Rühmatöö terve lapse õenduses. Lapse vaimset arengut kirjeldades on oluline anda ülevaade ka terve lapse eakohalistest füüsiliste arengu näitajatest. Teadusharu, mis tegeleb inimkeha mõõtmisega, keskendudes luudele, lihaskoele ning inimese üleüldisele suurusele, on antropomeetria. Laste antropomeetrilised mõõtmed kirjeldavad nende üleüldist tervist, toitumust ning kasvu ja arengut lapseea jooksul
POSITSIOONIST Referaat Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava Juhendaja:Kristjan Kais Koostaja: Martin Mölder Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.KEHA ANTROPOMEETRILISED NÄITAJAD...............................................................4 2.MEESTE ERINEVUSED SÕLTUVALT POSITSIOONIST JA TASEMEST.........................4 3.NAISTE ERINEVUSED SÕLTUVALT POSITSIOONIST JA TASEMEST..........................6 4.KOKKUVÕTE......................................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 10
6. Naiste kehaehituse juhtivmõõdud. V: kasv, suurus(Rü III) ja täidlus (T= Pü-Rü III) 7. Keha iseloomustamine proportsiooni järgi. Inimese keha telgede ja tasapindade skeem. 8. Miks on vaja osata hinnata figuuri rõivaste projekteerimiseks? V: Tegumoe kooskõlastamiseks ja mõõtude võtmiseks. 9. Milline figuur on aluseks masstööstuses rõivaste tootmisel? V: Tüüpfiguur 10. Kuidas teostatakse antropomeetrilised mõõtmised figuuril? V: Kontaktselt, kaudselt (bodyscannerid) 11. Mõõtude tähistamine. Kasv K Rinnaümber-mõõt Rü Vööümbermõõt Vü Ülemine puusaümermõõt Püü
1.2.1. Objektiivsed tegurid: · Patsiendit raskus (mass). · Ebamäärane kehakuju (raskused kinni hoidmisega). · Ebastabiilne (võib osutada vastupanu, teha ootamatuid liigutusi, jäik või lõtv). · Erinev füüsiline ja psüühiline seisund (vajab maksimaalset, osalist abi, julgustamist- turvamist). · Töökeskkond ja töövahendid. · Töökorraldus (hooldatavate patsientidet hulk, puhkepausid, tööpäeva pikkus). 1.2.2. Subjektiivsed tegurid Abistaja: · antropomeetrilised näitajad (pikkus, kehakaal) · füüsiline võimekus (kardiovaskulaarne töövõime, lihasjõud, liigeste liikuvus) Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm · tervislik seisund · teadmised, oskused, (kasutatavad töövõtted) · hoolitsemine oma tervise eest Töö füüsilist abi vajavate patsientidega on raske füüsiline töö, mis nõuab lisaks
2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogilised alused 41 4.1 Sõudjate antropomeetrilised iseärasused 41 4.2 Sõudmise füsioloogiline iseloomustus 53 4.2.1 Skeletilihase struktuur 55 4.2.2 Aeroobne töövõime 58 4.2.3 Anaeroobne töövõime 67 4.3 Sõudjate funktsionaalse võimekuse testimine 69 5. Treeningumetoodika 74 5.1 Treeningu põhiprintsiibid 74 5
Kvalitatiivne hindamine: 1) Faasanalüüs – kehaasendite ja liigutuste hindamine liigutustegevuse väiksemate osade kaudu. 2) Ajastatuse analüüs - faaside ja üksikute tegevuste ajaliste kestvuste ja ajastatuse hindamine 3) Ratsionaalsuse analüüs – liigutustegevuse ostarbekus; kas eesmärgi saavutamiseks on tagatud kasutuselolevate ressurrside minimaalne kulu. *Ratsionaalsust mõjutavad tegurid: - Tugi-liikumisaparaadi sisetegurid (sisesed jõud, reflektroorsed mehhanismid, antropomeetrilised mõõtmed) - Liigutustegevusega väliskeskkonnas kaasnevad aitavad või takistavad jõud (raskusjõud, hõõrdejõud, keskkonna takistus) - Kinesioloogilised tegurid (kehaosade lähteasendid, rütm, tempo) *Ratsionaalsuse analüüsil vaadatakse vastavust liigutustegevuse ratsionaalsuse (biomehhaanilistele, füsioloogilistele jne) printsiipidele: - Vältida liigseid liigutusi - Rakendada edasiviivaid, eesmärki kindlustavaid jõude - Vähendada takistavaid jõude
