seda kultuuri mõjutanud? Antiikteatrist on tänasesse teatrisse päris palju edasi kandunud. Antiikteatri algus on seotud usutseremooniaga ning etendusi hakkati etendama juba 2500 aastat tagasi. Tänases teatris on tõusvad pingiread ja lava, mis iseloomustas ka antiikteatrit. Antiikteatris kandsid näitlejad maske, praegu aga pandakse näitlejatele grimm peale ja ongi hea . Algne zanr antiikteatris oli tragöödia. Tragöödia tekkis siis, kui Aristoteles eraldas eeslaulja koorist. Antiikajas ei pruukinud tragöödia lõpud õnnetud olla. Ka tänasel ajal on üheks zanriks tragöödia, kuid nüüd on selle lõpud tõesti õnnetud. Peale tragöödiat kujunes antiikajas Atika komöödia. Komöödia kasvas välja pilkelauludest ning lauljad olid ainult mehed. Komöödia oli pilkelikine ja mõnitav ning juurde toodi ka nimed. Ajamöödudes koor taganes ning jäi laulma vaid vahelaule. Komöödia muutus muinasjutulisemaks- parodeeriti müüte ja igapäevast elu.
Temperamenditüübid Anti Väli Temperament on isiksuse omadus, mille uurimist alustati juba antiikajas. Esimese temperamenditeooria loojaks peetakse Antiik-Kreeka arst Hippokratest ja mitu sajandit hiljem elanud rooma arst Claudius Galenost. Nemad töötasid välja nn kehamahlade teooria, mille järgi temperamendi määrab kindlaks üks inimese keha põhimahlast: veri (kr. sanguis), lima (kr. flegma), must sapp (kr. melas chole) ja kollane sapp (kr. chole). Siit tulenevad tänapäevalgi tuntud temperamenditüüpide nimetused: sangviinik, flegmaatik. melanhoolik, koleerik. Nende
· Paganlikust Kreeka-Rooma kultuurist sai kristliku hariduse alus, ristiusu kirikust sai Kreeka ja Rooma kultuuripärandi peamine säilitaja. · Cassiodorus(490-583) koostas munkade harimiseks õpiku. Ilmalike ja usuliste teadmiste põhialused. Jagas õpetuse seitsmeks vabaks kunstiks. · Aurelius Augustinus(354-430) autobiograafiline mõtisklus ,,Pihtimused". Kuulsaim teos ,,Jumala riigist". Silmapaistvaim krislik õpetlane hilises antiikajas. Kirikuarhitektuur: · Kirikute ehitamisel eeskujuks tüüpiline Rooma kohtu-ja koosolekuhoone basiilika. · Püha Peetruse katedraal Rooma piiskoppide peakirik. Viielööviline. Hilisel antiikajal rajatud kirik lammutati varisemisohu tõttu 15. saj ja hakati ehitama praegust Peetri kirikut Vatikanis. · Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis (praegu Istanbulis).Perioodi üks silmapaistvamaid ehitisi. Keiser Justinianuse püstitatud
TEMPERAMENDITÜÜBID Tunni alguses võiks rääkida üldiselt temperamendist, mis see on, kuidas väljendub ... "PSÜHHOLOOGIA KÕIGILE" JUHAN SÕERD Temperament on isiksuse omadus, mille uurimist alustati juba antiikajas. Esimese temperamenditeooria loojaks peetakse Antiik-Kreeka arst Hippokratest ja mitu sajandit hiljem elanud rooma arst Claudius Galenost. Nemad töötasid välja nn kehamahlade teooria, mille järgi temperamendi määrab kindlaks üks inimese keha põhimahlast: veri (kr. sanguis), lima (kr. flegma), must sapp (kr. melas chole) ja kollane sapp (kr. chole). Siit tulenevad tänapäevalgi tuntud temperamenditüüpide nimetused: sangviinik, flegmaatik. melanhoolik, koleerik. Nende antiikteadlaste
1. Subjektiivsus(v. isiklik kogemus: minu rõõm=sinu rõõm) 2. Füsioloogiline komponent( N. hirmu puhul- mis toimub kehas?) 3. Käitumuslik komponent( N. põgenema, kallale minema) 4. kognitiivne komponent(kuidas hindame? lähtuvalt oma heaolust) Emotsioon võib olla ahelprotsess, millega kaasnevad keerukad muutused organismis. Bioloogiline alus, end oluline ka kultuuri ja sotsiaalne kontekst. EMOTSIOONIDE KÄSTLUSED 1. Bioloogiline(psühhobioloogiline)- juured antiikajas: emotsioone võib määratleda kehatalitluse kaudu. James- Lange teooria- emotsioon on kehaluste muutuste tagajärg! ,, Oleme rõõmsad, sest naerame" Kriitika: ei vasta tõele( sibul->nutt=kurb) Aju põhjustab nii emotsiooni kui kehalise muutuse. Tänapäeval: Aju juhib: limbiline süsteem+ ajukoor+ virgatsained+ hormoonid. Vasak poolkera->meeldivad emotsioonid, parem poolkera-> ebameeldivad emotsioonid. 2
SHAKESPEARE LOOMING. 1) Lüürika e. luule - ühe osa luulest moodustavad kaks poeemi, mis on pühendatud noortele aristokraatidele, kes teda toetasid. ,,Venus ja Adonis" räägib jumalanna Venuse ja sureliku Adonise armuloost(traagiline). ,, Rüvetatud Lucretia" tegevus antiikajas. Rooma keisri poeg vägistab sõbra naise Lucretia, kes sooritab enesetapu, mis vallandab rahvamasside viha, mis viib ülestõusuni keisri vastu. Põhilised on sonetid. Inglise sonetivorm jaguneb 4+4+4+2. Sonetid on nummerdatud, pealkirja pole. Sonetid räägivad kiindumusest, südamevalust, surmaeeldusest, pahedest ja iseenda kohtumõistmisest. Keelekasutuses on väga palju võrdlusi, isikustamisi. Shakespeare sonetivorm on nii täpne, et ei saa väga palju omaloomingut teha
Skulptuur Gooti kujutava kunsti tellijaks jäi kirik. Kuna ühiskond, filosoofia ja usk oli arenenud, tõusis jälle ausse looduslähedane kujutamine- eeldati, et kõik on jumala loodu ja väärib täpset jäljendust. See on ka üks peamisi erinevusi romaani kunstist. Jätkuvalt peeti esmatähtsaks kujutada hingeelu, kuid rõhutatakse iga inimese kordumatust ja isiksust. Reljeef jäi tagaplaanile, esile hakkas kerkima ümarplastika, nagu antiikajas. Siiski jäid enamik skulptuure seotuks ehitistega, ja kunan nad paigutati tavaliselt seina äärde, olid nad siiski vaadeldavad vaid ühelt poolt. Tuntuim skulptuur asub Saksamaal Bambergi katedraalis asuv ratsanikuskulptuur, mis väljendab täpselt ajastu rüütliideaale. Maalikunst Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud ruumi seinamaalide jaoks, selle ülesande võtsid endale vitraazid
tähega T. Küsime nüüd, kas T sisaldab iseennast. Oletame, et sisaldab (T T). T definitsiooni järgi (T on selliste arvude nurk, mis ei sisalda iseennast) ei saa T sel juhul iseennast sisaldada (T T). Saime vastuolu sellega, et T T. Oletame nüüd vastupidi, et T ei sisalda iseennast (T T). Definitsiooni järgi peaks aga T sel juhul T-d sisaldama (T T), mis on vastuolus eeldusega, et T T. Seega saime vastuolu mõlemal võimalikul juhul. Russelli paradoksi või vaadata kui antiikajas tuttava valetaja paradoksi modifikatsiooni. Russell pakkus lisaks välja järgmise modifikatsiooni. Külas on habemeajaja, kes ajab kõigi nende külaelanike habet, kes endal ise habet ei aja. Küsime nüüd, kas habemeajaja endal habet ajab. (Tamme, Tammet, Prank 1997) Loogiline atomism Loogiline atomism, , arenes 20. sajandi esimesel kolmandikul. See on tähendusteooria, mille kohaselt maailm koosneb elementaarfaktidest. Loogilise atomismi õitseaeg oli
....................................................5 1.1. Dietoloogia teadusena...............................................................................................................5 1.2. Pidev huvi dieedi vastu.............................................................................................................5 1.3. Dietoloogia ajalugu...................................................................................................................5 1.3.1. Dietoloogia antiikajas............................................................................................................6 1.3.2. Uusaeg...................................................................................................................................6 1.3.3. Dietoloogia tänapäeval..........................................................................................................7 1.4. KOKKUVÕTTE:........................................................................................
