Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Apple". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
apple, ipod, iphone, protsessor, tarkvara, maci, asutaja, ipad, sülearvuti, macintosh, imac, atom, snapdragon, riistvara, itunes, studio, nutitelefon, taktsagedus, jobs, pood, programme, fortune, store, classic, generatsiooni, esmalt, ides, otsisin, steven, ilife, aperture, fotosid, final, logic, kümnes, käive, arvutid, multimeedia, inteli, loovaPärnu Koidula Gümnaasium Philip Saksing APPLE INC Referaat Juhendaja Marge Kanniste Pärnu 2010 SISUKORD 1. Apple'i ajalugu 3 2. Steven Paul Jobs 4 3. Stephen Gary Wozniak 5 4. Apple'i tooted 6 5. Macintosh 7 6. iPod 8 7. iPhone 9 2 Apple'i ajalugu Apple Inc. on Ameerika multifunktsionaalne korporatsioon, mis kujundab ja toodab elektroonikat, tarkvara arvutitele ja personaalseid arvuteid. Firma kõige tuntumad tooted on Macintosh (lühidalt Mac), iPod, iPhone ja iPad. Apple tarkvara sisaldab Mac OS X operatsioonisüsteemi. Mac OS X sisaldab iTunes'i (see on heli- ja videofailide esitamise
Apple Lühidalt Apple'ist: Apple on firma, mis toodab lauarvuteid, sülearvuteid, monitore, iPode ning veel muud riistvara ja tarkvara. Apple on ainus suurfirma maailmas, mis toodab ise nii riistvara, tarkvara kui ka operatsioonsüsteemi. Apple asutati Cupertinos, Californias esimesel aprillil 1976 ja ühines aktsiaturuga kolmandal jaanuaril 1977. Apple tooted Tuntumad riistvara tooted on: Macintosh (MacBook, Macbook Air, Macbook Pro, iMac, Mac Pro ja Mac mini) arvutid, iPod, iPhone ja iPad. Apple'i tuntuimad tarkvaratooted on: Mac OS X operatsioonisüsteem, iTunes meedialehitseja, iLife multimeedia loomis tarkvara, iWork ajaplaneerimis tarkvara, Aperture - professionaalne fotostuudio, Final Cut Studio - heli ja filmitöötlus süsteem ja Logic Studio - helitöötlus Macintosh Macintosh või Mac on Apple Inc poolt projekteeritud, arendatud ja turustatud personaalarvuti. iPod iPod on kaasaskantav meediamängija. iPhone iPhone on interneti ja multimeedia toega nutitelefon.
Rakvere Ametikool Rainis Jõepera Av12A STEVE JOBS JA ETTEVÕTE Referaat Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2012 SISSEJUHATUS Miks valisin just selle teema? Selle teema valisin endale kuna olen n-ö Apple fänn ning soovin teada saada mida ja kuidas inimene kõike vapustavat oma kätega on teinud ja tutvustada ka teistele milline inimene oli Steve Jobs. Käesolev töö annab ülevaate Steve Jobsi tegemistest , põhimõtetest ja mõistetest. Töökoostamisel teemaga tutvuti peamiselt internet teel. 1.1 ÜLEVAADE ELUST 1.1.1 Kes oli Steve Jobs ? Steve Jobs oli USA infotehnoloog ja ettevõtja, firma Apple Inc. üks asutajatest ja kauaaegne peadirektor
Pelgulinna gümnaasium 10P Anna-Stina Reinas Steve Jobs Juhendaja: Õpetaja Tiina Nõges Tallinn 2014 SISUKORD •Tiitelleht • Apple Macintos •Sisukord • Mõõ •Steve Jobs • NeXT arvu •Pere • Apple hakkab kasum •Varajane elu teenim •Haridus • Riistvar •Karjääri algus • Probleemid terviseg •Apple’i algusaastad • Surm •Apple Lisa • Kasutatud allika STEVE JOBS • Täisnimi on Steven Paul Jobs • Sündis 24.veebruar 1955 San Fransiscos, suri 5.oktoober 2011 (56 aastaselt) • USA infotehnoloog ja ettevõtja • firma Apple Inc
Apple Ney-Lii Soomets STEVEn paul JOBS Lapsendatud Keskkooli ajal külastas loenguid mis toimusid HP( Hewlett-Packard ) kontoris. 1972. aastal suundus õppima Reed`i Kolledzisse. On ise öelnud järgnevalt: Kui ma ei oleks neid loenguid külastanud, siis ei oleks Mac omanud mitmeid erinevaid fonte, proportsioonis tähevahesid jne. STEVE WOZNIAK Käsitsi ehitatud esimesed arvutid. Suur roll tarkvara loomisel. Lennuõnnetus Juuli 1976 TIMothy d. COOK Liitus 1998.aastal Ülesandeks vastutada ülemaailmse müügi eest. 2007.aastaks äridirektor. APPLE`I ALGUSAASTAD 21-aastane Steve Jobs, 26-aastane Steve Wozniak ja 42-aastane Ronald Wayne asutasid ettevõtte "Apple Computer" 1. aprillil 1976, et hakata müüma arvutit Apple I Arvuti hinnaks 666.66 dollarit. 1977 järgmine arvuti. Hinnaks 1298 dollarit LANGUS Aastast 1978 kuni 1983.
