Leidsid 20 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Äriplaan". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
salong, juuksur, juuksuri, 1644, juuksurisalong, kaunid, klient, soeng, juuksurite, lõikus, reklaam, palgad, uksel, soengu, lokk, föön, juukselõikus, käivituskulud, tegevuskulud, juuksurisalongi, kasumiaruanne, autoga, ilusalong, äriidee, tootmisprotsess, müügiprognoos, likviidsusprognoos, toolid, parimat, hooldusvahendid, peapesu, äärelinnaIluravi Rahvusvaheline Erakool Juuksur, september 2010 JUUKSURISALONG ,,LIILIA" Äriplaan Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. ALUSTAV ETTEVÕTJA...................................................................................................4 1.1. Ettevõtte üldandmed..................................................
Hommikusöök 4,17 5,00 Lõunasöök 7,50 9,00 Õhtusöök 5,00 6,00 Puhkemaja 2.2. Tootmisprotsess Elamiseks vajalikud tarbed ostan erinevatest ehituspoodidest ning tuleb ka tellida Internetist. Jalgrattad, suusad ning kelgud tellin Internetist. Kui klient tellib hommiku-, lõuna- või õhtusöögi, siis selle jaoks lepin kokku toitlustusettevõttega, mis hakkab toite valmistama. Toidu toon kohale ise. Maja koristamine jääb koristaja hooleks. Palgatakse üks koristaja, kes käib peale öömaja külastamist, peale külaliste lahkumist, maja korda tegemas. Kliendid leiavad tee minuni Interneti teel või helistades. Kodulehel saab ka broneerida. Maksmine toimub kas sularahas või ülekandega. Algul tuleb teha 50% ettemaks vähemalt
2. Hinnakujundus: · Hind oleneb värvist, suurusest ja tegumoest. · Kvalikteet, mida kõrgem kvalikteet seda kallim on riideese · Hinnad jäävad vahemikku 125-1500 krooni · Hinnasoodustus on 5% klindikaardi omanikele ja sünnipäevadel 10% · Hinnasoodustusest kahjusi ei tule, kuna hinnasoodustus on kaubale juba juurde arvestatud. 3. Turunduskanalid: · Riideid müün poes · Vb korraldan ka mõned showesitlused/ moeshowd Selleks, et klient tuleks just minu poodi olen otsustanud, et kõigepealt tuled köik teha väljakutsuvaks ja trendikaks. Poes peab olema hubane ja noortepärane. 4. Turundussuhtlus: · Reklaam on koduleheküljel · Mõnel korral kasutame meediat · Avamisnädalal madalad hinnad, sellest promome flaieritel ja poeakendel. 8 ETTEVÕTTE TEGEVUSPLAAN Tegevus tootmisprotsessil:
ÄRIPLAAN Toomas Kelo Uku Eller Alfred Kosljak Tallinn 2013 1. Äriplaani kokkuvõte Meie idee on luua ettevõte, mis erineb kõigist teistest küpsetuskodadest, andes kliendile rohkem kui lihtsalt sooja saiakest kohvi või tee kõrvale. Tahame anda edasi tõetruud kogemust keskaegsest pagarikojast, alustades töövahenditest ning lõpetades retseptidega. Suur osa selle kogemuse edasiandmisel on meie rendipind Tallinna vanalinnas, Raekoja platsi läheduses. Sellele lisame antiikse moega mööbli, ajaloohõngulised söögid ning joogid ja õhtused live- muusikud - see kõik tekitab kliendis tunde, nagu ta oleks ajas tagasi rännanud. Oma missiooniks oleme seadnud kasvada usaldusväärseks ning kliendisõbralikuks ettevõtteks ja koguda tuntust nii kodu- kui ka välismaiste klientide hulgas. Meie visiooniks on luua keskajale iseloomulik atmosfäär, kus kehtib ütlus "klient on kuningas". Oma toodangu valmistamisel kasutame vaid keskajale omaseid söögitegemisvõtteid, mida
