Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Kuidas jäljetult kaduda, nii et sind kunagi ei leita" (0)

1 Hindamata
Punktid

"Kuidas jäljetult kaduda, nii et sind kunagi ei leita"


Sara Nickerson
Tegelased: Sophie (7-aastane tütar), Margret (12-aastane tütar), Lizzie (tüdrukute ema), salapärane rott
Kirjeldus: See on põnevusjutt ja samal ajal mõtlemapanev lugu saatusest ja juhusest, kinnisideedest ja emotsionaalsest distantseerumisest, inimestest, kes tunnevad end teiste poolt äratõugatuina, kuna nad on " teistsugused "; ja sellest, et tegelikkus võib olla kummalisem kui raamatute väljamõeldud maailm.
Nii siis see raamat räägib peategelasest, 12- aastasest tüdrukust nimega Margaret . Tema elu on muutunud hetkest, 4- aastat tagasi, mil ta isa kummalisel kombel uppus. Sellest ajast peale on tema ema endasse tõmbunud,üksik, ahelsuitsetaja.
Tal on ka väike 7- aastane õde, kes käib talle tiht närvidele. Muidu on selle pere elu üksluine ja igav.
Kuni ühel päeval nende ema nad ühele saarele üksildasse lagunenud häärberisse viib ja selle ette müügi sildi paneb. Emale ei meeldi see koht ja ta tahab sealt ruttu ära sõita küll aga jõuab Margaret häärberist endale kaasa krahmata ühe paki, mis ta ema aastate eest saatjale tagasi saatis. Selle sees on koomiks, vanaaegne võti(häärberi võti) ja sinise paelaga medaljon .
Margaret on koolis üksik ja arg, tal pole eriti sõpru, kuigi leiab endale sõbra , kes pesapalli mängides elab läbi piinliku õnnetuse ja kes arvab , et ta elu on suhteliselt rikutud ja peab selle põhjustajaks „saatust“.
Nii siis uue sõbra õhutusel otsustab ta minna kummalisse häärberisse ja selgitada välja, kelle oma see häärber on ja leida vastuseid oma isa surma kohta.
Sinna minnes kohtub ta ühe poisiga, nimega Boyd, kes räägib talle palju huvitavat, kuid mitte eriti usutavat selle häärberi ja ka koomiksite kohta, mida ta kirglikult kogub ja loeb.
Margaret ei usu küll poisi täieliku juttu , kuid arvab et need koomiksid on tema isa kadumisega seotud.
Häärberis olles ehmub ta kuna seal elab üks eraklik inimene, Boydi sõnul rott...kuid hiljem selgub , et tema isa vend.
Nii siis Margaret häärberisse enam tagasi minna ei julge ja otsustab infot hankida mujalt. Seal saarel olevast kummalisest raamatukogust, milles leidub inimeste enda kirjutatud raamatuid, mida pole kirjastatud. Ja raamatukoguhoidja kogutud vanu ajalehe artikleid, milles arvab Margaret olevat midagi kirjas ka ta isa uppumise kohta.
Sinna sisse hiilides aga ta sealt midagi ei leia, küll aga läheb ta Boydiga tülli. Kuna too kardab vahelejäämisel raamatukoguhoidja usaldust kaotada ja mitte tema käest enam neid roti koomikseid(mille osad saladuslikult iga hommik raamatukogu ukse ette ilmuvad )mitte enam koju kaasa saada. Sellepeale aga Margaret vihastub, et ta seda koomiksi maailma ikkagi nii tõsiselt võtab ja teda tema suures mures aidata ei taha. Sellepeale Boyd küll solvub kuid lubab siiski Margaretil raamatukoguhoidja asjades sorada, aga Margaret ei leia sealt midagi mis teda aitaks..saab teada ainult selle et ta isa oli kooli ujumistšempion..mis muudab ta uppumise mõistmise veel raskemaks.
