7 PARKIMISABI Transporditeaduskond Üliõpilane: Demos Pulk Andres Vaabla Rain Rosenblatt Juhendaja: M. Jets Parkimisabi otstarve Eesmärgiks on juhil aidata tagurdades aru saada, kui kaugel on objekt autost. On olemas nii eesmised kui ka tagumised parkimisabid. Töötab see siis nii, et mida lähemale hakkab ojekt andurile jõudma seda tihedamaks helisignaal läheb. Kui objekt on kaugemal, siis heli sagedus on katkendlik ning lähemale jõudes sagedus muutub tihedamaks, kuni sinnamaani, et kui objekt on lähemal kui 30 cm siis jääb kostma pidev helisignaal. Abiks on ta suuremate autode ja juhi algsete oskuste korral. Parkimisabi tööpõhimõte Parkimisabi on kõrgtehnoloogiline toode, mis kasutab toimimisel
laadima, kui patarei on nõrk või tuba on tema arvates koristatud. Selleks kasutatakse kaitseraual olevat infrapuna vastuvõtjat. Kui aku hakkab tühjaks saama, hakkab Roomba otsima laadijalt tekitavat infrapunasignaale. Ta hakkab mööda signaali liikuma ja läheb ise laadima. Roomba suudab koristada umbes kaks tundi ühe laadimisega. Mustuse puhastamine Roombal on kaks mustuse andurit Need mustuse andurid on kõlaomadustel töötavad andurid. Kui andurile satub mustus või pori, siis see põhjustab erinevaid vibratsioone ja andur saab sellest erinevat infot. Vajadusel käsevad mustuse andurid musta ala korduvalt puhastada. Tänan kuulamast!
tiheduse muutmise suunas. Pöörlev rootor tekitab anduris 7...14 mA vooluimpulsi, mille sagedus muutub koos pöörlemissagedusega. Toitepinge on tavaliselt 12 V ja väljundsignaal samapinge, mille min/max väärtused sõltuvad juhtplokis asuvast takistist. Takistis on paigaldatud kas toitevoolu või maanduse poolele. MRE anduri eri liigiks on magnetrattaga andur. Selle anduri rootor koosneb mitmest üksteise kõrval asuvast magnetist. Ühendusskeemilt sarnaneb magnetrattaga Halli andurile. Tal on kolm juhet toitepinge maandus ja signaaljuhe. Anduri võimendi ühendab ja takistab maandust takistites nii pöölemissagedusega võrdelise sammpinge signaali. Signaalpinge muutus on mõõdetav anduri ühelt juhtmelt. Sõltuvalt juhtplokist ühendusskeemist on teine juhe kas toitepinge või maandus. Pinge max ja min väärtused õltuvad juhtploki ühendusskeemist. NB! MRE anduri takistust mõõta ei tohi. Andur võib oma väliskujult olla sarnane induktsioonanduriga
mis aastal nendegi mudelirivi standardvarustus rikkamaks saab. RSC See, et ESP on arendatud välja ABSist pole mingi uudis. Aga et inseneridel igav poleks, mõtlevad nad igasugu vigureid välja, et muuta autosõit veelgi ohutumaks. ESPst arendatakse edasi RSC-kontrolli, mida võiks lihtsasse eesti keelde tõlkida kui ,,Üle katuse rullumise vastane seade". Sarnaselt ESP ümber vertikaaltelje pöörlemise andurile, on RSCs kasutusel ümber horisontaaltelje pöörlemise andur. Sellist süsteemi kasutatakse juba näiteks Volvo maasturil XC90. RSC on kasutusel peamiselt maasturites või mikrobussides, sest seal on ,,üle kuudi käimise oht" kõige suurem. RSC püüab käituda nagu kogenud juht ümbermineku ohu korral kutsub esile alajuhitavuse. Muidugi tuleb arvuti sellega toime kordi kiiremini ja efektiivsemalt, kuna saab pidurdada erinevaid rattaid üksteisest eraldi
üksiktöökohtade tööpiirkonna igas tasandis ning ka lähiümbruse igas tasandis. Mõõtmiste ajal 2 Ladina keelest sõnast lux tähendusega ,,valgus". 2 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus on oluline tagada, et inimesed ega juhuslikud esemed ei varjaks luksmeetri andurile langevat valgust ega segaks seda peegeldamise teel. Tööpiirkonna keskmine valgustihedus E arvutatakse kui teatava arvu ühtlaselt jaotatud mõõtepunktide valgustiheduste aritmeetiline keskmine. Tööpiirkondade juures on oluline ka tööpindade valgustiheduse ühtlus. Ühtluse all mõistetakse suhet keskmisest palju kõrvale kalduvate valgustiheduste ning keskmise valgustatuse vahel. Seejuures on alates EVS-EN 12464-1:2011 sätestatud standard
Täpsutase ca 0,3 o C. Puuduseks pinnakontakti mõjud, termotakistil anduri mittelineaarsus ja termopaaril vajadus saada nullpotentsiaali erinevus mõõdetavast temperatuurist. Pinna temperatuuri mõõtmise määramatuse komponentideks on: - termomeetrist, saab kalibreerimistunnistuselt liitmääramatusena uTERM =0,2 oC - mõõteriista kaugus objektist uDIST=0,12 - temperatuuri kadu ülekandumisel pinnalt andurile (kontaktanduri puhul) uSURF=0,22 oC - keskkonnatemperatuurist uENV=0,03. Liitmääramatus QuickTime and a decompressor on uT= are needed to see this picture. QuickTime and a decompressor are needed to see this picture. uSURF= QuickTime and a decompressor are needed to see this picture. uENV= QuickTime and a
Proportsionaalse signaaliga λ-anduri ehituse keraamilisse plokki lisandub mõõtekamber ja kontrollkamber. Mõõtekambrisse antakse mootori heitgaas. Mootori juhtarvuti annab kontrollkambri elektroodidele sellise pinge, et mõõtekambri heitgaasi hapniku ioonide tase oleks vastavuses λ = 1. See vool registreeritakse mootori arvutis ja see iseloomustab heitgaasi hapniku sisaldust. Seega, proportsionaalse signaaliga λ - anduri signaal saadakse läbi arvuti andurile antava voolutugevusega, mis hoiab mõõtekambris λ = 1 koostisega heitgaasi. Proportsionaalse signaaliga λ-anduri tööpõhimõte Proportsionaalse signaaliga λ-andur paikneb katalüsaatorisse sissevoolul. Võrreldes ON/OFF tüüpi λ-anduriga, on proportsionaalne andur täpsem ja kiirem. Selle λ-anduriga on võimalik saavutada küttesegu koostiseks λ = 1± 02 Elektriliselt juhitav termostaat Elektriliselt juhitav termostaat võimaldab kütuse kokkuhoidu umbes 1% ja heitgaasi
Tavaliselt on õhuvahe 0,5 ... 2 mm. Magnetrattaga andur Magnetrattaga andur on MRE (magnetresistor) anduri eri liik. Anduri rootor koosneb mitmest üksteise kõrval asuvast magnetist. Anduris endas asuvad magnetresistorid, signaalikäsitlusskeem ja võimendi. Ühendsuskeemilt sagnaneb magnetrattaga andur Hall-andurile. Tal on kolm juhet: toitepinge, maanduse ja signaali juhe. Anduri võimendi ühendab/katkestab signaalijuhtme maandust, tekitades nii pöörlemissagedusega võrdelise sammpinge (ristkülik) signaali. 15 ProDiags 5.4. Rooliratta pöördenurga andur:
mikrolülitist koosnevat asendiandurit. Juhul kui lüliti on avatud on signaalipinge 5 V, mis vastab kahendsüsteemis arvule 1. Suletud asendis on lüliti signaalipinge 0 V ja see vastab kahendsüsteemis arvule 0. Anduri mehhanism on valmistatud selliselt, et käiguvalitsa iga asend moodustavad eri kolmebitise kombinatsiooni. Käiguvalitsa asendianduriga on sageli integreeritud veel käiviti juhtahel. Selleks on andurile lisatud lüliti, mis laseb autot käivitada ainult käiguvalitsa "P" või "N" asendis. 4.3 Vedava võlli pöörlemissagedus Juhtplokk määrab käiguvahetuse hetke käigukastis toimuva läbilibisemise põhjal, mille omakorda arvutab välja vedava ja veetava võlli pöörlemissageduste erinevusest. Hüdrotrafos toimuva libisemise ja selle lukustamishetke määrab juhtplokk vedava võlli ja väntvõlli pöörlemissagedusandurite signaalide põhjal.
1.4. Mahtuvusandur Mahtuvusandurid reageerivad ükskõik mis materja-list objekti lähendamisel. Mahtuvusanduri konden-saatori plaadid võimaldavad tunnistada dielektrilisi tingimusi selle anduri pea vahetus läheduses. Sõltu-valt tunnistatava objekti ja anduri vahelisest kaugu-sest, muutub mõõtetsoonis mahtuvus. Mahtuvus sõltub mitte ainult objekti kaugusest vaid ka objekti materjali dielektrilisest läbitavusest ja objekti kujust. Objekti lähenemisel andurile, suureneb mahtuvus. Kui etteantud läviväärtus on saavutatud, käivitatakse transistoril ostsillaator, mille abil sisseehitatud elektroonika genereerib muutuvat voolu anduri väl-jundis analoogsignaalina või binaarse pingena. Mahtuvusandureid valmistatakse kas sünteetilisest materjalist või metallist korpuses, kaetuna epoksiidkompaundiga. Järgmisel leheküljel on esitatud vastav väljavõte tarkvarakeskkonnast L@Bsoft. 17
7 .2.I Andurite väĮundi skeemid. Anduri ühendamisel skeemi on oluline teada, milline on andurį väljund, kas pooĮjuhtelemendiga või kontaktidega. Esimesel juhul peab teįdma, kas anduri väŲund on N_P-N voi P-N-P ttiüpi, sest sellest sõlfub koormuse įüendąmine andurile- Lisaks sellele on lroir"tik valida nn. norįnaalselt suĮefud Ņc) ja nonnaalselt avatud (No) vriĮundi vahel. Normaalselt suletud väĻundi korral väŲastaū andur siņaali juhul kui objekt ei mõjuta andurit, mõjutamise korral ou3"tti poolt signĻt prĮaru. Normaalselt avatud väljundi korral valjĻtab andur siņaali juhul
mootorisse siseneb. Peale mida on võimalik ajul arvutada välja teised nüansid kui rikkaks teha segu(turbolaaduriga mootori korral ongi segu rikkam, kuna surutakse peale sisseimetava õhu veel ka lisa õhku turbiini abil). Ilma turbolaadurita mootori korral on põhimõte sama, kuid vähetähtsam kui turbiiniga mootori korral. 7 Õhu koguse lugeja. See andur mõõdab kui palju õhku läbib mootorit. Tänu sellele andurile on võimalik ajul arvutada segu kogust, või vastavalt õhu kogusele segu kogust muuta. Rikkis õhulugeja on sagedaseim tühikäigul töötava mootori "puterdamise" põhjuseks. Õhukulumõõtureid kasutatakse veel ka süütehetke määramiseks ning - reguleeringu juhtimiseks ( e. liigõhutegur). Õhulugejaid on olemas üle kolme erineva tüübi(laba tüüpi, kuumtraat-kile, hõrendusandurid) Kütuse rõhu andur. Samuti jällegi tähtsam turbomootorile, mis annab teada millist
kaudu tekitatakse ekraani pinnale ühtlane elektriväli. Kasutatakse vahelduvvoolu generaatorit. Projekteeritud mahtuvuslik: ekraani pinnale moodustatakse juhtivatest ribadest võrk. Ribad kuhu salvestub laeng on isoleeritud ja nende vahel on mahutavus. 3. Infrapunapuute ekraan rahaautomaadid, tahvelarvutid. Ekraani servadesse IP-valgusdioodid, mille kiirtest moodustub ekraani ette võrgustik. Vastasservadesse IP-andurid, iga kiir langeb ühele andurile. Kui kiir levib kaitseklaasi sees siis täieliku sisepeegeldusega IP-puuteekraan. 4. Akustilise laine impulstuvastus servadesse piesoandurid. Ekraani puudutamisel tekivad akustilised lained, mis eemalduvad puutekohast. Andurid muudavad energia elektrisignaaliks, tekib lainepilt, mis viiakse kokku kontrolleri mälus oleva pildiga. Nii tuvastatakse puutepunkt. 5. Optiline puuteekraan Hajutatud valgustuse meetod: kasutatakse
21/27 jklng3.sxw Joonis 0.2.25. Vee tasapinna muutus toob endaga kaasa membraanile mõjuvate jõudude tasakaalu rikkumise, selle läbipainde ja hoova 4, mis on seotud reguleeriva organiga, proportsionaalse liikumise. Nivoo membraananduri eeliseks on hea tundlikkus ja soojusinertsi puudumine. Tema tööd ei mõjuta rõhk katlas, kuna see mõjub membraanile mõlemalt poolt. Laeva lengerdamise mõju andurile saab vähendada drosselklapi 7 paigaldamisega. Termohüdraulilised nivooandurid. Termohüdraulilised andurid (joonis 0.2.25c) koosneb terastorust 8, mis kinnitatud ribidega katte 9 sisse. Sisemise toru ülemine ots on seotud katla trumli 1 aurupoolega alumine veepoolega, seetõttu on nii trumlis kui ka torus vee nivoo kogu aeg ühesugune. Toru 8 ja katte 9 vaheline kondensaadiga täidetud ruum on toru 10 kaudu ühendatud rõhu
endale ja selle laengu liikumise fikseerib kontroller. Väga vastupidavad ekraanid ja saab teha üle 100 miljn puudutuse. Mustus ei sega tööd. Laseb palju valgust läbi. Kinnastatud käe korral ei tööta. Kallim kui takistuslik. Infrapunapuuteekraan (Infrared touchscreen). Kasutatakse rahaautomaatidest tahvelarvutiteni. Ekraani servadesse, nt üles ja alla, paigutatakse infrapunaandurid. Iga infrapunadioodi kiir langeb ühele andurile. Kui puudutada ekraani, siis vähemalt üks kiir ei jõua andurini nii X- kui ka Y- suunal. Sealt saab kontroller teha kindlaks puutepunkti asukoha. Saab kasutada kinnastega ja ilma. Ei halvene pildi kvaliteet. Probleemiks on mustus. Täieliku sisepeegeldusega infrapunapuuteekraan – erineb selle poolest eelmisest, et kiir ei levi mitte ekraani pinna ees, vaid ekraani ees oleva kaitsekaasis sees. Akustilise laine impulsstuvastus. Teatud punktidesse ekraani servades on paigutatud piesoandurid
Laengut salvestavad ribad on isoleeritud ning nende vahel on mahtuvus. Kui sõrm läheb mahtuvusele, võtab ta osa laengust endale, mille fikseerib kontroller. Infrapunapuuteekraan – kasutusvaldkond rahaautomaatidest tahvelarvutiteni. Ekraani servadesse paigutatakse infrapunavalgusdioodid, mille kiirtest moodustub ekraani ette võrgustik. Vastasservadesse paigutatakse infrapunaandurid. Iga kiir langeb ühele andurile. Kui puudutada ekraani, ei jõua vähemalt üks kiir andurini nii X- kui Y-suunal. Nii teeb kontroller kindlaks puutepunkti. Puude registreeritakse kinnastega/kinnasteta/muu esemega puudutades. Pildi kvaliteet ei halvene, kuna pole lisakihte. Probleemiks võib olla mustus, mis takistab kiirte teekonda andurini. - Täieliku sisepeegeldusega infrapunapuuteekraan – erinevuseks, et kiir ei levi ekraani pinna ees, vaid ekraani ees oleva kaitseklaasi ees
Roolimasin koosneb kolmest põhiosast: silindrilisest stopperiga kerest, labadega rootorist ja poltidega kinnitatud kaanest. Rootor liigub ümber oma telje kahel laagril, alumine on aksiaaltugilaager mis toetab kogu rooliseadet. Rootori labadele mõjuv rõhujõud paneb rootori liikuma ja sellega tekitatakse vajalik jõumoment roolilehele. Rootori liikumist üle lubatud normi takistavad keres olevad stopperid. Roolimasina peale rootori otsa on pandud tagasisideagregaat, liikumine kantakse andurile edasi hammasrihmülekandega. Tagasiside näitab ära rooli asendi. Rootoril on ka lõpplülitid, mis sulgevad õli solenoidklapi, kui rool läheb üle lubatud normi. Pumpadest tulev õli läheb läbi kontrollklapi ja avab läbilaskeklapi. Sellises asendis voolab õli tagasi läbi kontrollklapi õlitanki. Kui antakse vool solenoidklapi elektromagnetisse, siis solenoid liigub keskmisest asendist äärmisse asendisse ja
kontrollib viimaselt lambdaanduritelt saadud info põhjal, kas katalüsaator on toimiv või mitte. Kui asi toimib siis on katalüsaatorisse sisenevas heitgaasis suurem kogus hapniku kui katalüsaatorist väljudes sest heitgaasis järgi jäänud hapnik kasutatakse ära katalüsaatoris gaaside järelpõletamisel st. hapnikuga reageerimisel. Kui lambdaandur asub väljalaskekollektorist kaugel siis sellisele andurile on sisse ehitatud kuumutusspiraal mille abil pärast külma mootori käivitamist kõetakse lambdaandur kiiresti 300-600 kraadini mis on anduri tööle hakkamise temperatuur. Näiteks minu 94 aasta Mondeo kohta ütleb Autodata, et küttekeha omav (Heated oxygen sensor ((HO2S)) töötab kui andur on saavutanud 482-572 kraadise temperatuuri. Juhul kui väljalaske kollektori ja lambdaanduri vahele jäävas torustikus tekib auk siis imetakse sealt tühikäigul lisaõhku
suunast. Kaudse juhtimisega vurrkompassi põhimõtteline skeem Joon 45 Olgu algmomendil tundliku elemendi peatelg suunatud itta. Mõne aja pärast horisondi laskumise tõttu tundliku elemendi peatelg kerkib ja moodustub nurk β horisondi ja peatelje vahel. Horisondi näituri töökeha läheb sümmeetrilisest asendist välja ja näituri väljundis tekib pinge, mis pärast võimendamist antakse rõhtmomendi andurile. Rõhtmomendi andur pöörab tundlikku elementi ümber telje y – y päripäeva, tekitades pretsessiooni, mis paneb tundliku elemendi peatelje liikuma Cel p Cel H meridiaanitasandi poole nurkkiirusega , kus on elektromagnetilise juhtimise suurim rõhtmoment
Vastuse küsimusele kuivõrd vastavad ühe või teise meetodiga määratud pinged tegelikkusele, see tähendab kui usaldusväärsed on need meetodid, annab ainult pingete tegelik mõõtmine pinnases. Kahjuks on selline mõõtmine väga komplitseeritud ülesanne. Igasuguse mõõteanduri viimine pinnasesse lõhub selle looduslikku struktuuri ja mõjutab seega pingejaotust. Suurt rolli mängib anduri jäikus. Pinnasese jäikusest suurema jäikusega andur põhjustab pinge kontsentreerumist andurile ja mõõdetav pinge on tegelikust suurem. Pinnase jäikusest väiksema jäikusega anduri kasutamine tekitab vastupidise nähtuse. Seepärast on selliste eksperimentide hulk suhteliselt väike. Rohkem on uuritud eksperimentaalselt kontaktpingete jaotust vahetult vundamendi talla all. Eksperimentaalsed uuringud on näidanud, et vertikaalpingete jaotus vundamendi keskpunkti all on ligilähedane Boussinesq' lahenduse abil leitule. Enamasti on täheldatud, et pinged on mõnevõrra suuremad
annaabi.ee 
