Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Amplituudmodulaator aruanne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
väljundsignaal, amplituud, amplituudmodulaator, juhendaja, sõltuvus, spekter, nelinurk, sidetehnika, laboratoorse, müürsepp, allkiri, amplituudid, sagedused, pealeht, spektris, ribalaius, sisendsignaaliTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö Sagedusmodulaator aines IRO0050 Infoedastusseadmed ARUANNE Täitjad: Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 10.2008 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Telekommunikatsiooni mõõtesüsteemid IRO0030 Laboratoorne töö: Spektrianalüsaator Aruanne Täitjad: Esitajad: allkiri.......................... allkiri.......................... Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö sooritatud: Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud: ................... Aruanne kaitstud: ...................... Juhendaja allkiri............................. Töö eesmärk Õppida tundma heterodüünanalüsaatori HP8590L omadusi ja kasutamist mitmesuguste signaalide spektri mõõtmisel. Kasutatud seadmed 1) spektrianalüsaator HP8590L, 2) signaaligeneraator HP33120A, 3) kõrgsagedusgeneraator HP8648B. Vastused kontrollküsimustele
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö Impulsslaiusmodulaatorid ......................................................................... ARUANNE ARUANNE Täitja(d) (allkiri) (nimi) (õpperühm) Juhendaja Ivo Müürsepp (nimi) Töö tehtud 4.11.2011...................................... (kuupäev) Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö SPEKTRIANALÜSAATOR ARUANNE Täitjad Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 27.02.2012 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ......................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö Sagedusmodulaator ................................................. ......................................................................... (töö nimetus) ARUANNE Täitja(d) Juhendaja Ivo Müürsepp (nimi) Töö tehtud 07.10.2011...................................... (kuupäev) Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...............
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö: Diferentsvõimendi (töö nimetus) ARUANNE Täitjad xxx (allkiri) (nimi) (õpperühm) Juhendaja Ivo Müürsepp (nimi) Töö tehtud: 19. märts 2012 Aruanne esitatud : 9.aprill 2012 (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ......................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr. 2 aines Infoedastusseadmed (IRO 0050) Raadiotrakti parameetrid ARUANNE Töö tegijad: Mathias Tammaru Kristjan Tatra
(amplituudi, sageduse, faasi, viiteaja) hindamine. 3.1. Projekteerimise lähteandmed- Raadiovastuvõtja projekteerimisel saab lähteandmed jagada järgmistesse gruppidesse: Tingimused {V}: sisendsignaali iseloom modulatsiooni liik , signaali sagedus ja amplituud, sageduse ja amplituudi muutuste diapasoon ning kiirus, signaali kestvus, häirete iseloomustus jms; Tingimused {P} (piirangud): Analoog või digitaaltöötlus, väljundsignaali iseloomustus; Tingimused {K} (kvaliteedi kriteeriumid): valehäirete tõenäosused, signaali avastamise aeg, amplituudi hindamise täpsus, energiatarve jms. Olenevalt infokandja kujust esineb kolm enamlevinut ülesannet: 1.Teadete vastuvõtmine diskreetide abil (signaali avastamine, eristamine); 2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö ,,Sagedusmõõtur" ARUANNE Täitjad: Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 09.2011 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ......................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr 4: OSTSILLOSKOOP JA SIGNAALIGENERAATOR ARUANNE Täitjad: xxxxxxxxx 000000 IATB00 xxxxxxxxx 000000 IATB00 Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: xx.xx.2011 Aruanne esitatud: xx.xx.2011 Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. ...................................... Töö eesmärk: 1. Õppida kasutama signaaligeneraatorit mitmesuguse kujuga signaalide tekitamiseks:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö LC-OSTSILLAATORID ARUANNE Täitja: Juhendaja Ivo Müürsepp Töö tehtud detsember 2008 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ......................