APPLE Apple on rahvusvaheline ettevõte, mis arendab ja toodab riistvara, tarkvara ning muud tarbeelektroonikat. Ettevõtte tuntuimad riistvaralised tooted on Macintosh seeria arvutid, iPod, iPhone ja iPad. Asutatud 1. aprillil 1976 Cupertino's, California osariigis ja 3. jaanuaril 1977. 25. septembri 2010 seisuga oli Applel 46600 täiskohaga töötajat ja 2800 ajutise, kuid siiski täistööajaga töötajat üle maailma. Apple asutati 1. aprillil 1976 Steve Jobs'i, Steve Wozniak'i ja Ronald Wayne'i poolt.Apple I oli käsitsi ehitatud Wozniak'i poolt. Komplekti kuulus emaplaat, protsessor ja muutmälu. Apple I 'te hakati müüma 1976
Hugo Treffneri Gümnaasium Apple areng tänapäevani Referaat Koostaja: Arnold Rein Tatunts Juhendaja: Anneli Mägi Tartu 2011 Sissejuhatus Käesolev töö teeb kokkuvõtte Apple Inc. leiutistest, saavutustest ja arengust. Valisin sellise teema, kuna see firma huvitab mind ja soovisin selle kohta rohkem teada saada. Samuti on Apple ajaloos toimunud palju firma arengut mõjutavaid muudatusi, seega tundus mulle see teema oluline. 2 1. Apple algus Firma Apple Inc. rajasid esimesel Aprillil Steve Jobs, Steve Wozniak ja Ronald Wayne. 3.jaanuaril 1997 tehti Apple ümber aktsiaseltsiks ilma Ronald Wayne'ita, kes müüs oma osaluse 800 dollari eest Jobs'ile ja Wozniak'ile.[1] Mike Markkula, kes oli mulitmiljonär, kuna tegeles aktsiaturul, aitas Jobsi ja Wozniaki hädast välja, inversteerides firmasse 250 000 dollarit
............6 2. Küsimus.............................................................................7 Kokkuvõte_______________________________________13 Kasutatud materjalid______________________________14 Lisa1____________________________________________15 2 Sissejuhatus Tegin uurimistöö Apple´i kasutajate teadlikusest seetõttu, et esiteks olen ise Apple´i austaja ja mind huvitab, kui palju inimesed tegelikult Apple´ist teavad. Mis on Apple? Miks teda nii palju kiidetud on? Kas ta on tõepoolest nii hea kui räägitakse? Informatsiooni leidsin põhiliselt Apple´i Internetiportaalidelt. Apple´i toodete populaarsus on eriti viimasel paaril aastal kasvanud, aga kas sellega ka inimeste teadlikkus Apple´ist endast? Leian, et paljud võivad Mac-i küll kasutada, kuid näiteks ajaloost nad vaevalt et midagi erilist teavad. Koostasin küsitluse, et seda uurida.
