adekvaatselt seostada ühiskonna, majanduse ja poliitikaga. • Mentaliteediajalugu kipub tegema liiga selgeid vastandusi erinevate mentaliteetide vahel, eriti nn. loogilisel ja eelloogilisel mõtteviisil, tuginedes aegunud evolutsionismimudelile. • Mentaliteediajaloo allikad on ebamäärased ja puudub korralik allikakriitiline hoiak (kuidas uurida vaimseid väärtusi ja ettekujutusi?) Annales’i koolkond • Ajakirja erinevad nimetused: 1929–1939: Annales d’histoire économique et sociale. 1939– 1942, 1945: Annales d’histoire sociale 1942–1944: Mélanges d’histoire sociale 1946–1994: Annales. Economies, sociétés, civilisations 1994–: Annales. Histoire, Sciences Sociales • Koolkonna sünd: ◦ 1929: Marc Bloch ja Lucien Febvre asutavad ajalooajakirja Annales d’histoire
Mütoloogilistest teemadest eelistati kangelaslike tegude ülevusele väikseid seiku ja suuri kirgi ning nende emotsionaalsest esitust. Näiteks , Catullus 64, Peleuse ja Thetise pulm, kus pulmavoodi katte kujutisest areneb edasi Theseuse ja Ariadne lugu. Historiograafia Historiograafias ehk ajalookirjanduses võib rõhutada viis liiki: 1. Vanimate rooma ajalooliste ülestähenduste mõju tõttu oli endiselt valdav annalistlik lähenemine (Annales) , kus sündmusi kirjeldati aastate kaupa, mitte sisuliste tervikutena. 2. 2. sajandi lõpuosas hakkati rohkem kirjutama monograafiad üksikuist lähiajaloolist sündmusist. Näiteks, Caesar kirjutas Märkmeid Gallia sõjast (Bellum Gallicum ) , kus kirjeldas sõjakäike Galliasse 58. – 52. a, iga aasta kohta on üks raamat. Sallustius ( 86-35 v 34 eKr) oma teostes Catilina vandenõu (Coniuratio
Sumner. 7 Sissejuhatus sotsioloogiasse 1892 esimene sotsioloogia õppetool - Chicago Ülikoolis, USA-s. 1894 esimene sotsioloogia õpik - An Introduction to the Study of Sociology (USA-s). Esimesed sotsioloogia ajakirjad Prantsusmaal: Revue Internationale de Sociologie (1893), Annales de l'Institut International de Sociologie (1895), L'annee Sociologique (1898, Emile Durkheimi juhtimisel). USA-s: American Journal of Sociology (1895), American Sociological Review (1936). Saksamaal: Archiv für Sozialwissenschaft und Sozialpolitik (1903, Max Weberi juhtimisel). Inglismaal: British Journal of Sociology (1951). 8
saamine") ,,Epistulae morales ad Lucilium" (,,Moraalikirjad Luciliusele") Oli nn ,,uue stiili" esindaja, vastandudes stiililt Cicerole (mõtteterad, paradoksid, antiteesid, hakitus, lihtlausestus) 43. Milliseid rooma ajalookirjanikke ja -teoseid teate? Titus Livius ,,Ad urbe condita" (,,Linna asutamisest alates") Publius Cornelius Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest" , ,,Historiae", ,,Annales" jt Ammianus Marcellinus ,,Teod" Gaius Suetonius Tranquillus ,,Keisrite elust" 44. Miks on Tacitus oluline autor erinevate Euroopa rahvaste, sealhulgas eestlaste ajaloo suhtes? Ta kirjutas teose ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest", kus mainitakse aesti-nimelist hõimu, mida on peetud esimeseks võimalikuks eestlaste mainimiseks, ning kirjeldatakse germaani hõimude ühiskondlikku elu, tavasid, sõjaväelist korraldust, kohut, usku jm. 45
http://doi.org/10.1515/oszn-2016-0010 Matusova, R., Kullacova, D., & TOTH, P. (2014). Response of wild and weedy broomrapes to synthetic strigolactone analogue GR24. Journal of Central European Agriculture, 15(4), 7282. http://doi.org/10.5513/JCEA01/15.4.1511 Mjelde, M., Lombardo, P., Berge, D., & Johansen, S. W. (2012). Mass invasion of non- native Elodea canadensis Michx. in a large, clear-water, species-rich Norwegian lake impact on macrophyte biodiversity. Annales de Limnologie - International Journal of Limnology, 48(2), 225240. http://doi.org/10.1051/limn/2012016 Novikoff, A. V., & Mitka, J. (2015). Anatomy of stem-node-leaf continuum in Aconitum (Ranunculaceae) in the Eastern Carpathians. Nordic Journal of Botany, 33(5), 633 640. http://doi.org/10.1111/njb.00893 Pastorczyk, M., Gielwanowska, I., & Lahuta, L. B. (2014). Changes in soluble carbohydrates in polar Caryophyllaceae and Poaceae plants in response to chilling.
pdf (13.02.2011). Lindmäe, M. 2006. Metsad põlevad // Häire 112, nr 1. Metsaamet metsakaitse- ja metsauuenduskeskus. Aastaraamat mets´99. OÜ Paar, Tartu.:. 122 lk. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, Kütt, V. Metsa tuleohutusnõuded. http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200907_voldik_metsa_tuleohutusnouded.pdf (15. veebruar 2011). Muona, J., Rutanen, I. 1994. The Short-term Impact of fire on thee Beetle Fauna in Boreal Coniferous Forest. Annales Zoologici Fennici, 31(1), lk 109-121. Pommer, V. 2007. RMK katsetab metsade tulevalvet digikaameratega // Eesti Mets, nr 3. Pommer, V. [email protected] (30. märts 2010). Digitaalkaamerate seiresüsteem. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected]. Primack, R. B. 2004. A Primer of Conservation Biology, Third Edition. Copyright 2004 by Sinauer Associate, Inc. Pung, I. [email protected] (17. jaanuar 2011). Metsa veevõtukohad. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected].
"ootushorisontide" kokkusulamine või dialoog tekstis "Ootushorisont" ajalooliselt kujunenud kultuurikonventsioonide ja väärtuste kogum Lugejale kuulub aktiivne roll tekstiloomisel, igal lugemisel toimub teksti taasloomine, mis põhineb lugeja silmaringil. Lugeja ootab tekstilt vastuseid oma küsimustele, toimub lugeja ja autori lõimumine. Tekst muutub vastuvõtu ajal ja ühes sellega ka lugeja Mentaalsuse (maailmapildi) uurimine romantikud: Volksgeist, Kulturgeist "Annales. Economies. Sociétés. Civilisations» (Lucien Fevre, Fernand Braudel, Georges Duby, Marc Ferro, Jacques Le Goff): "la longue durée" uuringud Mentaalsus kajastub selle ajastu tekstides(kinnistunud ja kultuuris levinud käitumismallid ja mõtteviisid.Traditsiooniline ajalookäsitlus oli sündmuseksekne, isikukeskne. Subkultuur (ühised sümbolid, väärtused, keele- ja käitumisnormid) Territoorium Vanus ja sugu Tegevus või eriala Religioon (nt lahkusulised)
(,,Origines) itali hõimudest * Caesar, ,,Märkmeid Gallia sõjast", ,,Märkmeid kodusõjast" *Gaius SALLUSTIUS (85-35) ,,Catilina vandenõu", ,,Sõda Jugurthaga", ,,Historiae" kujutab kaasaja ajalugu. Tema mõjul kujunes välja Tacituse stiil. * Titus Livius ,,Linna asutamisest alates" Rooma linna ajalugu * Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest", ,,Historiae" autori kaasaeg, algab 69. aastaga, ,,Annales" sündmused enne Historiae aega 14. 68. a, kirj hiljem * Lucanus, ajalooline poeem ,,Kodusõjast", käsitletakse kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel. * Gaius Suetonius Tranquillus ,,Keisrite elust" 50. Miks on Tacitus oluline autor erinevate Euroopa rahvaste, sealhulgas eestlaste ajaloo suhtes? Oma teaoses märgib ta esmakordselt germaanlastest kirdes asuvat hõimu või hõimurühma aestii (arvatavasti mõni balti hõim). Selle nime kandsid keskaja
Suured sündmused, mitte olukirjeldused. Võimsad, ajaloo kulgu määravad üksikisikud, mitte ajalooprotsessid. Alati iseloomu ja tegude kooskõla (see inimene on selline, järelikult tema teod on ...), kohati kunstilise liialduseni. Vasturääkivuste väljajätmine, ainult üks (kahtlusteta) versioon. Nt: "Ab urbe condita" ("Linna asutamisest alates") 134. Nimeta Tacituse peamised teosed. Mitmekülgne looming: Germania (etnograafiline ajalooteos), Annales (Rooma ajalugu 1468, monumentaalteos minevikust), Historiae (Rooma ajalugu 6996, monograafia kaasajast), Agricola (oma äia biograafia) 135. Nimeta Rooma epistolograafia olulisemaid esindajaid. Cicero, Plinius Noorem 136. Nimeta Rooma teaduslik-tehnilise proosa esindajaid, too näiteid valdkondadest. Cato ("Põllumajandusest"), Varro ("Ladina keelest", "Põllumajandusest), Vitruvius ("Arhitektuurist"), Celsus ("Meditsiinist") jne. 137
2012) Imperial Roman Army http://en.wikipedia.org/wiki/Imperial_Roman_army (27. märts 2012) Kalkriese 2012 http://en.wikipedia.org/wiki/Kalkriese (11. november 2012) Patavinus, T. L. 59 eKr. 17 Ab Urbe Condita http://mcadams.posc.mu.edu/txt/ah/Livy/Livy05.html (11. november 2012) Publius Quinctilius Varus http://www.kalkriese-varusschlacht.de/index.php? menuid=212&reporeid=194&getlang=en (30. oktoober 2012) Roman Legions http://www.romanlegions.info/ (1. mai 2012) Tacitus, P. C. 56-117 Annales http://en.wikisource.org/wiki/The_Annals_(Tacitus)/Book_1 (10. november 2012) The Battle in the Teutoburg Forest http://www.livius.org/te-tg/teutoburg/ (30.oktoober 2012) Vegetius, P. F. 378-395 De Re Militari. http://www.pvv.ntnu.no/~madsb/home/war/vegetius/ (27. märts 2012)
Plinius. · 5) Hilise impeeriumi periood kuni keskajani (2. saj.6. saj. pKr) Apuleius, Suetonius, Tertullianus, Augustinus, Hieronymus. 55. Millist autorit peetakse rooma kirjanduse rajajaks, mis oli tema tähtsaim teos? Livius Andronicus ja tema ,,Ladina Odüsseia". 56. Millised korduvad teemad ja motiivid mütoloogia ja ajaloo vallast esinesid rooma kirjanduses? Ajaloo vallast kindlasti Aeneise naasemine Troojast (kõigepealt Enniuse ,,Annales", siis Vergiliuse ,,Aeneis"). Kirjutatud on ka Puunia sõdadest (Naevius ,,Bellium Punicum", milles räägitakse Aeneisest). Catilina vandenõu mahasurumiseks kirjutas Cicero teose ,,Kõned Catilina vastu". Sallustius on samuti Catilina kõnedest kirjutanud. Caesar kirjutas kaks teost, esimene oli ,,Märkmeid Gallia sõja kohta", teine aga ,,Märkmeid kodusõjast" - sõda tema ja Pompeiuse vahel. Titus Livius on kirjutanud ,,Linna
,,Tütarlaps Androse saarelt". oli kunstiküpsete taotlustega. ei teinud nalja. Tahtis hoida Kreeka pärandit. Oluline pinge ja intriig. Võttis Menondrose repertuaarist ja töötles neid ümber. Milline on Terentiuse seos eesti teatri ajalooga? Tema ,,Tütarlaps Androse saarelt" etendati Eestis 1529. Iseloomusta Quintus Enniust, selgita tema tähtsust rooma kirjanduse arengus. Kirjutas lugejale, kes on haritum, eliidist. Q on luuletaja. Eepiline poeem ,,Annales" keskendub Rooma ajaloole, kus on poetiseeritud, rikastab luulet. Homeros olevat talle end ilmutanud ja on nüüd enda meelest Rooma Homeros. Roomas esikohal satiiriline värss, siis E loobub sellest. Kirjuttab heksameetrites. Kirjutab didaktilisi teoseid, kus tutvustab Kreeka teaduse saavutusi. Q loob n-ö kirjandusliku koolkonna. Iseloomusta Cicero retoorilist proosat. Millised on Cicero nõudmised kõnele ja kõnemehele? Kuldaeg diktatuuriajastu, meie aja algus. uue perioodi algataja
maximus saigi endale kalendri kirjutamise ülesande. Kalendri kirja panemine sai alguse religioossete pühade kindlaksmääramisega, Roomlastel oli uskumus, et on teatud päevad mil võib pidada rahvakoosolekuid ja mõista kohut ning on ka päevad, kui teatud tegemised on keelatud. Kalendrisse hakati aegamööda kirja panema ka erilisi sündmusi mis ei olnud religioossed: nt sõjaretked, teiste rahvaste sissetungid jmt. Kalendrist 3saj eKr kujuneski välja uus kirjandusliik annaalid (annales). Annaalide pidamine oli samuti pontifeks maximuse ülesanne. Rooma annaalid on koostatud ajavahemikus 3-1saj eKr ja esialgu neid kirjutati kreeka keeles, alates 2saj hakati neid kirjutama ka ladina keeles. Annaalides arvatakse ajalugu alates linna rajamisest ja kui varemad tekstid ei ole ajalooliselt nii kindlad, siis annaalid on suhteliselt usaldusväärsed allikad. Annaalides arvestati sündmusi konsulite ametiaegade järgi ning annaalid püüdsid kirjeldada
Temaga samal ajal tegutses Gnaeus Naevius, kes kirjutas Rooma-ainelisi tragöödiaid. Olulisim on aga eepiline teos ,,Puunia sõda" (Bellum Punicum), mis haarab Rooma ajalugu Kartaago rajamisest, mis on omakorda seotud Trooja looga, samuti Aenease põgenemisest Troojast ning I Puunia sõjast. Gnaeus Naeviuse noorem kaasaegne Ennius kirjutas eepilise poeemi, milles räägib II Puunia sõjast. Peale selle kirjutas ta Rooma olulise eepilise teose ,,Annales" Rooma poeetiline ajalugu, mis algab jällegi Aenease põgenemisega. Tema tõi rooma kirjandusse kreeka eepilise värsivormi (heksameetri). Põhimõtteliselt lõi ta ka kõrgvormilise 2 luulestiili. Ladina kirja- ja kõnekeel hakkasid nüüd lahknema. Oluline oli ka draama, eelkõige komöödia. Kaks olulisemat autorit olid Plautus ja Terentius. Plautus kirjutas u 130 komöödiat, millest on säilinud vaid 21. Tegemist on jantlike perekonna-
õpetamine ülikoolides ja sellele teadusele spetsialiseerunud ajakirjad. Sotsioloogia õpetamise algus 1876 esimene sotsioloogia kursus - Yale’i Ülikoolis, USA-s, lektor: William Graham Sumner. 1892 esimene sotsioloogia õppetool - Chicago Ülikoolis, USA-s. 1894 esimene sotsioloogia õpik - An Introduction to the Study of Sociology (USA-s). Esimesed sotsioloogia ajakirjad Prantsusmaal: Revue Internationale de Sociologie (1893), Annales de l’Institut International de Sociologie (1895), L’annee Sociologique (1898, Emile Durkheimi juhtimisel). USA-s: American Journal of Sociology (1895), American Sociological Review (1936). Saksamaal: Archiv für Sozialwissenschaft und Sozialpolitik (1903, Max Weberi juhtimisel). Inglismaal: British Journal of Sociology (1951). 6. Loeng – Inimese areng ja sotsiaalne keskkond(ptk 5)
), Violence: A public health approach. Kõiv, K. (2004). Inquiry into family relationships of antisocial and London: Oxford University Press, 51-78. control group adolescent males: Three viewpoints - social Papp, K., Tõrk, S., & Kutsar, D. (2000). Seksuaalne control theory, attachment theory, and family systems the- väärkohtlemine noorte hinnangul. Rmt.: D. Kutsar ory. Turun Yliopisto Julkaisuja Annales Universitatis (Toim.). Lapsed Eestis. Tallinn: ÜRO, 46-47. Turkuensis Sarja-Ser. B osa-Tom. 277 Humaniora, Turun Peied, T., & Kutz, L. (1994). Child maltreatment: The relationships Yliopisto. between developmental research and public policy. The Laur, T. (2004). Väärkohtlemine maskuliinsuse-feminiinsuse Ameican Journal of Family Therapy, 22(3), 247-262.
L.-R. Villerme pani tähele, lähtuvalt 1821. aastal ilmunud mahukast Pariisi rahvastikku käsitlevast sotsiaalsest uurimusest, et vaestekvartaleis suremus suurem kui mujal. (Eelnealt oli ta ajastule omaselt püüdnud tabada haiguste seost geograafiliste jms tunnustega.) Vaesuse ja haiguse korrelatsioon oli leitud, sellest aga tehti vale järeldus. Koos oma nn mõttekaalsastega (nn Parti d´hygiene Villerme oli 1829. aastal hakanud välja andma esimest hügieeniajakirja Annales d'hygiene, "partei" koondus selle ümber), arvas Villerme 1820.- 1840. aastatel, et lahendus probleemile seisneb nö "moraalses regeneratsioonis". Tööandjad pidanuksid oma töötajatele õpetama "elukombeid", mitte riik tegelema tervishoiuküsimuste lahendamisiega. Andes aru, et vaesed võivad kalduda sotsialismi leeri (ja seda kardeti), soovitas Villerme neile kristliku väärtusõpetuse tutvustamist. Vaesuse põhjust nähti vaestes
annaabi.ee 