mitmeid tehnoloogilisi operatsioone. 9-Milline on unifitseeritud masin? Masin, mille konstruktiivsed elemendid, detailid on valmistatud täieliku väljavahetatavuse põhimõttel. 10-Mis on masina ressurss? Normatiivne tööiga enne kapitaalremonti. 11-Millised on masinatele esitatavate ergonoomiliste nõuete komplektid? · Sanitaar-hügieenlised nõuded õhu puhtus, müra tase, vibratsiooni tase · Antropomeetrilised nõuded vastavus inimkeha vormile, mõõtmetele ja raskuse jaotumisele tööasendis · Füsioloogilised ja psühhofüsioloogilised nõuded vastavus inimese energeetilistele võimetele · Psüholoogilised nõuded vastuvõetava informatsiooni hulk ja selle töötlemise kiirus inimese poolt 12-Mida käsitlevad masinatele esitatavad antropomeetrilised nõuded?
Muudatused küünarliigese rakendatava jõu telgedes põhjustavad osal spordialadel, nagu tennis ja visked, suurenenud küünarliigesetraumade ohtu. Põlvele langeva ebasoodsa koormuse tõttu esineb põlve esiservas valulikkust. Spordimeditsiiniline terviseuuring spordis 1) Millest koosneb spordimeditsiiniline terviseuuring? Spordimeditsiiniline terviseuuring koosneb arsti vastuvõtule eelnevatest protseduuridest ja arsti vastuvõtust. Enne arsti vastvõttu tehakse antropomeetrilised mõõtmised (kaal, kasv, KMI jm), elektrokardiogramm (EKG) ja hingamise funktsionaalne uuring (spirograafia), silmade nägemisteravuse kontroll ja vere- ning uriinianalüüsid. Arstlik kontroll algab küsitluse ehk anamneesiga, mille abil on võimalik avastada suurt hulka terviseprobleeme. Selle järel toimub arstlik läbivaatus. Seejärel viiakse läbi koormustest, mis on spordimeditsiinilse terviseuuringu põhiosa. Koormustest aitab hinnata organismi koormustaluvust. Lõpus tehakse kokkuvõte
10-Mis on masina ressurss? masina normatiivne tööiga enne kapitaalremonti. 11-Millised on masinatele esitatavate ergonoomiliste nõuete komplektid? Ergonoomilised näitajad -- masinatele esitatavate nõuete kompleks, mis käsitleb süsteemi "inimene -- masin -- keskkond". Sisaldab neli põhilist nõuete gruppi: 1. Sanitaar-hügieenilised nõuded (nt: valgustatuse tase, kabiinide õhu koostis ja temperatuur, müra tase kabiinis ja masina ümbruses, vibratsiooni tase jne); 2. Antropomeetrilised nõuded (nt: vastavus inimkeha vormile, inimkeha mõõtmetele ja raskuse jaotusele tööasendis) 3. Füsioloogilised ja psühho-füsioloogilised nõuded (nt: vastavus inimese energeetilistele võimetele, nägemis- ja kuulmisorganite ning närvisüsteemi psühho- füsioloogilistele omadustele, meeldivus- ja maitseomadustele jne); 4. Psühholoogilised nõuded, mis puudutavad inimese psüühikas kinnistunud ja arendatavaid harjumusi ning vastuvõetava informatsiooni hulka ja selle