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö ,,Transistorvõimendi" ARUANNE Täitjad: Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 10.2011 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ......................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö: LC ostsillaator Praktikum nr 5 aines Raadiosageduslik skeemitehnika ARUANNE Täitja(d): xxx Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 9. Aprill 2012 Aruanne esitatud: 16.aprill 2012 Aruanne tagastatud Aruanne kaitstud ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Lihtsa ostsillaatori ehituse ja tööpõhimõttega tutvumine. Mahtuvuslikus kolmpunktlülituses generaator. Positiivne tagasiside ja selle kasutamine. Ostsillaatori
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine:IRT3930, Side Laboratoorse töö:.Analoogtelefon Aruanne Täitja:Egert Pärna Juhendaja:Marika Kulmar Töö sooritatud: 12.15.07 Aruanne esitatud............................................................................................................... /kuupäev/Aruanne tagastatud............................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine IRO0020, Raadiosageduslik skeemitehnika /kood,nimetus/ Laboratoorse töö Mürad võimendis /töö nimetus/ ARUANNE Täitja(d)................................................... Imre Tuvi 061968IATB
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö nr. 1. MULTIMEETER ARUANNE Täitjad Kert Karelson XXXXXX IATB61 Janno Paas XXXXXX IATB61 Marelle Soosaar XXXXXX IATB61 Juhendaja Ivo Müürsepp Töö tehtud 26.02.2010 Aruanne esitatud Aruanne tagastatud Aruanne kaitstud ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk Õppida tundma numbrilist multimeetrit. Kasutatavad seadmed 1) Multimeeter HP34401A 2) Alalispinge allikas 5-44 3) Signaaligeneraator 6-37 4) Ühendusjuhtmed Teoreetiline osa
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö nr. 2. PC OSTSILLOSKOOP ARUANNE Täitjad Juhendaja Ivo Müürsepp Töö tehtud 20.02.2012 Aruanne esitatud Aruanne tagastatud Aruanne kaitstud ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Sinc signaali kuju ja spekter. Joonis 1: Sinc signaali kuju 17 perioodi ulatuses. Joonis 2: Sinc signaali spekter. 2. Valge müra ajaline kuju ja spekter. Joonis 3: Valge müra ajaline kuju.
K J Sisen KS Detekto MS dring Katkestatakse tagasisidest helisagedusega, sest kõrgema sagedusega tundlikkus suureneb ja võimendus suureneb 106 kordseks, kuid selektiivsus ei parane. Juhitavat tagasisidet katkestatakse elektronvõtmega. Sageduse muundamise põhimõte Fvs f sign f oss , kui f sign f oss spekter ei pöördu ümber ! Fvs f oss f sign , kui f oss f sign spekter pöördub ümber !!! fvs Ka sageduste liitumine on põhimõtteliselt võimalik. Kui ebalineaarsele elemendile peale anda siinussignaal, siis tekivad kõrgemad harmonilised, järelikult sagedusmuundi väljundfilter, mis laseb läbi ainult vahesagedust tõkestab harmoonilise sagedusi. Selline olukord on näha sagedusteljelt:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Side IRT3930 Laboratoorse töö: Analoogtelefon Aruanne Täitjad: Regan Peetsalu 061955IATB Üllar Soo 061963IATB Imre Tuvi 061968IATB Esitaja: Imre Tuvi 061968IATB Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ................... Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 Töö eesmärk
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Telekommunikatsiooni mõõtesüsteeid ARUANNE PC Ostsilloskoop Täitja(d) Jekaterina Brõtsejeva 083933IATB Juhendaja Ivo Müürsepp Töö tehtud 02.04.2012 (kuupäev) Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ......................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö: Resonantsvõimendi Praktikum nr 3 aines Raadiosageduslik skeemitehnika ARUANNE Täitja(d): Töö tehtud: 19.märts 2012 Aruanne esitatud: märts 2012 Aruanne tagastatud Aruanne kaitstud ......................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö Raadiotrakti parameetrid ................................................. ......................................................................... (töö nimetus) ARUANNE Täitja(d) Juhendaja Ivo Müürsepp (nimi) Töö tehtud 9.09.2011...................................... (kuupäev) Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ................
Sel juhul tekib viga ja seda võib lubada ainult siis kui see viga ei ületa lubatud piiri. K=tan Kd=tan Automaatika ühendusviisid. Iga automaatika süsteem koosneb erinevatest elementidest, mis võivad olla omavahel kolmel viisil ühendatud: 1) Jadaühendus Kehtib ainult lineaarsete elementide puhul K=K1*K2 jne. 2) Rööpühendus K=K1+K2 Dünaamilised karakteristikud. Näitavad kuidas muutub väljundsignaal aja vältel sisendsignaali muutumisel. Sisend signaal võib muutuda erineval kujul. Ta võib olla hüppeline, impulsi kujuline, lineaarselt kasvav, sinusoidaalne jne. Dünaamiliste omaduste uurimiseks kasutatakse sagedamini hüppekujulist signaali, impulsikujulist signaali, siinuse kujuline. T 0 1 2 3 XS 0 1 1 1 Xv 0 0 0,3 0,6 Dünaamilised karakteristikud võivad olla etteantud: 1) analüütiliselt
Sel juhul tekib viga ja seda võib lubada ainult siis kui see viga ei ületa lubatud piiri. K=tan Kd=tan Automaatika ühendusviisid. Iga automaatika süsteem koosneb erinevatest elementidest, mis võivad olla omavahel kolmel viisil ühendatud: 1) Jadaühendus Kehtib ainult lineaarsete elementide puhul K=K1*K2 jne. 2) Rööpühendus K=K1+K2 Dünaamilised karakteristikud. Näitavad kuidas muutub väljundsignaal aja vältel sisendsignaali muutumisel. Sisend signaal võib muutuda erineval kujul. Ta võib olla hüppeline, impulsi kujuline, lineaarselt kasvav, sinusoidaalne jne. Dünaamiliste omaduste uurimiseks kasutatakse sagedamini hüppekujulist signaali, impulsikujulist signaali, siinuse kujuline. T 0 1 2 3 XS 0 1 1 1 Xv 0 0 0,3 0,6 Dünaamilised karakteristikud võivad olla etteantud: 1) analüütiliselt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr 1: ALALIS- JA VAHELDUVPINGE MÕÕTMINE ARUANNE Täitjad: xxxxxxxxxxxx 000000 IATB00 xxxxxxxxxxxx 000000 IATB00 Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 00.00.2011 Aruanne esitatud:
7. Signaali mõiste ja parameetrid, analoog- ja digitaalsignaal Signaal - andmete esituseks kasutatava füüsikalise suuruse variatsioon. Pidev signaal - signaal, milles andmeid esitav tunnussuurus võib igal hetkel omandada suvalise väärtuse mingis pidevas vahemikus. Diskreetne signaal - ajas järjestikustest elementidest koosnev signaal, mille igal elemendil on üks või mitu tunnussuurust, mis võivad esitada andmeid, nt elemendi kestus, painemine ajas, laine kuju või amplituud. Ajaline - s(t) - kõne ruumiline - s(x, y) - tasapinnaline kujutis mitmemõõtmeline - v(x, y, t) - must-valge videosignaal või [r(x,y,t), g(x,y,t). b(x,y,t)] - värviline videosignaal analoogsignaal - pidev signaal, millel on lõputu arv olekuid, väärtus on võrdeline ehk analoogne ülekantava füüsikalise suuruse väärtusega digitaalsignaal - Digitaalsignaal ehk arvsignaal, on diskreetne ehk lõplike
Lineaarsed reguleerimisseadused realiseeritakse pidevatoimelistel regulaatoritel, kusjuures regulaatori pidev toime ei taga veel lineaarsust. Need pole kattuvad mõisted. Positsioonreguleerimine teostatakse releedega. Releetoimeline kahepositsiooniline (binaarne) regulaator. Kahepositsioonilisel e. binaarregulaatoril on kaks olekut (lahti, kinni), mis vastavad 100 % või 0 % signaalile. Reguleerimisel toimub reguleeritava suuruse võnkumine sätteväärtuse ümber. Võnkumise amplituud ja periood on seda suuremad, mida suurem on süsteemi hilistusaja ja ajakonstandi T suhe. Niisuguseid regulaatoreid kasutatakse peamiselt lihtsates temperatuuri reguleerimise süsteemides, nagu elektriküttekehad, -ahjud, -radiaatorid. Binaarregulaatori omadusi saab parandada (nt. suure hilistusega ahjude puhul) elektrooniliste tagasisidede abil. Tagasisidet kasutatakse lülitussageduse suurendamiseks, mis aitab vähendada ka võnkumise amplituudi. Lisaks sellele
Rakenduselektroonika 4 ning mille juures signaali moonutuste määr ei ületa lubatut. Tuntakse keskmise võimsuse mõistet so. võimsus mida võimendi on võimeline arendama pidevalt ja impuls ehk hetkvõimsuse mõistet. See on võimsus mida võimendi on võimeline arendama signaali tipphetkedel. Nimisisendsignaal so. sisendsignaali amplituud väärtus, mille juures võimendi arendab väljundis nimivõimsust ja millele võimendi on projekteeritud. See on takistus millega võimendi mõjutab sisendsignaali allikat. Teine on väljundtakistus so. kujutletav takistus mis on väljundpinge sisendgeneraatori takistus. Sisendtakisti määrab põhiliselt võimendus element, kuid seda mõjutavad ka tööpunkti
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö "Telefoni juhtmepõhine analoogliides" ARUANNE Üliõpilane: Juhendaja: Töö sooritatud: 17.09.09 Aruanne tagastatud ................................................... Aruanne kaitstud ...................................................... /juhendaja allkiri/ Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru
diskreetsed juhtimissüsteemid juhtimistoime või juhitava suuruse väärtus teisendatakse katkendtoimelisteks signaalideks. Diskreetsed juhtimissüsteemid liigitatakse omakorda impulsstoimelisteks, arv- ja releetoimelisteks süsteemideks: - impulsstoimelistes juhtimissüsteemides toimub juhtimine ühe- polaarsete juhtimisimpulssidega, kusjuures mingi juhtimisimpulssi ise- loomustav parameeter (impulsi amplituud, laius, impulsside sagedus või impulsi faasinihe mingi tugiimpulsi suhtes) kannab vajalikku informatsiooni; - arvjuhtimissüsteemides muudetakse juhtimistoime või juhitava suuruse väärtus mingi arvkoodi arvväärtuseks; - releetoimelistes süsteemides tekib mingi kindla väärtusega juhtimis- toime Y hüppeliselt, kui juhitav suurus X saavutab kindla rakendus-
vaadeldav tagasiside on voolu tagasiside. Sisendpinge suurenemisel suureneb väljunvool ja tagaside pinge, järelikult on tegemist negatiivse tagasisidega. Ja sisendpinge ja tagasiside pinge liituvad järjestikuliselt, järelikult on tegemist järjestikulise tagasisidega Joonis 1.44. kui anda tagasiside pinget kolektorit läbi takistuse R1 ja R2 baasile tekib meil pinge tagasiside, ka see on negatiivne tagasiside, sest ühise emitteriga sisend ja väljundsignaal on alati vastasfaasis lülitus on paraleelse tagasisie lülitus kuna tagasiside pinge liituvad paraleelselt. Emitterjärgur Joonis 1.46 Emitterjärgur on 100% negatiivse tagasisidega võimendus aste, mis on saanud oma nime sellest, et tema väljundpinge järgib sisendpinge muutusi, täpsemalt väljundpinge on emittersiirde pingelangu võrra sisendpinge võrra väiksem, seetähendab et pingevõimendus on väiksem kui üks
t neid iseloomustavad pidevad olekusignaalid, mida saab mõõta või hinnata suvalisel ajahetkel. Pidevatoimelisi signaale nimetatakse neid töötlevate (analoog)seadmete järgi analoogsignaalideks. Mikroprotsessortehnika põhineb diskreet- ehk katkelistel signaalidel, millele omistatakse väärtus ainult kindlail ajahetkeil. Diskreetsignaalid jagunevad impulss- ja arvsignaalideks. Impulss-signaalides kodeeritakse informatsiooni impulsi parameetritega. Impulsi olulisemad parameetrid on amplituud (Ai ) ehk kõrgus, kestus (t i ) ehk laius, sagedus (fi ) või periood (τi ) ja faasinurk (ϕi ) ehk nihe taktiimpulsi suhtes. Nende nelja parameetri alusel tuntakse signaalide nelja impulssmodulatsiooni liiki: 1) amplituud-impulssmodulatsiooni (AIM), 2) laius-impulssmodulatsiooni (LIM), 3) sagedus-impulssmodulatsiooni (SIM) ja 4) faasi-impulssmodulatsioon (FIM), mille olemusest annab ülevaate joonis 1. Märkigem, et
R 2 ekv K PJ = R1 + R 2 ekv R 2 Rt R 2 ekv = R 2 + Rt 52 Logaritmiline sageduskarakteristik. (tegelikult neid on kaks) ASK amplituudi sag.karak. Süsteemi väljund sisendpinge amp- lituudide suhte sõltuvus sagedusest f (nurksagedusest ). FSK faasi sag.karak. Süsteemi väljund ja sisendpinge faasinihke sõltuvus sagedusest (f või ). Logaritmiline on sageduse mastaap! Põhjus: muidu suur sag. diapasoon ei mahu ära. Ühik (dekaad) _____________________________________________________ 0,1 1 10 100 1 10 100 1 f (või ) Hz Hz Hz Hz kHz kHz kHz MHz log.mastaabis Log.ASK puhul on Y teljel 20log10 (pingeampl.suhe) ühik
annaabi.ee 
