Ta ei rääkinud oma lapsele sellest midagi kuna ema ei tahtnud et Ann ise ka selliseks muutuks. 8. Kes oli Anni isa? Kristjan, kes oli varem kunstnik. Nüüdseks on ta vist joodik. 9. Kirjuta Anni parimate sõbrannade nimed! Reena, Kätlin, Rita, Villem 10. Kus oli Reena suvila? Kellega Ann sinna koos läks? Võsul. Reena ja Kätliniga 11. Kirjelda sündmusi, mis suvilas toimusid. Peod. Villem 12. Kes oli Villem? Ta oli poiss kes sai Anniga sõbraks. Aga tegelikult oli Villem Anni ema sõber. 13. Kus toimus tulekahju. Kes kannatada sai ja millised olid tagajärjed? Võsul, saunas. Kannatada sai Kerli kes viidi Tallinna haiglasse. 14. Mis Annist lõpuks sai? Kas ta läks koju? Jah läks küll koju. Ta sai teada et ta ema saatis Villemi Annile silma peal hoidma. Ema nagu suhtles Anniga läbi Villemi
Martsuga.Tagasitulles toimub jlle pidu.Marts ja Gregor ajasid kahtlast ri juttu,sellekrval sebis Gregor Anni vga.htul koju judes loeb Ann Ktlini meili.Ktlin kurtis seal enda elust Prnus.Jrgmine pev lheb Ann Gregoriga kinno''Potter''it vaatama.Gregor tuli ukse taha,selajal oli Ann meelega dui all ja Ants(Anni kasuisa) pakkus Gregorile kohvi.Nad rkisid Antsuga Gregori taustast(kool,kodu jne.)Siis minnakse kinno,kinos juuakse siidrit ja peale kino puistatakse autos sdant.Gregor tahab Anniga autos magada.Ann keeldub,sest talle ei meeldi khkukad ja ta tahab romantikat.Siis minnakse Gregori juurde koju,sest ta vanemad on ra juubelil.Kik on hsti hoolitsetud ja koristatud.Juuakse veini ja nauditakse ksteise seltsi.htkki hakkab Gregor Anni puutuma ja ktt rinna peale panema.Gregor tahab Anniga magada,kuid Annile meenub Timo ja ta ei taha.Gregor tunneb end eemale tugatuna ja hakkab rkima oma lapseplvest ja suhtest kasuvaematega.Tekib vike snelus ja Ann hakkab hirmu tundma
nimel, et tema perel oleks parem elu, kuid ta ei olnud varastanud terve oma elu, tal oli küll halb maine kuid varastanud ta polnud. Jaan sattus halvale teele peale seda kui kohtus kahe kurjategijast mehega ning andis purjus peaga lubaduse, et varastatud kaupa võib tema juures hoida. Järgmisel päeval ta muidugi kahetes seda väga, kuid ei teinud midagi, et seda kaupa tagasi anda ja see kokkulepe lõpetada. Kõik see kriminaalne elu ja allakäik on Jaani enda süü. Annit vaadates ja Anniga koos tahtes olla oleks pidanud ta Temast loobuma, kui Anni isa seda esimest korda juba käskis. Siis oleks Jaan saanud külas edasi töötada aga ei, Jaan oli rumal ja tahtis Anniga ikka koos olla mõtlemata sellele mis saab siis kui ta ei saa enam külas tööl käia. Suureks süüks oli ka alkohol. Kui ta juua sai siis järelikult pidi tal raha ka olema. Selle asemel, et viinaraha eest perele süüa osta ta jõi selle maha ning lisaks
kuldketi. Kogu selle aja jooksul mõtles Ann, kust see raha kõik tuleb. Gregor ütles,et neil on Martsuga mingi äri. Õhtul koju jõudes luges Ann Kätlini meili. Kätlin kurtis seal enda elust Pärnus. Järgmine päev läks Ann Gregoriga kinno. Gregor tuli Annile koju järgi, aga kuna tüdruk vajas veel aega enda sättimiseks, lobisesid Gregor ja Anni isa. Nad rääkisid Gregori perest ja õppimisest ja muust sellisest. Siis mindigi kinno. Peale kino tahtis Gregor Anniga autos magada, aga Ann keeldus. Siis mindi Gregori juurde koju, sest ta vanemad olid parasjagu ära. Joodi veini ja nauditi üksteise seltsi. Ühtäkki hakkas Gregor Anni puutuma ja kätt pusa alla panema .Gregor tahtis Anniga magada, kuid Annile meenus Timo ja ta ei tahtnud. Gregor hakkas rääkima oma lapsepõlvest ja suhtest kasuvaematega. Tekkis väike sõnelus ja Ann hakkas hirmu tundma. Gregor vabandas hääle tõstmise pärast ja ajas jälle käe Anni külge
Ühel päeval leiab Ann ema päeviku ja loeb , milline laiskus ja pätt tema ema kunagi ise oli. Koolis hakkab Ann Läbi saama Ritaga , kes suitas ja oli pätt, Ann ja Rita hakkasid nii hästi läbi saama ,et otsustasid puhkust võtta nii koolist kui ka vanematest. Nad said kaubale kahe klassiõega, et minna nede surnud vanaisa majja Võsule. Seal sai ka Anni sutemise ja alkoholi tarbimise alguse.Mõnel aja pärast said nad tuttavaks Villemiga, kes sai varsti parimaks sõbraks Anniga. Rita kutsus oma venna ja tema sõbrad sinna, kes sõid , suitsetasid ja jõid kõik raha maha ning Ann viskas nad kõik välja kui ta Ritaga tülli läks. Lõpuks Ann jäi üksi tallu ning Villem käis teda külastamas. Viimasel korral viis Villem ta enda juurde, kus ta kohtus oma emaga ning siis saigi Ann teada , et Villem on tema ema vana sõber. Arvamus: Mina arvan, et see on hea raamat ning ka natuke noorte eluga seonduv , mulle meeldis 4+
klassiõde) surnud vana-isa maakodusse.Ann otsustas,et elab iseseisvat elu,teadmata,mis edasi saab. Raha oli neil vähe.Mõne päeva pärast tulid sinna ka Rita vanem vend koos ta sõprade ja veel mõne tüdrukuga.Ühel õhtul läksid tüdrukud ka Võsule peole. Nad said tuttavaks Timo,Siimu ja Arturiga. Nädalalõppudel ja puhkepäevadel toimus õhtuti alati pidu.Joodi,suitsetati ja tehti narkotsi.Piduliste hulgas oli ka teistest vanem Villem.Ta sai Anniga hästi läbi.Annile meeldis ka Timo,kui aga too teda pettis vihkas Ann teda.Toimus ka saunapõleng,kus Kerli(üks tüdrukutest)viidi haiglasse. Kui ühel õhtul läks seltskond ujuma(Ann,Villem ja Evelin väljaarvatud) ja tagasi tuldi ei olnud nendega kaasas Olegi(üht Rita venna sõpradest).Seda märkas Villem alles hommikul.Ta kutsus politsei,kuid nendega vesteldes ei maininud ta kamba suitsetamisest ja narkootikumide tarbimisest.Aga seltskond jättis siiski
''Kuidas elad, Ann?'' Aidi Vallik Koostajad: K.Kammer ja G.Rindla Tegevusaeg ja koht · Tegevusaeg on tänapäev, 21 sajand · Tegevuskoht on Võsu juures asuv maamajake Tegelased · Ann, Anni vanemad · Rita (Anni · Reena ja Kätlin (Anni klassikaaslane ,kes parimad sõbrannad) läks Anniga Võsule.) · Timo, Siim ja Artur · Anti (Rita vend,kes oli (Võsult pärit sammuti Võsul) noormehed) · Kristel, Kerli, Juss, · Villem (Poiss,kes Evelyn ja Oleg (Anti hoolitses Anni eest sõbrad, kes temaga Võsul.) kaasas olid) Sisukokkuvõte · See raamat räägib sellest, kuidas teismeline tüdruk Ann leiab oma ema päevikud ning ta saab aru, et ema on talle kogu elu valetanud. Ta vihastub ja solvub
Ta on Eesti kunstnikest kõige kuulsam. Ta töid on nii Helsingis kui ka Norras ja ka Pariisis ning ka paljudes teistes riikides. Teda tuletatakse iga 20 aasta tagant meelde. Ta sõbrad olid ka targad, haritud ja sportlikud inimesed. Mägi sai kuulsaks kunstnikuks aastal 1903. Kui ta ahvenamaal käis sai ta aru kui ilus on loodus ning maalis seda. Ta arust oli kõige ilusam loodus põhjamaa loodus. Kui ta teiste klassikaaslastega hüvasti jättis pidas ta veel mitu aastat kirjavahhetust Anniga. Mägi läks õnne otsima algul Helsingisse, ta unistas minna Pariisi ning sinna ta läks Helsingist. Tal oli ainult paar krossi taskus kui ta oli jõudnud Pariisi. Talle meeldis väga Pariisi linn. Ta arust oli Pariis Prantsusmaa kõige ilusam linn. La Ruhis elasid Pariisis eestlased ning seal üldse elamine on kallis. Ta sõitis Pariisist Norrasse. Ta tahtis Norrast Pariisi saada kohe tolle aasta sügisel. Tal ei olnud raha ning selle tõtu ta pidi olema Norras 2ja pool aastat
Talvel on pgenemine meie kliimas mnevrra keerulisem, aga vib-olla on mni sber vi sbranna, kelle vanemad ei huvitu samuti oma lastest ja sellest, kas lapse toas elab mni elanik rohkem. Samas vib sattuda ka vga halba ja kriminaalsesse seltskonda ja ra rikkuda oma noor elu. Kui pgenemise phjuseks on vanemad, kes on olnud oma lapsega liiga ranged, siis arvatavasti on vanem ise nooruses teinud midagi, mille eest ta tahab nd oma last hoida. Nii oli see ka raamatus. Ema oli Anniga range, sest ta ei tahtnud et Ann peaks elama sellist elu nagu ema ise elas. Ann tahtis siiski omal nahal kik lbi proovida. Pgenemine on ks rmuslikke teguviise. Parem oleks ikka omavahel asjad selgeks rkida. Kasvi karjuda, mis sellel hetkel tundub vga paha, aga prast ikest tuleb alati selgem ilm. Nii on see ka omavahelistes suhetes.