Margaretist aga midagi enam kuuldes otsustab Sophie aga samuti häärberisse sõita. Vaevaliselt kohale jõudes läheb ta häärberisse ja kohtub seal siis oma erakliku ja roti moodi näoga onuga, kes kutsub ta kanuu sõidule.
Jättes Margaretile maha koomiksi lehena sõnumi, et ta ta väikse õega kohtus.
Sellest läheb Margaret väga hirmule ja palus Boydi et ta talle oma isa jahti laenaks. Boyd ei taha seda üldse teha kuna tal on paaniline hirm selle mere ees, kus elab uppuv kummitus ja ta pole kunagi julgenud oma isaga sellepärast ka kaasa sõitma minna ning ei osaka nüüd väidetavalt isegi seda jahti juhtida. Kui aga Margaret teda nutmiseni palub on Boyd nõus. Ta tuleb lõpuks isegi toime jahi juhtimisega.
Kanuuga merele minnes räägib Rott- Sophie onu Sophiele kõik ära mis juhtunud ja miks ta ennast seal majas valvab: Nimelt oli Sophie isa ükskord tulnud kutsunud tema onu nende pere juurde elama, kuid ta onu kuna oli olnud teistest nii erinev ja ühiskonna poolt põlatud ei tahtnud tulla ja otsustas kaduda ning selleks et „jäljetult kaduda, nii et sind kunagi ei leitaks“ pidi tal olema tunnistaja. Ta palus oma vennalt veel enne et nad läheksid ujuma nagu nad seda vanastigi tegid. Ta tahtis niimoodi kaduda. Ta ujus paadist eemale ja mängis nagu upuks, kuid kui ta vend seda nägi hüppas ta talle järgi ja proovis teda päästa, seepeale aga hakkas ta veel kiiremini ja kaugemale ujuma ja ei tulnud tagasi kui ta vend teda appi hõikas. Ta oli veendunud et ta kustub teda tagasi..ega aimanudki, et tema vend, ujumistšempion võib uppuda . Hiljem aga sai ta teada et ta vend uppus ja oli enda peale väga vihane . Ta otsustas jääda sinna häärberisse üksi elama ja neid koomikseid kirjutada, mida Boyd siis nii tõsiselt võtma hakkas.
Seda lugu rääkides jõudsid aga kohale Boyd ja Margaret, kes arvasid, et ta Sophiet hoopis ära uputada tahab ja käskisid Sophie kohe vabaks lasta.
Rott ei saanud aru mida nad tahavad ja tahtis põgeneda. Seepeale aga läks kanuu ümber. Rott hakkkas teda otsima ja see järel hüppas ka Margaret vette.
Vesi oli jää külm. Margaret hakkas põhja vajuma, Rott tõi ta aga veest välja ja saatis uuest jahile tagasi ning läks Sophiet otsima. Lõpuks leidis ta ka Sophie ja ulatas ta Margaretile.
Vahepeal aga oli sinna sõitnud Margareti ja Sophie ema, kes kaldalt Boydi vanematega kõike jälgis ja politsei ja vetelpääste oli kutsunud. Vetelpääste päästis lapsed ära. Aga Rotti- nende onu nad pika otsimise peale ikkagi ei leidnud.
Margaret oli oma ema peale vihane et ta polnud neile millestki rääkind ja nüüd nende onu uppunud oli.
Kuid lõpuks ilmus nende onu elusalt ikkagi välja ja kõik lõppes õnnelikult.
Kuidas jäljetult kaduda-nii et sind kunagi ei leita #1 Kuidas jäljetult kaduda-nii et sind kunagi ei leita #2 Kuidas jäljetult kaduda-nii et sind kunagi ei leita #3 Kuidas jäljetult kaduda-nii et sind kunagi ei leita #4 Kuidas jäljetult kaduda-nii et sind kunagi ei leita #5 Kuidas jäljetult kaduda-nii et sind kunagi ei leita #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisbet0555 Õppematerjali autor
Vabal valikul valitud raamat, 9. klassis. Suhteliselt normaalne, sai ruttu läbi. Umbes 150 lehekülge.

