ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum II 1 TÖÖ 5: AINE SULAMIS- JA KEEMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 1: NAATRIUMTIOSULFAADI SULAMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE Töö eesmärk: Leida katse läbi naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuur Töövahendid: Kaks klaas kapilaari, gaasipõleti, uhmer, naatriumtiosulfaat, termomeeter, keeduklaas, pliit Töö käik: Gaasipõleti kohal soojendati kaks klaastoru ja tõmmati kaks 50mm pikkust ja 1 kuni 2 mm pikkust kapillaari. Kapilaari ots suleti ja kapillaar täideti paari millimeetri naatriumtiosulfaadiga. Kapilaar kinnitati termomeetri külge ja asetati koos termomeetriga veega täidetud keeduklaasi, nii et vesi ei pääseks kapilaari sisse. Keeduklaasi soojendati pliidil, kuni oli märgata aine sulamist. Sulamistemperatuur pandi kirja ja korrati katset – see kord alustati vee
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum III B-1 102074 Töö 7: Lahused ja lahustuvus Katse 3: Soojusefekt aine lahustumisel Töö eesmärk: Jälgida temperatuuri muutust reaktiivide vesilahuste valmistamisel. Reaktiivid: H2O vesi ; NH4NO3 ammooniumnitraat ; Na2SO4 naatriumsulfaat Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 5 cm3 destilleeritud vett ning möödetakse selle temperatuur. Ühte katse klaasi lisada 3 g ammooniumnitraati ning teise 3 g naatriumsulfaati. Termomeetriga ettevaatlikult segades jälgida temperatuuri muutusi ning märkida üles suurim erinevus algtemperatuurist.
kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. Kiiresti võtta keevast veest metal ja asetada kalorimeetri siseklaasi. Kalorimeeter katta kaanega, segada termomeetriga ettevaatlikult vett ja märkida vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed: q2= 0,09769*4,187*103(26.c-23.c)= 1227,08409 J 1. Metalli mass: m1 = 29,91g=0,02991 kg 2. Kalorimeetri siseklaasi mass: 3. Keeduklaas sai soojust : m3= 43,5 g= 0,0435 kg q3=m3 * 0,80 * 103(t2-t1)J 3. Kalorimeetri siseklaasi mass koos q3=0,0435 * 0,80 * 103 * 3 =104,4 J veega: m4= 141,19g = 0,14119 kg 4. Vee mass kalorimeetris m2=m4-m3 m2= 0,14119kg-0,0435kg=0,09769 4. Kuna antav ja saadav soojuse hulk on võrdsed, siis q1=q2+q3 q1= 5. Metalli temperatuur keevas vee: 100
o 2 ja 2* 33 29 1/29 o 3 ja 3* 44 17 1/17 o 4 ja 4* 52 9 1/9 Järeldus: Keemiline reaktsioon on kiirem kui on lahuse temperatuur kõrgem. See sõltub ainekeste kokkupuutede kiirusest, kuna temperatuur näitab aine osakeste keskmist kiirust. Töö nr.4 Keemiline tasakaal, ja selle sõltuvus ainete kontsentratsioonist katse 1 . Töövahendid: 4 katseklaasi, keeduklaas, dest. vesi Töö reaktiivid: küllastatud raud(III)kloriid, küllastunud ammooniumtiotsüanaat. Töökäik: 1) Keeduklaasi asetasime 20 cm3 destilleeritud vett, kuhu lisasime ühe tilga küllastatud
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- TheresaVõlma praktikum II B-1 102074 Töö 6 HCl ja NaOH vahelise neutralisatsioonireaktsiooni soojusefekti määramine Töö eesmärk: Välja arvutada katseliste andmete põhjal neutralisatsiooni soojusefekt. Reaktiivid: HCl vesinikkloriid (tugev hape) NaOH naatriumhüdroksiid (tugev alus) Töö käik: Kuiva keeduklaasi mõõta 100cm3 1 M HCl lahust. Teise kuiva, soojusisolaatoriga varustatud 250 cm3 keeduklaasi mõõta 100 cm3 1 M NaOH lahust ja mõõta selle temperatuur. Valada kiiresti HCl NaOH lahusesse ja termomeetriga segades määrata lahuse kõrgeim temperatuur. Saadud 0,5 M NaCl lahuse tiheduse ja erisoojusmahtuvuse võib lugeda vastavate vee
Anorgaanilise ja füüsikalise keemia praktilised tööd. 1. Laboratoorne töö nr. 1.1.Kolloiodlahused Katse 1. Sooli valmistamine kondensatsiooni meetodil. Lahuse värvus muutub raud(III)kloriidi lisamisel pruunikamaks. FeOOH Katse 2. Kahte erinevasse katseklaasi jagatud lahusele lisasime juurde kahte erinevat ainet. a) Ühel juhul dinaatriumvesinikfosfaati Na2HPO4 b) Teisel juhul naatriumkloriidi. Lisasime mõlemale lahusele 20 tilka erinevat ainet. Reaktsioon toimus kiiremini kui lisasime saadud lahusele Na2HPO4 Na2HPO4 2Na + HPO4 Katse 3. Mitmevärvilised vesikasvud Keeduklaasis, milles asus naatriumsilikaadi lahus lisasime erinevaid soolade kristalle. (FeCl 3, 6H2O, MnCl24H2O, CuCl26H2O, CoCl26H2O, NiCl26H2O. Lahusesse puistatud kristalli pind hakkab lahustuma ning soola dissotsiatsioonil tekkivad metalliioonid moodustavad silikaatioonidega vähelahustuvaid silikaate. (Kõrvalt vaadates vägid välja nagu korallid meres.) 2
temperatuuril ja rõhul veel lahustub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet) ja üleküllastunud lahust (aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub). Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks. Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal. CM=kh*p
antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek)) ja üleküllastunud lahust ( aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub.). Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks. Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal. CM=kh*p
milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahutub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek)) ja üleküllastunud lahust (aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks. Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal. CM=kh*p
uhul ka kristallisatsiooniks. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad paremini polaa rsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepo laarsetes lahustites (benseenis, tetraklorometaanis CCl4). Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud, kasutatakse mõisteid segunevad ja mittesegunevad vedelikud. Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Näiteks väävelhappe valamisel vette tõuseb lahuse temperatuur oluliselt, mistõttu seda protseduuri tuleb läbi viia suure ettevaatlikkusega, valades väävelhapet peene joana vette lahust pidevalt segades. Kindlasti kasutada kaitseprille ning happekindlaid kindaid. Kui energia, mis on vajalik kristallvõre lagundamiseks, on suurem kui energia, mis eraldub lahustunud aine osakeste hüdratatsioonil
Kasutatakse väga väikeste sisalduste esitamiseks (nt keskkonnakeemias). 6. Normaalne kontsentratsioon (Cn) Näitab lahustunud aine ekvivalentide arvu ühes liitris lahuses. kus 3 Ekvivalentmass sõltub nii ainest kui ka konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid, kemikaalid Töövahendid: kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3, aeromeeter, filterpaber. Ained: naatriumkloriid segus liivaga. 4 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kõigepealt kaalusin kuiva keeduklaasi 59 g liiva ja soola segu. Lisasin liiva ja soola segule 50 cm3 destilleeritud vett ning segasin lahust klaaspulgaga. Seejärel valmistasin filterpaberist
Töö eesmärk : Reaktiivid: C12H22O11 ; H2O Töö käik: 100cm3 kuiva katseklaasi pipteerida 50 cm3 destilleeritud vett ja asetada 300 cm3 keeduklaasis olevasse lumest ja NaCl segust valmistatud klahusesse (100:5). Märkida vee temperatuur momendil, mil tekivad esimesed jääkristallid. Vee külmumistemperatuur mõõta termomeetriga 0,1oC täpsusega. Allajahtumisevältimiseks tuleb katse ajal vett klaaspulgaga segada. Külmumistemperatuuri saavutamise järel eemaldada keeduklaas jahutussegust ja raputada vette 25g eelnevalt uhmris peenestatud suhkrut. Kui suhkur on täielikult lahustunud, asetada keeduklaas uuesti jahutussegusse ja mõõta saadud lahuse külmumistemperatuur. Arvutada suhkru molaarsus ja määrata viga (%), arvestades, et tegemist on sahharoosiga. Katse andmed: Suhkru mass a = 25 g Vee mass b = 50 g Vee külmumistemp. t1 = 0 oC Lahuse t2= -4 oC külmumistemp. t = t1 t2 t = 0- (-4) = 4
Eksperimentaalne töö 1. NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus. Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik. 1. Kaalusin kuiva keeduklaasi liiva ja soola segu ( C variandi). m= 5,36 g 2. Valmistasin valge lindiga filterpaberist kurdfilter, asetasin see klaaslehtrisse ning niisutasin vähese hulga destilleeritud veega. 3. Lehter asetasin statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutuks vastu keeduklaasi seina
ainest kui konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni. Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon HCl + NaOH NaCl + H2O Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kuiva keeduklaasi kaaluti 5-9 g liiva ja soola segu täpsusega 0,01 g. NaCl lahustati klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti. Jäägile keeduklaasis lisati NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast
kui samadel tingimustel lahustuvus lubaks. ,,rebivad" ioonid kristallist välja. Niisiis on lahuses Üleküllastunud lahused ei ole väga levinud ning need on lahustunud aine osakesi ümbritsemas vee molekulid ehk ebapüsivad. Üleliigne aine sadeneb tavaliselt välja, kui saame rääkida hüdraatunud aineosakestest. lahust loksutada või viia lahusesse lahustunud aine kristall. Tahke aine lahustuvus temperatuuri tõstmisel suureneb, Lahustuvuse mõjutegurid alandamisel väheneb. Kui valmistame kõrgemal Kehtivad järgmised seaduspärasused: temperatuuril küllastunud lahuse, siis temperatuuri alanemisel peaks lahustuvuse vähenemise tõttu ainet hakkama välja sadenema. Mõnikord on aga lahustunud
Ekvivalentmass sõltub nii ainest kui konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni. Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon HCl + NaOH → NaCl + H2O Vastavalt HCl ja NaOH moolsuhtele 1 : 1 saab soolhappe otsitava kontsentratsiooni leida järgmiselt: nHCl nNaOH ehk VHCl C M HCl VNaOH C M NaOH millest VNaOH C M NaOH C M HCl mol / l VHCl kus 1.12
konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni. Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon HCl + NaOH →NaCl + H2O Vastavalt HCl ja NaOH moolsuhtele 1:1 saab soolhappe otsitava kontsentratsiooni leida järgmiselt: n(HCl)=n(NaOH) ehk V(HCl)*CM (HCl)=V(NaOH)*CM(NaOH) V ( NaOH )∗C M (NaOH ) C M ( HCl )= mol/l V (HCl) Tiitrimisel lisatakse lahusele indikaatorit – ühendit, mille värvus sõltub lahuse happesusest
Kirjutada reaktsioonivõrrand, arvutusvalemid ja selgitada, kuidas on saadud vastavad andmed arvutamiseks? Tähistasin uuritava lahuse mahu Vx-ga ja mõõtelahuse mahu V-ga, uuritava lahuse kontsentratsiooni Cx-ga ja mõõtelahuse kontsentratsiooni C-ga ning arvutasin lahuse kontsentratsiooni järgneva valemi järgi: Cx=V*C/Vx. Andmed sain: moolide arv n=m/M, molaarne kontsentratsioon C=n/V, lahuse ruumala V(dm3) mõõtsin. C2=C1*V1/V2 ; C1 NaOH knots; C2 otsitava HCl knots; V1V2 nende mahud.. Keemiline tasakaal- fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine konsentratsioon enam ajas ei muutu. Millised reaktsioonid on pöörduvad, millised pöördumatud? Põõrdumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Pöörduvad protsessid kulgevad mõlemas suunas. Ideaalgaas gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruuni,
kristallilise aine puhul ka kristallisatsiooniks. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (benseenis, tetraklorometaanis CCl4). Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud, kasutatakse mõisteid segunevad ja mittesegunevad vedelikud. Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Näiteks väävelhappe valamisel vette tõuseb lahuse temperatuur oluliselt, mistõttu seda protseduuri tuleb läbi viia suure ettevaatlikkusega, valades väävelhapet peene joana vette lahust pidevalt segades. Kindlasti kasutada kaitseprille ning happekindlaid kindaid. Kui energia, mis on vajalik kristallvõre lagundamiseks, on suurem kui energia, mis eraldub lahustunud aine osakeste hüdratatsioonil (hüdratatsioonienergia), siis on lahustumisprotsess
3. Selgitage stöhhiomeetriapunkti mõistet tiitrimise juures! Kuidas te määrasite stöhhiomeetriapunkti aluse ja happe tiitrimisel? Stöhhiomeetriapunkt e. ekvivalentpunkt on süsteemi (lahus keeduklaasis või koonilises kolvis) seisund, kus lahuses ei ole enam analüüsitavat ainet ja ei ole veel mõõtelahuses olevat reageerivat ainet. 4. Kirjutage reaksioonivõrrand, mis toimub naatriumhüdroksiidi tiitrimisel soolhappega. HCl + NaOH NaCl + H2O 5. Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks te seda kasutasite? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? Bürett on peenike mõõteskaalaga klaastoru, mille ühes otas on klaaspalliga kummitoru, mis võimaldab büretist vedelikku tilkhaaval välja lasta. Katsetes kasutakse büretti, et määrata võimalikult täpselt, millal on büretist välja lastava aine hulk lahuses selline, mis muudab indikaatorite värvi
3. Selgitage stöhhiomeetriapunkti mõistet tiitrimise juures! Kuidas te määrasite stöhhiomeetriapunkti aluse ja happe tiitrimisel? Stöhhiomeetriapunkt e. ekvivalentpunkt on süsteemi (lahus keeduklaasis või koonilises kolvis) seisund, kus lahuses ei ole enam analüüsitavat ainet ja ei ole veel mõõtelahuses olevat reageerivat ainet. 4. Kirjutage reaksioonivõrrand, mis toimub naatriumhüdroksiidi tiitrimisel soolhappega. HCl + NaOH → NaCl + H2O 5. Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks te seda kasutasite? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? Bürett on peenike mõõteskaalaga klaastoru, mille ühes otas on klaaspalliga kummitoru, mis võimaldab büretist vedelikku tilkhaaval välja lasta. Katsetes kasutakse büretti, et määrata võimalikult täpselt, millal on büretist välja lastava aine hulk lahuses selline, mis muudab indikaatorite värvi
3. Selgitage stöhhiomeetriapunkti mõistet tiitrimise juures! Kuidas te määrasite stöhhiomeetriapunkti aluse ja happe tiitrimisel? Stöhhiomeetriapunkt e. ekvivalentpunkt on süsteemi (lahus keeduklaasis või koonilises kolvis) seisund, kus lahuses ei ole enam analüüsitavat ainet ja ei ole veel mõõtelahuses olevat reageerivat ainet. 4. Kirjutage reaksioonivõrrand, mis toimub naatriumhüdroksiidi tiitrimisel soolhappega. HCl + NaOH NaCl + H2O 5. Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks te seda kasutasite? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? Bürett on peenike mõõteskaalaga klaastoru, mille ühes otas on klaaspalliga kummitoru, mis võimaldab büretist vedelikku tilkhaaval välja lasta. Katsetes kasutakse büretti, et määrata võimalikult täpselt, millal on büretist välja lastava aine hulk lahuses selline, mis muudab indikaatorite värvi
n aine Cm = mlahusti · Moolimurd (Cx) naine Cx = naine + nlahusti · Normaalne konsentratsioon naine m * Vlahus Cn = = aine Vlahus E aine 2 Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250ml), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga (liivasegu3). Kasutatud uurimis- ja analüüsmeetodid ning metoodikat: Kaalusin kuiva keeduklaasi 7,53g liiva ja soolasegu ( nr3). Lahustasin NaCl klaaspulgaga segades 50ml destileerutud veega. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist praegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada
C%1- massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ1 C%2- massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ2 Lahustunud aine massi leidmine: maine= Vlahus·ρlahus· C% 100% Lahustunud aine protsendilisus: lahustunud aine mass (g)· 100% C% = ————————————— lahuse mass (g) Kasutatud mõõtmeseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, 250 ml kooniline kolb, 250 ml mõõtesilinder, areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: naatriumkloriid (NaCl) segus liivaga, H2O. Tööprotsessi kirjeldus Lahustada umbes 6 g liiva ja soola segu 50 cm3 destilleeritud veega. Lahus lasta läbi filterpaberi klaaspulga abil vedelikujooksu suunates koonilisse kolbi. Jäägile keeduklaasis lisatakse veelkord destilleeritud vett (45 ml), peale segamist lasta saadus läbi sama filtri kolbi.
Ekvivalentmass on aine mass, mis keemilistes reaktsioonides vastab 1,008 massiühikule vesinikule või 8,0 massiühikule hapnikule. Ekvivalentmass sõltub nii ainest kui konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni. n C n = aine Vlahus 5) g/dm3 ja kg/m3. m aine Vlahus Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kasutatud on: · vahetut mõõtmist · lahuste seaduseid · arvutatud soola sisalduse protsendi võrdlemist tegelikuga, et tõestada seaduste kehtivust Katseandmed: msool+liiv = 6,06 g Vlahus = 250 ml lahus = 1,012 g/ml Tabelist: 1 = 1,009 g/ml 2 = 1,0126 g/ml C%1 = 1,5% C%2 = 2%
elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob oma struktuuri elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Redoksreaktsiooni toimumiseks loob võimaluse redutseerija ja oksüdeerija otsene või kaudne kontakt (voolu juhtiva aine/materjali vahendusel). Redoksreaktsioone saab esitada ka kahe poolreaktsioonina. Näiteks tsingi reaktsioon soolhappega Tuntumad oksüdeerijad on kloor, broom, hapnik, lämmastikhape, kaaliumpermanganaat, kaaliumdikromaat jt. Tuntumad redutseerijad on vesinik, süsinikoksiid, süsinik, metallid, jodiidioonid (I.), sulfiidioonid (S2.) jt. Mõni aine võib olla nii oksüdeerija kui ka redutseerija. Näiteks vesinikperoksiid on jodiidiooni suhtes oksüdeerija, permanganaatiooni suhtes redutseerija. Kuna redoksreakstioonid toimuvad elementide oksüdatsiooniastme muutusega, siis tuleb
Stöhhiomeetriapunkt e. ekvivalentpunkt on süsteemi (lahus keeduklaasis või koonilises kolvis) seisund, kus lahuses ei ole enam analüüsitavat ainet ja ei ole veel mõõtelahuses olevat reageerivat ainet. Määrasime selle järgi, et lisasime lahusesse indikaatorit ja kui ainet peale tilgutasime siis muutus värv mingi aeg järsku värv ja jäi püsima. Määrasime ühe tilga täpsusega. 4. Kirjutage reaksioonivõrrand, mis toimub naatriumhüdroksiidi tiitrimisel soolhappega. HCl + NaOH NaCl + H2O 5. Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks te seda kasutasite? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? Bürett on peenike mõõteskaalaga klaastoru, mille ühes otas on klaaspalliga kummitoru, mis võimaldab büretist vedelikku tilkhaaval välja lasta. Katsetes kasutakse büretti, et määrata võimalikult täpselt, millal on büretist välja lastava aine hulk lahuses selline, mis muudab indikaatorite värvi. Lugem võetakse büretilt 0,05 cm 3 täpsusega. 6
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Katse käigus lahustatakse liiva ja soola segus naatriumkloriid (sool) veega, määratakse areomeetriga saadud soolalahuse tihedus ning arvutatakse lineaarse interpoleerimise teel lahuse protsendilisus. Töövahendid: kaal, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga (segu B, 70%), vesi Töö käik Kuiva keeduklaasi kaalutakse 5...9 g liiva ja soola segu. Kasutusel oli liiva ja soola segu B, selle kogus 5,40 g. NaCl lahustatakse klaaspulgaga segades vähese koguse destilleeritud veega. Enne lahuse filtreerimist oodatakse veidi, et liiv sadeneks. Lahus filtreeritakse läbi kurdfiltri, mis on asetatud klaaslehtrisse
Kuidas te määrasite stöhhiomeetriapunkti aluse ja happe tiitrimisel? Seda on võimalik määrata indikaatoritega. Antud töös kasutatud indikaatorina fenoolftaleiini, mis on happelises lahuses värvitu, kuid aluselises lahuses punane, ja metüülpunast, mis on happelahuses punane, kuid aluselises lahuses kollane. 4. Kirjutage reaksioonivõrrand, mis toimub naatriumhüdroksiidi tiitrimisel soolhappega. HCl + NaOH → NaCl + H2O 5. Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks te seda kasutasite? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? Bürett on koonusekujuline laboriseade. Klaaspalliga kummitoru abil on võimalik büretist vedelikku tilkhaaval välja lasta. Katsetes kasutakse büretti, et määrata võimalikult täpselt, millal on büretist välja lastava aine hulk lahuses selline, mis muudab indikaatorite värvi. Lugem võetakse büretilt 0,05 cm3 täpsusega. 6
C%= Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris (ühes liitris) lahuses Molaalsus näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kg lahustis Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Normaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine grammekvivaltentide arvu ühes liitris lahuses Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder(250 c), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: NaCl- segu liivaga, vesi Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kuiva keeduklaasi kaaluti liiva ja soola segu. NaCl lahustati klaaspulgaga segades vähese koguse (~50) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti, milleks asetati filterpaber statiivi külge kinnitatud lehtrisse. Lahus valati filtrile mööda klaaspulka. Jälgiti, et ükski lahuse piisk ei
Ekvivalentmass sõltub nii ainest kui konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni. Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega – tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse konts. lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse konts. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Nt soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon Vastavalt HCl ja NaOH moolsuhtele 1:1 saab soolhappe otsitava kontsentratsiooni leida Tiitrimisel lisatakse lahusele indikaatorit. Stöhhiomeetriline punkt – hetk, mil kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust. Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni
Töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber Kasutatud ained: Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105 kraadi Celsiuse juures konstantse kaaluni. Töö käik Lahustada ja filtreerida koonilises kolbis liiva-soola segus sisalduv naatriumkoloriid. Selleks lisada segule 50 cm3 destilleeritud vett, valmistada filter, asetada see lehtrisse, ja hakata valama lahus mööda klaaspulka koonilisse kolbi. Kolbi all on keeduklaas. Naatriumkloriidi täielikuks väljapesemiseks tuleb katset korrata veel kaks korda. Seejärel loputada filter destilleeritud veega. Saadud filtraat valada mõõtesilindrisse ning lisada destilleeritud vett, kuni lõpuks tase mõõtesilindris on 250 cm3. Mõõtesilindrit tuleks pärast seda hoolikalt läbi segada. Määrata areomeetri abil lahuse tihedus. Katseandmed Areomatri abil mõõdetud lahuse tihedus – ρ = 1,017 g/cm3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
NB! Murru nimetajas lahusti (vee) mass kilogrammides. 4) Moolimurd ( Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Kui lahus koosneb lahustist ja vaid ühest lahustunud ainest, siis Mitut lahustunud ainet sisaldava lahuse korral tuleb murru nimetajas liita nende kõikide moolide arvud 5) Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega HCl + NaOH NaCl + H2O Vastavalt HCl ja NaOH moolsuhtele 1 : 1 saab soolhappe otsitava kontsentratsiooni leida järgmiselt: = ehk Millest 3 kus NaOH lahuse maht ml (loetakse büretilt) NaOH lahuse täpne kontsentratsioon mol/l HCl lahuse täpne maht ml (pipeti maht). 3. Töö vahendid Kaal, kuiv keeduklaas, klaasipulk, lehter, kooniline kolb, mõõtsilinder(100ml), aeromeeter, filterpaber.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
