Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Anorgaaniline keemia I praktikum 2 protokoll". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
katseklaas, kristall, keemistemperatuur, reaktsioon, sulamistemperatuur, sulfaat, põleti, keeduklaas, cuso4, soojusefekt, katsel, naoh, gaasipõleti, reaktiiv, termomeeter, tiigel, tetraklorometaan, naatriumtiosulfaadi, reaktiivid, ettevaatlikult, nh2o, kaaluti, statiiv, valati, veaarvutus, ammooniumnitraat, naatriumsulfaat, 0090, massiprotsentANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum II 1 TÖÖ 5: AINE SULAMIS- JA KEEMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 1: NAATRIUMTIOSULFAADI SULAMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE Töö eesmärk: Leida katse läbi naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuur Töövahendid: Kaks klaas kapilaari, gaasipõleti, uhmer, naatriumtiosulfaat, termomeeter, keeduklaas, pliit Töö käik: Gaasipõleti kohal soojendati kaks klaastoru ja tõmmati kaks 50mm pikkust ja 1 kuni 2 mm pikkust kapillaari. Kapilaari ots suleti ja kapillaar täideti paari millimeetri naatriumtiosulfaadiga. Kapilaar kinnitati termomeetri külge ja asetati koos termomeetriga veega täidetud keeduklaasi, nii et vesi ei pääseks kapilaari sisse. Keeduklaasi soojendati pliidil, kuni oli märgata aine sulamist. Sulamistemperatuur pandi kirja ja korrati katset – see kord alustati vee
kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. Kiiresti võtta keevast veest metal ja asetada kalorimeetri siseklaasi. Kalorimeeter katta kaanega, segada termomeetriga ettevaatlikult vett ja märkida vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed: q2= 0,09769*4,187*103(26.c-23.c)= 1227,08409 J 1. Metalli mass: m1 = 29,91g=0,02991 kg 2. Kalorimeetri siseklaasi mass: 3. Keeduklaas sai soojust : m3= 43,5 g= 0,0435 kg q3=m3 * 0,80 * 103(t2-t1)J 3. Kalorimeetri siseklaasi mass koos q3=0,0435 * 0,80 * 103 * 3 =104,4 J veega: m4= 141,19g = 0,14119 kg 4. Vee mass kalorimeetris m2=m4-m3 m2= 0,14119kg-0,0435kg=0,09769 4. Kuna antav ja saadav soojuse hulk on võrdsed, siis q1=q2+q3 q1= 5. Metalli temperatuur keevas vee: 100
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- TheresaVõlma praktikum II B-1 102074 Töö 6 HCl ja NaOH vahelise neutralisatsioonireaktsiooni soojusefekti määramine Töö eesmärk: Välja arvutada katseliste andmete põhjal neutralisatsiooni soojusefekt. Reaktiivid: HCl vesinikkloriid (tugev hape) NaOH naatriumhüdroksiid (tugev alus) Töö käik: Kuiva keeduklaasi mõõta 100cm3 1 M HCl lahust. Teise kuiva, soojusisolaatoriga varustatud 250 cm3 keeduklaasi mõõta 100 cm3 1 M NaOH lahust ja mõõta selle temperatuur. Valada kiiresti HCl NaOH lahusesse ja termomeetriga segades määrata lahuse kõrgeim temperatuur. Saadud 0,5 M NaCl lahuse tiheduse ja erisoojusmahtuvuse võib lugeda vastavate vee
o 2 ja 2* 33 29 1/29 o 3 ja 3* 44 17 1/17 o 4 ja 4* 52 9 1/9 Järeldus: Keemiline reaktsioon on kiirem kui on lahuse temperatuur kõrgem. See sõltub ainekeste kokkupuutede kiirusest, kuna temperatuur näitab aine osakeste keskmist kiirust. Töö nr.4 Keemiline tasakaal, ja selle sõltuvus ainete kontsentratsioonist katse 1 . Töövahendid: 4 katseklaasi, keeduklaas, dest. vesi Töö reaktiivid: küllastatud raud(III)kloriid, küllastunud ammooniumtiotsüanaat. Töökäik: 1) Keeduklaasi asetasime 20 cm3 destilleeritud vett, kuhu lisasime ühe tilga küllastatud
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum III B-1 102074 Töö 7: Lahused ja lahustuvus Katse 3: Soojusefekt aine lahustumisel Töö eesmärk: Jälgida temperatuuri muutust reaktiivide vesilahuste valmistamisel. Reaktiivid: H2O vesi ; NH4NO3 ammooniumnitraat ; Na2SO4 naatriumsulfaat Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 5 cm3 destilleeritud vett ning möödetakse selle temperatuur. Ühte katse klaasi lisada 3 g ammooniumnitraati ning teise 3 g naatriumsulfaati. Termomeetriga ettevaatlikult segades jälgida temperatuuri muutusi ning märkida üles suurim erinevus algtemperatuurist.