Loomulikult on ka võimalik pöörduda meie poole kas enda poolt joonistatud visanditega või lausa fotode või maalidega. Idee lennukus ei ole meie tublidele töötajatele kohe kindlasti piirajaks. Toodete valmistamiseks kasutame me kleintide enda poolt valitud materjale ning kangaid. Kindlasti soovitame meie konsultandiga või mõne teise antud vadkonnas pädeva inimesega pidada nõu materjali soetamisel, kuna alati pole võimalik kõikidest materjalidest kõiki esemeid valmistada. Klient võib valida oma toote jaoks materjali, mille omadused ei vasta soovitud toote valmistamise tingumustele. Kuna oleme oma ettevõtte ainsaks esindajaks, siis on meie teenuseid võimalik kasutada vaid meie Tartu ateljees, kuid kui tekib soov ning ka võimalus avada mõnes teises suuremas linnas haruettevõte, siis kindlasti kaalutletakse seda põhjalikult ning langetatakse vastav otsus. OÜ Veture plaanib kasutada oma teenuste turustamiseks peamisi meediakanaleid, nagu
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise Instituut Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eriala Zoja Koromnova OÜ MUSTVEE KURK Äriplaan Juhendaja:Alje Nohrin, BA OÜ Mustvee Kurk 2 Tartu 2008 SISUKORD 1. ÄRIIDEE JA KASUTATAVATE RESSURSSIDE KIRJELDUS.............................3 1.1. Äriidee kirjeldus.......................................................................................................................................3 1.2. Asukoht.....................................................................................................................................................4 1.3. Töötajad........................................................
Lisaks rahalisele ressursile vajatakse ka inimressursi, seda siiski algul vähesel määral ja vaid abipersonali näol. Ettevõttele vajalikke töötajaid on võimalik piirkonnast leida. 2.4 Konkurendid Peamiseks konkurendiks pean Mulgi kõrtsi, kes pakub majutust ja on hinnaklassilt kõrgem. Arvestavaks konkurendiks tuleb pidada ka Abja Õpilaskodu. Abja Õpilaskodu majutusteenus on minimalistlikum ja odavama hinnaga, kuid klient peab arvestama maja kindla kodukorraga. Lisaks asub Õpilaskodu kortermajade elamurajooni keskel ning privaatsus on häiritud. Majutuskohti on Õpilaskodus 60, kuid õppeperioodil vastavalt vabade kohtade arvule. Õpilaskodus ööbijal tuleb arvestada õppeperioodil ka õpilaste igapäevategevustega. 15
1 MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise instituut Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eriala ÄRIPLAAN FAMILY PETS OÜ Koostaja: Ingrid Koitla Pärnu 2009 2 SISUKORD 1. ÜLDOSA.........................................................................................................................................3 2. TEENUSE PAKKUMNE JA TURUNDUS................................................................................... 7 3. FINANTS PLANEERIMINE........................................................................................................15 4. ÄRIPROJEKTI REALISEERIMISE AJAGRAAFIK.................................................................
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE KODUKANDI KOOLITUSKESKUS LEKTOR: MARGIT KOOL 2009 ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Mis on äriplaan? Äriplaan on äritegevuse planeerimise ja analüüsimise tulemusel tekkiv kirjalik dokument, mille järgi mõeldud äriideed ellu viiakse. Äriplaani kohendatakse vastavalt muutuvatele tingimustele majanduses. Miks on äriplaan vajalik? äriplaan on äritegevuse alusdokument, mis näitab kuidas ja mil viisil te majandustegevust kavandate ja annab suunised igapäevasteks majandusotsusteks; äriplaan on oluline finantseerijate jaoks; äriplaan on oluline finantseerimise saamiseks; äriplaani ettevalmistamine sunnib uurima äritegevuse erinevaid aspekte ja mõtlema põhjalikult äriidee peale; võimaldab läbi mängida erinevad stsenaariumid ja avastada varakult võimalikud ohud. Äriplaani koostamiseks on olemas erinevaid skeeme, kuid hoolimata sellest, millise skeemi valite, on oluline selle koostamise juures, et kõik vajalik oleks a
Me lähtume igapäevaselt neljast põhiväärtusest: Algatusvõime - julgeme teha õigeid asju õigel ajal ning õpime aktiivselt ka teiste kogemustest. Asjatundlikkus oleme oma töös kompetentsed ning tunneme põhjalikult oma töövaldkonda. Täideviimine - Meie juhindume oma lubadusi järgides distsipliinist, meeskonnatööst ja püüdlemisest terviklahenduste poole, et vastata meie klientide vajadustele ja ootustele. Rõõm tegemistest - tööd teeeme mõttega: ,,Ise rahul - klient rahul!" 2.2 Missioon ja visioon Missioon: Püüda võimalikult täpselt tabada kliendi ootusi ja vajadusi, pakkudes igale vanuserühmale meeldejäävat puhkust ja ajaveetmist ning samuti sobivat ja meelepärast majutust. Visioon: Olla aastaks 2015 üks tuntuim ja soovitatuim turismitalu Lõuna-Eestis. Meile on oluline teenida välja kliendi rahulolu ja siiras naeratus, pakkudes neile kvaliteetset teenust ja suurepärast teenindust. 2.3 Äriidee iseloomustus
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
raamatupidamis- ja audiitorfirmad. Täisühing on kahe või enama omanikuga ettevõte, kellel on piiramatu vastutus. Täisühingu juhtimisstruktuur on keerulisem kui ainuomanduse puhul. Täisühingus peavad partnerid omavahel kokkuleppele jõudma. Sarnaselt ainuomandusele maksustatakse ka täisühingus kasumeid vaid ühe korra. Oletame, et kaks advokaati otsustavad asutada advokaadibüroo. Nad võtavad pangast laenu, et tasuda ruumide eest ning maksta palka sekretärile. Kahjuks ei soovi ükski klient nende teenuseid kasutada ning nad otsustavad büroo sulgeda. Nüüd läheb üks partner teise juurde, et uurida kui suurt osa võlgnevusest see on võimeline kandma, ent teine parter on vahepeal kadunud. Seega tuleb esimesel partneril maksta tagasi kogu võlg. See tähendab, et tegemist on ühise piiramatu vastutusega. Aktsiaselts. Aktsiaselts on ettevõte mille omanikeks on kaks või enam piiratud vastutusega aktsionäri.
EESTI MAAÜLIKOOL Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse Loengukonspekt (I osa) Raul Omel Mikroökonoomika loengukonspekt varustab üliõpilase teadmiste pagasiga mikroökonoomika probleemistiku mõistmiseks. Mikroökonoomika raames omandatavad teadmised ja loodavad pädevused on oluliseks baasiks individuaalsete tootmis- ja tarbimisotsuste tegemisel ning kitsama suunitlusega majandusliku sisuga ainete edukaks läbimiseks. Mikroökonoomika baasteadmised omandanud üliõpilane omab süsteemset arusaamist tarbijate ja tootjate käitumisest turul, hindade ja koguste kujunemisest turul ning piiratud ressursside optimaalsest kasutamisest. 1. SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 2 2. TOOTMINE, SPETSIALISEERUMINE JA VAHETUS
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Eesti varauusaeg Algus kokkuleppeliselt 1558. Muudatused, toimuvad kiirelt, sündmused toovad kaasa muutused pol ja kult elus. Lõpp kas 1700 ( veeb, Saks väed Riia all, sept Vene väed Riia all) või 1710 , de jure 1721, kui ala on lõplikult Vene võimu all. 1710 pedagoogiliselt sobib. Erinevatel rahvastel erinevad arusaamad rahvusriigist( nt Rootsi , Kalmari unioon 1523; Saksamaa 1517). 1558 algavad suured muutused. 61 aetakse ordu lõplikult laiali. Mõiste Eesti ala. 17 saj Eesti jaot 4 alaks. Nt Saaremaa, osa Ingverimaast. Kalendriga suuri probleeme. Eesti alal nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalender ( 1582). 17.saj kalendri vahe 10 päeva, ( 18 saj 11 päeva, 19 saj 12p jne). Tuleb arvestada lugedes erinevate kaasaegsete autorite teoseid. Nt 1629 Altmargi relvarahu Rootsi käsitluses dateeritakse 16.sept, Poola käsitlustes 26.sept. Põhjasõjaga tekib samuti probleeme, 3 erinevar daatumit tekitavad . 1700 algul otsustati Rootsis ü
teenindus on samalaadne, sageli on iseteenindus; informatsioon toodete ja hindade kohta on hästi nähtav; hinnad ei ole kõrged; interjöör on lihtne; teenindusliin on lihtne. Tavaliselt saab toitu valida ja selle eest tasuda iseteenindusleti juures. Mõnes kohas pakendab tellitud toidu teenindaja ja paneb selle kandikule. Klient võtab ise toidu kaasa või viib lauda kandikuga. Kasutatud nõud viib ka klient ise ära kärusse või selleks mõeldud lauale. Iga ettevõttekett arvestab kindlat kliendirühma. 6 Klientideks on tavaliselt lapsed ja noored, pikamaa-autojuhid, bussijuhid, autodega reisijad, turistid. Tooted arvestavad klientide soove ja vajadusi. Üle maailma levinud toitlustusettevõtete kettides on toitude valik ja teenindus lihtne
jõudu kasutada. Mõlemad pooled taotlesid avalikku tuge ja püüdsid tärkavat ajakirjandust enda huvides ära kasutada. Et avalikustada oma seisukohti sõnasõjas kuningaga, keelas parlament kohtupidamise trükisõna levitamise üle (1641) ning lubas kirjastada ajakirju, mida kutsuti diurnalideks. Ühtekokku oli kuninga ja parlamendi vahelisse sõnasõtta segatud ligi 200 perioodilist väljaannet. 1642 puhkes Inglismaal kodusõda. 1644 ilmus John Miltoni "Aeropagitica" (EK 1987), mis oli tähtis sõnavabaduse arengu seisukohalt. Cromwelli valitsus piiras sõnavabadust, ka restauratsiooni ajal jätkati kommentaaride tsenseerimist. Esimene tänapäevase ajalehega sarnane perioodiline väljaanne hakkas ilmuma 1665. Nimelt kuningas Charles II põgenes katku eest Oxfordi, kuid leidis end äkki ilma uudisteta. Katku hirmus ei saanud ta Oxfordi tuua Miltoni tsenseeritavat Public
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Järjest suurenev uute toodete ja teenuste hulk programmererimine, meelelahutusteenused jne. Tekkinud on ulatuslik nn ,,peidetud teenindussektor". Teenindusettevõtlus ja tootev tööstus on järjest rohkem omavahel seotud. 2. Kliendikeskne teenindus Teeninduses lähtutakse kliendist, mitte oma tootest/teenusest. Uuritakse välja kliendi soovid ja arvestatakse nendega oma toote teenuse välja töötamisel ning müümisel. Klient osaleb tootmisprotessis juba arendusest alates. Kliendikeskne käitumine on oskus rahuldada kliendi vajadusi nii, et mõlemad pooled oleksid rahul 3. Arukas teenindusajastu inimene Arukas teenindusajastu inimene ootab rohkem, tahab kvaliteeti. Muutused töömaailmas on seadnud keskseks aruka inimese arendamise, kes suudaks uutes tingimustes, uut suhtumist ning uusi teadmisi ja oskusi vajava elu ning tööga toime tulla. 4
annaabi.ee 