– Meestel lihashüpertroofia suguhormoonide abiga suurem – Naistel lihaskiudude pindala väiksem – Naistel lipolüüsi retseptoritel suurem tundlikkus • Suurimad soolised erinevused: – Maksimaaljõus 22,6 – 30% – Kiirusjõus 15,9 – 17,3% – Aeroobse ja anaeroobse jõu kombinatsioon 11,6-13,2 • Väikseimad soolised erinevused: – Maksimaalses kiiruses 7,1% – Aeroobses vastupidavuses 8,1 – 5,1% • Meeste eelised – Antropomeetrilised – Aeroobne töövõime o Parem hapniku tarbimise võime – suurem aktiivne lihasmass o Lihasglükogeeni suurem tootmine o Glükogeeni parem ärakasutamine – Anaeroobne glükolüütiline võimsus o kiirusjõud o maksimaaljõud • Naiste eelised – Liikuvus – Üldine koordinatsioon – Parem vastupanu väsimusele madala ja keskmise intensiivsuse korral – Vastupidavustreeningul parem rasvade kasutamine
Lahtivise toimub kohas, kus litter oli mängu peatamise hetkel. 2 INTERVJUU 2.1 Rekvisiidid Küsitletava perekonna-ja eesnimi: Stanislav Pankov ( Sünd: Tallinn ) Usutlemise aeg ja koht: 01.11.2014 Tallinnas Intervjueerija: Artur Pinnonen Intervjueerimise vorm: Kirjalikus vormis 11 2.2 Küsimused Millal ja kus te sündisite ? Millised olid teie antropomeetrilised näitajad parima sportliku vormi ajal ja praegu? Sündisin 12.ooktobril 1977 aastal Tallinnas. Minu parimad näitajad sportliku vormi ajal ja praegu: 171 cm ja 73 kg ja praegu 171 cm ja 77 kg. Millised on andmed teie vanemate kohta (nimed, sünniaastad, kust linnast pärinevad, antropomeetrllised näitajad, elukutse, huvialad, suhe sporti). Andmed õdede-vendade, aga ka spordiga tegelenud lähemate sugulaste kohta.
3.jõuvastupidavus- rippes käte kõverdamine, eestoenglamangus surumine, ripe kangil kõverdatud kätega. 4.kiirus- 30m jooks püsti lähtest, lendlähtest. 5.vastupidavus- 1000m läbimine (P), 500m (T), Cooperi test, harjutuste sooritamine suutlikuseni, PACER`i jooks 6.töövõime- Harvardi steptest, PWC 170, velo- ja sõude ergoergomeetr, treamill 7.psühholoogilised testid- RESTQ Sport, POMS; vaatlused, küsimustikud, koormustaluvus ja väsimustunde määramine 8.antropomeetrilised - kasv, kaal, istepikkus, käte siruulatus, rasva %, KMI 9. koordinatsioon ,,Flamingo" tasakaalutest, osavus- ja koordinatsiooniH-d, mitmesugused takistusjooksud, erinevate ül täitmisega 10. painduvus kere painutused ette, tahapainduvuse ulatus silla asendis, puusavöö liikuvuse määram spagaadi kõrgusega Koormustesti liigid: Optimaalne testi aeg 6-12 min Standardiseeritud koormustestid:
mitmesuguseid erinevaid tehnoloogilisi operatsioone Unifitseeritud masin – masin, mille konstruktiivsed ühikud (agregaadid, koostud, detailid) on valmistatud täieliku vahetatavuse põhimõttel teatud tüüpmõõtmete ridade piires Ressurss – masinate normatiivne tööiga enne kapitaalremonti Sanitaar- hügieenilised nõuded (nt: valgustatuse tase, kabiini õhu koostis ja temperatuur, müra tase kabiinis ja masina ümbruses, vibratsiooni tase jne) Antropomeetrilised nõuded (nt: vastavus inimkeha vormile, inimkeha mõõtmetele ja raskuse jaotusele tööasendis jne) Füsioloogilised ja psühho-füsioloogilised nõuded (nt: vastavus inimese energeetilistele võimetele, nägemis- ja kuulmisorganite ning närvisüsteemi psühho-füsioloogilistele omadustele, meeldivus- ja maitseomadustele jne) Psühholoogilised nõuded , mis puudutavad inimese psüühikas kinnistunud ja arendatavaid