Anorgaanilise ja füüsikalise keemia praktilised tööd. 1. Laboratoorne töö nr. 1.1.Kolloiodlahused Katse 1. Sooli valmistamine kondensatsiooni meetodil. Lahuse värvus muutub raud(III)kloriidi lisamisel pruunikamaks. FeOOH Katse 2. Kahte erinevasse katseklaasi jagatud lahusele lisasime juurde kahte erinevat ainet. a) Ühel juhul dinaatriumvesinikfosfaati Na2HPO4 b) Teisel juhul naatriumkloriidi. Lisasime mõlemale lahusele 20 tilka erinevat ainet. Reaktsioon toimus kiiremini kui lisasime saadud lahusele Na2HPO4 Na2HPO4 2Na + HPO4 Katse 3. Mitmevärvilised vesikasvud Keeduklaasis, milles asus naatriumsilikaadi lahus lisasime erinevaid soolade kristalle. (FeCl 3, 6H2O, MnCl24H2O, CuCl26H2O, CoCl26H2O, NiCl26H2O. Lahusesse puistatud kristalli pind hakkab lahustuma ning soola dissotsiatsioonil tekkivad metalliioonid moodustavad silikaatioonidega vähelahustuvaid silikaate. (Kõrvalt vaadates vägid välja nagu korallid meres.) 2
milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahutub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek)) ja üleküllastunud lahust (aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks. Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal. CM=kh*p
Töö eesmärk : Reaktiivid: C12H22O11 ; H2O Töö käik: 100cm3 kuiva katseklaasi pipteerida 50 cm3 destilleeritud vett ja asetada 300 cm3 keeduklaasis olevasse lumest ja NaCl segust valmistatud klahusesse (100:5). Märkida vee temperatuur momendil, mil tekivad esimesed jääkristallid. Vee külmumistemperatuur mõõta termomeetriga 0,1oC täpsusega. Allajahtumisevältimiseks tuleb katse ajal vett klaaspulgaga segada. Külmumistemperatuuri saavutamise järel eemaldada keeduklaas jahutussegust ja raputada vette 25g eelnevalt uhmris peenestatud suhkrut. Kui suhkur on täielikult lahustunud, asetada keeduklaas uuesti jahutussegusse ja mõõta saadud lahuse külmumistemperatuur. Arvutada suhkru molaarsus ja määrata viga (%), arvestades, et tegemist on sahharoosiga. Katse andmed: Suhkru mass a = 25 g Vee mass b = 50 g Vee külmumistemp. t1 = 0 oC Lahuse t2= -4 oC külmumistemp. t = t1 t2 t = 0- (-4) = 4
Metalli temperatuur keevas vees 100oC Vee algtemperatuur t1= 22 oC Vee kõrgeim temperatuur t2= 25 oC Vee erisoojusmahtuvus Cvesi= 4,187 103 J kg-1 K-1 Klaasi erisoojusmahtuvus Cklaas= 0,80 103 J kg-1 K-1 1) Kalorimeetris olev vesi sai soojust: q2= m2 4,187 103 (t2 t1) J q2= 0,08395 4,187 103 (25 23) J q2= 702, 9973 J 2) Keeduklaas sai soojust: q3= m3 0,80 103 (t2 t1) J q3= 0,04493 0,80 103 (25 23) J q3= 71,88 J 3) Kuna antav ja saadav soojuse hulk on võrdsed, siis: q1= q2 + q3 q1= 702,9973 + 71,88 q1= 774, 8773 J 4) Metalli poolt antav soojushulk (erisoojusmahtuvus): q1= m1 c (100 t2) J 774,8773 = 0,0241 c (100 25) J= 1,8075 c J Cmetall = = 428,7011 J 5) Leiame metalli aatommassi Dulongi- Petit´seadust kasutades:
temperatuuril ja rõhul veel lahustub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet) ja üleküllastunud lahust (aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub). Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks. Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal. CM=kh*p
Ekvivalentmass sõltub nii ainest kui konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni. Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon HCl + NaOH → NaCl + H2O Vastavalt HCl ja NaOH moolsuhtele 1 : 1 saab soolhappe otsitava kontsentratsiooni leida järgmiselt: nHCl nNaOH ehk VHCl C M HCl VNaOH C M NaOH millest VNaOH C M NaOH C M HCl mol / l VHCl kus 1.12
Eksperimentaalne töö nr. 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained Naatriumkloriidi ja liiva segu. Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm 3), areomeeter, filterpaber. Töö käik Kaalun kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustan NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Filtreerin lahuse
