Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sagedusmodulaator (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL


Raadio- ja sidetehnika instituut
Laboratoorse töö Sagedusmodulaator ...……………………………………….
……………………………………………………………….
(töö nimetus)
ARUANNE
Täitja(d)
Juhendaja Ivo Müürsepp
(nimi)
Töö tehtud 07.10.2011………………………………..
(kuupäev)
Aruanne esitatud ………………………………………..
(kuupäev)
Aruanne tagastatud ……………………………………..
(kuupäev)
Aruanne kaitstud ……………………………………….
(kuupäev)
………………………………..
(juhendaja allkiri )

Töö
eesmärk ja kasutatavad seadmed


Tutvuda sagedusmodulaatori tööpõhimõtte ning häälestamisega,
sagedusmoduleeritud
signaali kuju ja spektriga. Deviatsiooni, sagedusmodulatsiooni
indeksi ja
modulatsioonikarakteristiku mõisted.
Seamed:
  • Maketimoodul KL-93004 FM-modulaatoriga.
  • Toiteplokk EP-603
  • Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti .
  • Signaaligeneraator Agilent 33250A
  • Ühendusjuhtmed

Punktis 1. mõõdetud pinge
amplituud U ja sagedus fvälj


fvälj=1,419±0,001 MHz
U=268±4 mV

Punktis 2. mõõdetud
modulatsioonikarakteristik tabeli ja graafikuna.


Tabel 1. sagedusmodulaatori modulatsioonikarakteristik tabelina
U (V)
f(MHz)
3,067
±0,001
1,827
±0,0002
3,541
±0,001
1,33
±0,0005
3,96
±0,001
1,358
±0,0004
4,542
±0,001
1,392
±0,0004
5,04
±0,001
1,42
±0,0005
5,509
±0,002
1,44
±0,0003
6,064
±0,003
1,464
±0,0003
6,507
±0,004
1,48
±0,0001
7,091
±0,003
1,502
±0,0005
7,559
±0,004
1,515
±0,0001
8,024
±0,003
1,527
±0,0003
8,535
±0,004
1,542
±0,0003
9,098
±0,002
1,555
±0,0006
9,527
±0,001
1,566
±0,0005
10,06
±0,012
1,579
±0,0004
10,48
±0,001
1,584
±0,0007
10,97
±0,006
1,595
±0,0004
11,55
±0,002
1,606
±0,0003
12,06
±0,004
1,614
±0,0004
12,51
±0,012
1,621
±0,0004
13
±0,014
1,631
±0,0002
13,5
±0,004
1,638
±0,0003
13,98
±0,006
1,643
±0,0002
Joonis 1. sagedusmodulaatori modulatsioonikarakteristik graafikuna.

Punktis 3. salvestatud moduleeritud
signaali spekter. Mõõdetud spektrijoonteamplituudid, signaali
ribalaiuse B, modulatsiooniindeksi MF ja
sagedusdeviatsiooni ωΔ väärtused.


Joonis 2. Moduleeritud signaali spekter
Tabel 2. Spektrijoonte sagedused ja Amplituudid .
U(mV)
f(MHz)
3a
4,6
±0,1
1,399
±0,0001
2a
39,6
±1,2
1,409
±0,0001
1
170,7
±5
1,419
±0,0001
2b
39,6
±1,2
1,429
±0,0001
3b
4,6
±0,1
1,439
±0,0001
B = Umax - Umin =
1,4404-1,3977=0,047 MHz
MF=0,5
ωΔ=10*0,5=5KHz
Tegemist on kitsaribalise sagedusmodulatsiooniga.

Punktis 4. salvestatud moduleeritud
signaali spekter. Modulatsiooniindeksi MF ja moduleeriva
signaali pinge väärtused.


Joonis 3. Moduleeritud signaali spekter .
Umpp=530mV
MF=2,4

Punktis
5. Salvestatud moduleeritud signaali spekter. Modulatsiooniindeksi MF
ja ribalaiuse B hinnangud.


Joonis 4. Moduleeritud signaali spekter
B = fmax - fmin
=1,574 - 1,119 = ± 0,001 MHz

Punktis
6. salvestatud moduleeritud signaali spekter.


Joonis 5. Moduleeritud signaali spekter
Um suurendamisel moduleeritud spekter laieneb aga
Sagedusmodulaator #1 Sagedusmodulaator #2 Sagedusmodulaator #3 Sagedusmodulaator #4 Sagedusmodulaator #5 Sagedusmodulaator #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kaarel Rohtla Õppematerjali autor
Sagedusmodulaatori aruanne

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Sagedusmodulaator

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö Sagedusmodulaator aines IRO0050 Infoedastusseadmed ARUANNE Täitjad: Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 10.2008 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev)

Raadio- ja sidetehnika
thumbnail
6
docx

Impulsslaiusmodulaator aruanne

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö Impulsslaiusmodulaatorid ......................................................................... ARUANNE ARUANNE Täitja(d) (allkiri) (nimi) (õpperühm) Juhendaja Ivo Müürsepp (nimi) Töö tehtud 4.11.2011...................................... (kuupäev) Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ............................

Infoedastusseadmed
thumbnail
4
doc

OSTSILLOSKOOP JA SIGNAALIGENERAATOR

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr 4: OSTSILLOSKOOP JA SIGNAALIGENERAATOR ARUANNE Täitjad: xxxxxxxxx 000000 IATB00 xxxxxxxxx 000000 IATB00 Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: xx.xx.2011 Aruanne esitatud: xx.xx.2011 Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. ...................................... Töö eesmärk: 1. Õppida kasutama signaaligeneraatorit mitmesuguse kujuga signaalide tekitamiseks: perioodilised moduleerimata signaalid, moduleeritud

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
thumbnail
3
docx

Töö nr 1 nimetusega NIHKEANDURI KALIBREERIMINE

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Töö nr 1 nimetusega NIHKEANDURI KALIBREERIMINE Aruanne ai nes ISS0050 Mõõtmi ne Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Nihkeandur sisaldab muundurit mis muundab pöördliikumise pingesignaaliks U. Töö eesmärk Selgita, kui palju anduri tegelik karakteristika U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töö käik C = 28,6 mV/deg Rk= 90000 R= 40000 ,kus Xp on piirkond ja X näit. Piirkonnal 0,1 V on a =0,02 ja b = 0,01, piirkonnal 1V ja 100V a=0,015V ja b= 0,002V ning piirkonnal 10V a=0,01 ja b= 0,002. Standardmääramatused Mõõtevead Liitmääramatus Laiendmääramatus U0 = U(=330º)=9,4208 k' = U'-Un Un=C* R2=R-R1 nr UV UK UV v k k' Un u(v) U(v) u() u

Mõõtmine
thumbnail
9
docx

Metrologia koduneülesanne

OSA A. 1.Mõõtemudel mõõtme B ja hälvete mõõtmisel Sirgjoonelisuse hälve STR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Paralleelsuse hälve PAR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Sümmeetrilisuse hälve SYM on leitav valemiga: Laius: 2. Mõõteriista valik Kuna vajatav täpsustase on 5 m, siis valin mõõteriistaks digitaalse indikaatorkella, mille mõõtetäpsuseks on 1 m ning millel on olemas ka rakis. Lisaks veel pikkusplaat. OSA B. Tabel 1. Algandmed A6 7 3 4 4 5 9 2 4 1 7 1 6 6 8 4 7 3 6 4 A 2 5 6 4 8 3 8 4 7 2 4 2 8 3 4 3 8 8 3 4 A7 3 6 4 2 3 4 6 3 3 4 8 8 2 8 6 9 5 4 4 A5 4 7 6 3 8 9 4 5 1 4 1 0 1 6 2 2 6 9 6 0 A8 4 3 3 4 3 8 8 6 5 9 1 7 5 4 8 9 8 9 4 C1 6 7 8 6 5 2 9 5 1 6 0 1 5 6 9 9 6 9 0 2 C4 6 6 7 2 5 4 6 8 2 7 5 1 5 1 7 3 1

Metroloogia ja mõõtetehnika
thumbnail
5
doc

ALALIS- JA VAHELDUVPINGE MÕÕTMINE

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr 1: ALALIS- JA VAHELDUVPINGE MÕÕTMINE ARUANNE Täitjad: xxxxxxxxxxxx 000000 IATB00 xxxxxxxxxxxx 000000 IATB00 Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 00.00.2011 Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. ...................................... Töö eesmärk: Õppida kasutama numbrilist multimeetrit alalis- ja vahelduvpinge mõõtmiseks. Kasutatavad seadmed: 1.) multimeeter HP34401A 2.) alalispinge allikas 5

Telekommunikatsiooni mõõtesüsteemid
thumbnail
14
pdf

Diafragmakulumõõturi tareerimine

1 Töö eesmärk Töö eesmärkideks on:  tutvuda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõttega,  tareerida diafragmakulumõõtur,  koostada tareerimiskõverad 𝑄 = 𝑘√𝑝 ja C = f(ReD) korral,  esitada koostatud kõverate valemid ja diafragmakulumõõturi tööpiirkond. 2 Katseseadmete kirjeldus Joonis 2.1. Joa ahenemine ja voolu kiirenemine diafragma piirkonnas Vedeliku voolamisel läbi torule asetatud diafragma tekib joa kohalik ahenemine ja vooluse kiirenemine (joonis 2.1). Joa kineetiline energia suureneb, kuid potentsiaalne energia, seega ka staatiline rõhk väheneb. Teatud kaugusel diafragma taga saavutab voolukiirus esialgse väärtuse ning staatiline rõhk taastub osaliselt (p'3). Diafragma hüdrodünaamilise takistuse tõttu esineb jääv rõhukadu (p'1 – p'3). Joonis 2.2. Diafragmakulumõõturi tareerimisseadme skeem: 1) mõõtepaak; 2) nivooklaas; 3) veekulu reguleerimiskraan; 4) vee sisselaskekraa

Soojustehnika
thumbnail
7
doc

Side 4 labor (WLAN)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Side IRT3930 Laboratoorse töö: Traadita kohtvõrk WLAN Aruanne Esitaja: Imre Tuvi 061968IATB Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ................... Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. Kasutatavad seadmed Laboris on 4 ühesugust töökohta 4 grupile ja lisaks spektrianalüsaator "Advantest R313A", sülearvuti ja veel üks WLAN tugijaam kanalil 1. Töökohal 2 on kasutada üks WLAN tugijaam, arvuti nr 4 WLAN jaoks ja arvuti nr 3 Ethernet jaoks. 1.Marsruuteri sisevõrgu DHCP serveri seadistus Variant Võrgu aadress Maski bittide arv Max aadresside V?

Side




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun