c)glükogeen loomne tärklis( energeetiline funktsioon) d)kitiin ehituslik funktsioon loomade kehakattes( mardikad) Lipiidid Lipiidid on organismis energiaallikaks. Sinna alla kuuluvad õlid, rasvad, vahad, steroidid. Lipiididel vabaneb 2 korda rohkem energiat kui samal kogusel sahhariididel Valgud Proteiinid on lihtvalgud. Proteiidid on liitvalgud. Valkude monomeerideks on aminohapped, ühes valgumolekulis on sadu tuhandeid aminohappeid. Igal aminohappel on : NH2 aminorühm COOH karboksüülrühm Igal aminohappel on erinev ehitus. Valgumolekulis on aminohapped ühendatud peptiitsidemetega. Valgumolekuli struktuurid Primeaarstruktuur: - aminohappeline järjestus valgu molekulis - Primeaar struktuur jääb alati püsima, seda ei saa lõhkuda Sekundaarstruktuur: - valgumolekuli keerdumine heeliksiks - Kõrvuti asetsevate ahelate valtumine Tertsiaalstruktuur: - valgu molekul moodustab gloobuleid Kvarternaarstruktuur:
replikatsioon DNA molekuli kahekordistamine 6. Leidumine toidus TAIMNE LOOMNE Teraviljad tailiha Herned piimatooted Oad munavalge,hakkliha 5. T ähtsus kromosoomi materjal pärilikkuse säilitamine ja edasikandmine 1 kromosoom = 1DNA mol 6. Leidumine iga raku tuumas Proteiinid on lihtvalgud. Proteiidid on liitvalgud. Valkude monomeerideks on aminohapped, ühes valgumolekulis on sadu tuhandeid aminohappeid. Igal aminohappel on : NH2 aminorühm COOH karboksüülrühm Igal aminohappel on erinev ehitus. Valgumolekuli struktuurid Primeaarstruktuur ehk esimest järku struktuur: - aminohappeline järjestus valgu molekulis - Primeaar struktuur jääb alati püsima, seda ei saa lõhkuda Sekundaarstruktuur ehk teist järku struktuur: - valgumolekuli keerdumine heeliksiks - Kõrvuti asetsevate ahelate valtumine Tertsiaalstruktuur ehk kolmandat järku struktuur:
Trüptofaani sisaldab näiteks klaas piima meega, mis on klassikaline, kõigile tuntud leevendi uinumisraskuste puhul. Seda ei soovitaks aga lihtsalt magusa kõhutäiena, sest osadele võib liigne serotoniin põhjustada migreeni. Trüptofaan osaleb söögiisu kontrollimises, kasvuhormooni tootmises ja immunkaitses. Treoniin Histidiini loetakse üldiselt asendamatuks aminohappeks, kuid seda vaid lastele, nende arengus on sellel aminohappel oluline roll. Täiskasvanutele ei ole ta asendamatu, kuid ta on oluline hemoglobiini tootmises ning valgete ja punaste vereliblede sünteesis. See on ka histamiini sünteesi tooraine. Histamiin on tähtis immuunkaitsele, kuid põhjustab ka tülikat sügelust ja aevastusi allergilise reaktsiooni korral. Kasutatud materjal: http://www.miecys.ee/toidulisand.htm http://www.derma.ee/products.php?pid=119 http://www.fitness.ee/main.php?
VALGUD valgu molekuid on (bio)polümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Aiminohappeid valkudes on 20. AMINOHAPE koosneb aluseliste omadustega aminorühmast (-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühmast (-COOH), ülejäänud osad (radikaalid R)aga varieeruvad kõigil 20-l aminohappel. Amino-happed on omavahel ühendatud peptiidsidemega. PEPTIIDSIDE- tekib ühe aminohappe aminorühma ja teise aminohappe karboksüülrühma vahel, eraldub vesi. VALKUDE STURKTUURID : I järku struktuur (primaar strk)- aminohappe jääkide järjekord molekulis. NT: Ser-Leu-Ser. Hoiavad koos peptiidsidemed , nt: insulin II järkustruktuur (sekundaarstrk.) tekib kui primaarstrki valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku. Hoiavad koos vesiniksidemed
Liigne Glu võib põhjustada nn. hiina köögi sündroomi kuumatunne, punetus Lisaainetena E620 E625, glutamiinhape, Na-glutamaat kasutatakse Aasia köögis, K-glutamaat., Mg-diglutamaat jt. Aminohapet l-karnitiini soovitatakse toidulisandina energiajookides. Karnitiinensüümi abil transporditakse rasvhapped mitokondritesse, kus toimub aktiveeritud rasvhapete (atsüül- CoA) -oksüdatsioon. Osa meedikuid kinnitavad, et kehaomasel aminohappel Lkarnitiinil on positiivne toime südamele ning see parandab ka ainevahetust. L-karnitiin vähendab kolesterooli ja triglütseriidide taset veres ja väidetavalt mõjub hästi ka diabeetikutele vähendades glükoosi hulka. Väidetakse, et pärsib ka dementsuse ja Alzheimeri tõve kulgu.
Aminohap om*kõigi aminohapete koosti kuuluvad aluseliste omad aminorühm(-NH2)ja happeliste om karboksüülrühm(-COOH).*Keemilised erinev tulenevad sellest, et molekuli ülejöäänud osad aga varieeruvad kõigil 20 aminohappel.*2 aminhap reager mood ribosoomis nende vahele kovalentne side, nim peptiidsidemeks.*valgud ei ole lineaarsed,tasapinnalised mol,vaid omavad mitmesug ruumilisi strukt.valgu mol strk*Valkude om tulevad mol koostisse kuuluvate aminhappejääkide järjestusest ja nende hulgast.*Valgu aminohappelist järjestust nim esimest järku strut
bioregulaarne (hormoonid) ; 5) kaitsefunktsioon (külma eest) ; 6) rasv on lahustiks lahustuvatele vitamiinidele ; 7) ainevahetuslik rasvade oksüdatsioonil vabaneb vesi, mida kasut. kõrbeloomad. III Valgud Valgud (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohappejääkidest moodustub peptiidside. Aminohappe üldvalemit vt vihikust! NH2 (aluseline) aminorühm ; COOH (happeline) karboksüülrühm ; R radikaal, mis on igal aminohappel erinev. Loomses valgus võib esineda kuni 20 erinevad aminohapet. Valkude jaotus : a) lihtvalgud koosnevad ainult aminohappejääkidest ; b) fibrillaarsed e niitjad ; c) globulaarsed valgud (kerakujulised) ; d) liitvalgud lisaks aminohappejääkidele veel teisi org. aineid (vere hemoglobiin). Valgu struktuurid : 1. Esmane e primaarstruktuur valgu happeline järjestus. 2. Teisene e sekundaarstruktuur heeliks (spiraal) , voltub kokku. Struktuuri hoiab koos vesinikside. 3
6. Kolesterooli liigsus põhjustab veresoonte lupjumist ehk kolesterooli oksüvormi liigsust. Aterosklerootilised naastud ladestuvad veresoone seinte sisse, mite seina pinnale. Aminohapped, peptiidid NH2 R -- C-- H COOH COOH on karboksüülrürm, annab happelised omadused NH2 annab aluselised omadused R on radikaal, igal aminohappel erinev Aminohapete bioloogilised jaotusvõimalused 1. Põhiaminohapped ( olemas 21, inimesel 20) moodustavad valgud, need on määratud geneetilise koodiga 2. Harvaesinevad aminohapped, mid on ligi 200, esinevad vabalt, peamiselt taimedes ja bakterites või tekivad valkude koostises põhiaminohapetest. Füsioloogiline jaotus, inimese tasemel 1. Asendamatud aminohapped, peab igaljuhul toiduga saama, need määravad toidu
1.Repressorid (takistavad) 2.Aktivaatorid (soodustavad ensüümi ühinemist DNA-ga) 3.Regulaatorgeenid reguleerivad struktuurigeenide avaldumist. Geneetiline kood On nukleotiidide järjestus DNA-s ja MRN-as mis määrab aminohapete järjestuse valgumolekulis. Goodon - 3 järjestikust nukleotiidi MRN-s, mis määravad ühte aminohapet valgus. Geneetilise koodi omadused: 1.Kood on universaalne 2.Geneetiline kood on mittekattuv 3.Geneetiline kood on sünonüümne - ühel aminohappel on mitu koodonit. 4.Geneetiline kood on ühetähenduslik - igal pool goodonil ainult üks aminohape. VIIRUSED Viirused on elusa ja eluta looduse piirimail paiknevad bioloogilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. Ühelgi neist pole rakulist ehitust. Missugune on viiruste ehitus? Viirusosakeste ehitust ei saa valgusmikroskoobiga uurida, sest nad on väga väikesed. Elektromikroskoopilised uuringud on näidanud, et enamik neist on keraja, silinderja või hulktahuka kujuga
Aminohappejäägid on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. · Valke sünteesitakse raku ribosoomis ja sünteesiv programm paikneb DNA- s. 2. Miks nimetatakse valke biopolümerideks? Sest nad moodustuvad vaid elusorganismides (nagu ka polüsahhariidid, nukleiinhapped jt). 3. Räägi aminohapetest. Aminohapped on amfoteersed on nii aluselised kui happelised. Molekuli ülejäänud osad varieeruvad kõigil 20 aminohappel. Üldvalem R CH NH2 COOH 4. Kuidas tekib peptiidside ja mis see on? Peptiidside tekib kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel, ribosoomis. Ta on kovalentne side. Tänu peptiidsidemele püsib koos kogu valgu moelukil koos hoidev peptiidiahel. 5. Miks inimesed erinevad üksteisest? Tänu DNA-le, mis otsustab, milliseid valke sünteesida. 6. Mis on ensüümid? Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. Nad on n-ö
Kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks. o Aminohapped Asendatud KHtest on tähtsaimad aminohapped, mis on kõige enam levinud orgaanilised lämmastikühendid. Esineb kõigis elusorganismides, vältimatud koostisained inimese toidus ja loomasöödas. Keemilised omadused on määratud happe koostisesse kuuluvate funktsionaalsete rühmadega. Aminorühm põhjustab aminohappe aluselisi omadusi, karboksüülrühm aga happelisi. Seepärast on aminohappel amfoteersed omadused, aminohapped moodustavad soolasid nii aluste kui ka hapetega. Puhtad aminohapped on tahked kristalsed ained ega lendu. Aminohapped lahustuvad hästi vees, kuid halvasti orgaanilistes lahustites. Neil on suhteliselt kõrge sulamistemperatuur ja sulamisel tavaliselt lagunevad. Vt. nimetamist õpik lk 25 o KHte funktsionaalderivaadid KH funktsionaalrühmas, karboksüülrühmas, asub karbonüülrühma kõrval hüdroksüülrühm.