Sarnased õppematerjalid

TOOMAS NIPERNAADI 2 peatükki
4
rtf

TOOMAS NIPERNAADI 2 peatükki

veenis teda nii kaugele mitte minema, vaid otsima selle tegijat kodukandist. Tokkroos ise nõustus puuki valmistama. Rätsep teeb vanale Kudisiimule puugi, mille tegemisel kasutas ka süsi***, mis süütas vanamehe vankri põlema. Vana Kudisiim ei saanudki teada, kas rätsep oli muidu suli või oskas ta puuke teha, saamata tal see aga jäi. Selle peale ütleb Nipernaadi vana Kudisiimu tütrele Lokile, et ta tunneb, kuidas ta peab Lokile ühe puugi annetama, et tal on neid kodus palju ja need sigivad, nii saab neid veel rohkem olema. Loki märkuse peale, et puuk on käsitöö ja nad ei sigi, võtab Nipernaadi eksiarvamuse omaks ja mõtleb Lokile anda alguses kaks, et need tooksid onni esialgu mullika ja seapõrsa. Seejärel räägib Nipernaadi Lokile tema elust, kuidas ta seal vaikselt üksildasena elab ja kas tal pole nõnda igav olla, ei ole seal ju ei nooruse vallatusi ega midagi huvitavat. Mõtiskledes

Kirjandus
Kokkuvõte raamatust Katariina Suur-Naise portree
15
docx

Kokkuvõte raamatust Katariina Suur: Naise portree.

Näiteks ei tohtinud keegi pidudel näha välja ilusam, kui oli seda tema. Piiluaugud · Peatükk räägib edasi Katariina ja Peetri elust ning nendevahelistest suhetest Jelizavetaga. · Kord oli Peeter puurinud Jelizaveta söögituppa oleva ukse sisse piiluaugud, kust oma kaaskonnaga jälgis sealpool toimuvat. Kui Jelizaveta sellest teada sai, pahandas ning sõimas ta Peetrit suure vihahoo saatel. · Peatüki teine pool räägib, kuidas Tsernõsovite kolmik sai Katariina ja Peetriga liiga lähedasteks ning ka nemad kadusid ükspäev salapäraselt. Valvekoer · Katariinale ja Peetrile määrati järelvaatajaks ja niiöelda valvekoeraks Maria Semjonovna Tsoglokova. Tema sai selleks inimeseks, kes pidi Jelizavetale kandma ette kõik vähegi tavatud sündmused. Nii jäi see järgmiseks seitsmeks aastaks. · Põhimõtteliselt Katariinal enam oma elu polnud ja Tsoglokova oli selleks, kes pidi

Ajalugu
Dorian Gray portree
5
odt

Dorian Gray portree

Maal valmib (juunis). Gray ja Henry lähevad teatrisse. III (36-49) Henry uurib onu juurest Doriani vanemate tausta (lk. 40) ja pärast läheb tädi Agatha juurde, kus on palju külalisi ning räägib oma filosoofilisi arvamusi nooruse, krutskite... kohta. Dorian palub luba koos Henryga ära minna. IV 49-64) Kuu aega hiljem. Gray ootab H kodus Harryt ning lobiseb H. naisega muusikast. Pärast seda, kui H. hoiatab mitte abielluda, räägib D H-le, et on Sibyl Vane´i armunud, kuidas nad teatris kokku said ja palub, et ka Harry ja Basil Sibylit vaataksid. Peale mõtisklusi ja sööki leiab H telegrammi, et D on kihlunud. V (64-77) Sibyl teatab, kui õnnelik ta on, ja räägib armumisest ka jässakale vennale, kellele ei meeldi dzentelmenid (lubab Võluja tappa, kui too Sibylile halba teeb). S-i vend läheb Austraaliasse (meremees). VI (77-85) Gray jääb ühisele einele hiljaks ning kohale jõudes räägib Basilile ja Henryle Sibylist ja kihlusest

Kirjandus
DORIAN GRAY PORTREE
3
doc

DORIAN GRAY PORTREE

Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige eest, mida tol hetkel niisama saab. "Noorus on ainus asi midagi tasub omada." Varem pole D selle pealegi tulnud, ta oli alati pidanud oma ilu iseenesestmõistetavaks. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma

Kirjandus
Oscar Wilde-Dorian Gray portree-põhjalik kokkuvõte
6
docx

Oscar Wilde „Dorian Gray portree“ põhjalik kokkuvõte

ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige eest, mida tol hetkel niisama saab. "Noorus on ainus asi midagi tasub omada." Varem pole D selle pealegi tulnud, ta oli alati pidanud oma ilu iseenesestmõistetavaks. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm

Kirjandus
Raamatute lühikokkuvõtted eksamiks-kirjandiks
10
doc

Raamatute lühikokkuvõtted eksamiks (kirjandiks)

Mefistofeles viis ei olnud. Fausti pidudele ja näitas teistsugust maailma, millest Faust oma Tatjana oli vaikse iseloomuga. Armus Oneginisse, saatis talle siira kõlblusega oli eemale hoidnud. kirja, avaldades oma tunded. Jevgeni lükkas tema Fausti põhjal võib inimese olemust vaadelda kui kahtlevat ja ennast armastusavalduse tagasi. Tatjana oli maalt linna lahkunud, abiellus mahategevana, mitte kunagi täiesti rahulolevana. Alati on midagi kindraliga. mille üle nuriseda, kasvõi, et nagu Fausti õpilane Wagner, et too Lenski oli noor poeet, õrnatundeline ja hingeline mees. Samuti ka polnud piisavalt süvenenud teadusesse, keda huvitasid ainult armastas ta oma kihlatut tõeliste tunnetega. Ta nägi maailma heast saavutused, mitte asja tuum. Selline nagu oli Wagner on tänapäeval küljest

Kirjandus
Oskar Wilde-Dorian Gray portree
6
doc

Oskar Wilde „Dorian Gray portree”

Maal valmib (juunis). Gray ja Henry lähevad teatrisse. 3. (36-49) Henry uurib onu juurest Doriani vanemate tausta (lk.40) ja pärast läheb tädi Agatha juurde, kus on palju külalisi ning räägib oma filosoofilisi arvamusi nooruse, krutskite... kohta. Dorian palub luba koos Henryga ära minna. 4. 49-64) Kuu aega hiljem. Gray ootab Henry`t kodus ning lobiseb Henry`ga. naisega muusikast. Pärast seda, kui Henry hoiatab mitte abielluda, räägib Dorian Henry-le, et on Sibyl Vane´i armunud, kuidas nad teatris kokku said ja palub, et ka Harry ja Basil Sibylit vaataksid. Peale mõtisklusi ja sööki leiab H telegrammi, et Dorian on kihlunud. 5. (64-77) Sibyl teatab, kui õnnelik ta on, ja räägib armumisest ka jässakale vennale, kellele ei meeldi dzentelmenid (lubab Võluja tappa, kui too Sibylile halba teeb). S-i vend läheb Austraaliasse (meremees). 6. (77-85) Gray jääb ühisele einele hiljaks ning kohale jõudes räägib Basilile ja Henryle Sibylist ja kihlusest. Nad

Kirjandus
Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal-
5
docx

„Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal“

teda. Politsei tahtis poisi rongist maha võtta, kuid poiss küsis WC-sse ning siis hiilis reisjate pakkide taha ning raputas politseiniku maha. Ta tegi enda rahustuseks mõned ruutvõrrandid peas ära ja tuli peidust välja. Siis ta avastas, et ta enda pagas on kadunud. Ta küsis ühelt naiselt, kes akna taha istus, et kas nad on Londonis ja naine kinnitas seda, et on küll. Naine andis talle juhiseid, kuidas ta jõuab emani, kuid enne seda pidi Christopher sõitma veel metrooga. Vahepeal kadus ka ta rott ära ning ta läks teda otsima. Ta sai roti kätte, kuid nägi, et rong tuleb ja pidi ronima betooni peale, kuid ei jõudnud. Õnneks üks mees tiris ta sinna ning Christopher oli päästetud surmasuust. Hiljem istus ta rongile ning sõitis Willesdeni sõlmjaama suunas. Ta ostis ühest kioskist Londoni kaardi ning läks kaardi abiga ema juurde. Õnneks see polnud eriti kaugel,

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun