Tubaka mõju närvisüsteemile Tubaka mõju Tubakatoodetes leiduvat nikotiini peetakse närvimürgiks. Tubakasuitsetamine on sõltuvushaigus, mis kahjustab närvisüsteemi. Paljudel tubakat sisaldavate toodetega võib esineda tubaka tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäireid (äge intoksikatsioon, kuritarvitamine, sõltuvus, võõrutusseisund, amnestiline sündroom jpt) ja kujuneb välja tubakasõltuvus. Nikotiin on tugevatoimeline närvimürk, mis algul ergutab närvisüsteemi ja seejärel pärsib seda. Lühikese mõnu ja erksustunde hind on aga ohtlikult kõrge, selleks on arvukalt ohutumaid võimalusi. Tubaka mõju ·Nikotiin mõjutab autonoomset närvisüsteemi ja selle kaudu veresoonkonda , mis omakorda vähendab verevoolu ja seetõttu on suitsetajate nahk kahvatum ja on tihedalt külmatunne.
· Ajukahjustus äkiline mälu vähenemine (trauma, insult jt.) · Pidev aju hapnikuvaegus · Krooniline ajutoksiliste ainete tarbimine (alkohol, narkootikumid) · Entsefaliit puukides Kõnehäired · Motoorne afaasia ehk kõnevõimetus: kõnekeskuse kahjustuse korral kaotab inimene kõnevõime, kuigi kõik teised kõnesosalevad piirkonnad on terved · Sensoorne kõnehäire st inimene räägib ise soravalt aga teiste kõnest aru ei saa · Amnestiline afaasia inimene ei leia õigeid sõnu, ei oska mälus olevaid sõnu kasutada, küll aga vastab õieti kui talle õige sõna ette öelda Kõnehäirete tekkepõhjused · Ajuinsult · Ajaverevalanus · Trauma · Kilpnäärme või kõri operatsiooni järgselt · Nohy · Adenoidid · Ninavaheseina defektid · Hambumuse häired · Neelupõletik · Kõripõletik · Suitsetamine Dementsus
Nad on paremad õppijad kuulevad informatsiooni kui peaksid ise lugema. Kõne häired · Afaasiad osaline või täielik kõnelemise võimetus. Kõnekeskuse kahjutuste tagajärjel. Lastel suurem tõenäosus afaasiast paraneda. o Motoorne ehk Broca afaasia rääkimise raskus, aru saab o Sensoorne ehk Wenicke afaasia rääkida oskab, kuid teistes aru ei saa o Amnestiline afaasia ehk anomia raskusi objekti tähistava sõna vaste leidmisel o Düsastia suu, keele, kurgulae lihased häiritud, keel on pehme o Kogelemine esineb 4% lastest vapustuse või hirm u tagajärg. Aju tegevus on häiritud. o Düsprosoodia normaalse kõnele omase meloodia kadumine
memories) · Eredad mälestused sündmustest, mida tegelikkuses pole toimunud · Tihti traumaatilise sisuga · Erinevused aju aktiivsuses: tõeliste mälestuste meenutamise puhul on rohkem aktiivsed aju sensoorsed piirkonnad. Nt varem nähtud kujundi äratundmisel aktiveerus ventraalne temporaalkoor (Schacter, 2003). · Elizabeth Loftus Kuidas õppida, et materjal jääks võimalikult hästi meelde? Mäluhäired Meenutamise häired · Amnestiline sündroom Teadvus normaalne Lühi- ja püsimälu häired Lisaks meenutamisele halvenenud ka materjali omandamine Materjali vahetu taastamine võib olla säilinud Limbiliste struktuuride, hipokampuse ja keskaju kahjustused Anterograadne amneesia · Osaline või täielik registreerimise võime kadu · Uue materjali õppimise võime kadunud · Põhjuseks näiteks peatraumad, psühhoaktiivsed ained, elekterkrampravi H.M.-i juhtum
oma mälestusteraamatus üha rohkem ettepoole, esimeste lehekülgede suunas. Nii võib haige unustada oma elu viimased 10, viimased 20, 30, 50 aastat täielikult ja minna oma kujutluste, mõtete ja käitumisega tagasi oma elu vastavasse varajasemasse perioodi, näiteks arvab ta, et ta on 25-aastane, äsja abiellunud, ootab oma esimest last jne. Veel raskematel juhtudel võivad lisanduda sellisele üleüldisele vaegmälule aju lokaalsetest kahjustustest tingitud nähud, näiteks amnestiline ja semantiline afaasia, amnestiline apraksia, psüühiline pimedus ning kurtus jne. Pidevalt süvenedes võib edenev mälulünk ulatuda täieliku mälufunktsiooni lakkamiseni, mil on hävinenud kõik elu vältel kujunenud seosed ja jäljed. (3, lk 130) 3.4.2 Anterograadne amneesia Mälulünk võib haarata ka mõningat ajavahemikku pärast haiguliku episoodi möödumist: edasihaarav ehk anterograadne amneesia. Näiteks ajuinfarktist paranev haige on juba
patsiendiga. Vähenda ümbritsevaid stiimuleid ning tegutsemise tempot. Hoidu protseduuridest, kui patsient on agiteeritud. Abista patsienti kohmetust ja segadust põhjustada võivates sotsiaalsetes olukordades. 13. Kuidas eristad dementsust amnestilisest sündroomist? Dementsus on tavaliselt kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom, mille põhjuseks on mingi peaaju haigus või kahjustus. Sellega läheb järk-järgult aina hullemaks. Amnestiline sündroom, mille puhul domineerivad lähi- ja kaugmälu häired, säilinud on vahetu mälu. Uue materjali omandamise võime on tunduvalt vähenenud, see avaldub anterograadses amneesias ja desorientatsioonis ajas. Mäluaugud. 14. Kuidas Sa kirjeldaksid deliiriumisündroomi tunnuseid mittemeedikule? • Teadvuse hägunemine koos tähelepanu alanemisega • Tunnetusprotsesside häirumine: nii a) meenutamisvõime ja lühimälu halvenemine kui ka b)
Juhtivaks on I grupp kognitiivsete funktsioonide häired (mälu, intellekt, omandamisvõime) teadvushäired(teadvus- ja tähelepanuhäired) II grupp tajumise(hallutsinatsioonid) mõtlemise sisulised (luulumõtted) meeleolu- ja emotsioonide-(depressioon,maania,ärevus) isiksus- ja käitumishäired Orgaanilised psüühikahäired: dementsus, orgaaniline amnestiline sündroom, deliirium, muud psüühikahäired(hallutsinoos,katatoonia,luululine psühhoos, meeleoluhäired,ärevus, dissotsiatiivne häire, asteenia, kerge kognitiivsete funktsioonide häire),isiksus- ja käitumishäired DEMENTSUS Häiritud mitu kõrgemat kortikaalset funktsiooni : mälu, mõtlemine, orientatsioon, arusaamine, taiplikkus, arvestamine asjaoludega, õppimisvõime, sõnavara, otsustusvõime. Mälu alaneb uue informatsiooni omandamisel, säilitamisel ja reproduktsioonil
subjektiivseid vaevusi ja distressi. Org. häire tegemist on tuntud patoloogilise protsessiga, st kahjustuse tüüp/iseloom on määratav. Orgaaniliste psüühikahäirete sagedasemad põhjused (Alzheimeri tõbi) Varajase algusega dementsus Alzheimeri tõvest *seisund vastab dementsuse üldistele krieeriumitele *haigus peab olema alanud enne 65. eluaastat *järsk algus ja kiire progresseerumine *lisaks mäluhäiretele peavad esinema afaasia (amnestiline või sensoorne), agraafia, aleksia, akalkuulia või apraksia Hilise algusega dementsus Alzheimeri tõvest *seisund vastab dementsuse üldistele krieeriumitele *haigus peab olema alanud 65.-l või pärast 65. eluaastat; *haiguse väga hiiliv algus ja aeglane progresseerumine (viimast on võimalik hinnata üksnes retrospektiivselt 3-aastase või pikema perioodi järel *mälukahjustus domineerib intellekti kahjustuse üle (vt. dementsuse üldised kriteeriumid
*kogelemine (stuttering) *düsprosoodia (dysprosody) - kõnele normaalselt omase meloodia kadumine; *motoorne afaasia (motor aphasia) - säilib sõnadest arusaamisvõime, kuid kõne on sügavalt häiritud (Broca afaasia, ekspressiivne afaasia) 6 *sensoorne afaasia (sensory aphasia) - aju orgaanilisest kahjustusest tingitud sõnadest arusaamise võime kadumine *amnestiline afaasia (anomia; amnestic aphasia; nominal aphasia) - raskused objekti tähistava õige sõna leidmisel. Emotsioonid e. tunded Emotsioon - afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike komponentidega. Emotsioonid on indiviidi kaasasündinud omadused. Võime tunda rõõmu, viha, hirmu, kurbust, häbi, süütunnet jne ei ole omandatud, vaid kaasasündinud võimed.
a) nõdrameelsus yldistamise ja uue materjali omandamise võime langus. Haigel lähevad kaduma varasemad kogemuse, nõrgeneb mitte ainult mälu vaid ka oma haiguslikku seisundit, ümbritsevat olukorda ja jooksvaid syndmusi kriitiliselt hinnata. Nõdrameelsetel haigetel täheldatakse harilikult ärrituvust, nutlikkust, ohjeldamatust, tugevat mälunõrkust. Haigetel võib esineda liigne aplus, seksuaalne erutus. 23 b)Korsakovi e. amnestiline syndroom kliiniline, keerukas mäluhäire. Jooksvate, lähimate sündmuste meelespidamine jameeldetuletamine on häiritud. Amneesia avaldub selles, et haiged ei suuda meelde tuletada haigestumisele eelnenud asjaolusid ja haiguse tekkimise momenti. Ununevad lihtsad asjad meelsest, näiteks arsti nimi, mis spetsiaalselt vaja meelde jätta või pliiatsi, kella nimetus. Esineb mitte vaid alkoholismi puhul, vaid ka koljuvigastuste puhul. 24 7
pinna, kaalu analüüsi häire; Wernicke afaasia (neologismid, mittesõnad, sõnasalat); agnoosia, apraksia, neglekt e ignoreerimissündroom ( nt ei joonista pildilt poolt maha). Mittedomineeriva poolkera kahjustus – autotopoagnoosia (kehaskeemi häired), anosognoosia (ei tunneta kehaosasid), riietumise apraksia, geograafiline agnoosia (ei leia kohta), konstruktiivne apraksia (ei suuda joonist kopeerida). Domineeriva poolkera kahjustus – amnestiline afaasia, akalkuulia, aleksia (lugemise häire), agraafia (kirjutamise häire), apraksia (sihipärase tegevuse häire). Temporaal- e oimusagar . Kuulmiskoor (domineerivas poolkeras kõne ja keele kuulmine, äratundmine ja sõnade moodustamine; mittedom: helide, rütmide ja muusika kuulmine), õppimine ja mälu, lõhnatundlikkus, emotsioonid, afektiivsus;optilised teed; saar e insula on seotud autonoomse närvisüsteemiga. Kahjustus – domin. –wernicke
– kasutavad zeste Afaasiad 2. • 2 klassikalist afaasiat: – Broca e.ekspressiivne e.”mitte-sorav”: • sõnaleidmine rask(e anoomia+amnestiline afaasia) • tegusõna “ma”-tegevus nimena +nimisõna-ainsuses • agrammatiline telegramm- kõne, 32 • laulmine/lugemine kergem • teavad oma häiret – Wernicke- (gyr.temporalis sup.tagumine pk.)
kuid REM-uni väheneb.Une kogupikkus siiski suureneb, kuid uni jääb pindmiseks. Barbituraatide kasutamine Ajalooline · Katatoonia, mutismi & hüsteerilise halvatuse puhul, uinutite & rahustitena · Veenisiseselt "allasurutud mälujälgede" esiletoomiseks Tänapäeval · Krambivastaste ravimitena, veenisiseste üldanesteetikumidena, mõnel pool uinutitena Bensodiasepiinide toimed · Anksiolüütiline · Sedatiivne/uinutav · Antikonvulsiivne · Lihaseid lõõgastav · Amnestiline Bensodiasepiiniretseptorite agonistid · Suurendavad GABA-st sõltuvat Cl- - kanalite avanemise sagedust /pikendavad mini-IPSC-sid (zolpideem) · Anksiolüütiline toime GAD, paanikahäire, sotsiaalse ärevushäire vastu algab kiiresti · Kaasneva depressiooni vastu ei aita ·Üleannustamisel suhteliselt ohutud, kuid tugevdavad alkoholi & muude sedatiivsete ravimite toimet · Erinevused kliinilises toimes erinevate ravimite vahel tulenevad seondumise spetsiifikast retseptori alaühikutele &
Psühhomotoorsed häired (rahutus või stuupor), patoloogiline afekt mis võib ulatuda intensiivsest hirmust ekstaasini - Teadvus üldiselt selge kuid kohati võib olla kergelt hägunenud ja sellega ei kaasne segasusseisndit - Tavaliselt taanduvad sümptomid osaliselt ühe kuu ja täielikult kuue kuu jooksul - Väga lühiajaline, võib anda rahusteid, pärast juhtumist võib jääda kaineks ja hakata ravima F1x.6 Amnestiline sündroom - Juhtiv krooniline lühimälu häire, samuti võib olla häiritud kaugmälu kusjuures vahetu mälu on säilinud - Tavaliselt häiritud ajataju ja sündmuste õige järjekorra mäletamine - Mittemäletamine võib asendada lüngad uute mälestustega Mida alkohol meiega teeb? Täna - Hea tunne - Võtan natuke - L'heb kergemaks, lõbusamaks, ärevus väheneb, uni tuleb kiiremini, mured ununevad Homme
arvutamisega ja mittedomineeriv: kehaskeemi ja ettekujutluse väliskeskkonnast. Parietaalsagara kahjustus: iseloomulikud tundlikkuse häired. Mittedomineeriva poolkera kahjustus: autotopagnoosia kehaskeemihäired; anosognoosia ei tunneta kehaosasid (defekti); riietumise apraksia; geograafiline agnoosia ei leia kohta; konstruktiivne apraksia ei suuda joonist kopeerida. Domineeriva poolkera kahjustus: amnestiline afaasia; akalkuulia ei oska arvutada; aleksia lugemise häire; agraafia kirjutamise häire; apraksida sihipärase tegevuse häire, nt inimene kaotab võime nööpe isesesvalt kinni panna, kahte nööri otsa ei suudeta kokku kõita, apraksiaga inimene hõõrub tiku valet poolt vastu tikutoosi. Neglet e ignoreerimissündroom (ei joonista pooolt pilti) Temporaalsagar ehk oimusagar. Külgmine osa kummastki poolkerast ja kujutab endast primaarset kuulmissignaalide töötlemise
Patoloogia võib olla primaarne, s. t. vahetust, ennekõike aju tabanud kahjustusest tulenev või sekundaarne e. funktsionaalne, s. t. haigus on süsteemne, ajukahjustus on vaid üks osa keha organeid või süsteeme laialdasemalt tabanud haigusest. Patoloogiliste ilmingute spekter selles rühmas on väga lai. Alarühmad on: Dementsus Alzheimeri tõvest Vaskulaarne dementsus Dementsus teistes peatükkides klassifitseeritud haigustest Täpsustamata dementsus Orgaaniline amnestiline sündroom, v.a. psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud Deliirium, v.a. alkoholist või teistest psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud Muud psüühikahäired ajukahjustusest, -düsfunktsioonist või somaatilisest haigusest 29 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 ©
Neile on iseloomulik ilmuda MRI'l vastavale verejooksu olemasolule. Afaasia. Enamik meie teadmisi keele lokatsiooni kohta tulenevad afaasia uurimisest. Afaasiat tekitavad väga mitmesugused ajukahjustused. Afaasia sagedasemaks põhjuseks on ajuinsult, mille sagedasemaiks vormiks omakorda ajuinfarkt. Nimetatud haigusega seoses kahjustub kõnelemine või kõnest aru saamine, lugemine ning kirjutamine. Afaasia liigid: amnestiline afaasia. Nimetatud afaasia puhul häirub esemete nimetamine ehk nimisõnade kasutamine amnestilist afaasiat nimetatakse ka anoomiaks. Juhtafaasia- tegemist on kõnekahjustusega, mille puhul tekstis esineb valesid sõnu ning avalduvad arusaamisraskused. Kõnehäire võib olla funktsionaalne, kus ei suudeta sobivaid sõnu leida. Aleksia ja agraafia- kujuneb kiirusagara alumise sagariku kahjustusel, mille puhul inimene kaotab võime lugeda (aleksia) või võime kirjutada (agraafia)
annaabi.ee 