oma eesmärkideni jõuame. Nad annavad meile selge juhise ja kindlustavad selle, et liigume kõik sama sihi poole. Nende missioon on värskendada inimeste keha, vaimu ja hinge kõikjal maailmas ning inspireerida ja tuua rõõmu. 9 Apple Ajalugu Apple asutati 1. aprillil 1976 Steve Jobs'i, Steve Wozniak'i ja Ronald Wayne'i poolt, et müüa Apple personaalarvutit. Need arvutid oli käsitsi ehitatud Wozniak'i poolt. Komplekti kuulus emaplaat, protsessor ja muutmälu. Apple I'e hakati müüma 1976. aasta juulis ning tema hinnaks oli 666,66 dollarit (hetke mõistes 2548 dollarit, kui arvestada inflatsiooni). Steve Jobs alustas tööd Apple Lisa väljatöötamisega aastal 1978, kuid 1982. aastal oli ta sunnitud sealt lahkuma sisetülide tõttu. Aastal 1984 tuli Apple välja Macintosh'iga
IT gurud Steve Jobs Apple Computersi üht asutajaliiget ja karismaatilist juhti Steve Jobsi on korduvalt nimetatud arvutitööstuse rokkstaariks. 1955. aastal Kalifornias, Silicon Valley piirkonnas sündinud Jobs on tänu oma saavutustele ning kirjule eluloole saanud miljonite tulihingeliste Apple`i fännide, lihtsate arvutikasutajate ning massimeedia huviobjektiks. Ta elab Palo Altos, Kalifornias ning juhib hetkel Apple Computersi ja animastuudio Pixar tegevust. Kui Steve Jobs ja Steven Wozniak 1976. aastal loodud Apple I nimelist arvutit turustama asusid, ei osanud nad undki näha pöörasest müügiedust, mis nende tootele imekiirelt osaks sai. 1977. aastal otsustasid mehed asutada müügi ametlikuks reguleerimiseks firma, mis sai nimeks Apple Computer Inc. Firmat juhtisid Jobs ja Wozniak ühiselt - esimene tuntud oma keevalisuse ja karismaatilisuse poolest, teine tänu oma
? Holland, Red booki tutvustati Sony ja Philipsi poolt, millega pandi alus CD Jaapan tekkele. Märts USA Lasti välja MS-DOS 1.25, PC-DOS 1.1 April UK Lasti välja ZX Spectrum, mis põhines Z80 mikroprotsessoril ja mis võimaldas 3.5MHz 8 värvilist graafilist kuva. Mai USA IMB lasi välja kahepoolse 320KB floppy ketta. 1983 Aeg Koht Sündmus ? USA Apple tutvustas nende arvutit Lisa, esimene personaalarvuti, mis kasutas graafika kasutaja liidest. Lisa kasutas: Motorola 6800 mikroprotsessorit, 1MB RAM, 12 tollist mustvalget monitori, dual 5¼" floppy disk seadet ja 5MB kõvaketast. Kasutas Xerox Star operatsioonisüsteemi. Selle müük oli läbikukkumine tänu selle ülikallile hinnale(10 000$).
Unixi koodist ning disainist. Peagi muutusid need süsteemid aga ärilistel kaalutlustel kinnise lähtekoodiga tasulisteks kommertssüsteemideks asjaolu, mis tingis Unixi populaarsuse languse ning Unixi-laadsete operatsioonisüsteemide pealetungi. (Kikkas 2004:8) 1.1.2 Unixi-laadsed 1983. aastal võttis Richard Stallman eesmärgiga luua avatud lähtekoodiga Unixi-laadne operatsioonisüsteem käsile GNU projekti (Stallman 1983). 1990. aastate alguseks oli olemas piisavalt tarkvara, et luua täielik operatsioonisüsteem. Paraku jäi GNU operatsioonisüsteemi ilmumine selle kerneli mittevalmimise taha (Kikkas 2004: 8). 1980. aastatel oli üks populaarsemaid operatsioonisüsteeme California Berkeley Ülikoolis loodud BSD, millest on arenenud mitmed Unixi-laadsed operatsioonisüsteemid. Ent kuna 5 BSD sisaldas Unixi koodi, millele olid tegelikult õigused Unixi projekti rahastanud kompaniil AT&T, kaebas viimane BSD kohtusse
rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav tarkvara, mis juhib mälu kasutamist, sisend-ja väljundseadmeid, kasutajalt saadud korralduste täitmist ning failisüsteemi haldamist (nt. personaalarvutite MS-DOS ja Linux). Võib olla omaette kasutajaliidesega (Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik. Operatsioonisüsteem on madalaima astme programm, mille põhiülesanneteks on:
lisaks võrgutoitele ka akuga. Sülearvutisse on sisse ehitatud kõvaketas, kuvar, sõrmistik ja osutamisseadis (hiir, puutepadi või puuteekraan), tavaliselt ka kõlar(id) ja kettaseade või mälupulga pesa. Aku on laetav elektrivõrgust ja sülearvutisse sisse ehitatud või siis ühendatava välise vahelduvvooluadapteriga. Sülearvuti on kujundatud suure raamatu kujuliseks, mis on 25 cm paks ja tavaliselt 27×22 cm või 39×28 cm suur. Tänapäeva sülearvuti kaalub 16 kg, vanem sülearvuti võibolla raskemgi. AJALUGU Sülearvutite ajalugu sai alguse 1971. aastal, kui Alan Kay käis välja idee Dynabookist (esialgu Kiddicomp) kaasaskantavast seadmest, mis oli mõeldud peamiselt õpilastele, et neid õppimisel aidata. Plaan oli sellel kasutada programme, mis on kirjutatud Smalltalk programmeerimiskeeles. Esimese üldtunnustatud kaasaskantava arvuti lõi Ameerika Ühendriikide firma Osborne Computer Corporation 1981
Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse mällu kohe pärast arvuti käivitamist. Kernel tagab juurdepääsu erinevatele tuuma teenustele kõigi teiste süsteemi ja rakendusprogrammide jaoks. Tuumateenusteks on: Toimingute ajastamine Mäluhaldus Kettajuurdepääs Juurdepääs riistvaraseadmetele Ja teised. Lisaks kernelile hõlmamb operatsioonisüsteem sageli ka süsteemitarkvara, mis haldab
Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse mällu kohe pärast arvuti käivitamist. Kernel tagab juurdepääsu erinevatele tuuma teenustele kõigi teiste süsteemi ja rakendusprogrammide jaoks. Tuumateenusteks on: Toimingute ajastamine Mäluhaldus Kettajuurdepääs Juurdepääs riistvaraseadmetele Ja teised. Lisaks kernelile hõlmamb operatsioonisüsteem sageli ka süsteemitarkvara, mis haldab
Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav tarkvara, mis juhib mälu kasutamist, sisend-ja väljundseadmeid, kasutajalt saadud korralduste täitmist ning failisüsteemi haldamist (nt. personaalarvutite MS-DOS ja Linux). Võib olla omaette kasutajaliidesega (Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik. Operatsioonisüsteem on madalaima astme programm, mille põhiülesanneteks on:
Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav tarkvara, mis juhib mälu kasutamist, sisend-ja väljundseadmeid, kasutajalt saadud korralduste täitmist ning failisüsteemi haldamist (nt. personaalarvutite MS-DOS ja Linux). Võib olla omaette kasutajaliidesega (Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik. Operatsioonisüsteem on madalaima astme programm, mille põhiülesanneteks on:
Millal loodi programmeerimiskeel Fortran (pluss- miinus kolm aastat on OK)? Mille poolest on Fortran eriline? 1957, kõrgema taseme programmeerimiskeel, mis võimaldas loop´ida. Millisel sajandil elas saksa filosoof Leibniz? Milliseid tehteid suutis teha Leibnizi ehitatud arvuti? 17. sajandil , liitis, lahutas, korrutas, jagas Mis aastal hakati müüma arvutit nimega Commodore PET(pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 Millal loodi Intel Corp (pluss miinus kaks aastat on OK)? Mida ütleb Inteli asutaja ja kauaaegse presidendi sõnastatud "Moore law"? 1963 Mikroprotsessorite jõudlus kasvab kahekordseks iga 2 aasta tagant Mis firma ehitas arvutit PDP? Too vähemalt üks põhjus või viis, kuidas PDP oluliselt mõjutas edasist arvuti/tarkvara tehnoloogia arengut. DEC, oli soodsa hinnaga To välja vähemalt üks TCP põhierinevus võrreldes IP protokolliga. Too välja vähemalt üksXML põhierinevus võrreldes HTML- ga. - Xml on primitiivsem kui html. htmlil on võimalusi rohkem
See oli esimene teatas Bill Gates 1. augustil 1988 kell COMDEX Las Vegas. Esialgu turustamise mõiste jaoks komplekteeritud rida rakendusi, esimesed versiooni Office sisalduvad Microsoft Word, Microsoft Exceli ja Microsoft PowerPoint. Aastate jooksul Office'i rakendused kasvanud tunduvalt lähemal jagatud funktsioone, nagu ühine õigekirjakontrolli, OLE andmete integratsioon ja Visual Basic for Applications skript keel. Microsoft positsioneerib ka ametist arendusplatvormi line-of-äri tarkvara alla Office Business Applications bränd. 10. juulil 2012 Softpedia teatas, et amet on kasutatud üle miljardi inimese kogu maailmas. Büroo on toodetud mitmeid versioone suunatud eri lõpptarbijate ja arvuti keskkondades. Algne ning levinuim versioon on töölaua versioon, saadaval arvutites töötab Windows ja MacOS operatsioonisüsteemides. Kõige aktiivse töölaua versioon on büroo 2016 Windows ja MacOS, vabastati 22
a töötas välja kaasaegse näoga, lihtsakoelise süsteemi(klaviatuur, keypad?, hiir, windows?). Süsteem oli nagu Wordi analoog/kontori komplekti(tabelarvutust see süsteem ei teinud), reaalsesse kasutusse ei läinud kunagi, demo on väga kuulus. XTEE – 2001. a infovahetus riigiregistrite vahel, e-riigi andmete hoidmise ja vahetamise süsteem 3. nädal • Eksamiks: esimene mikroprotsessor, sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Küberkaitse termineid: turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering. UNIX JA C– umbes 1969. a (töötasid tegelikult UNIX-it välja mitu aastat) AT&T Bell Laboratories programmeerijad Kenneth Thompson ja Dennis Ritchie töötasid DEC-i PDP arvutil(odavamat sorti suured arvutid) välja UNIX operatsioonisüsteemi(esimene op-süsteem, mis
meile või siis saata. Samuti saame teha vajalikke internetti tehinguid. Kuid neid tehes peab olema meil interneti võrk. Kuigi paljudel on olemas peal mängud nagu tava arvutilgi - solitare jne. Pidasin pigem silmas suuremaid mänge. Näiteks mingid GTA-d või midagi sellist. Me seda ei tahagi teha kui oleme nende kasutaja. Meile peamiseks eesmärgiks on see, et saaksime koguaeg kanda endaga kaasas uuemat informatsiooni. Enamus pihuarvuteid kasutab töötamiseks Windows mobile tarkvara. Kõige uuem neist hetkel peaks olema Windows mobile 7, see on 2009 aasta toodang. Kõige vanem peaks olema Windows mobile 2000, see anti välja 2000 aastal kunagi aprillis. Kokku siiani on toodetud välja 11 erinevat versiooni. Windows mobile 7 väljanägemine. Windows mobile 2000 Tänapäeva pihuarvutid on suhteliselt paljude lisadega paisutatud. Küll neil peal erinevad vidinad mida poleks muidugi vaja. Aga kui tehnoloogia areneb peab kõik arenema. Minu
Objektorienteeritud Smalltalk idee Alan Kay XEROX,PARC Loogiline programmeerimine Prolog Alain Colmerauer; Hewlett-Packard tutvustab programmeeritavat kalkulaatorit 1973 Bob Metcalfe leiutab Etherneti C arenes 1969-1973 Thompson, Ritchie, Kerrighan 1978 ilmus raamat ,,The C Programming Language" 1975 Bill Gates & Paul Allen teevad uue BASICu MITS- le; Bill Gates & Paul Allen asutavad ,,Micro-Soft"-i; Asutatakse Zilog 1976 01.04 Wozniak ja Jobs asutavad Apple Computer Company; 1977 Commodore PET(Personal Electronic Transactor) ilmub , see on üks esimestest personaal- arvutitest, tuli täies tükis ja oli koheselt kasutatav; APPLE II, esimene värvigraafikaga koos mänguga ,,Breakout"; 1979 Daniel Bricklin ja Robert Frankston teevad Visicalc- 79-80 USENET- varajane ,,veeb":tekstiuudised See on hiiglaslik kogus uudisgruppe, tekstid liiguvad masinast masinasse Symbolics founded 1980. Created special hardware for
Firma informatsioon ASUSTeK Computer Inc on rahvusvaheline firma, mille peakorter asub Taipeis, Taiwanis. Asus toodab emaplaate, lauaarvuteid, sülearvuteid, monitore, taskuarvuteid, mobiiltelefone, GPS seadmeid jms. Asus toodab komponente ka teistele suurtele firmadele nagu Dell, Falcon, Northwest, Hewlett-Packpard, Apple Inc., Sony, Alienware. Asus on London Stock Exchange väärtpaberibörsil ja ka Taiwan Stock Exchange väärtpaberibörsil. Wall Street Journal Asia asetas Asuse klienditeeninduse ja tootekvaliteedi poolest esimesele kohale. Asuse võidu võtmeks turul on kiirus, tugiteenused ja tootehind. Asus kombineeris neid omadusi mitmeid aastaid oma eesmärkidega. Tänu sellele saavutas suure edumaa toodete disainis, tehnoloogias, kvaliteedis ja hinna-kvaliteedi suhtes võrreldes konkurentidega. 2009
Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil arvuti suudab tegutseda etteantud käskude jada ehk programmi alusel Arvuti füüsilisi komponente nimetatakse riistvaraks ning käske ja andmeid nimetatakse tarkvaraks. Igal arvutil peab olema vähemalt järgmine riistvara: keskprotsessor
alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda operatsioonisüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Arvuti riistvara ja tarkvara haldamine on väga oluline, kuna programmid pidevalt konkureerivad omavahel süsteemi ressursside eest. Nt protsessor, mäluseadmed ja juhtimisseadmed. Operatsioonisüsteem haldab seda, et kõik programmid saaksid toimida üheskoos. 4 Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on: arvuti protsessoriresursside jagamine protsesside vahel. Multitegum-
computer for US$439 in kit form. It uses the Intel 8080 processor. The Altair pictured on the cover of the magazine is actually a mock-up, as an actual computer was not available. 1974 Alto A personal computer to be used for research Cost: $32,000 Never produced for profit First serious machine to feature a modern user interface: windows, mouse, etc invented by Engelbart in 1964 Great influence on Macintosh Great influence on Microsoft C language: first half of 70s Influences/derivation history: from ALGOL to C ALGOL 58/60: Hoare, Perlis, Dijkstra, Kurtz, ..., Kotli,... BCPL derivative of ALGOL (Strachey) B simplified derivative of BCPL (Ken Thompson) C derivative of B (Dennis & Ritchie) C development 1969-1973 Famous C book 1978 “ The C Programming Language” 1975
.............lk 8-10 Minu arvamus õpitu kohta....................................lk 11 Allikmaterjalid......................................................lk 12 Arvuti riistvara Arvuti riistvara kõik need arvuti seadmed, mida sa saad käega katsuda. Näiteks korpus, monitor, klaviatuur, hiir, printer ja teised lisaseadmed. Korpus Sisaldab protsessorit, siine, emaplaati, mäluseadmeid ja kettaseadmeid. Protsessor Arvuti põhiosa ehk arvuti "süda" on protsessor. Protsessor juhib kogu arvuti tööd ning protsessori töökiirusest sõltub suures osas ka kogu arvutiga tehtava töö kiirus. IBM PC arvutitel on väga levinud firma Intel protsessorid, aga ka AMD, Cyrix, jt omad. Protsessori võimsusest sõltub arvuti töökiirus. Põhinäitajaks on protsessori taktsagedus (mõõtühik megaherts, MHz). Käesoleval ajal võib toodetud protsessorid jagada üldiselt viide põlvkonda: · PC/XT-arvutid, 8088 protsessoriga, taktsagedus 4,77 10 MHz,
ZIP - Vahetatav 3,5-tolline ketas mahtuvusega 100MB, 250MB või 750MB firmalt Iomega. Viimased tulid välja 2002.a. ja nende puhul on kasutusel USB ja FireWire liidesed. Nagu flopiketaste puhul, nii on ka erineva suurusega zip-ketaste ajamid erinevad. 250MB kettaajamid (1998.a.) loevad ka 100MB kettaid. 750MB ajamid loevad kõiki kettaid, kuid kirjutavad ainult 250MB ja 750MB ketastele. 4. Andmekandjate erinevused ja kasutusvaldkonnad Mingi soni.ee 5. Apple arvutid ja nende koht Eesti ühiskonnas 6. Arvuti lisakaard(SCSI,LPT,I/O,jne) 1. SCSI vajalikud lisamaks arvutisse SCSI ühendus porte. Tavaliselt ei ole PC avutis olemas SCSI ühendus loodeseis. Tänu vastavale kaardile on SCSI liidesed lisamine siiski võimalik jaoks arvutisse. On olemas skannereid ja printereid selliseid, mis vajavad kiiremaks andmevahetuseks just SCSI liidest. (Small Computer System Interface)
