nende suuruse järgi nimetatakse VARIATSIOONIREAKS e.JAOTUSEKS. Nüüd on meil lihtne leida minimaalne ja maksimaalne pulsisagedus: 62 ja 96 lööki minutis. Need väärtused võimaldavad meil lihtsalt leida jaotuse ULATUSE, milleks on maksimaalse ja minimaalse väärtuse vahe. Meil 96 miinus 62 annab ulatuseks 34 lööki minutis. Sellisest kasvavas järjekorras antud vaatlustulemuste reast on kerge leida ka jaotuse keskel paiknevat väärtust ehk MEDIAANI. Mediaan on selline väärtus, mis jagab vaatlustulemused kahte ossa nii, et pooled vaatlustulemused on mediaanist väiksemad ja pooled suuremad. Seega, kui meil on teada seitsme üliõpilase kohta nende keskmine raamatukogus töötamise aeg nädalas (tundides): 0 2 3 4 6 6 10 siis saame öelda, et mediaan on 4 (tundi nädalas). Kui meil on aga paaris arv vaatlustulemusi, siis ei saa me nende hulgast leida ühte, millest oleks võrdne arv väiksemaid ja suuremaid väärtusi
ANDMEANALÜÜSI KONSPEKT Sisukord Andmefailid SPSS'is................................................................................................ 2 Normaaljaotuse kontroll.......................................................................................... 2 ANOVA vs T-test...................................................................................................... 2 ANVOA või regressioonanalüüs............................................................................... 3 Efekti suurus........................................................................................................... 3 Andmeanalüüs SPSS'is........................................................................................... 4 Kirjeldav statistika............................................................................................... 4 Kuidas testida normaaljaotust?.........................................................................
Kliendi hinnang Kliendi Esmakontakti Ettevõtte Ostude Ostude summa teenindus hinnang kuupäev suurus arv kokku ele kaubale 1/25/2011 3 16 229.50 1 2 1/18/1999 28 114 5,009.80 6 5 1/1/2010 7 15 148.50 6 6 10/16/2006 825 62 2,000.00 6 6 10/11/2005 140 26 2,106.10 6 6 10/17/2011 14 2 69.90 4 6 4/12/2010 866 2 643.50 1 6 2/12/2009 2 11 1,199.50 5 5 6/1/2003 1191 110 4,291.40 5 3 4/12/2010 671 1 598.20 6 4 4/12/2010 1095 12 867.10 5
......................................... 3 2.3Millised on variatsiooninäitarvud........................................................................................ 4 2.4Mis on mood?..................................................................................................................... 4 2.5Mis on mediaan?................................................................................................................ 4 2.6Olukord (loengukiledelt). Millal kasutada moodi / mediaani / aritm. keskmist. mitu olukorda (nominaalskaalal, järjeskaalal, intevallskaalal).........................................................4 3Kahe tunnuse analüüs. Sageduste risttabel. Hii-ruut-test........................................................4 3.1Risttabelis üks lahter esile toodud (värviga). Kuidas interpreteerida (rea / veeru / üldprotsent) 3 küsimust.......................................................................................................... 4 3
Variatsioonrea keskpunkti nimetame mediaaniks. Kui objektide arv on paaritu, siis on mediaaniks variatsioonrea keskel asuv liige (järjekorranumbriga (n+1)/2). Kui objekte on paarisarv, siis on mediaaniks variatsioonrea keskel asuvate liikmete poolsumma (nende vahel asuv väärtus). Mediaan jaotab variatsioonrea kaheks osaks: alumiseks (siia kuuluvad mediaanist väiksemad väärtused) ja ülemiseks (kuhu kuuluvad mediaanist suuremad väärtused). Variatsioonrea alumise poole mediaani nimetatakse alumiseks ehk esimeseks kvartiiliks, variatsioonrea ülemise poole mediaani ülemiseks ehk kolmandaks kvartiiliks. Mediaan ja kvartiilid jaotavad variatsioonrea neljaks osaks, millest igasse kuulub (ligikaudu) neljandik kõigist variatsioonrea liikmetest. Lisaks kvartiilide kasutatakse (põhiliselt majanduses) ka kvintiile ja detsiile, kvintiilid jagavad variatsioonrea viieks võrdseks osaks, detsiilid jagavad variatsioonrea kümneks võrdseks osaks.
Alpha - olulisuse nivoo (vaikimisi 0,05); Output options - määratakse tulemuste väljastamise asukoht: samale töölehele (Output Range), uuele töölehele (New Worksheet Ply) või uude faili (New Workbook). Rakendades seda protseduuri F-testi peatüki lõpus vaadeldud mannaputru armastavate ja mittearmastavate tudengite kaalude erinevuse selgitamiseks, täidame väljad tellimisaknas http://www.htg.tartu.ee/~a9tp/mirror/www.eau.ee/%257Ektanel/kool_ja_too/stat_excelis/hypot_ttest.html (1 of 4)29.05.2006 15:09:02 Andmeanalüüs MS Exceli abil - hüpoteeside kontroll (t-test) ja saame tulemuseks järgmise tabeli: t-Test: Two-Sample Assuming Equal Variances
Ülesanne 1 Uuringus, mille käigus tuleb lahendada teatud tüüpi ülesanne, osaleb 10 inimest. Keskmiselt kulus ülesande lahendamiseks aega 17 minutit standardhälbega 4,5. Leidke, millistess e piiridesse jääb olulisuse nivool 0,05 ülesande lahendam iseks kulunud aeg. x=17 n=10 10 s=4,5 =0,95 0,95 p=0,05 t = 2,26216 t*s 2,26 * 4,5 10,17 x = = = = 3,21 n 10 3,16 Vastus : Ülesande lahendamiseks kulus keskmisest 17 minutist +/- 3,21 minutit rohkem/vähem. 13,8 min kuni 20,2 min. Ülesann e2 100 ostja küsitlemisel selgus, et keskmiselt kaupadele kulutatav summa on 150 kr standardhälbega 75 kr. Leidke keskmine kulu kaupadele usaldatavusega 0,95. x=150 n=100 s=75 =0,95 S 75 75 SE = = = = 7,5 n 10 0 10
kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne – kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlusele, kus intervjueerija ei esita konkreetseid lühivastust eeldavaid küsimusi, vaid suunab intervjueeritavat teatud teemadest rääkima, esitab kuuldu põhjal täpsustavaid küsimusi ning julgustab teda oma mõtteid põhjalikult lahti seletama ja põhjendama. Loomulikult võib ette
midagi esineb, arvuline, suhteliselt palju uuritavad. Kvalitatiivsed meetodid- Kuidas midagi kirjaldatakse, sõnaline, vähem uuritavad. Kombineeritud meetodid- kasut koos. Andmed.kas olemas või vaja koguda. Keda uurida: kas valim või üldkogum. Kuidas andmeid koguda: küsitlus, intervjuu, Vaatlus Andmete sisestamine ja analüüs, tulemuste esitamine ja järelduste tegemine 2) Ankeedi koostamine: mida tuleks silmas pidada hea ankeedi koostamisel; küsimuste tüübid, vastuste tüübid. Ankeedi struktuur · Sissejuhatus: miks uurimust tehakse, anonüümsus, võimalik tasu, tulemuste esitus, kontaktandmed tänud juba ette või lõpus · Lihtsamad küsimused, avaküsimused · Keerulisemad küsimused, põhiküsimused · Sotsiaal-demograafiline osa · Lõpuosa, tänusõnad Avatud küsimused  vastaja vastab oma sõnadega 1. Hea intervjuudes 2
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid
Andmeanalüüs ja statistika uurimistöös 2016 Andmeanalüüsi põhimõisted Neli andmeanalüüsi juures möödapääsmatut terminit objekt tunnus väärtus skaala Objekt / objektid Vastavalt sellele, mida me uurida tahame, kogume me andmeid kas inimeste, koolide, valgete hiirte, kalendrikuude, kartulipõldude vms kohta. Kõiki selliseid indiviide või üksusi, kelle/mille käest või kohta me andmeid kogume, nimetatakse statistilises andmeanalüüsis objektideks. Muutujad ja tunnused Andmeid koguma asudes oleme valmis mõelnud mingid neid objekte iseloomustavad omadused, mis meid huvitavad. Näiteks: värvus, vanus, hind, kaal, arvamus millegi suhtes jne. Selliseid omadusi nimetatakse muutujateks. Omadusi, mida saab mõõta nii (või mis on juba kokku võetud nii), et iga objekti jaoks saadakse ainult üks vastus ehk üks ühik infot, nimetatakse tunnusteks. Väärtused Objektid ja tunnused peavad olema valitud enne andmete kogumist. Andmete kogu
näitamine on ABSOLUUTSELT kohustuslik – Iga hüpoteeside juurde vastav selgitav lõik, kuidas see teooriast/varasematest uuringutest tuletati. • Hüpoteesid paigutatakse teooria osa lõppu. Optimaalne arv mitte üle 6-7. Hea hüpoteesi kriteeriumid • Empiiriliselt uuritav • Nt. Eetilisema poliitilise kultuuriga ühiskonnad on demokraatlikumad (pole uuritav!) • Üldistav –seletama laiemat fenomeni, kui üksikjuhtum • Nt. tudengite hinnete ja pidutsemise vaheline seos peaks olema laiendatav kõigile Eesti tudengitele • Viitab seosele, mis võiks reaalselt eksisteerida • nt
Hinnatakse üliõpilase oskust analüüsida erinevaid tekste , tuua välja neid ühendav või eristav põhiidee ja kui vaja, esitada see omas mõistetesüsteemis. Oluline on referaadi loogiline ülesehitus. See tagatakse referaadile selge ja täpse eesmärgi püstitamisega. 2.2. Essee Essee on mingi teoreetilise või praktilise probleemi käsitlemiseks esitatud küsimuste loogiline, argumenteeritud , selgepiiriline ja soovitatavalt uudne püstitus ja/või põhjendatud vastuste otsimine ja lahenduste leidmine nendele küsimustele. Erinevalt referaadist avaneb essees selle autori isiklik arusaamine ja suhtumine käsitletavasse ainesse. Essee on referaadist nii sisult, mõttearenduselt kui keelelt ja stiililt märksa nõudlikum vorm. Kuigi juhtub, et vahel nimetatakse esseeks täiesti suvalist teksti, väärivad seda nimetust ainult need kirjutised, mis järgivad oma mõttearenduses ja ülesehituses aegade jooksul väljakujunenud taotlusi ja reegleid
Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise juhend Tartu Gümnaasiumi õppekava järgi on üks eksami sooritamise vorme õpilase kirjutatud teaduslik töö, mille eesmärgiks on omandada: · teadusliku kirjandusega töötamise kogemus; · teaduslik väljendusoskus; · vormistusoskus. Gümnaasiumi eksamitöö on uurimistöö, mis on oma laadilt uurimus, mille tunnused on: · teoreetiline taust (kokkuvõte seni uuritud materjalist antud teema kohta); · erinevate uurimismeetodite kasutamine; · uurimistulemuste analüüs ja järeldused. 7.-9. klasside ja 10.-11. klasside eksamitöö võib olla ka referaat, mis on kokkuvõtlik teaduslik ülevaade mingist probleemist või teemast. Uurimistöö on pikaajaline protsess. Üht teemat on võimalik uurida või edasi arendada mitu aastat. Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise juhend on õpilasele abiks töö teema valimisest kuni lõpliku viimistluse ja vormistuseni ning annab võimaluse objektiiv
Tartu Emajõe Kool ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 4 1. UURIMUSTÖÖ KOOSTAMINE .............................................................................................. 5 1.1. Uurimustöö olemus ................................................................................................................. 5 1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus ............................................................................................. 5 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine................................................................... 7 1.3. Kirjandusega tutvumine .......................................................................................................... 8 1.4. Töö kava koo
4 2 0 4 3 0 1 3 1 0 1 4 0 1 2 0 3 0 4 5 0 1 1 3 3 2 3 4 5 0 2 0 1 5 0 3 4 1 1 2 4 2 2 2 2 3 ÜLESANNE Sagedustabel Mitmesugustest uuringutest kokkuvõtete tegemiseks kasutatakse tihti sagedustabeleid. 68 inimest vastasid mitmest küsimusest koosnevale ankeedile. Vastusevariandid olid ette antud. Esimese kahe küsimuse vastused on toodud veergudes J ja K. Küsimuse 1 vastusevariante oli kuus ja vastav sagedustabel on toodud allpool. ÜLESANNE: koosta samasugune sagedustabel küsimuse 2 vastuste kohta. Küsimuse 1 vastuste jaotus Antud vastusevariandi sageduse leidmiseks Vastusevariant Sagedus Suhteline sagedus kasutatakse funktsiooni COUNTIF Range andmetega lahtrite piirkond 1 13 19,1% Criteria lahter, kus asub väärtus, mille 2 15 22,1% esinemissagedust soovitakse leida.
ja 12. klassi õpilased suhtuvad lugemisse ning mida neile meeldib lugeda. Uurimuses võrreldakse lugemisharjumusi varasema tööga Ülenurme Gümnaasiumis. Eesmärgist lähtuvalt püstitati kolm uurimisküsimust: 1. Kui paljud õpilased loevad? 2. Missugust kirjandust eelistavad õpilased lugeda? 3. Kuidas on lugemisharjumused muutunud, võrreldes 2013. aastaga? Uurimisküsimustele vastuste saamiseks kasutati küsimustikku, mis viidi läbi ka Tallinna Reaalkoolis 2008. aastal ja 2013. aastal Ülenurme Gümnaasiumis põhikooli 6. ja 9. klasside õpilaste seas (Lisa 1). Küsimustikule vastajad pidid andma vastuse ka püstitatud oletustele. Hüpoteesid olid järgnevad: 1. 12. klassi õpilased loevad rohkem kui 10. klassi õpilased. 2. Poisid loevad vähem kui tüdrukud. 3 1
täpselt kaks korda tugevam hinde "2" saanust. Järjestuskaalas mõõdetud suurustega võib teha tehteid, mis ei muuda tunnuse väärtuste järjekorda. Näiteks numbriliste väärtuste asendamine tähestiku järjekorras tähtedega, logaritmimine, ruutu tõstmine.Ei tohi liita ja lahutada, leida aritmeetilist keskmist vms. 3. Intervallskaala (scale). Skaalajaotuse intervallid on täpselt ühepikkused. Näiteks inimese vanus, testimisel saadud õigete vastuste arv, ülesande lahendamiseks kulunud aeg, pulsi sagedus, töötajate arv. Intervallskaalad jagunevad veel kaheks: 5 · vahemikskaala - nullpunkti asukoht on kokkuleppeline (Celsiuse skaala temperatuuri mõõtmiseks, aeg). Võib leida vahesid, ei tohi leida suhteid. · suhteskaala - nullpunkt on fikseeritud absoluutselt (pikkus, kaal). Intervallskaala võib olla a) diskreetne, b) pidev.
Millised on alternatiivid kvantitatiivsetele meetoditele. Kvalitatiivsed ja kombineeritud meetodid. Kvantitatiivsed meetodid- kui palju midagi esineb, seoste analüüsimine, hüpoteeside testimine; arvuline; suhteliselt palju uuritavaid Kvalitatiivne- kuidas midagi kirjeldatakse, tihti uuritakse arvamusi, hoiakuid; sõnaline; vähem uuritavaid 2) Ankeedi koostamine: mida tuleks silmas pidada hea ankeedi koostamisel; küsimuste tüübid, vastuste tüübid. Ankeedi struktuur · Sissejuhatus: miks uurimust tehakse, anonüümsus, võimalik tasu, tulemuste esitus, kontaktandmed tänud juba ette või lõpus · Lihtsamad küsimused, avaküsimused · Keerulisemad küsimused, põhiküsimused · Sotsiaal-demograafiline osa (sugu, vanus) · Lõpuosa, tänusõnad Avatud küsimused  vastaja vastab oma sõnadega · Hea intervjuudes
Hüpoteesid  enamasti kasutatakse kvantitatiivsetes töödes, kus selge taustateooria, mis näitab selgeid seoseid kontseptide või muutujate vahel. Kui seda pole, siis pole hüpoteesid vajalikud ja kohustuslikud! Paigutatakse tihti teooria ossa või selle lõppu Alauurimiseesmärgid  mõnikord kirjutatakse ka need lahti või need asendavad ala-uurimisküsimusi  pole aga RTI BA-töödes eriti levinud praktika Levinuimad tudengite vead uurimisdisaini tegemisel Teemal puudub riigiteaduslik fookus "Põlva maaparandusameti" sündroom  liiga kitsas, vähe huvipakkuv uurimisprobleem "Ühe arvu" sündroom  selgub üks arv/fakt või tehakse üks tabel ja rohkem polegi midagi uurida "Maailma uurimise" sündroom  liiga lai uurimisfookus Uurimisküsimused ja alauurimisküsimused ei lähe kokku või üks alauurimisküsimus vastab kõik teised ära
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kerli Matvere EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013 Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendajad: Kaia Kask, Uku Varblane Tartu 2014 0 Soovitan suunata kaitsmisele ....................................................................... (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud „ „ ................... 2014. a. ...........................õppetooli juhataja ..................................................................
Started on esmaspäev, 20 veebruar 2017, 7:23 State Finished Completed on esmaspäev, 20 veebruar 2017, 8:24 Time taken 1 hour Marks 37.5/70.0 Grade 3.2 out of 6.0 ( 54 %) Question 1 Millised väited on korrektsed? Incorrect Select one or more: Mark 0.0 out of 5.0 Keskväärtus võib olla ka selline väärtus, mida reaalsete vastuste hulgas ei esine Mood on alati reaalne väärtus uuritud valimi väärtuste hulgast Mediaan on alati reaalne väärtus uuritud valimi väärtuste hulgast Mood võib olla ka selline väärtus, mida reaalsete vastuste hulgas ei esine Keskmine on alati reaalne väärtus uuritud valimi väärtuste hulgast
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Anu Uusmaa TDJ15 Kvaliteedi mõõtmine ja hindamine  kuus sigmat Praktilise õppe töö Juhendaja: dotsent Heli Tooman Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. KUUS SIGMAT............................................................................................................4 1.1.Kuue sigma filosoofia..............................................................................................4 1.2.Motorola - meie kvaliteet on mäda..........................................................................4 1.3................................................................................................................................5 1.4.6 parendustsükkel
TEADUSLIKKUST TAGAVAD NÕUDED: Kontrollitavus Arvutus- ja arutluskäigud tuleb esitada kujul, mis võimaldab töö lugejal saadud tulemusi kontrollida. Teiste autorite esitatud seisukohad peavad olema viidatud nii täpselt, et neid võiks vajaduse korral leida algallikatest Täpsus Termonoloogiline täpsus. Ia kasjutatava termini sisu tuleb korrektselt ja täpselt määratleda. Arutluste loogiline, selge ja ühetähenduslik esitlus. Andmete ja arvutuste täpsus. Selgus Töö selgelt ülesehitatud (struktuur) ja sisu üheselt arusaadav. Kõik vajalikud mõisted on välja kirjutatud ja kasutada sama tähendust Hoiduda uute terminite väljamõtlemisest, kus on olemas Ülesehitus otstarbekas Kriitilisus Seisukohad tuleb vaadata kriitiliselt üle Tõestamata ja puudulikud väited Enda suhtes ka!!! Selektiivsus Nõue valid · Teemaga seotud kirjandus · Andmete · Meetodite seas niisugused, mis viivad kõige lühemat teed pidi tulemuseni või mis kõige paremini aitav
Sissejuhatus Uurimistöö olulisi osasid on kasutatav strateegia. Strateegia valitakse pärast uurimisküsimuse tõstatamist ning kõige olulisem selle juures, nagu ka iga teise uurimistöö osa juures, on töö aluseks oleva küsimuse toetamine. Flyvbjerg (2004, 428) sõnul põhineb hea töö uurimisküsimusel, mitte meetodil, ning koosneb meetoditest, mis on antud uurimise analüüsimiseks kõige sobilikumad. Strateegia on töö selgroog, millega pannakse paika ülesehitus ja edasine kulg. Saunders et al (2009, 136) toovad sisse plaani mõiste ning väidavad, et strateegia on plaan, mis määrab viisi, kuidas uurimisküsimusele kavatsetakse vastata. Valitud lähenemis- ja mõtteviis peab seega oleme läbimõeldud ning suunatud. 1 Uurimisprotsess Uurimisprotsess koosneb mitmetest eraldi käsitletavatest osadest. Enne strateegia valimist on vaja välja selgitada lähenemisviis. Saunders et al (2009, 138) kirjeldavad kogu protsessi uurimissibula abil. Nad nimetavad oluliste metodoloogi
9, 8, 6, 3, 5, 1, 7, 4 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 9, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 1 Küsimus 2 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Erinevates ühikutes mõõdetud tunnuste varieerumist saab võrrelda, võrreldes ... Vali üks: dispersioone variatsiooniamplituude variatsioonikoefitsiente standardhälbeid Küsimus 3 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Tudengite testitulemused olid järgmised: 45 12 21 93 36 31 28 Leia testitulemuste mediaan. NB! Kirjuta vastuseks ainult arv! Vastus: Küsimus 4 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Uuritud grupi keskmine laste arv on 1,56. Millisel viisil oleks korrektne antud tulemus esitada? Vali üks või enam: Uuritud grupi keskmine laste arv on 1,56 Uuritud grupi keskmine laste arv on 1,6 Uuritud grupi keskmine laste arv on 1,5
Statistika- teadus massnähtuste kvantitatiivse uurimise meetoditest. Teadus info kogumisest, esitamisest, organiseerimisest, analüüsimisest ja kokkuvõtust, nii, et andmed oleksid kergesti tõlgendavad. Jaguneb oma olemuselt: kirjeldav statistika, järeldav statistika. Statistiline vaatlus- info hankimine, kirjeldav statistika- info ülevaatlik esitamine, tõenäosusteooria- tulevikuga seonduv ebakindluse kirjeldamine, prognoosimine, statistiline otsuste teooria- otsuste tegemine ebakindlas keskkonnas mittetäieliku info tingimustes. Uurimisobjekt- protsess või nähtus, mille kohta soovitakse teha järeldusi. Massnähtus- suurest hulgast vähemalt mõningaid ühiseid omadusi või tunnuseid omavatest nähtustest koosnev nähtus. Üldkogum- nt terve keskkooli klass, Eesti elanikud, Euroopa Liidu riigid. Väljavõtukogum, valim- osa üldkogumi elementidest või osa andmeid. Moodustatakse valikueeskirja alusel, valimimaht- mõõdetavate objektide arv. Statistiline kogum- objektid, mida
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
TURUNDUS 1. TURUNDUSE OLEMUS TURUNDUS on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P.Kotler). Inimeste VAJADUSED (needs) tekitavad NÕUDLUSE (demand), kui soovile lisandub OSTUJÕUD (buying power). KLIENT (customer) - organisatsiooni või isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust. Samuti on klient (alaline) ostja, tellija või teenuseid kasutav inimene. TARBIJA (user) - füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust ees-märgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega TURUSTAMINE (selling) tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet ,,turustuskanal"). Turundus on seega oluliselt laiem mõiste kui turustus ning võib öelda, et turustus on turunduse üks osa. TURG (market) on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid. TOODE (product) on midagi,
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ JUHEND Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................... 3 1. ÕPILASUURIMUS JA PRAKTILINE TÖÖ TARTU KRISTJAN JAAK PETERSONI GÜMNAASIUMIS ................................................................................................................................. 4 1.1. Õpilasuurimuse või praktilise töö eesmärgid ............................................................................... 4 1.2. Töö teema valik ............................................................................................................................ 4 1.3. UPT juhendamine......................................................................................................................... 5 2. ÕPILASUURIMUSE TEOSTAMINE ...............................
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND Koostaja: Lehte Tuuling Õpetajakoolituse osakonna juhataja Rakvere 2010 MIS ON REFERAAT? Referaat on: kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid. Referaadis on oluline info kogumine, selle üldistamine, ka korrektne kirjalik väljendusoskus ja õige vormistamine. Kui referaat eelneb teatud probleemi süvakäsitlusele, on soovitav esitada järeldused ning omapoolne arvamus. Ülevaatereferaadis ei pruugi kirjutaja oma arvamusi ega seisukohti esitada. Referaadi maht ulatub 10 - 15 leheküljeni, kui ei ole õppejõuga mingit muud kokkulepet lehekülgede arvu suhtes. Referaat on kokkuvõte mingist teemast. Selle kir
Diskursusanalüüs_üldine_fail Diskursusanalüüs on tekstianalüüsi erijuht. Diskursusanalüüs pole konkreetne meetod, vaid eklektiline meetodite kogum, kuhu kuuluvad erinevad analüüsistiilid, -tüübid ja -koolkonnad. Sellest tulenevalt on diskursusanalüüsi ja ka diskursuse mõistet võimalik määratleda mitmeti. Selles käsitluses lähtume kriitilise diskursusanalüüsi suurkujude Teun A. van Dijki (2005) ja Norman Faircloughi (1989, 1992) määratlustest. T. A. van Dijki lühikese, ent täpse definitsiooni kohaselt on diskursus ,,tekst kontekstis". Analoogiline on N. Faircloughi määratlus: diskursus on ,,keel sotsiaalse tegevusena, mille määravad sotsiaalsed struktuurid". Nendest definitsioonidest tulenevalt on diskursusanalüüs teksti ja kõne uurimine kontekstis  see on ,,teksti ja kõne tegelike struktuuride süstemaatiline, üksikasjalik ja teoorial põhinev analüüsimine" (van Dijk, 2005: 236). Laiemas ja sotsiaalteaduslikumas tähenduses keskendub diskursuseuu
TALLINNA TEHNIKAÃœLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi elanud väga mitmeid kriise ning ka tõusuaegu. Eesti on küll tänu Nõukogude Liidu võimu all olemisest põhjanaabritest, kellega talle meeldib end alati võrrelda, majandusliku arengu poolest mõnevõrra maha jäänud, kuid vaatamata sellele Eesti riigi majandus areneb jõudsamalt, kui kunagi varem. On tõsi, et Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik ning Eesti majanduslik seis ei ole Ã
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