................................................................ 13 KOKKUVÕTE............................................................................................................. 14 KASUTATUD KIRJANDUS ...................................................................................... 15 SISSEJUHATUS Ükskord sureme me kõik. Kuid mis juhtub inimesega pärast surma? See on olnud küsimus, millele paljud filosoofid on üritanud vastust anda juba antiikajas. Käsitlusi on väga erinevaid. See, mis juhtub inimese ja tema hingega pärast surma ei ole võima lik teaduslikult tõestada. Seetõttu pole see küsimus saanud ühtset vastust tänapäevani. Surm on möödapääsmatu, lõpuks seisame me kõik sellega silmitsi. Nagu Ameerika teadlane ja filosoof Benjamin Franklin ütles „Siin ilmas pole midagi kindlat peale surma ja maksude“ (Franklin, s.a). Kuid kas surm on lõplik või tähendab see vaid füüsilise keha surma
arendatakse edasi rooma õiguses. Neist aegadest kinnistub põhimõte, et kodanikel on ainsatena ka poliitilised õigused. Külalised alluvad kohalikele seadustele ja tavadele. Riigi tekke teoloogilised teooriad Põhipostulaat: maapealne riik on taevariigi peegeldus. Riigi funktsioon on viia ellu Juamala tahet (ilmalik funktsioon); kiriku funktsioon on kanooniline ja valmistab inimesi ette igaveseks eluks. Riigi tekke ühiskondliku lepingu teooriad Alged antiikajas, põhiideestik valgustusajastust. Riik on tekkinud kodanike ühiskondliku kokkuleppe tulemusena. Rahvas kõgeima riigivõimu allikas. Seadusandja seadused peavad tuginema põhilistele loodusseadustele ehk loomuõigusele. Riik on inimeste jaoks, mitte vastupidi. Suure Prantsuse revolutsiooni järel jõuti sellise lepingu vormistamisel konstitutsioonini. Riigi tekke psühholoogilised teooriad Riigi teket seletatakse inimpsüühhika nn erilise omadusega - enamuse vajadusega alluda.
· Paganlikust Kreeka-Rooma kultuurist sai kristliku hariduse alus, ristiusu kirikust sai Kreeka ja Rooma kultuuripärandi peamine säilitaja. · Cassiodorus(490-583) koostas munkade harimiseks õpiku. Ilmalike ja usuliste teadmiste põhialused. Jagas õpetuse seitsmeks vabaks kunstiks. · Aurelius Augustinus(354-430) autobiograafiline mõtisklus ,,Pihtimused". Kuulsaim teos ,,Jumala riigist". Silmapaistvaim krislik õpetlane hilises antiikajas. Kirikuarhitektuur: · Kirikute ehitamisel eeskujuks tüüpiline Rooma kohtu-ja koosolekuhoone basiilika. · Püha Peetruse katedraal Rooma piiskoppide peakirik. Viielööviline. Hilisel antiikajal rajatud kirik lammutati varisemisohu tõttu 15. saj ja hakati ehitama praegust Peetri kirikut Vatikanis. · Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis (praegu Istanbulis).Perioodi üks silmapaistvamaid ehitisi. Keiser Justinianuse püstitatud
Jõuti seisukohale, et kui vajatakse tervet bioloogiliselt määratletud ühiskonda, tuleb mitte ainult tervishoid, vaid ka tervis, inimkeha, teatavas mõttes natsionaliseerida. Kordamisküsimused · Tervishoiupoliitikate (riikliku meditsiini) kujunemise põhjused ja tagamaad 32 XVII. 8. LOENG Evolutsiooniõpetus ja geneetika (arstiteaduse arengus). EVOLUTSIOONIÕPETUSE (arenemis-, põlvnemisõpetuse) juured on Antiikajas. Valgustajal arenes teooria edasi. Keskendugem siinkohal eeskätt 19. sajandile. Erasmus Darwin (1731-1802) leidis, et elu maakeral on vanem kui seni üldiselt arvati ning et see elu on arenenud mingist ebamäärasest algainest (protoplasmast). (Jumal ehk ainult lõi selle viimase ning andis ka arenemisjõu). Sellise arengu tõestuseks tõi ta olendite sarnasuse elundite jms tasemel. Muundumist põhjustanuks kolm tungi: · Toitumine; · Sigimimine; · Enesekaitse.
ja ühte sulatades taimeõlisid ja lõhnaekstrakte. Aroomiteraapia soodustab lõõgastumist, kutsudes samal ajal esile rõõmu- või rahutunde, vähendab stressi, langetab söögiisu jne. Läbi lõhnaretseptorite saab mõjutada nii vaimu kui keha, lõõgastuda, taasleida energiat, luua romantilist meeleolu. Aroomiteraapia niisutab nahka. Ajaloost Sõnal "aroomiteraapia " on küll kaasaegne tähendus, kuid selle vana ja iidse ravimeetodi juured peituvad sügaval antiikajas. Aroomiteraapia tegelik päritolu on jäänud aegade hämarusse. Üsna ajaloo algusest alates on inimesi aromaatsete taimede võimuga lummatud, joovastatud ja müstifitseeritud. Vanu egiptlasi peeti tõelise aroomiteraapia loojateks. Aineid kasutati nõiakunstis ja ravimisel ning kosmeetikas ja palsameerimisel. Aroomõlides on kokku saanud lõhna ja õli õnnestunud kombinatsioon, mida maailm tunneb juba iidsetest aegadest saadik
enam ja enam realiseeruda ning mis lõpuks peabki end ise lõpuni looma. See on 32 otsekui ülesanne, et inimene ärgu olgu üksnes pärilikkusalgmete ja keskkonna lihtne produkt, vaid teostagu oma elu iseenda kestva loomise teel". Tüüp: "Tung korrastada erinevaid konstitutsioone ühtaegu eristavalt ja ühendavalt ning ühisosa leidvalt on sünnitanud tüübi mõiste", kirjutab V. Parve. (Inim)tüüpide õpetuse juured on antiikajas. Ernst Kretschmer (1888-1964), kuulus saksa psühhiaater, võttis temperamenditüübi mõisted uuesti kasutusele eelmisel sajandivahetusel. Leptosoom, atleet ja püknik on arvatavalt silmagagi ära tuntavat populaarset karakterid. Parvelt Kretschmeri teooria eestikeelne definitsioon: "temperamenditüübiõpetus ... omistas kehaehituse ja funktsiooni ning karakteri omadustele sugulaslikkuse ning mainitud afiinsusele erilise tähenduse muu hulgas ka kehaliste ja vaimuhaiguste päritolus."
ning asemik maa peal. Siit ka nõue vastuvaidlematult kuuletuda monarhile, muidu n-ö tõstetakse käsi Jumala enda vastu. Sellise (vaimuliku) riigi tegelikud seadused põhinevad usulise pärimuse tõlgendusel ning kõrgeima võimu kandjaks (tegelikuks valitsejaks) on vaimulikkond või selle juht (nt islamis kaliif, sultan, ajatolla; budismis dalai-laama; katoliikluses paavst). 90. Ühiskondliku lepingu teooria. Nende teooriate alged on antiikajas, põhiideestik toetub aga valgustusaja suurmõtlejate ideedele. Riik on tekkinud kodanike ühiskondliku kokkuleppe tulemusena. Riigile eelnes ajalooliselt nn ürgvabaduste periood ja üldine demokraatia, kus inimestele kuulusid ürgsed ehk loomuõiguslikud vabadused. Ühiskond rajaneb kollektiivsel tööl ja tarbimisel. Eraomandi ning ühiskondlike gruppide varalise ebavõrduse tekkimine viis ühiskonna tervikuna krahhi äärele, kuid terve mõistus võitis ning lepiti kokku riigi loomises
Seni suurim huvi tõus klassikalise pärandi vastu algas Euroopas 18. saj II poolel. Kunstis väljendus see stiilina, mida nim klassitsismiks. 18. saj on nim valgustusajaks. Valguse all on siin mõeldud mõistuse ja tõe valgust. Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ning nendele toetuvasse maailmakorda ja harmooniasse. Seetõttu muutusid reeglipärasus ja kord uuesti suuremateks väärtusteks ka kunstis. Mõistuspärase elulaadi ja mõtteviisi igavesti kehtivaid eeskujusid usuti leidvad antiikajas. Samal ajal, kui huvi antiigi vastu tõusis, muutus selle pärand ka kättesaadavamaks. Kunstnikud, kunstiajaloolased ja arhitektid pääsesid lihtsamini kui varem imetlema, uurima ja mõõtma mitte ainult rooma, vaid ka seni vähe tuntud vanakreeka ehitusmälestisi. Suursündmusteks kujunesid Pompij ja Herculaneumi väljakaevamised, mis avasid antiikkultuuri selle ennenägemata rikkuses ja mitmekesisuses.
Teokraatlike teooriate kohaselt on kõrgeima riigivõimu allikaks Jumal, tegelik valitseja kas jumalustatakse või käsitatakse teda Jumala asemikuna maisuses. Sellise (vaimuliku) riigi tegelikud seadused põhinevad usulise pärimuse tõlgendusel ning kõrgeima võimu kandjaks (tegelikuks valitsejaks) on vaimulikkond või selle juht (nt islamis: kaliif, sultan, ajatolla; budismis: dalai-laama; katoliikluses: paavst). § 4. RIIGI TEKKE ÜHISKONDLIKU LEPINGU TEOORIADNende teooriate alged on antiikajas, põhiideestik toetub aga valgustusaja suurmõtlejate ideedele (Spinoza, Hobbes, Locke, Rousseau). Riik on tekkinud kodanike (resp inimeste) ühiskondliku kokkuleppe tulemusena. Riigile (st kokkuleppele) eelnes ajalooliselt nn ürgvabaduste periood ja üldinedemokraatia, kus inimestele kuulusid ürgsed vabadused. kõikide sõda kõikide vastu. Ühiskond rajanes kollektiivsel tööl ja tarbimisel. Eraomandi ning ühiskondlike gruppide varalise ebavõrdsuse tekkimine viis "kõikide sõja
annaabi.ee 
