üleskasvavate inimeste arengu uurimine ja võrdlemine ning seeläbi isenäoliste aspektide väljatoomine. Teadaolevalt ei ole ju kõik inimesed ühe puuga löödud ning lahknevusi arengutes leidub palju. Eriti on need märgatavad eri paikades üles kasvanud inimeste puhul. Seega tuleks arengupsühholoogias rõhku panna erinevustele, sest need annavad võimaluse läheneda inimeste arengutele indviduaalselt. Läbi selle on arengupsühholoogial võimalik progresseeruda. Arengupsühholoogia panevad arenema inimesed ise nii väiksemas kui ka suuremas mastaabis. Ühelt poolt on oluline jälgida seda, mis toimub oma perekonnaliikmete ja sugulaste arengus kuid ka silmas pidada ümbritsevat ning selle põhjal näha erinevusi edenemisprotsessides.
Mis paneb arenema arengupsühholoogia? Arengupsühholoogia uurib inimese arengut viljastamisest kuni surmani ning proovib teaduslikult selgitada vanusega seotud kogemuslike ja käitumuslike muutusid. Laia valdkonna kohta on sellel siiski lühike minevik. Alles 19. sajandi keskpaigas muutus suund süstematiseeritud uurimisele üksikjuhtumitest põhinevatest kirjeldustest. Mis tegurid on mõjutanud arengupsühholoogia sellisele kursile ja millal need arengud tõusid esile? Noorte uurimise suurimaks mõjuriks saaks siiski pidada majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Tööstusrevolutsiooni ajal tekkis vabrikutesse vajadus kirja- ja arvutamisoskusega tööjõu järele. Algharidus ei olnud nii levinud ja suurema õpilaste hulgaga muutus see oluliselt kulukamaks, mistõttu hakati uurima viise, kuidas õppimisprotsess võimalikult efektiivseks teha. Kui läänemaailm, mis oli peamine arengupsühholoogia arengukohti, sai piisavalt rikk...
Mis paneb areneme arengupsüholoogia Arengupsüholoogia on ajaga läbi teinud väga suured arengud, eriti just tööstusrevolutsiooni aegadel, kui mõisteti hariduse suurt vajadust, kuna oli vaja juurde inimesi, kellel on vähemalt esmane haridus. Samuti on see olnud tihedalt seotud olnud näiteks Darwini puhul evolutsiooni teooriatega, mis pani suure aluse üldiste arengute uurimisele. Läbi aegade on olnud sellel teemal väga palju erinevaid suunasid ja ideid, sõltuvalt ajast ja koolkonnast, mis kõik ei ole just hiljem kõige õigemateks osutunud, näiteks John Watsoni väga kindel veendumus selles, et kõikidel lastel on täpselt samad eeldused saada spetsialistideks, sõltumata absaluutselt pärilikkusest ja laste vaimsetest võimetest. Tänapäeval on aga just paljud teooriad, testid ja ja muud hindamise kritiseeriumid tulnud välja 20. sajandi alguses ilmunud artiklite ja teooriate põhjal. Üks põhilisemaid alusepanijaid oli sellega Alfred Binet. 1905 a...
Sõjatehnika areng Juba inimeste tekkest alates, pole ahned ja uhked inimesed omavahel suutnud sõnadega kokkulepetele jõuda, mis on paratamatult viinud sõdadeni. Sõjandus on alati arenenud käsikäes ühiskonna käsutuses olevate tehniliste ja muude vahenditega. Kuid kuidas ja kuna hakkasid tekkima esimesed relvad ja kuidas arenes sõjatehnika ? Kuna inimene on olnud algusest peale nõrk, siis on tal vaja midagi, millega ennast teiste eest kaitsta. Eelajaloolisel inimesel oli selleks lihtne kepp või kivi, mida ta kasutas, et ennast kaitsta. Et relv oleks mõjukam ja hoop tugevam, hakkas inimene kivi kinnitama kepi külge. Sellise relvaga võis looma tabada eemalt lüües või visates. Sedagi relva täiendas inimene aja jooksul. Ta ei leppinud looduses leiduvate kividega, vaid hakkas neile raiudes ja tahudes andma sobivamat kuju. Kuna loomade küttimine lähivõitluses oli väga raske, siis leiutasid inimesed vibu. Tule avastamin...
Maailm muutub 1765.aastal leiutas James Watt esimese aurumiasina. Mehhanism võeti kohe kasutusele transpordis, tehastes ja ka eraleudes. Sellest aastast peale hakkas tehnoloogia arenema järk-järgult, loodi auruvedur, triikraud, elektrijaamad. Praegused leiutused võivad olla tulevikus kasuks. Nüüdisajal paljud meist ei saaks hakkama ilma tehnoloogia suurte saavutuste, nagu internetivõrgustik, televisioon, pliidid, pesumasinad ja teised majapidamismasinad. Leiutised on meie elu kergemaks teinud. Teadlased arvavad, et tulevikus võivad robotid asendada lihttöölisi, näiteks 2004. aasta
Piiblitegelased Meenutasid inimesi rooma maalikunstis. Seinamaalid. Meenutas tavalisi rooma seinamaale. Hakkasid tekkima keerulike kristlik sümboolika. Seinamaalid olid kohmakad. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Skulptuurid. Skulptuure ei tehtud peaaegu üldse. Tegeletei relieefikunstiga. Relieef. Hakkas arenema peale ristiusu legaliseerimist. Rõhutas Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus http:// cdn02.abakushost.com/youthinfo/filerepo/images/catacombs.jpg http://farm6.static.flickr.com/5135/5400323263_34941ecff5.jpg http://i.ytimg.com/vi/r2uzajo2V8/default.jpg
Mida kujutas endast humanism? Humanism oli uudne vaimsus, mille keskel seisis senise Jumala asemel inimene. See kuulutas keskaja lõppu ja uue aja algust. Inimesed hakkasid väärtustama ennast, endi omadusi, vajadusi ja õigusi. Oma probleemide üle hakati sügavamalt mõtisklema ning pandi kirja inimõigused, sotsiaalsed garantiid. Tekkis isikuvabadus ning hakati rohkem vastu olema surmanuhtlusele. Kunst, arhitektuur ja mood hakkasid jõudsalt arenema nii, et need oleks inimesele rohkem meeleheaks. Kuidas mõjus renesanss teadusele? Renessansi mõjul ei üritatud surmanuhtlust ega sotsiaalset ebavõrdsust ära kaotada. Kuna humanistid olid ka valdavalt usklikud, siis siiski austati Jumalat ja inimese kohustust teda teenida. Teadus kerkis vaikselt esile. Hakati uurima maailma ja kõike sellega seonduvat. Teaduse poolt, Johannes Gutenberg leiutas kunstitrüki, mille abil said inimesed nüüd kergemini
Renessanss versus 21.sajand Mõiste “renessanss” tuleneb sõnast taassünd ning tähistab tagasipöördumist, sest 16.sajandil pöörduti Itaalias tagasi Vana-Kreeka kultuuri ja ideaalide juurde. Renessanssiajastu ajavahemikuks on 14.-16.sajand. Renessanssi olulisimad jooned on teaduse areng, kiriku tähtsuse vähenemine, eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas, inimese uuesti leidmine ning esiplaanile seadmine. Jõudsalt hakkasid arenema kaubandus, tööstus, maadeavastused ning järjest rohkem tekkis uusi leiutisi. Tähtsaimaks maadeavastuseks oli kindlasti C. Columbuse avastatud “Uus Maailm”, mis seadis kahtluse alla vana klassikalise maailmavaate. Leiutistest olulisemad on näiteks trükipress, kompass, mikroskoop, äratuskell, ning valtsmasin, millega oli võimalik metalli lehtmaterjaliks pressida. Ajastu tähtsaimaid leiutajaid oli kindlasti L. da Vinci, kes visandas ja uuris inimanatoomiat.
Korilusest rahvusvahelise kaubanduseni Inimese kujunemisest saadik on toimunud areng. Arenema hakkas Euroopa ja veidi aega hiljem ka Eesti. Algul on ühiskond paikne ning üksteisega ei suheldud palju. Ühiskonna arenguga koos areneb ka inimeste vaheline koostöö ning selle tõttu areneb ka kaubandus. Kiviajal (9000. a – 1800. a eKr) hakkas eestlaste areng pihta. Nad tegelesid kalastamise, küttimise ja korilusega. Eestlastel oli mitu elukohta sõltuvalt taimede korjeperioodist ja püügiaegadest. See viitas algsele rändele. Kiviajal hakkasid vaikselt arenema tööriistad
13. sajandil hakkasid linnad arenema väga kiiresti ja edukalt, see tõi kaasa palju muutusi. Suur hulk inimestest tulid elama just nimelt linnadesse. Maad jäeti maha ja linnast oli saanud inimeste uus kodu. Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused, näiteks kraanivesi, keskküte, elektrivalgus jms. Ma arvan, et niiviisi hakkama saada oli väga raske, kuid tol ajal lihtsalt pidi nii. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Tähtsamateks mööbliesemeteks pidasid inimesed söögilauda ja voodit. Ruumiitsikuse tõttu olid tänavad kitsad, elamute krundid samuti. See võimaldas jõukamatelgi kaupmeestel ehitada vaid kitsaid elamuid. Võrreldes keskaegset linna külaga, siis erinevused olid tohutud. Esiteks kõrged kirikud ja tornidega linnamüürid paistsid rändajale jub...
Renessanss on üks ajajärk , mis oli 1300-1600 aastal. Renessanss hakkas arenema keskaja lõpus ning lõppes baroki alguses. Renessanss tähendab Prantsuse keeles taassündi. 2.1 RENESSANSSI ALGUS Renessanssi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat. Renessanssikultuuri iseloomustas eneseteadvus. Kirikuõpetus kaotab oma aktuaalsusening inimene õpib oma elu kindlustama nii materiaalselt kui ka vaimselt. Renessanssi ajal tekkis inimesel usk oma enda jõusse. Inimesi iseloomustas tol ajal suur teadmistejanu , soov uurida ning avastada uusi asju, hakati väärtustama
Tema järjenumber on 82 ja aatommass 207,2g. Plii on sinakashalli värvusega pehme raskmetall, ta on plastne ja hästi töödeldav, kuid halb soojus-ja elektrijuht. 5 Plii on üks esimesi metalle, mida inimene on tundma õppinud. Indias ja Hiinas tunti pliid juba 2000ekr, mille tõttu on ka Hiina kõige suurem plii tootja 2015. seisuga. Pliid hakati enamasti kasutama keskajal, sest tol ajal hakkas elu arenema ning tekkisid leiutised, mis nõudsid metalli. Vanal ajal veel ei teatud, et plii on ohtlikult mürgina, alles 20. sajandi algul saadi aru, et plii on mürgine, seega keelati plii kasutamine ära bensiini seguna ja printerite tootmisel. Tähtsaim plii maak on galeniit. Plii valmistamisel kasutatakse pürometallurgiat, kus plii särratatakse ja siis redutseeritakse. Pliid kasutatakse mitme erineva asja tootmisel: pliiakude, kuulide, tiraažide, metall torude
Mehe peamiseks sisemisteks suguelunditeks on munandid. Mehe välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. · Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isasugurakud ehk spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. · Sugunäärmed hakkavad poistel talitlema umbes 12-15 aasta vanuses ning nende talitlus kestab elu lõpuni. Munandites sünteesitud meessuguhormoonide toimel hakkavad arenema teised sugutunnused. · Spermid vajavad arenguks madalamat temperatuuri. Spermid on kehale võõrad rakud ja nad ei tohi verega kokku puutuda. Spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama. · Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. · Meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega nimetatakse spermaks. See väljub organismist sugutit läbiva kusiti kaudu. Ühe seemnepurskega eritub mehel tavaliselt mitusada miljonit spermi.