seotud geneetiliste sündroomidega vm haigustega, mille puhul liikumis- ja toitumisravi ei anna reeglina tulemusi (nt Prader-Willi vmt). 2. Peresid, kes sooviksid projektis osaleda regulaarselt kogu aasta jooksul. 3. Peresid, kes on valmis tihedaks koostööks projektimeeskonnaga. Planeeritud tegevused Füsioterapeutiline tegevus: Projekti alguses: Antropomeetrilised mõõtmised (kaal, pikkus, KMI, vöö-ümbermõõt) koos individuaalse hindamisega. Kehalise koormuse test: võimekuse hindamine (6 minuti kõnnitest, kõhulihaste võimekuse määramine: “sit-up test“ 30 sek jooksul), individuaalne hindamine, mille alusel määratakse: - Individuaalne liikumiskava (millest 2 korda nädalas toimub peale tööpäeva haiglas) - Soovitused igapäevaseks koduseks liikumiseks
Pildid ei olnud võimsad ja kõrgel tasemel. Eksootika huvi selle vastu oli suur, pärismaalased toodi näitustele kaugelt maalt kohale, toodi nende tööriistad jm stuff (taasloodi etnograafiline situatsioon), eksootilised fotod muutusid populaarseks. Fotograafia entusiasm levis massides ja huvi eksootika vastu kasvas. 3 Antropomeetria, antropomeetrilised postkaardid mõõtkava ja siis pildistatud, selline teaduslik mõõtkava ja siis sellega mõõdeti füüsilist osa inimesest. Piltide taga oli eksootiliselt põnev sõnum, eriti postkaartidel. Edward Muybridge (1830-1904) fotode abil hakati uurima liikumist; eriti loomade, ta lubas välja selgitada, kas hobusel on gallopeerides mõnel hetkel neli jalga õhus, kuna inimsilm seda ei suutnud tuvastada
loomadest kui mõrvaritest. Iga kord pole Lombroso kriitika olnud õiglane, eriti just tema hilisemate vaadete suhtes. Tegelikult jõudis Lombroso välja ettekujutuseni kuritegevusest, mida põhjustavad erinevad faktorid, millest mõned on bioloogilised, teised pärit keskkonnast. Ja niisugune arusaam on kriminoloogias ja kriminaalpsühholoogias ka tänapäeval täiesti aktsepteeritav. Summeeritavalt võib õelda, et kriminoloogia on tänaseks Lombroso poolt loodut täiendanud, antropomeetrilised mõõtmised on muutunud süstemaatilisemaks ja korrektsemaks, uuringud paremini läbimõelduks, andmeid analüüsitakse efektsiivsemalt uuemate statistiliste meetoditega ja kontseptsioonid põhinevad parematel bioloogilistel ja psühholoogilistel teooriatel. Kuid Lombroso alustatud suund, s.o keskenduda kurjategija uurimisele, kasutades uuemaid uurimismeetoteid ja rakendades nüüdaegseid inimarengut selgitavaid teooriaid, on jäänud põhimõtteliselt samaks
tusjalanõudega, kaasa võtta pesemisvahendid ja soovitavalt soojendusdress. 7. Vajalik on sportlase rahulik emotsionaalne seisund, mida treener ja lapsevanem saaksid eelnevalt terviseuuringu sisu seletamisega mõjutada. SPORDIMEDITSIINILISE TERVISEUURINGU SISU Spordimeditsiiniline terviseuuring koosneb arsti vastuvõtule eelnevatest protse- duuridest ja arsti vastuvõtust. Enne arsti vastuvõttu tehakse antropomeetrilised mõõtmised (kaal, kasv, kehamassi indeks jm), elektrokardiogramm (EKG) ja hin- gamise funktsionaalne uuring (spirograafia), silmade nägemisteravuse kontroll ja vere- ning uriinianalüüsid. 41 SPORDIMEDITSIIN NB! Esmakordselt sporditreeningutega alustamisel on soovitav läbi teha vere kliinili-
annaabi.ee 