Ann?". Juba küsilauseline pealkiri rõhutab ühtsusprintsiipi, mida autor on silmas pidanud. Kui esimeses osas jookseb olevikulise tegevusega kõrvuti ema päevik, siis uues raamatus täidavad sama funktsiooni (kasu)isa meenutused elust lastekodus. Neil süngetel tagasivaadetel on kahekordne eesmärk, sest ühtlasi heidetakse valgust Gregori lastekodu-aastatele, mis tõenäoliselt olid samasugused. Mis siis Anniga uues raamatus juhtub? Ega midagi erilist juhtugi - tüdruk käib koolis, paneb koos sõpradega pidu, armub Gregorisse, kes on salapärane, ilus, huvitav ja suurte rahadega 16-aastane noormees. Poisi pärast tuleb tüli sõbratariga, mis häirib seda enam, et teine sõbratar on asunud Pärnu ja põeb seal oma probleeme. Mõlemaid Anni-raamatud on tõlgitud erinevatesse keeltesse, näiteks läti, leedu, soome ja rootsi keelde. Nüüdseks ka loodetavasti saksa ja norra keelde, kuigi
tundub, et poiss on silma peale pannud hoopiski Annile. Ann ja Gregor hakkavad suhtlema ja Gregor kingib Annile hirmkalli kaelakee ning kuigi see tundub kahtlane, et ühel koolipoisil nii palju raha on, ei pööra teismeline sellele eriti tähelepanu. Anni sõber Kätlin on kolinud emaga Pärnusse, kuna viimase ema leidnud sealt uue mehe. Kätlinile ei meeldi seal sugugi ja ta korraldab erinevaid jamasid, et sealt minema saada. Nad suhtlevad Anniga meiliteel, rääkides, et teda ei sallita ka sealses koolis ning ta tahaks hoopis tädi juurde elama minna. Viimase jamana laseb ta lahti minna ema uue mehe koeral, mille tõttu kaotab mees oma kannatuse ja Kätlin jookseb kodust Anni juurde. Ann on Gregorilt kuulnud, et too käib kuskil koolis ning ta kasuvanemad ei salli teda (Gregor on lapsendatud) ning võtavad teda, kui näitamiseks ja uhkustamiseks võetud koera, kuid raamatu lõpus selgub, et see kõik oli suur vale.
Klmale maale E. Vilde Raamat algab sellega , et Jaan on kirikus ja magab , kuna on vsinud raskest tst ja pikast teest kirikusse . Peale kirikut satub ta kokku Anniga . Ann pakub tae saia . aga Jaan ei taha seda esialgu vastu vtta , kuna hbeneb oma vaesust ja nlga . Ann on rikka mehe ttar , aga tema kigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja dede ja vendadega . Koduteel saab ta kokku Mihkliga . Tee on pikk ja klm ning hanged sgavad . Pidevalt on nad niueteni lumes , kuna tuleb krvale astuda mne kihutava ree eest . Mihkel rgib Jaanile , et talt varastati 40 kopikat ja palub Jaani kest laenu , aga Jaanil pole endalgi
Ta rääkis Sethile oma murest ja Seth lubas aidata, kuid sellega pidi Ann põlema panema vennale ostetud mängujänese. Kuna Ann väga tahtis, et ta vend terveks saaks, siis ta tegi kõike, mida Seth käskis. Ann jäi ka satanistide peole, kus talle hakkas Seth meeldima ja Sethile tema ning poiss pettis Mayat. Maya sai sellest teada neid koos voodis nähes ja ta oli väga pettunud nii Sethis, kui Annis. Maya ei rääkinud enam Sethi ja Anniga. Mõne aja pärast oli koolis näitemäng, kus pidid mõlemad tüdrukud osalema ja nad leppisid peale seda näitemängu ära. Anni elu oli täis keerulisi situatsioone ning nendest situatsioonidest kujunesid välja olukorrad, mis kasvasid Annil ülepea. Ta tahtis oma vana elu tagasi, kuid samas ta tahtis endale väikest venda. Lõppudelõpuks ei teadnud ta ise ka mida tahab ja mida teeb. Mina usun, et see film oli õpetava sisuga ning kõik peaksid saama aru, et oma
Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde suri 1933. aastal ja oli esimene Eesti kultuuritegelane, kes maeti Tallinnas Metsakalmistule. "Külmale maale" E.Vilde Raamat algab sellega, et peategelane Jaan on kirikus ja tukub, sest on väsinud raskest tööst ja pikast teest kirikusse, mille ta pidi läbima jalgsi. Peale kirikut satub ta kokku Anniga, tüdrukuga, kellega nad on juba ammused sõbrad. Anni pakub Jaanile saia, aga see ei taha seda esialgu vastu võtta, sest häbeneb oma vaesust ja nälga. On ju Anni rikka mehe tütar, aga Jaan kõigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega. Jaan satub koduteele koos teise vaesega. Tee on pikk ja külm, hanged sügavad. Pidevalt on nad niueteni lumes, sest tuleb kõrvale astuda jälle mõne kihutava ree eest. Ega sõitjatele ole need jalakäijad keegi
Kui ohvrit piinatakse liiga jhkralt ja vga tihti, vib olukord minna lausa vga tsiseks. Filmis ''Klass'' tappis Kaspar koos Joosepiga oma klassikaaslased, kes neid kiusasid. Sama olukord oli ka Soomes, kus toimus koolis tulistamine. Vgivalla tekkimine koolis vib olla phjustatud isegi hest snast vi tlusest kellegi kohta. Kui laps on iseloomult agressiivne ja temperamentne, siis vib ta isegi kaklema minna kellegagi, kes on talle halvasti elnud. Raamatus ''Kuidas elad, Ann?'' hakkas Rita koolis Anniga kaklema, kuna Ann oli Ritale halvasti elnud. Selliste tlide vltimiseks tuleks enne melda, mida elda teisele. Samas kui tekib vgivald, tuleks see koheselt lpetada ja ra leppida vastaspoolega, et jrgmisel korral enam arusaamatusi ei tekiks. Vgivald vib tekkida kas vi hest ainsast snast - sdemest tuli, snast tli. Koolivgivald esineb pea igas koolis ja see on alati olnud suur probleem. Selle vltimiseks tuleks vanematel lastele selgeks teha, kuidas
suguvõsa geenid tähendasid ka seda, et temas oli osalt saksa ja iiri verd. Johnny elutee on olnud keeruline-koosnedes tubakast, seksist ja uimastitest. Pärast vanemate lahkuminekut, mis Deppi jaoks oli eriti raske, sest tema oli pere noorim liige, astus ta keskkoolist välja. Ta alustas kohe rokikarjääri oma bädiga The Kids. Neil oli palju esinemisi, kuulsate bändide soojendamisi, kuid nende bändi ei võetud siiski tõsiselt. 20- aastaselt abiellus Depp bändikaaslase õe Lori Anniga, kellega oli abielus 2 aastat. Läbikukkunud suhe oli ka viimaseks naelaks tema läbikukkunud muusikakarjääri kirstu. Johnny ja Lori Ann läksid lahku üsna sõbralikult, ja kui viimane hakkas kohtuma näitleja Nicolas Cage'i, filmirezissööri ja produtsendi Francis Ford Coppola vennapojaga, said ka Cage ja Depp sõpradeks. Selle tulemusena kutsuti Depp proovisesinemisele tema esimesse filmi ,,Elm Streeti Luupainaja", kust saigi alguse kuulsa filminäitleja pikk siiani
isiklikult väga hindan. Arvan, et pühendumus on üks tänapäeva voorustest, millest on inimestel kõige enam puudus. Sellest tulenevad enamus probleemid me ühiskonnas. Lagunenud pered; suhted; tööd, mida ei tehta südamest; õpingutel väljakukkunute protsent; avariid, õnnetused; ka ühiskonda otseselt puudutavad probleemid. Näiteks probleemid valitsusega, kuna ei pühenduta enda rahvale. On mõistetav, et tegu on ühe keerulisema anniga, kuid seda ei õpitagi selgeks üleöö ning kui pole pühendumust, siis kuidas saab üldse pühenduda pühenduma õppimisele? Oluline küsimus, mis vajab vastust. Arvan, et vastus on iga inimese enda sees. Millest peab just Tema, indiviid, loobuma, et teha südames ruumi pühendumisele? Selle vastuse leidmine on igatahes pühendumist väärt. ,,Siis kui rikkad sõda peavad, on vaesed need, kes surevad."Jätsin selle viimaseks, kuna see
Eestis on söödatamiedena suure tähtsusega põldristik, rootsi ja valge ristik. Ristikeinad annavad valgurikast sööta ja koguvad mügarbakterite kaudu õhust lämmasikku, aidates seega tõsta järgnevate taimede saake.põldristik on väga vana kultuurtaim. Euroopas levis ta kultuur 18. sajandi teisel poolel, Eestis aga 19. sajandi esimesel poolel. Kõrsviljakasvatusega kolmevälja-süsteemi asemele tekkis ristikheina abil otstarbekohasem viljadevaheldus. Väärtusliku talisööda anniga soodustas ristikhein karjakasvatust ja seega sõnniku tootmist põldude väetuseks. 1934. aastal oli Eestis põldheina all, kus ristikheinal tähtam osa, 21% põllupinnast. Kultiveeritavad põldheina vormid on 2-4 aastase kestusega. Metsikult esinev taim on vatsupidav ja vähenõudlik, kuid varane ja vähese saagiga, mistõttu ta sobib üksnes kestvale niidule. Soovitatav hiline põldristikheina sort on talvekindlam, sest ta juurkond on
helistas enda vennale, et ta tuleks poistega neile külla pidu panema. Ann nägi, kui Rita rääkis telefoniga. Kui ta küsis Ritalt, mis värk on, siis Rita rääkis tõtt, et nii tüütu ja igav on kahekesi siin. Päeva peale tulidki kambad kokku. Igasugust kraami oli kaasa toodud. Ann sai paljudega väga hästi läbi. Seal oli ka naaber Villem, kes oli väga korralik ega joonud ega söönud igasugust kraami sisse. Ta sai Anniga hästi läbi. Pidu kestis mitu päeva, kuni Anti, Rita vend läks Tallinna ja küsis Annilt raha, õigemini pinnis välja, pika pinnimise peale sai ta Annilt raha. Paar päeva oli majas rahulik. Villem käis uurimas, kuidas Annil läheb. Villem päris tihti Annilt, kas ta ei tahaks juba koju minna, et ta vanemad kindlasti muretsevad tema pärast, kuid Ann jäi kindlaks, et ta siiski ei lähe veel. Kuigi vahel oli siiski Annil tunne, kui väga ta taas koju igatseb.
imelisest tõusust kuningate James I ja Charles I soosikuks. Mary Beaumont oli väga auahne naine olnud kogu oma elu ja tahtis, et ka tema poeg jõuaks oma elus kaugele. George katkestas õpingud ja läks Prantsusmaale, kus teda õpetasid need, kel olid aimu ratsutamisest, koerte ja lindude kasvatamisest, muusikast jne. George veetis sel ajal ohtlikus Pariisis kolm aastat ja naastes kodumaale abiellus ta Anniga. Kuna George ja Anni sissetulekud olid väga ebavõrdsed, siis soovitas Lennoxi hertsog Geroge viivitamata õukonda saata. Tema imekena välimus tõi talle õukonnas suure edu ning ta võitis ka James I südame. Elizabethi ajal oli riik heas seisus ning James I ei tekitanud oma naise kõrvale kunagi võistlejannat, kuid ajapikku hakkasid talle meeltmööda olema mehed. George Villiersile öeldi, et kui ta tahab olla kuninga sõber, tuleb tal Annist loobuda. Peale seda Ann kaob ja mõningate
kui äkki kuulis ta ka Villemi häält hüüdmas. Vaikselt ta vastaski. Villem tuli talle lähemale ja hõikas: “Leidsin Anni! Pole vaja enam otsida!”. Villem käskis Annil magama minna. Hommikul kuulis Ann teistelt, et Artur oli Villemi käest peksa saanud. Õhtupoolikul läksid teised ujuma. Ainult Ann, Villem ja Evelyn ei läinud. Teised olid üle nelja tunni ära ja kui tagasi tulid, ei olnud enam Olegi nendega. Mõne tunni pärast otsustas Villem, et läheb koos Anniga mere äärde vaatama. Äkki nägid nad maas olevaid riideid. Need riided olid päeval Olegil seljas olnud, kuid ühtegi hingelist polnud läheduses. Villem helistas politseisse. Peale kõnet viis ta Anni tagasi majja ning ise läks Võsu randa tagasi. Ann tülitses Jussiga, et Juss ei hooli oma sõpradest ja siis karjus Ann talle veel, et mingu kõik ära, ka Rita, et keegi pole neid siia kutsunud. Kõik läksid tuppa ja hakkasid asju pakkima. Kui Villem tagasi tuli, olid teised juba läinud
pahandus. Eeva ja Jüri vahel on tüli, prossid lähevad ära, uued naabrid on Tähvre oma naisega, kellega Jüri kord tänaval kohtus ja kellele oli raha andnud. Eeva kuuleb naistelt ,et Anni on niisugune naisterahvas ja märkab ,et Jüri end ilusamaks on hakanud tegema. Jüri tegelikult Eeva pärast pingutab, kardab teda teisele kenamale mehele kaotada, aga Eevale ei räägi midagi. Too arvab, et Jüri paneb kõrvale ja hakkab teda jälgima. Lõpuks räägivad asjad selgeks. Eeva kakleb Anniga ja Anni ütleb Jürile, et enam nad kohtuda ei või ,muidu Eeva lööb ta maha. Lepivad Eeva ja Jüri ära. Mart on juba 18, lõpetab leerikooli ja tahab ja lukussepa ameti maha panna, et masinistiks minna tööle vabrikusse. On suur leeripidu tema juures. Naisi ta ei vaata, ei salli neid. Kohtub Augustiga ,kes annab talle leeripäeval salajase kuratliku raamatu. Leeri kingitusena saab 3 samasugust lauluraamatut, teised tahtsid ka sama kinkida, aga ei olnud raha piisavalt
hüüdmas. Vaikselt ta vastaski. Villem tuli talle lähemale ja hõikas: "Leidsin Anni! Pole vaja enam otsida!". Villem käskis Annil magama minna. Hommikul kuulis Ann teistelt, et Artur oli Villemi käest peksa saanud. Õhtupoolikul läksid teised ujuma. Ainult Ann, Villem ja Evelyn ei läinud. Teised olid üle nelja tunni ära ja kui tagasi tulid, ei olnud enam Olegi nendega. Mõne tunni pärast otsustas Villem, et läheb koos Anniga mere äärde vaatama. Äkki nägid nad maas olevaid riideid. Need riided olid päeval Olegil seljas olnud, kuid ühtegi hingelist polnud läheduses. Villem helistas politseisse. Peale kõnet viis ta Anni tagasi majja ning ise läks Võsu randa tagasi. Ann tülitses Jussiga, et Juss ei hooli oma sõpradest ja siis karjus Ann talle veel, et mingu kõik ära, ka Rita, et keegi pole neid siia kutsunud. Kõik läksid tuppa ja hakkasid asju pakkima. Kui Villem tagasi tuli, olid teised juba läinud.
Jaanile ja Annile anti võimalus abielluda, et nad saaksid koos Siberisse sõita. Laulatus toimus ühes hallis kongis, kus olid kohal mõned vangid ja Jaani pere.Peagi seisis ees Siberisse sõit. Naised olid ühes vagunis, mehed teises. Annit ja Jaani olid saatmas ainult Kai, Mikk ja Mann. Kai jooksis kahe vaguni vahel ja vahetas sõnumeid. Vagunid hakkasid liikuma ja Jaan teadis, et näeb oma peret viimast korda, ees ootas teda elu koos Anniga Siberis. Kai saatis oma poega ja miniat kaua, teades, et näeb neid viimast korda... Selle raamatu õpetus oli, et varastada ei tohi, sest alati jäädakse vahele ja karistus on karm.
Villemi h��lt h��dmas. Vaikselt ta vastaski. Villem tuli talle l�hemale ja h�ikas: �Leidsin Anni! Pole vaja enam otsida!�. Villem k�skis Annil magama minna. Hommikul kuulis Ann teistelt, et Artur oli Villemi k�est peksa saanud. �htupoolikul l�ksid teised ujuma. Ainult Ann, Villem ja Evelyn ei l�inud. Teised olid �le nelja tunni �ra ja kui tagasi tulid, ei olnud enam Olegi nendega. M�ne tunni p�rast otsustas Villem, et l�heb koos Anniga mere ��rde vaatama. �kki n�gid nad maas olevaid riideid. Need riided olid p�eval Olegil seljas olnud, kuid �htegi hingelist polnud l�heduses. Villem helistas politseisse. Peale k�net viis ta Anni tagasi majja ning ise l�ks V�su randa tagasi. Ann t�litses Jussiga, et Juss ei hooli oma s�pradest ja siis karjus Ann talle veel, et mingu k�ik �ra, ka Rita, et keegi pole neid siia kutsunud. K�ik l�ksid tuppa ja hakkasid asju pakkima. Kui
meesterahvastele meeldiks neid toimimas näha. Samas, tõsi see on, et filmis on märksa rohkem kui raamatus tarvis rõhutada dramaatilist, äärmustada karaktereid, teravdada konflikte ja intensiivistada tegevust ja kui raamatu-Ann neid asju sel määral ei võimaldanud, siis pidigi tegelane muutuma. Aga kas ta selliste minu arust päris põhimõtteliselt suurte muutuste käigus veel üldse Anniks pidi jääma? Sain ma õigesti aru te ei soovi, et filmi-Anni seostataks raamatu-Anniga? Just. Eelmisel sügisel, veidi enne võtteperioodi algust, kui mulle oli tutvumiseks saadetud võttevalmis, 10. stsenaariumi variant, tegin ettepaneku muuta ära ka filmi peategelase ja ta perekonnaliikmete nimed, katkestada igasugune seos filmi ja Anni- raamatute peategelaste vahel oli see ju nagunii muutunud peaaegu et olematuks. Asi on ju selles, et kino ja televisiooni teismelise jaoks kõige tugevamate
sa ikka leiba ja silguvett sööd. Karistamise asemel annab ta lastele saia, mis ta viimaste kopikate eest ostnud. Muidu on Jaan aus mees, temale on kõige tähtsam just ausus.Kuna Jaanil tööd polnud, polnud ka raha. Jaan tegi vallas teopäevi, sest peremees vallandas ta kolmel põhjusel. Esiteks: Jaani ema ei jõudnud enam tööpäevi teha, teiseks Jaan luges ilmalikke lehti ja raamatuid, kuid peremees oli igati kristlik mees ja ei sallinud ilmalikke lehti, kolmandaks suhtles Jaan Anniga, kes oli peremehe noorim tütar. Jaan ja Anni armastasid üksteist, Jaan ise ei teadnud millega ta oli tüdruku armastuse ära teeninud. Annile ja Jaanile meeldisid samad raamatud. Kui Anni ema veel elas, käis Jaan naiste ketramise ajal neile raamatuid ette lugemas, peremehe eest salaja. Jaan mäletas nende armastuse loo algusest vaid paari asja. Päev pärast Anni ema matuseid nägi Jaan Annit, tüdruk leinas ja ta ütles Jaanile, et peale Jaani ei ole tal enam kedagi alles
Inda utab. Emme too Inda tuppa." 15.46 Ema läheb beebit tuppa tooma niikaua Anni vaatab aknast kuni ema ja beebi on toas. Jookseb neile uksele vastu ja hakkab beebit jalast sikutama ise samal ajal seletades ,,Inda riidest ahti. Luku ahti. Anni aitab. Inda kaka tuksis?". Ema vastab ,,jah, võtame Linda nüüd riidest lahti ja kohe vaatame kas on kaka püksis." Hakkavad koos last lahti riietama, Anni võtab aktiivselt ema abistamisest osa. Tegevuse käigus räägib ema Anniga mida nad teevad ,,võtame Lindal kombeka lahti ja mütsi ja kindad ära. Anni, kas abistad emmel Linda papusid ära võtta." Anni räägib ise samal ajal papusid ära võtmas ,,papud alast äja. Kannast õmba." Ema ,,jah, tubli tüdruk, just kannast peab tõmbama. Linda hakkab nüüd sööma Anni." Anni vastab ,,Inda tissi sööma. Piima. Inda äike." Ema ,,just, Linda on väike, seepärast sööb ainult piima
tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. 6)" maale" Külmale E.Vilde "Külmale maale" Raamat algab sellega, et peategelane Jaan on kirikus ja tukub, sest on väsinud raskest tööst ja pikast teest kirikusse, mille ta pidi läbima jalgsi. Peale kirikut satub ta kokku Anniga, tüdrukuga, kellega nad on juba ammused sõbrad. Anni pakub Jaanile saia, aga see ei taha seda esialgu vastu võtta, sest häbeneb oma vaesust ja nälga. On ju Anni rikka mehe tütar, aga Jaan kõigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega. Jaan satub koduteele koos teise vaesega. Tee on pikk ja külm, hanged sügavad. Pidevalt on nad niueteni lumes, sest tuleb kõrvale astuda jälle mõne kihutava ree eest. Ega sõitjatele ole need jalakäijad keegi
kohtas Annit, kes pakkus talle leiba, kuna Jaan polnud vaesuse tõttu tükk aega söönud, võttis ta pika eitamise peale tüki leiba vastu, Anni tahtis leiba saata ka Jaani õdedele-vendadele.Anni käis koguaeg Jaani teadmata Jaani emale süüa viimas, ja Jaani ema valetas pidevalt Jaanile,et naabrinaine oli võlgu. Jaan ja Anni said salaja kokku, neil oli palju ühist, Annile meeldis kuulata kuidas Jaan loeb, neile mõlemale meeldisid loomad ja nad mõlemad meeldisid loomadele ka. Jaan kohtus Anniga esimest korda suvel aias jalutades ja käis öösiti Annile salaja raamatuid lugemas Üks öö ilmusid tema ukse taha poised kolmekesi ning ütlesid et tahavad peavarju ööseks, võtsid viina ka kaasa, et toredam oleks , kuigi Jaanväga ei tahtnud trügisid poised sisse ja käskisid Jaanil ka jooma hakata(ülejäänud pere magas) kui nad olid joonud ütlesid nad et neil on vaner varastatud hobusega, tahavad toda Jaani juurde jätta, kuid Jaaan polnud nõus ning ajas nadminema
Hommikul levis surmateade ning varsti olid matused. Peale matuseid hakkasid Maril kosilased käima. Mari hindas igatühte võrdselt ning palus endale aega, et sobiv välja valida. Samuti tahtis mõisnik Marile ettepanekut teha ning sellepärast ta oligi kadriõhtul elevil. Ta tahtis Marit oma Tallinna korterisse elama saata. Mari otsustas, et ta ei abiellu enam kunagi. Kui Mari Ulrichi juurde läks, siis rääkis mõisnik talle tema plaanist, kuid mari keeldus ning vastas, et läheb koos Anniga linna ja Juku jääb onu juurde. Mari tahtis olla varblane mitte kanaarilind.
KAREEN Ega see nüüd nii uus polegi. Ma... FELIX Nii... Järgmine teema. ANN Kareen tahab öelda, et ta hakkas vabatahtlikuks. FELIX Tore. Loodetavasti saadetakse sind peagi ära Aafrikasse kondoome jagama. 13 KAREEN Minu töö seisneb pigem vanuritega. Viin neid vabal ajal jalutama. ANN Imeline. FELIX Tõesti. Kui meie kord Anniga vanaks jääme, siis kasutame ka kindlasti seda tasuta teenust. KAREEN Tore. Piinlik paus. Vähemalt mõne lauas olija jaoks. Kareen tõuseb ja näitab, et liigub tualettruumi nägu puuderdama. ANN Sa võiksid vähe viisakam olla. FELIX Miks sa ta siia kutsusid? ANN Ta on sõber. FELIX See pidi olema meie pereüritus. ANN Kareen on ju nagu pereliige. FELIX Tõesti? Varsti ronib ta meie vahele voodisse ka
talle tänulik hoolitsuse eest.Ja,et mitte enam sattuda olukorda,kus kegi soovimatu talle ligi ajab,palus Ann Villemil enda toa uksele lukk muretseda.Seda Villem tegigi.Arturi,kes Annile ligi ajas peksis Villem aga korralikult läbi. Ühel õhtul istutijälle lõkke ümber.Öö hakkas juba kätte jõudma,kui osa seltskonnast otsustas ujuma minna.Annil oli külm,tema loobus,Villem lihtsalt ei viitsinud.Kui teised ujumast tagasi tulid,märkas Villem,et üks poistest-Oleg,on puudu.Nad istusid Anniga mootorratta selga ja sõitsid mere äärde.Olegi riided olid rannal maas,järelikult poiss veest välja ei tulnud.Tuli politsei kutsuda.Nad sõitsid maja juurde tagasi,et ka teistele toimuvast teada anda.Kõik kartsid sekeldusi politseiga ja otsustasid lahkuda.Villem sõitis tagasi mere äärde,et politseile õige koht kätte näidata ja tunistusi anda.Ann jäi üksi.Tal oli nii valus ja raske ning ta igatses tohutult oma vanemate järele
´´ paanitses Ann. ´´Kas see mis sa just ütlesid on tõsi Jim?´´ ´´Mis, Jim?´´ ütles üks mees mustas ja siis hakkasid kõik kohalolijad tema peale vaatama ´´ Ah, ta on see tuntud keskkooli detektiiv Jim´´ sosistasid kõik ümberringi.´´Jaapani politsei päästja.´´ ´´Seega välja arvatud sina ja Ann on mõrvar üks viiest inimesest´´ rääkis Herman Jimmile.´´ Esimeses reas istusid ohvri kaks sõpra, sõber A ja sõber B. Teises reas istusid sina koos Anniga. Kolmandas reas istusid koos ohver ja tema naine C. Ja viimases reas, ohvri taga istusid mehed mustas D ja E. Aga kõik nad olid turvatõkendi all ja ei saanud liikuda. Ainus kes teda tappa sai oli tema naine, kes istus tema kõrval. ´´kas te saate, kiirustada´´ hakkasid mehed mustas juba närvitsema.´´meil pole aega mängida detektiivimänge sinuga.´´ ´´mis nendega on, tema silmad näevad nii külmad välja, need näevad välja nagu tundetu mõrvari silmad. Kes ta on
Tammiste Riinu uskus ka Kiviveski tonte. Küünlakuu öösel tõmbas Riinu hirmuga palaka üle pea. Miina tuline sõna Hinnu kohta hakkas tõele vastama. Riinu üritas oma mõtteist lahti saada, arvates et ta on liiga vana. Pühapäeval ütles veskieit tütrele, et ta pangu Hinnu lõunasöök ahjuauku sooja, et nad lõunaks tädi juurde ja seal võib kauem minna. Ema käsk sai ruttu täidetud. Eit ei andnud tütrele tööga aega külas käia. Ta tahtis Anniga väga kokku saada, Ann oli ju ka mõisas korratüdrukuks olnud kus need tarkused ometi alati käepärast olid. Miina südant vaevasid imelikud unenäod. Ilus taline ilm, ema ja tütar läksid kirikusse.Kiviveskist möödudes käisid Riinul judinad üle kere. Eit kiirustas suurema kiirusega eemale tütre juurde, tütar küsis eit sa mind üsna taha tahad jätta. Peale kirikut söödi tädi juures lõunat. Ann ja Miina sositasid omavahel, sest neil oli palju rääkida. Ann
annaabi.ee 