Eesti areng 18. sajandil 18. sajand on Euroopa ajalukku läinud valgustussajandina, mille suundumused kajastusid ka Eestis. 18. sajand Eesti aladel algas sõdides, aastal 1700 algas Põhjasõda, mis kestis aastani 1721, kuid Eesti aladel lõppes sõjategevus aastal 1710. Hoolimata sõjajärgsele raskele ajale suutis Eesti hakata arenema üsnagi tormilise kiirusega. Muutused toimusid pea kõikides valdkondades, selles arutluses käsitletakse kõige olulisemaid: majanduslikku olukorda, talupoegade õigusi, haridust ja kultuuri. Üleüldine elujärg 18. sajandil oli kehv. Enamus rahvast oli vaene, eelkõige talupoeg, kelleks üldjuhul oli eestlane, kuid rikas ei olnud siis veel ka mõisnik. Sajandi esimesel poolel kauplesid mõisnikud peamiselt viljaga, millega küll rikkaks ei saadud, kuid sajandi teisel poolel hakati põletama
Kirjanduse areng Eestis Eesti kirjandus hakkas arenema suhteliselt hilja. Umbes 20 sajandil eestlaste kirjaoskus oli 96%. Esimesed autorid, mis on seotud 16. sajandiga olid sakslased. Ainult hiljem hakkasid kirjutama Eesti kirjanikud. Esimene tõeline eesti autor oli Käsu Hans,kes kirjutas Oh! ma vaene Tartu Linn! 19. sajandi alguses Tartu Ülikooli tudeng Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) hakkas kirjutama luuletusi saksa keeles ja emakeeles ja hakkas rääkima Eesti kirjanduse keeles oma oodas "Kuu". 20. sajandi algusel eesti kirjandus märkis tekkimist modernism. Selle loojad olid "Noor Eesti". Nende moto oli:"Jääme Eestlaseks,aga saame Eurooplaseks".Nende juht oli Gustav Suits. Kuulsamad kirjanikud Eestis 20 sajandil: Friedebert Tuglas Bernhard Linde Johannes Semper Anton Hansen Tammsaare August Mälk Karl Ristkivi Küsimused: 1. Kes olid esimesed autorid Eestis? 2. Kes oli esimene Eestlane autor? 3. Mis zanr tekkis 20. sajandi algus...
Aregngupsühholoogia ül 1 Ülesanne õpipäevikusse: Arutle kirjalikult loengus käsitletu ja raamatust loetu põhjal: mis paneb arenema arengupsühholoogia? Arengupsühholoogia paneb arenema inimene. Iga inimene areneb erinevalt. Iga inimese arengut on võimalik vaadelda ja uurida, samas on kõikide inimeste arengus ühiseid jooni. Arengupsühholoogia areneb koos inimkonnaga, tehnoloogiaga ja maailmaga. Kuna maailm muutub muutuvad ka meie arenemis tingimused ja võimalused. Mida rohkem maailm muutub ja areneb seda rohkem areneb ka arengupsühholoogia. Praeguse generatsiooni lapsed on arenenud täiesti teisti kui nt. lapsed 1989 aastal. Sest keskkond oli teistsugune, maailm oli
POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolutsioon lõhub aga traditsioone ehk põhiväärtusi, mis on tema arvates peamiseks
KUNSTI AJALUGU VanaKreeka kunst: • Oluline muudatus oli raua laialdane kasutuselevõtt põllutööriistadel ja relvade valmistamisel. • Neil oil kõrge enesehinnang nimelt, see väljendus mitmete jumalate endasarnaseks pidamises, said ka suhtumises testiness rahvastesse BARBARID • Kujunes välja orjade pidamine, orjad olid barbarid. • Hakka arenema kriitilne mõtlemine, sündisid filosoofia ja teaduste alged. • Teatrikunst kavas välja jumal Dianysose austamise pidustustest. • Teatri etendused olid suuremates linnades vabas õhus. • Vaatajate pingeread (THEATRON) olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast mille all orus oli siis ümmargune väljak (ORKESTRA). Orkestra taga oli eriline ehitis (SKEENE), hiljem arenes skeene keerukas mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejad koondusid katusele (PROSKENIONI) • Templid: 1. Dooria stiil arhailisel ajastul, teistest lühem, jässakam, lihtne kapital, baasi...
Kolm kõige levinumat on et: abort on täiesti vastuvõetamatu, abort on legaalne ja normaalne, abort on aksepteeritav, kuid isiklikult seda ei teeks. Tänapäeva Eesti ühiskonnas on abort väga laialdaset levinud probleem, kuid siiski suur tabu, millest ei tohiks nagu kusagil rääkida. Enamus aborti tegevaid naisi ei tea midagi sellest, et nende ihus on täiesti elav inimene, kelle süda juba lööb 21. päevast pärast eostumist. Ta on väike inimene, kes peab veel arenema. On hämmastav, kuidas inimesi on hoitud teadmatuses sellest, mis toimub. Selle referaadi eesmärk on anda infot abordi kohta ilma fakte varjamata ja ilustamata. 3 Mis on abort? Sõna "abort" tuleneb ladinakeelsest sonast aboriri, mis tähendab ärakaotamist, kadumist. Abort on embrüo või loote iseeneslik väljumine või tehislik väljutamine emakast enne sündi, mille tagajärjel katkeb rasedus
Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. (ajakiri Pere ja Kodu, 2011) Esialgu saab arenev munarakk toitu emaka limaskestas olevatest veresoontest. Hakkavad arenema aju, südame, soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Veelgi enam: osa rakke hakkavad moodustama nahka, lihaseid ja veresooni. (Rasedus sünnitus vastsündinu,Uriko) Neljandal nädalal tekib tugisüsteem. Kujult ketast meenutav platsenta, mis ühendab ema vereringe embrüo omaga, hakkab arenema ja kinnitub emaka limaskestale munaraku pesastumise kohta. Platsenta ühelt küljelt lähtub nabanöör. Lootepõieks nimetatavas kotis tekib juba lootevedelik, mis kaitseb loodet kogu raseduse vältel. Samuti hakkab ka süda funktsioneerima. (www.pampers.ee, raseduskalender) 5. -12 nädal Viiendal nädalal saabub läbimurdehetk: neuraaltoru hakkab sulguma selle kohal, millest tulevikus saab loote seljaaju. Vaatamata sellele, et embrüo näeb endiselt välja pigem nagu
Majandust edendavad ja pidurdavad tegurid Majandus on üks riigi jaoks kõige olulisemaid valdkondi, sest ilma selleta oleks riigil võimatu eksisteerida, see on protsess, kus midagi toodetakse, viiakse turule, tarbitakse ja toodetakse jälle. On selge, et kui see liikumine peatub, siis majandus seiskub. Tänapäevane majandus on protsess veel teiseski mõttes. Majandus peab ise pidevalt arendama, mis tähendab, et tuleb toota teistmoodi nagu eile ja toode peab arenema, tootmine peab arenema, ettevõte peab arenema ja riigi majandus tervikuna samuti. Esimene ja peamine asi, mida riik teha saab on hoida turg vabana Eesti majanduses on turumajandus, mis on näidanud ennast väga tugevana läbi ajaloo. Turumajandus tähendab seda, et meil on nii öelda vabamajandus. Kõik võivad teha endale eraettevõtteid ja ise ennast majandada, aga riik sekkub ainult nendesse valdkondadesse kus on puudused ja mis on hädavajalik. Ma arvan, et turumajandus on
Tänapäeva Eestit iseloomustavad mitmed positiivsed tegurid 21. sajandil on hakanud arenema Eesti ühiskond, majandus kui ka kultuur. Kuigi me ei saa öelda, et meie riik oleks sama arenenud nagu USA, Suurbritannia või Rootsi, võime väita, et Eesti liigub jõudsalt parema heaoluühiskonna poole. Tekib küsimus, millised positiivsed aspektid iseloomustavad tänapäeva Eesti elu? Tänapäeva Eesti on muutunud avatumaks, võimaluste rohkemaks. Meie riigi kodanike võimalused erinevates olukordades on paranenud. Arstiabi meie riigis on muutunud kättesaadavamaks, sest on
1. RASEDUS Raseduseks nimetatakse naise seisundit munaraku viljastumise ja sünnituse vahel. Rasedusel on kolm trimestrit: · 1. trimester kestab esimesest kuni kolmeteistkümnenda nädalani. · 2. trimester kestab neljateistkümnendast kuni kahekümne seitsmenda nädalani. · 3. trimester kestab kahekümne kaheksandast kuni neljakümnenda nädalani (sünnituseni). 2 2. ESIMENE TRIMESTER 1.-3. nädal Loode hakkab arenema, kui ema kehas viljastatab seemnerakk munaraku. Viljastatud munarakus hakkavad tekkima erinevate ülesannetega rakurühmad ehk organite alged, lootel moodustuvad veresooned, magu, närvisüsteem ning süda. XX või XY kromosoomide järgi on võimalik aimu saada tulevase lapse soost. 4.-6. nädal Munarakk jaguneb kaheks: embrüoks ja platsentaks. Embrüol on märgatavad kihid. Kõige sisemises kihis on maks ja kopsud; keskmises kihis arenevad süda, suguorganid, luud, lihased;
Ajamäärused Ajamäärus väljendab sündmuse ajalisi parameetreid. Ajamäärused jagunevad neljaks: 1. Toimumisaega näitav • määrsõna, nt: Homme lähen ma kinno. • nimisõna, nt: Teater lõppeb alles õhtul hilja. • kaassõnafraas, nt: Pärast raamatu lugemist läksin ma magama. 2. Ajapiiri näitav • algusaega väljendav (mis ajast alates?), nt: Kino algab kella üheksast. või nt: Alates homsest hakkan ma rohkem kinos käima! • ajalist lõpppiiri väljendav (mis ajani?), nt: Eilseni ei teadnud ma sellest midagi. või nt: Ootasin vanemaid kuni õhtuni. 3. Kestust näitav • tegevuse kulgemise kestus olevikulise suunitlusega (kui kaua?), nt: Ma pole seda juba ammu teinud. või nt: Õppisin eile terve päeva. • situatsiooni algus, üleminek teise (kui kauaks?), nt: Etenduse ajaks tuleb telefon hääletuks panna. • sündmuse lõpulejõudmise...
Embrüsiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Põllumaj: 1)valitakse välja geneetukusekt väärtuslikud vanemad 2)saadakse palju järglasi lühikese ajaga 3)embrüoid saab hästi trantsportida ja säili- vad kaua.Suurdamise käik: 1)kutsutakse esile superovulatsioon: eraldub mitu munarakku 2)viiakse läbi kuntsilik seemendamine 3)pestakse embrüod emast välja 4)embrüod pannakse söötmele arenema ning valitakse välja kõige paremini arenenud embrüod 5)embrüiod siiratakse uuesti elusorganismi arenema.Suuragaatimad-teisest loomast pärit embrüotest järglasi sünnitanud loom.Embrüosiirdamine inimesel: 1)viljastatud 2)võib esineda tervisehärireid(ei ole võimalik saada/kanda;munajuhad umbes;spermis ei oma viljastumis võimalised) 2 mee- todit, kuidas teha in vitro: 1)viiakse katseklaasi munarakud ja spermid 2)mikroinjuktsioon-spermid süstitakse mikropinpeti anil munarakku
Meeste roll ühiskonnas Missugune on mehe roll ühiskonnas? Millises suunas peaks arenema mehelikkuse ideaal? Kes on üldse mees?Maailmas on ilmunud juba sadu raamatuid, mis uurivad mehe elukäiku. Järjest põhjalikumalt on asutud käsitlema mehe tervise probleeme. Kõik selle on tinginud asjaolu, et viimase saja aasta jooksul on sotsiaalne, psühholoogiline ja meditsiiniline olukord teinud läbi niivõrd peadpööritavad muutused, et oleme sattunud segadusse. Tänapäeval on ideaali aluseks kindlasti pikk kasv, pronksikarva nahavärv ja täiuslikult arenenud lihastega
haigusetekitajatele edukalt vastu seista (liik ei pruugi säilida). Sugulisel paljunemisel toimub uue organismi tekkimine kahe organismi geneetilise materjali kombineerimisel. See on hea, sest järglased pole identsed ja see aitab paremini haigusetekitajatega võidelda (liik säilib). 2.Milleks on vaja neid elundeid, nende asukoht: Munasarjad – seal valmib munarakk Munajuha – seal toimub viljastumine Emakas – seal hakkab arenema loode Tupp – loode saab väljuda Munandid – moodustavad sperme Munandimanused – seal talletuvad spermid Seemnejuha – juhivad sperma mehe organismist välja Eesnääre – toodab seemnevedelikku Seemnepõieke – toodavad nõret, mis vedeldab spermat 3.Kuidas toimub viljastumine inimesel. Kirjeldus. Viljastumine toimub, kui spermatosoid ühineb munarakuga. Suguühte käigus viiakse
koguneb mullikesteks ja moodustab juustuauke. Kõva juustu ratas võib kaaluda kuni 130 kilogrammi Emmental Gruyère Parmesan Raclette Beaufort Romano Sinihallitusjuust Seda juustu ei kuumutata ega pressita. Vaar lõigatakse väiksemateks tükkideks, vormitakse, nõrutatakse, soolatakse ja külvatakse hallitusseen. Nõeltega süstitakse juustu sisse hapnik, et juba varem juustu sisse pandud hallituskultuur seal arenema hakkaks. Seeneniidistik hakkab arenema seespoolt väljapoole. Gorgonzola juust Bleu de Bresse Danish Blue Stilton Juustusordid Atleet Bel Piemonte juust Feta ehk fetajuust Hollandi leib Maasdammeri juust Parma juust Pikantne juust Šveitsi juust Vene juust Viru juust https://www.youtube.com/watch? v=43Y7MuwGXX4 Aitäh kuulamast!
Nende vabaduskirjade alusel lunastas talupoeg endale liikumisvabaduse ja pääses rüütli poolt temale pandud kurnavatest maksudest. Ristisõjad äratasid ka eurooplaste rahvusliku iseteadvuse. Enne ristisõdasid oli rahvuslik idee ja rahvuslik iseteadvus kogu Euroopas peaaegu tundmatud. Võõrsil ühe rahva liikmed tundsid, et nad peavad hoidma kokku, ja see sümpaatia ei kustunud ka siis, kui nad olid jõudnud koju. Pärast ristisõdu hakkasid arenema ka rahvuskeeled ja ladina keele tähtsus vähenes igapäevaelus. Arenema hakkas ka rahvakeelne kirjandus. Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane riie, musliin, siidriie, samet ja paber olid idamaades juba ammu tuntud, eurooplastele said need alles ristisõdade ajal tuttavaks. Suhkruroo, maisi, riisi, kanepi, lina ja puuvilla kasvatamist õppisid eurooplased samuti ristisõdade ajal. Ristisõjad tõid palju muutusi
epiteelkoele, karvadele, küüntele ja hammaste vaabule. Keskmisest moodustuvad tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus-ja sigimiselundkond. Sisemisest moodustuvad hingamis- ja seedimiselundkond 7. Milles seisneb biogeneetiline reegel? Ontogeneesi alguses läbitakse fülogeneesi etapid. 8. Kirjeldage inimese lootelise arengu hilisemaid etappe. Kolmandal nädalal pärast viljastumist algab enamiku elundite välja kujunemine, süda alustab tööd ja hakkavad ka silmad arenema. Kõik kehaosad arenevad järjest rohkem täiuslikkuse poole ja 40 nädalal peaks laps sündima. Kokkuvõte Ontogenees algab viljastamisega ja lõppeb surmaga. Viljastanud munaraku jagunemine mitoosi teel lõigustumine->Moodustub rakukobar moorula e. Kobarloode->Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või blastotsüst->Moodustubad eootekestad->Kõldkest kasvab kokku emakaseinaga, moodustub platsenta->Platsenta ülesanded 1. varustavad embrüot hapniku ja
Keskaja muusika Selle aastastes muusika tundides oleme rohkem kokku puutunud keskaja muusikaga ning seega otsustasin kirjutada essee just keskaja muusikast. Olin kunagi kindlal arvamusel, et keskaja muusika ei meeldi mulle, kuid lähemalt õppides pean tõdema, et tegelikult on tegemist üpriski huvitava muusikaga, kust hakkasid edasi arenema paljud erinevad esitusviisid ja lauluvormid. Keskajal oli tähtsaimal kohal kirik. Läänekiriku keskuseks sai Rooma ning ühistest palvustest ja laulmistest tekkisid liturgiad. Rooma paavst Gregorius Suur viis läbi kirikureformi, millega võeti kasutusele uus liturgia. See juurdus kogu Lääne-Euroopas. Gregorius Suur ühtlustas ning uuendas liturgiatekstid, mis said gregoriuse laulu ehk lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm ja
Sakslased tõid meie kultuuri erinevaid uuendusi, nagu näiteks uued saksapärased nimed, keelearengu, arendasid haridust jms. Siit tekib küsimus, kas sakslaste kultuuri mõju oli positiivne või negatiivne? Sakslaste kultuuri mõju sai alguse ristisõdadega. Taheti, et eestlased jätaksid usu loodusjõududesse ja hakaksid uskuma õiget Jumalat. Eestlastele suruti ristiusku peale, kuid see andis ka positiivset mõju. Näiteks hakkas arenema eestlaste haridus, keel jms. Arvan, et ristiusu Eestisse sissetoomine oli vajalik, muidu poleks eestlaste kultuur arenenud. Linnade ja kiriku, hiljem ka mõisate kaudu jõudis maale uusi kultuurimõjusid, millest annavad tunnistust rikkalikud keelelised laenud. Saksa keele abiga arenes ka eesti keel tänapäevasemaks, laenati selliseid sõnu nagu näiteks trepp, pööning, torn, müür, võlv, klaas, pood, lamp jpt. Arvan, et just keeleuuendus on üks suurim positiivne mõju Eesti kultuurile,
Aeg viljastumisest surmani 1. Viljastumine inimesel: toimub munajuha laienenud osas, munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva, umbes 7ndal nädalal peale viljastumist kinnitub sügooot emaka limaskestale. 2. Areneva hakkava loote sugu määrab ära isa, sest pooled seemnerakud kannavad Y- kromosoomi ja pooled X- kromosoomi. Samas on kõik viljastatud looted esialgu naissoost. 3. Naise viljastamist reguleerib Progesteroon e. Gestageen reguleerib naise viljastumisvõimet, aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule ja reguleerib menustratsiaaltsüklit. 4. Iseenesliku abordi põhjuseks embrüo või loote väärareng, platsenta patoloogia või emapoolsed tegurid. Selle esinemissagedus ei ole täpselt teada. 5. Põhjused, miks võidakse aborti esile kutsuda : · Ema elu või füüsilise või vaimse tervise kaitse. Seda nimetatakse mõnikord terapeutiliseks ehk õigustatavaks abordiks. · Vägistamisest...
korralikult puhata. Hiljem muutusid elutingimused linnades paremaks ja see aitas kaasa ka inimeste tervisele. Kuna inimestele tekkis ka vaba aja veetmise võimalus oli neil rohkem võimalusi aega veeta sõpradega, mis on minu jaoks alati positiivne. Vabrikutööstuse areng tõi kaasa ka ühiskonna ümberkihistumise. Kõige suurema osa moodustasid vabriku- ehk palgatöölised. Neist hakkas 19.sajandi lõpul arenema oskustööliste kiht, kes ei tegelenud enam füüsilise tööga, vaid moodustasid nn töölisaristrokraatia. Neil olid ka enda eelised, nimelt said nad rohkem palka ja võisid lubada endale paremaid elutingimusi. Majandusliku arenguga paranes ka varanduslik seisund. Kodanluse hulka kuulusid nüüd ka pankurid, vabrikuomanikud ja haritlaskond. 19. sajandi teisel poolel hakkas kodanlus enda õiguste eest seisma. Sellega hakkas tekkima töölisliikumine, mille kujunemine sundis riikide
olemasolu.Ülikoolis õpetajateks olidoktorid, juht aga rektor, doktorid moodustasid oma ette kollegiumi, mis on kasutusel ka tänapäeval.teaduse üks põhi alus on ka trükikunsti leiutamine 1445.a ning see võetatakse ka tänapäeval kasutusele, trükiti 1456.a Gutenbergi poolt piibel.Keskaja ja antiikaja saavutusi kasutatakse tänapäevalgi, ainult neid on lihtsalt täiustatud. Suurimad muutused olid keskajal tehnika valdkonnas majanduses ja ühiskonnas. Tehnika hakkas jõudsalt arenema keskaja lõpul.13.-15. sajandil võeti euroopas mitmeid tehnoloogia saavutusi kasutusele.Mujal maailmas leutati sadamad ning hakkati tootma laevastikke.Kõige esimene ,,kompass" oli nõel, mida oli magnetiga magnetiseeritud ja mis pandi korgi peal vee sees seisma.Hiljem tekkis inimestel seiklushimu, vajadus väärismetalli,vürtside järgi ning hakkati ühaenam reisima laevastikkega ning avastati uusi maid.(näiteks Ameerika 1492 Columbuse poolt).
b) Lenini arvates tuli kõigepealt võim haarata Peterburi ümbritsevates linnades sealhulgas Tallinnas, see järel alustada vastuhakku pealinnas. 25.10.1917 võeti Peterburg oma kontrolli alla. Pealinlased suhtusid toimuvasse ükskõikselt. c) Võimu üleminek enamlastele 26.10.1917, moodustus Rahvakomissaride Nõukogu. Esimeheks sai Vladimir Uljanov e. Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Venemaa hakaks arenema kommunistlikuks. Jõukad talupojad kuulutati keelanuteks ja saadeti siberisse. Oktoobripöörde tulemusena hävitati pool Venemaa elanikkonnast. Tagajärg - hävitati Nikolai II perekond. Venemaa hakkas arenema väga ebademokraatlikult ja seal kehtestati kommunistlik diktatuur. Kuni 1922 oli Nõukogude Venemaa. 30. dets. 1922 sai riigi nimeks Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Vladimir Ilids Uljanov Lenin, hea haridusega. Põdes kroonilist süüfilist.
Päike sulatas jääd kõvasti. Jää hakkas liikuma ning tekkisid suured mäed ja suured augud maa sisse. Lõpuks oli jää sulanud ja jääst tekkis vesi. Vesi vajus aukudesse. Nendest tekkisid järved, ookeanid, jõed ja mered. Niisiis olid sellel planeedil ainult suured künkad ja veekogud. Tulnukad tulid taas tagasi ja võlusid sinna planeedile vette vetikaid, liiva ja muudki, mida peab olema meres ning teisteski veekogudes. Taaskord lendasid tulnukad minema. Kuid vees hakkasid arenema veeloomad. Tulnukad olid pannud vist taimedele ja muudele asjadele, mis on veekogudes, juurde ka võluainet, mis laseb hakata arenema veeloomadel. Sealt nad siis arenesidki - haid, delfiinid, vaalad ja muud sellised elukad. Varsti tulid tulnukad jälle, kui kõige pisemgi kala või veemollusk oli välja arenenud. Seekord ei võlunud tulnukad enam vett, jääd, päikest ega vihma, vaid hoop muru ja puid. Nad panid lilleseemned maa sisse ning lilled hakkasid varsti kasvama
alustada 1980. aastate lõpul tegevust väikekooperatiividena. Suures osas veel riikliku kaubandusvõrgu kõrvale tekkis hulgaliselt eraettevõtjate väikemüügipaviljone, nn. putkasid. Üheksakümnendate esimestel aastatel algas riiklike kaupluste kiire erastamine, mis tähistas erastamisreformi algust. 1991.a. lasti vabaks toidukaupade hinnad, kuid pakkumine ei rahuldanud ikka nõudlust ja esmatähtsatele kaupadele rakendati talongid. Alates 1993. aastast hakkas kaubandus arenema tõusujoones. 1990. aastate keskel sai hoogu second-hand kaubandus. Eesti kaubanduses on viimase paari aastakümne jooksul toimunud suured ja väga olulised muutused. Sarnaselt muu majandusega liikus ka Eesti kaubandus käsumajanduselt üle turumajandusele. Alates 1990. aastate teisest poolest hoogustus Eestis kaasaegsete kaubandusettevõtete areng. Lääne riikide eeskujul hoogustus ennekõike super- ja hüpermarketite kettide ning suurte kaubakeskuste loomine.
miljonit spermatosoidi, mis liiguvad läbi emakakaela munajuhade poole (kuhu nad jõuavad umbes 1,5 tunni pärast). Hinnanguliselt säilib seemnerakk emakas elu- ja viljastamisvõimelisena 2-3 päeva. Enamik spermatosoide hävib, munajuhasse jõuab keskmiselt 300-500 seemnerakku, millest üks viljastab munaraku. Pärast seda, kui seemnerakk on tunginud läbi munaraku seina, mõlema raku tuumad ühinevad ja rakkude jagunemisel hakkab arenema uus organism. Ligikaudu 3-6 päeva jooksul jõuab embrüo emakasse. Selle aja kestel koosneb embrüo tervest rakkude grupist, mis hiljem jagunevad kahte gruppi, nimelt: mõnedest moodustub loote keha ja teistest platsenta, loodet toitev elund. Olles jõudnud emakasse, ei ole embrüol ema kehaga mitu päeva püsivat sidet. Alles 8-10 päeva peale viljastumist kinnitub embrüo emaka limaskestale. Seda protsessi nimetatakse pesastumiseks. Enne pesastumist on embrüo vigastustele väga vastuvõtlik
Päike sulatas jääd kõvasti. Jää hakkas liikuma ning tekkisid suured mäed ja veel ka suured augud maa sisse. Lõpuks oli jää sulanud ja jääst tekkis vesi. Vesi vajus aga aukudesse. Nendest tekkisid järved, ookeanid, jõed ja mered .Niisiis olid selle planeedil ainult suured künkad ja veekogud. Tulnukad tulid taas tagasi ja võlusid sinna planeedile vette vetikaid, liiva ja muudki, mida peab olema meres ning teisteski veekogudes. Taaskord lendasid tulnukad minema. Kuid vees hakkasid arenema veeloomad. Tulnukad olid pannud vist taimedele ja muudele asjadele, mis on veekogudes, juurde ka võluainet, mis laseb hakkata arenema veeloomadel. Sealt nad siis arenesidki - haid, raid, vaalad ja muud sellised elukad. Varsti tulid tulnukad jälle, kui kõige pisemgi kala või veemollusk oli välja arenenud. Seekord ei võlunud tulnukad enam vett, jääd, päikest ega vihma, vaid hoopiski muru ja puid. Aga lilleseemned panid nad maa sisse ning lilled hakkasid varsti juba kasvama
järglaste saamiseks. Nii saab aretada haigusvabasid taimi. Taimedel on võrsete tippudes ja pungades algkude ehk meristeem. Neid kutsutakse ka tüvirakkudeks see on rakk, millest võib teha ükskõik missuguse koe rakke. Ka viljastunud munarakk on tüvirakk, sest see võib muutuda kõigeks kuni moorulani. Ühest meristeemrakust saab kasvatada uue organismi. Algkude tuleb kasutada, sest nad on haigusvabad. Meristeemrakk võetakse ja pannakse söötmele, kus ta hakkab kasvama ja arenema. Järjest selekteeritakse ja pannakse uuele söötmele. Arenevad koed, viimaks pannakse eraldi katseklaasi, kus arenevad juured. Lõpptulemuseks saadud taim on kloon algsest taimest. Hübridoomitehnoloogia Vaata joonis leheülg 21. Antikeha on valguline molekul, mis moodustab kindla antigeeni vastu. Need tekivad valgevereliblede ehk lümfotsüütide tõttu. Samas hävivad need kiirelt ega tooda pikka aega piisavas koguses. Selleks, et peab antikeha tootma
Alumine piir on individuaalne (üle 10), ülemine on 140 db. Rääkida võib ka helitämbrist. Haistmisaisting lõhna aisting tekib siis, kui õhus lendlevad aineosakesed satuvad haistmisretseptoritele, mis asetsevad ninaõõnes. Lõhnadel on 6 kategooriat: lillelõhnad, teravad lõhnad, eetrilaadsed lõhnad, muskuslõhnad, roiskumislaadsed lõhnad, kamprilaadsed lõhnad. Inimese lõhnatundlikkus loomadele vastu ei saa, aga kui meie eellane hakkas arenema, siis just lõhnade eristamise ajuosa hakkas kõige enne arenema. Igal inimesel on oma lõhn. On teada putukaliike, kes eristavad vastassoost isendi lõhna umbes 30 km kauguselt. Feromoonid teatud keemilised ühendid, mida loomad eritavad suhtlemiseks. Märgistavad territooriumi, annavad teateid seksuaalkäitumise kohta. Inimese lõhnatundlikkus on kõige suurem 30 60 aasta sees. On vahe ka naiste ja meeste lõhnatundlikkusel, naistel teravam xD. Aga see sõltub ka harjumustest
Küsimused lk 110-119 ja 09.12 tunnis vaadatud filmi põhjal vastamiseks 1.Miks on loote arengus olulised kolm esimest kuud? Esimese kolme kuu jooksul arenevad idulase veresooned, luud, lihased, jäsemed, aju, närvisüsteem e. hakkab arenema lapse keha. 2.Kust saab loode oma eluks vajalikke aineid? Milliseid aineid? Milliseid ülesandeid see elund veel täidab? Loode saab kõik arenguks vajalikud toitained emaka limaskesta e platsenta kaudu. Loode saab vajalike vitamiine, toitaineid ja hapnikku. Platsenta ei lase kõiki aineid looteni. Ta takistab mitmesuguste haigustekitajate ja keemiliste ainete tungimist oma verest lootesse, kuid nikotiin, alkohol ja narkootikumid nende hulka ei kuulu. 3
Imperialism 19. Sajandi lõpul arenes imperialism, maailma arengut mõjutas rahvuslus (riigi kultuuri hoidmine). Tekkisid rahvusriigid (Itaalia, Saksamaa). Alguses peeti kõiki rahvaid võrdseteks. Kuid 19. Sajandi lõpul hakkas arenema šovinism (marurahvuslus), see tähendab peeti oma rahvust teistest paremaks. Tänu rahvuslusele tugevnes ka imperialism — see on suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas, haarates enda alla nii palju kui võimalik kolonaal valdusi. Kolonianistid põhjendasid vallutusi järgmiselt: 1. Inimeste aitamiseks 2. Euroopa eluviisi sisseviimiseks 20. Sajandi alguseks oli maailm jaotatud suurriikide vahel. Asumaadeks ja mõjusfäärideks.
väljakoolitamine. Seminaridel oli pearõhk ladusal lugemisel ja usuõpetusel. Kuna õpperaamatuid ei olnud, siis kirjutas Forselius ise aabitsa, mille järgi lugemist õpetada. 1687 a. otsustati igasse kihelkonda rajada kool ja sealsetele koolmeistritele pidi palka maksma. Peale koolide oli lugemisoskuse omandamisel oluline roll ka koduõpetusel, kus koolitati eelkõige neid lapsi, keda kodus ei suudetud lugema õpetada. Tänu sellele tegevusele üldine haridustase paranes, rahvakultuur hakkas arenema ja eestlastel oli kõrge lugemisoskus. Eestikeelseid kirjasõnu hakati edendama selletõttu, et taheti tõlkida piiblit eesti keelde. Selleks oli vaja paika panna kirjakeele reeglid. 17-18 saj. oli paralleelselt käibel nii põhjaeesti kui ka lõunaeesti kirjakeel. Esimese eesti keele grammatika koostas Heinrich Stahl, kes sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga. Paraku jäi see rahvakeelest kaugeks. Kirjakeele arendamiseks peeti ka piiblikonverentse, kus arutleti milline peab
SIIAMI KAKSIKUD Siiami kaksikud 1. Seemnerakuga viljastatud munarakk hakkab arenema looteks 2. Ühemunarakukaksikud Zainab ja Jannat Rahman Pärit Londonist Rinnust kõhuni kokku kasvanud + ühine maks Operatsioon Hetkel Aitäh kuulamast!
korraldama, ta lõi esimese eestikeelse ajakirja. 18) Mannteuffel oli mõisnik kes elas Ravila mõisas. Tema peateos oli ,,Ajaviide peeruvalgusel" mis oli mõeldud talurahvale õpetlikuks meelelahutuseks. 19) Esimene eestikeelne kalender ilmus aastal 1720. aastal. 20) Sisaldas peamiselt arstlikke nõuandeid, 1766-1767, "Lühhike öppetus", Peter Ernst Wilde ja August Wilhelm Hupel, Põltsamaal. 1) Millal hakkas arenema eesti kirjakultuur? 2) Millal kirjutati Henriku Liivimaa Kroonika? 3) Millal ja kus trükiti esimene eesti keelt sisaldanud raamat? 4) Millal ja kus trükiti Wanradti ja Koelli katekismus? 5) Kes oli P-Eesti kirikukirjanduse rajaja? 6) Kes oli L-Eesti kirikukirjanduse rajaja? 7) Mis on piibel ja millistest osadest see koosneb? 8) Millal ja kus ilmus esimene eestikeelne piibel ja kes juhatas tõlketööd? 9) Millised üldtuntud väljendid pärinevad piiblist? 10) Milline oli piibli tähtsus?
B-Bioonika on bioloogia ja tehnoloogia piiriteadus. Nt ventilatsioonisüsteemid ja keskkonnasäästlikud autod. Embrüonaalkloonimine. Munarakk viljastatakse in-vitro meetodil. Varane embrüo jaotatakse osadeks. Osad taastuvad ning need siirdatakse erinevate emasloomade emakatesse. Saadud indiviidid on algse embrüo kloonid ja omavahel geneetiliselt identsed. Nt lehm, emad võivad erinevad olla, kuid vasikad tulevad kõik samasugused. Kõik rakud on totipotentsed ehk võimelised arenema organismideks. Loomuliku protsessi tehnoloogiline seisund. Väärtuslikust isendist on võimalik saada mitu. Tüvirakud saab eristada: 1)blastotsüstist saadavad(või sügoot)- võimelised arenema, ükskõik mis organiks, isegi tervik organismiks. Nad on totipotentsed. 2)embrüonaalsed: on pluripotentsed ehk neist võib ka areneda mingi organ või mõni keharakk. Tervik organismi ei saa neist. 3)täiskasvanud inimese: multipotentsed, ehk neist on võimalik saada mingeid kindlaid rakke
kuud. Mõnel puhul tekib juustu sisse süsihappegaas, mis koguneb mullikesteks ja moodustab juustuauke. Kõva juustu ratas võib kaaluda kuni 130 Sinihallitus juust Seda juustu ei kuumutata ega Rokfoor ehk Roquefort pressita. Bleu de Bresse Vaar lõigatakse väiksemateks tükkideks, vormitakse, nõrutatakse, soolatakse ja külvatakse hallitusseened. Nõeltega süstitakse juustu sisse hapnik, et juba varem juustu sisse pandud hallituskultuur seal arenema hakkaks. Seeneniidistik hakkab arenema seespoolt väljaspoole. Juustu valmistamise põhiprotsess Piima töötlemine separeerimine kooreks ja lõssiks, pastöriseerimine ja normaliseerimine vajaliku rasvaprotsendi saavutamiseks. Juustupiima kalgendamine juuretise ja laabi lisamisel piimavalk tahkestub. Vadaku eraldamine juustutera lõikamine ja järelsoojendamine. Tekkinud juustumassi nõrutamine, jagamine juustuvormidesse, pressimine ja soolamine soolvannis.
Teise võimalusega viiakse sperm otse munarakku ja seejärel siirdatakse naise emakasse. Võimalik on ka neid külmutada ja sulatamisel valitakse välja parim. Embrüo siirdamisega lapse saamise tõenäosus on samas väiksem kui muidu. Mitmeid kordi proovides ei pruugi see ikka õnnestuda. Vaid umbes ühel kolmandikul kordadest, mil kas loomulikul teel munajuhas või katseklaasis viljastatud munarakk jõuab emakasse, õnnestub sellel kinnituda emakaseinale ja hakata edasi arenema uueks inimolevuseks. Embrüosiirdamise edukus sõltub eelkõige spermatosoidi või munaraku kvalideedist. Mitte kvalitseetsed ei hakka arenema ja sellepärast saavadki seda protseduuri teha ainult naine ja mees kes näiteks ei suitseta, ei joo jne. Tänapäeval on neid lapsi juba üle 2 miljoni. Nüüd on leitud, et ühe embrüo siirdamine on tõhusam kui mitmete siirdamine. Ühe embrüo siirdamine on odavam, eriti kui arvesse võtta mitmikute sünniga kaasnevate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