firmades Intel ja Datapoint. Nii sündiski võimelised sooritama kõiki arvuti mikroprotsessor. Algul monteeriti protsessori ülesandeid näiteks liitmine, mikroprotsessoreid aparaatidesse lahutamine, korrutamine või jagamine. juhtseadmena. Algul olid Kuna Intel4004 tootmine oli odav ja mikroprotsessorid laboriaparatuuri, protsessor ise suhteliselt kiire oma aja valgusfooride ja tööstusprotsesside kohta, siis hakkasid tekkima esimesed juhtimiseks kasutatavad. personaalarvutid, mis olid tänapäeva kiirete personaalarvutite esivanemad. Mikroprotsessoreid toodetakse tänapäeval põhiliselt ränist. Räni on selleks sobiv 1974. aastal hakkati turustama lihtsat
tulemus e juhe. 7 Millisel aastal loodi Mosaic Communications (pluss /mi inus üks aasta on OK). Nimeta vähemalt üks selle firma asutajatest! Mosaic st arenes netscape 1987 8 Milleks kasutatakse CSS- i? Milleks kasutatakse Javascripti? 9 On antud järgmine funktsionaalne programm: foo(0) = 1 foo(1) = 1 foo(x) = foo(x1)+foo(x2) map(f,[]) = [] map(f,[h|t]) = [f(h) | map(f,t)] Mis on avaldise map(foo,[3,2,0]) arvutamise tulemus eks? 10 Millist tarkvara soovitab Joel Spolsky projekti plaani koostami seks tarvitada? Sissejuhatus informaatikasse ITK arvestus: 16. detsember 2003 ülesanded ja kontroll: T.Tammet ja A.Andreimann Täida ära oma nime, kursuse ja koodi lahtrid Need täidab õppejõud: Nimi: Arvestatud / ei: Kursus / rühm: Punkte: Kood: Lisainfo: Iga allpool olev küsimus annab kokku 10 punkti. Poolikud/ v e idi vigased vastused annavad samuti punkte, kuid vähem. Küsimuse alla suurde lahtrisse kirjuta vastus
Kogu arvuti ülesehitus hakkab peale emaplaadist. Emaplaat määrab ära süsteemi jõudluse, kasutatavate protsessorite ja mälude tüübi ning kiiruse. Samuti selle, kas ja milliseid lisakomponente (videokaart, helikaart, võrgukaart) on vaja juurde lisada, et moodustuks terviklik, toimiv arvuti. Emaplaadi ajalugu ulatub 20 aasta taha. 1982 aastal sisaldas tolleaegne IBM PC emaplaati, mis kujutas endast suurt kaarti, millel oli 8088 protsessor, BIOS, mälupesad ja lisapesad lisakaartidele. Kui arvutile oli vaja lisada kettaseadmeid või COM-porte, siis tuli lisaks osta kaart kettaseadmetele ja COM-portidele. Tänapäevastel emaplaatidel on eelpoolnimetatu integreeritud emaplaadile. Emaplaat määrab ära ka arvuti välimuse: on tegemist tower (püstine korpus) või desktop (pikali) korpusega. Mõlemat tüüpi korpuseid tehakse väga erinevates mõõtudes ja disainides, sõltuvalt sellest kui suur, või kui väike on emaplaat, mida
andmete salvestamist, töötlemist, edastamist ja väljastamist. Keskseadme sees ja koos välisseadmetega. Personaalarvutites paikneb ta tavaliselt emaplaadil, mis sisaldab rea kõrge integratsiooniastmega mikrolülitusi, millest tähtsaim on mikroprotsessor. Tihti kasutatakse sõnu keskseade ja mikroprotsessor samas tähenduses, kuid õige on see ainult siis, kui tegemist on monoliitarvutiga (single-chip computer), millel asuvad samal kristallil nii protsessor, muutmälu (RAM) kui ka püsimälu (ROM). RAM-i võib võrrelda inimese lühiajalise mäluga, ROM-i pikaajalise kustumatu mäluga. Keskseadme kui arvuti "südame" sisemise "pulsilöögi" määrab taktgeneraatori ehk kella võnkesagedus. "Meeleorganiteks" on keskseadmele juurde lisatud erilised sisend-väljund (S/V)- lülitused. Andmeimpulsse edastakse arvutisõlmede vahel siinide abil, mida võib võrrelda inimese "närvikiududega". Keskseadme protsessor täidab
annaabi.ee 