uhul ka kristallisatsiooniks. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad paremini polaa rsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepo laarsetes lahustites (benseenis, tetraklorometaanis CCl4). Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud, kasutatakse mõisteid segunevad ja mittesegunevad vedelikud. Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Näiteks väävelhappe valamisel vette tõuseb lahuse temperatuur oluliselt, mistõttu seda protseduuri tuleb läbi viia suure ettevaatlikkusega, valades väävelhapet peene joana vette lahust pidevalt segades. Kindlasti kasutada kaitseprille ning happekindlaid kindaid. Kui energia, mis on vajalik kristallvõre lagundamiseks, on suurem kui energia, mis eraldub lahustunud aine osakeste hüdratatsioonil
antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek)) ja üleküllastunud lahust ( aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub.). Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks. Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal. CM=kh*p
Eksperimentaalne töö nr. 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi ja liiva segu. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Lahus filtreerida
Kasutatakse väga väikeste sisalduste esitamiseks (nt keskkonnakeemias). 6. Normaalne kontsentratsioon (Cn) Näitab lahustunud aine ekvivalentide arvu ühes liitris lahuses. kus 3 Ekvivalentmass sõltub nii ainest kui ka konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid, kemikaalid Töövahendid: kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3, aeromeeter, filterpaber. Ained: naatriumkloriid segus liivaga. 4 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kõigepealt kaalusin kuiva keeduklaasi 59 g liiva ja soola segu. Lisasin liiva ja soola segule 50 cm3 destilleeritud vett ning segasin lahust klaaspulgaga. Seejärel valmistasin filterpaberist
n aine Cm = mlahusti · Moolimurd (Cx) naine Cx = naine + nlahusti · Normaalne konsentratsioon naine m * Vlahus Cn = = aine Vlahus E aine 2 Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250ml), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga (liivasegu3). Kasutatud uurimis- ja analüüsmeetodid ning metoodikat: Kaalusin kuiva keeduklaasi 7,53g liiva ja soolasegu ( nr3). Lahustasin NaCl klaaspulgaga segades 50ml destileerutud veega. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist praegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada
Lahuse molaarsuse leidmine naine C M= V lahus Lahuse molaalsuse leidmine naine Cm = mlahusti Moolmurru leidmine lahuses naine C x= naine +nlahusti Normaalsuse leidmine lahuses naine ( ekv ) Cn = V lahus ( dm 3 ) Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Kasutatud mõõteseadmed: tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, areomeeter Kasutatud töövahendid: kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, filterpaber Kasutatud ained: naatriumkloriidi ja liiva segu Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: Segus oleva NaCl lahustamine ja väljafiltreerimine, lahuse mõõdetud tiheduse järgi NaCl sisalduse lahuses ja liivasegus arvutamine. Metoodika: Kuiva keeduklaasi kaaluda 5…9g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades ~50ml destilleeritud veega. Lahus filtreerida. Selleks
Eksperimentaalne töö 1. NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus. Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik. 1. Kaalusin kuiva keeduklaasi liiva ja soola segu ( C variandi). m= 5,36 g 2. Valmistasin valge lindiga filterpaberist kurdfilter, asetasin see klaaslehtrisse ning niisutasin vähese hulga destilleeritud veega. 3. Lehter asetasin statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutuks vastu keeduklaasi seina
konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni. Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon HCl + NaOH →NaCl + H2O Vastavalt HCl ja NaOH moolsuhtele 1:1 saab soolhappe otsitava kontsentratsiooni leida järgmiselt: n(HCl)=n(NaOH) ehk V(HCl)*CM (HCl)=V(NaOH)*CM(NaOH) V ( NaOH )∗C M (NaOH ) C M ( HCl )= mol/l V (HCl) Tiitrimisel lisatakse lahusele indikaatorit – ühendit, mille värvus sõltub lahuse happesusest
