidrid oma teadusvaldkondades. Ka seal õpivad kõige võimekamad üliõpilased ja kraadiõppurid, sealhulgas ka välismaalased. Ülikoolidel, mis on maailmatasemetel on kindel rahaline alus, mis ka annab kvaliteedi. Selle alusega neil on rhokem võimalusi nende õpimise kvaliteedi tõsta. Nad saavad ka anda võimaluse õppuritel sõita välismaale, osaleda erinevates proektides, mis on muidugi hea kogemus õpijatele. Muidugi selle eelise saavad ainult parimad õpilased. Peamine haridusprotsess sellistel ülikoolidel on individuaalne lähenemine kombinatsioonis iseseisva õpilaste tööga läbi suurt tähelepanu, mis toob mõtte üliõpilaste võimete arengule ja toob kaasa uurimuslikku tegevust. Iseseisev töö aitab ka ise probleeme lahendada. Nad
parem. Õnne kujutatakse ka enese piirdumisega. Kui inimesel on kõik olemas ja elu on meeldiv, siis ongi see õnn ehk enda lõplik piir. Hüvesid võib jagada ka kolmeks: välised, hingele, kehale. Kõige tähtsamaks peetakse hingega seotud hüvesid. See mis on hingele hea ongi ju hüve inimesele. Kas õnn on õppimise, mingi muu pingutuse tulemus või hoopis juhus ehk jumalaann? Ülima eesmärgi leidmine on õnn ja samas kuidas inimene selle eesmärgi õpimise ja treenimisega täidab on õnnistus. Nii et see võib olla täiesti Jumala poolt määratud. Arvan, et õnn on kõige kombinatsioon. Selleks on tarvis mingil määral juhust, enda poolt pingutust ja tahet õppida, et jõuda eesmärgini. Väga hea on ütlus, et poole elueajooksul ei erine õnnelikud õnnetutest, kuna hinge headus ilmneb unes olles kõige vähem. Hingel võib olla nii loogiliselt arutlev kui ka loogiliselt mitte arutlev. Loogiline arutlus on
ning kanduvad edasi pärilikult.Pärilikud e tingimatud refleksid moodustavad organismide kohanemisreaktsioonide baasi.Tingimatute reflekside kompleksidest moodustavad instinktid. Kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumislikku kohanemisreaktsiooni keskkonnatingimustele nimetakse tingitud refleksiks.Tingimatute reflekside kompleksidest moodustuvad instinktid.Tingitud refkekside kujundamine on lihtsaim õpimise ja õpetamise vorm.Refleksi tekkimise määravad organismi vajadused antud olukorras ning neist sõltuvad mootivatsioon.harjumused,hoiakud.Tingitud seoste kujumine sõltub ärritajate suhelisest tugevusest ja vajaduse tugevusest.Tugevus peab olema optimaalne ja enam vähem ühetaotline. Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused Kõrgem närvitalitlus on inimestele ja kõrgematele loomadele omane ajukoore aktiivsust eeldav närviprotsesside
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ — JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. … 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ………………..………………..............................…. .3 I Eritelu …………….…………………………….……………….....…5 1.1.Õppeviisist .……………….……………………………………………………….…..5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ……….……………………5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ……….……..…..….6 1.1.3. Õppesisu deduktiivsus ja põhiharitus ......………………….…….....…7 1.2. Joh. Käis õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest ……….…..…..9 II S ü n t e...
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ -- JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. ... 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ........................................................................ .3 I Eritelu ............................................................................5 1.1.Õppeviisist .........................................................................................5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ..................................5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ......
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