kõik mõõtmised tehtud silma järgi. Seda kõige rohkem tiitrimise osas. Eksperimentaalne töö nr. 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi ja liiva segu. Töövahendid: Kaalud, keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Lahus filtreerida
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Katse käigus lahustatakse liiva ja soola segus naatriumkloriid (sool) veega, määratakse areomeetriga saadud soolalahuse tihedus ning arvutatakse lineaarse interpoleerimise teel lahuse protsendilisus. Töövahendid: kaal, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga (segu B, 70%), vesi Töö käik Kuiva keeduklaasi kaalutakse 5...9 g liiva ja soola segu. Kasutusel oli liiva ja soola segu B, selle kogus 5,40 g. NaCl lahustatakse klaaspulgaga segades vähese koguse destilleeritud veega. Enne lahuse filtreerimist oodatakse veidi, et liiv sadeneks. Lahus filtreeritakse läbi kurdfiltri, mis on asetatud klaaslehtrisse
Eksperimentaalne töö 1 Töö nimetus: NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk. Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine sugust, kasutates nende erinevat lahustuvust. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: Kaalud, mõõterilinder (250 cm3), aeromeeter Töövahendid: Kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, filterpaber Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi segus liivaga Töö käik. Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Paljude ainete puhul on soojendamine
ainest kui konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni. Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon HCl + NaOH NaCl + H2O Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kuiva keeduklaasi kaaluti 5-9 g liiva ja soola segu täpsusega 0,01 g. NaCl lahustati klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti. Jäägile keeduklaasis lisati NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast
kristallilise aine puhul ka kristallisatsiooniks. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (benseenis, tetraklorometaanis CCl4). Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud, kasutatakse mõisteid segunevad ja mittesegunevad vedelikud. Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Näiteks väävelhappe valamisel vette tõuseb lahuse temperatuur oluliselt, mistõttu seda protseduuri tuleb läbi viia suure ettevaatlikkusega, valades väävelhapet peene joana vette lahust pidevalt segades. Kindlasti kasutada kaitseprille ning happekindlaid kindaid. Kui energia, mis on vajalik kristallvõre lagundamiseks, on suurem kui energia, mis eraldub lahustunud aine osakeste hüdratatsioonil (hüdratatsioonienergia), siis on lahustumisprotsess
Eksperimentaalne töö nr. 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5…9 g (võtsin 7,01g ) liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Paljude ainete puhul on soojendamine aga
Reaktiivid: Na2S2O3 - naatriumtiosulfaat H2SO4 - väävelhape Töö käik: Nelja katseklaasi möödetakse ~6 cm3 2%-list väävelhapet. Naatriumtiosulfaadi lahuste valmistamiseks võetakse neli katseklaasi ja nummerdatakse 1-4. Vastavalt alltoodud tabelile möödetakse katseklaasidesse 2%-list naatriumtiosulfaadi lahust. Esimesele naatriumtiosulfaadi lahusele (katseklaas 1) valatakse varem välja möödetud kogus (6 cm3) väävelhappe lahust, katseklaas suletakse korgiga ja segatakse katseklaasi kiiresti, seda kahel korral ümber pöörates. Möödetakse aeg lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni. Hägu ilmumiseks kulunud aeg (sekundites) kantakse tabelisse. Samuti tuleb toimida teiste naatriumtiosulfaadi lahustega (katseklaasid 2, 3, 4). Katse andmete põhjal koostada graafik. Ordinaat teljele märgitakse reaktsiooni kiirus (v) möödetuna aja pöördväärtusena (1/t) ja abtsiss teljele naatriumtiosulfaadi konsentratsioon
Klaasi erisoojusmahtuvus: c klaas = 0,80 10³ J kg-1 K -1 Arvutused 1. Kalomeetris olev vesi sai soojust q2 = m2 4,187 10 3 (t2 t1) J 1 q2 = 0,10044 kg 4,187 10 3 (24ºC - 21ºC) J q2 1261,627 J 2. Keeduklaas sai soojust q3 = m3 0,80 10 (t t ) J3 2 1 q = 0,04878 kg 0,80 10 (24ºC - 21ºC) J 3 3 q3 = 117,072 J 3. Kuna antv ja saadav soojuse hulk on võrdses, siis q1 = q2 + q3 , ehk q1 = 1261,627 J + 117,072 J q1 = 1378,699 J 4. Laiti metalli poolt antav soojushulk (erisojusmahtuvuse): q1 = m1 c (100 t2) J siis 1378,699 J= 0,03031 kg c (100 ºC - 24 ºC) J =
NB! Murru nimetajas lahusti (vee) mass kilogrammides. 4) Moolimurd ( Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Kui lahus koosneb lahustist ja vaid ühest lahustunud ainest, siis Mitut lahustunud ainet sisaldava lahuse korral tuleb murru nimetajas liita nende kõikide moolide arvud 5) Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega HCl + NaOH NaCl + H2O Vastavalt HCl ja NaOH moolsuhtele 1 : 1 saab soolhappe otsitava kontsentratsiooni leida järgmiselt: = ehk Millest 3 kus NaOH lahuse maht ml (loetakse büretilt) NaOH lahuse täpne kontsentratsioon mol/l HCl lahuse täpne maht ml (pipeti maht). 3. Töö vahendid Kaal, kuiv keeduklaas, klaasipulk, lehter, kooniline kolb, mõõtsilinder(100ml), aeromeeter, filterpaber.
Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (mahus/ruumalas) nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, NaCl protsendilise sisalduse määramine liiva-soola segus. Kasutatud töövahendid Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtsilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained Naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105 0C juures konstantse kaaluni. Töö käik Segusse lisatakse destileeritud vet(~30...50 cm3), filtreeritakse kasutades filtripaberist kurdfiltri. Täielikuks väljapesemik
Kirjutada reaktsioonivõrrand, arvutusvalemid ja selgitada, kuidas on saadud vastavad andmed arvutamiseks? Tähistasin uuritava lahuse mahu Vx-ga ja mõõtelahuse mahu V-ga, uuritava lahuse kontsentratsiooni Cx-ga ja mõõtelahuse kontsentratsiooni C-ga ning arvutasin lahuse kontsentratsiooni järgneva valemi järgi: Cx=V*C/Vx. Andmed sain: moolide arv n=m/M, molaarne kontsentratsioon C=n/V, lahuse ruumala V(dm3) mõõtsin. C2=C1*V1/V2 ; C1 NaOH knots; C2 otsitava HCl knots; V1V2 nende mahud.. Keemiline tasakaal- fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine konsentratsioon enam ajas ei muutu. Millised reaktsioonid on pöörduvad, millised pöördumatud? Põõrdumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Pöörduvad protsessid kulgevad mõlemas suunas. Ideaalgaas gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruuni,
Eksperimentaalne töö 1: NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, areomeeter Töövahendid: kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, filterpaber Kemikaalid: vesi, NaCl ja liiva segu (B) Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: Segus oleva NaCl lahustamine ja väljafiltreerimine, lahuse mõõdetud tiheduse järgi NaCl sisalduse lahuses ja liivasegus arvutamine. Metoodika: Kuiva keeduklaasi kaaluti 6,30g liiva ja soola segu. Lahustada NaCl klaaspulgaga segades ~50ml destilleeritud veega. Lahus filtreerida. Jäägile
C%= Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris (ühes liitris) lahuses Molaalsus näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kg lahustis Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Normaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine grammekvivaltentide arvu ühes liitris lahuses Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder(250 c), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: NaCl- segu liivaga, vesi Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kuiva keeduklaasi kaaluti liiva ja soola segu. NaCl lahustati klaaspulgaga segades vähese koguse (~50) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti, milleks asetati filterpaber statiivi külge kinnitatud lehtrisse. Lahus valati filtrile mööda klaaspulka. Jälgiti, et ükski lahuse piisk ei
annaabi.ee 