6.2.5. Lipiidide metabolism Rasvhapped kulutatakse 3 viisil: · Oksüdeerumine CO2 + H2O + ATP · Varurasv · Struktuursete lipiidide süntees, asendamatute rasvhapete kasutamine Aminohapet l-karnitiini soovitatakse toidulisandina energiajookides. Karnitiinensüümi abil transporditakse rasvhapped mitokondritesse, kus toimub aktiveeritud rasvhapete (atsüül- CoA) -oksüdatsioon. Osa meedikuid kinnitavad, et kehaomasel aminohappel Lkarnitiinil on positiivne toime südamele ning see parandab ka ainevahetust. L-karnitiin vähendab kolesterooli ja triglütseriidide taset veres ja väidetavalt mõjub hästi ka diabeetikutele vähendades glükoosi hulka. Väidetakse, et pärsib ka dementsuse ja Alzheimeri tõve kulgu. Karnitiinisisaldus mõningates toiduainetes , mg/100g veiseliha 95mg veise hakkliha 94mg sealiha 27,7mg
kõik samaaegselt esinevad. Kuna valgud moodustuvad vaid elusorganismides, nimetatakse neid koos polüsahhariidide ning nukleiinhapetega biopolümeerideks. (Viikmaa, Hein 2003: 33) Joonis 1.1 1.2. Aminohapped ja peptiidside Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aluselisi aminorühmi kui ka happelisi karboksüülrühmi. Aminohappe ülejäänud osad varieeruvad kõigil 20 aminohappel, millest tulenevad nende mitmesugused keemilised omadused. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke. (Viikmaa, Hein 2003: 33) 4 2. VALKUDE STRUKTUURITASEMED 2.1. Primaarstruktuur Primaarstruktuuris seob aminohappejääke polüpeptiidahelaks kovalentne peptiidside.
Näiteks: puuviljadel, taimedel(okaste peal), loomnevaha. Neutraalrasvade hulk. Steroidid. Esinevad ainult loomarakkudes. Hormoon. Naissuguhormoon östrogeen, meessuguhormoon testsoteroon Rasvade ülesanded: Energeetiline ehituslik ülesanne kaitse ülesanne Valgud.. ..bioloogilised proteiinid. Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappedest. Kõik aminohapped sisaldavad NH2 s.o aminorüma(aluseline), ja COOH, s.o karboksüülrühma(happeline). R- radikaal on igal aminohappel erinev. Peptiidside moodustab kahe aminohappe ühinemisel ühhe karboksüülrühma ja teise aminorühma osalusel. Ühe peptiidsideme tekkel eraldub molekul vett. Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkude koostises võib esineda kuni 20 erinevat aminohapet. Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulis. Inimene on evolutsiooni käigus kaotanud võime sünteesida mõningaid aminohappeid
vältimatud koostisained inimese toidus ja loomasöödas. Enamik inimesi ei pruugi puhaste aminohapetega kokku puutuda, küll aga ei möödu päevagi, mil me ei kasutaks aminohapetest moodustunud polümeere, olgu need siis looduslikud või sünteetilised materjalid. Aminohappe keemilised omadused on määratud happe koostisesse kuuluvate funktsionaalsete rühmadega. Aminorühm põhjustab aminohappe aluselisi omadusi, karboksüülrühm aga happelisi omadusi. Aminohappel on seepärast amfoteersed omadused ning aminohapped moodustavad soolasid nii aluste kui ka hapetega. Aminohapped reageerivad selsamal viisi ka iseendaga, moodustades kaksikioone. Aminohappe kaksikioonid on summaarselt neutraalsed (laenguta), kuid erinevate molekulide üksiklaengud tõmbuvad omavahel väga tugevasti. Seetõttu on puhtad aminohapped tehked kristalsed ained, mis ei lendu. Aminohapped lahustuvad hästi vees, kuid halvasti orgaanilistes
Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seega nimetatakse neid koos polüsahhariidid ja nukleiinhapetega biopolümeerideks. Aminohappe üldvalem: Kõik amonihapped sisaldavad NH2, s.o NH2 aminorühma (aluseline), ja COOH, s.o karboksüülrühma (happeline). R radikaal on igal aminohappel erinev. R C COOH H Valkude süntees toimub ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Selle sideme tekkel eraldub molekul vett. Valgu molekulis on peptiidsidemetage ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke. Inimene on evolutsiooni käigus kaotanud võime sünteesida mõningaid aminohappeid. Täiesti
valkude lagundamisel. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keem üh moodustuvad liitlipiidid, nt rakumembraani koostisesse kuuluvad fosfolipiidid. Steroidid on madalmol üh, nt kolesterool, hormoonid, vitamiin D. 3. Aminohapete lühiiseloomustus. Nende koostisesse kuulub aluseliste omadustega aminorühm NH2 ja happeliste omadustega karboksüülrühm COOH, molekuli ülejäänud osad R varieeruvad kõigil 20 aminohappel. Sellest tulenevad nende mitmesug keem om-d. 2 amonohappe omavah reag moodustub ribosoomis nende vahele peptiidside, tekib valk. Katseklaasis reaktsioon ei toimu! 4. Valkude lühiiseloomustus. Aminohapetest moodustunud polümeerid, moodustuvad vaid elusorganismides, st on biopolümeerid. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke. Valdav osa koosneb 1 ahelast, kuid osa ka 2st või 3st
aminohappeid ei suuda inimorganism sünteesida ja seega peab ta need saama toiduvalkudest. Valkude ehitusüksustena kasutab inimorganism 20 aminohapet. Neid nimetatakse põhiaminohapeteks. Kuid on väga vähe valke, kus need 20 aminohapet kõik korraga oleks. Kõikide valkude koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). Molekuli ülejäänud osad (tähistatakse R-ga) aga varieeruvad kõigil 20 aminohappel. Sellest tulenevadki nende mitmesugused keemilised omadused. Rahvusvahelise kokkuleppe kohaselt tähistatakse aminohappeid kolmetäheliste lühenditega, mis on tuletatud molekulide inglisekeelsetest nimetustest. Viimasel ajal kasutatakse paralleelselt ka ühetähelisi tähiseid. Katseklaasis aminohapped omavahel üldjuhul ei reageeri ning valke sel teel ei moodustu. Neid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides.
tRNA 3' otsa võidakse liita üks aminohape st tekib seos nukleiinhappe ja aminohappe vahel (hüdroksüülrühma ja aminohappe karboksüülrühma vahele tekib keemiline side, mida mujal ei esine) Sellist tRNA molekuli nimetatakse aminoatsüül-tRNA'ks. Sideme tekke protsessi nim aminoatsüleerimiseks. tRNA'l on selline piirkond, mida kutsutakse antikoodoniks. tRNA antikoodon on võimeline paaduma mRNA's oleva koodoniga komplementaarsusprintsiibi alusel. Transporditaval aminohappel pole mingit rolli tRNA ja mRNA omavahelisel paardumisel. tRNA peab vastama korraga kahele tingimusele: tema küljes peab olema õige aminohappejääk ja rakkudes peavad olemas olema kõik võimalike koodonitega tRNA, et suvalisele (61) mRNAle oleks vaste. Kui tRNA'de külge pannakse aminohappeid, siis õige tRNA külge tuleb panna õige aminohappejääk. See protsess, kus aminohappe jääk liidetakse tRNA külge ei toimu iseenesest vaid ensüümide, katalüsaatorite võimaldamisel
Splaissingu läbiviimiseks moodustub makromolekulaarne struktuur, mida nimetatakse splaissosoomiks. Kõik nimetatud protsessid toimuvad tuumas. Protsessitud mRNA transporditaksetsütoplasmasse, kus ta transleeritakse. 29. Geneetiline kood Igale aminohappele vastab DNA molekulis kolmest nukleotiidist koosnev koodon ehk triplett. Geneetiline kood – mRNA nukleotiidide triplettide vastavus aminohapetele valgu molekulis. Omadused: universaalne, sünonüümne (ühel aminohappel mitu koodonit), ühetähenduslik (ühel koodonil ei ole mitu aminohapet) mittekattuv. Initsiaatorkoodon ehk alguskoodon – AUG Sopp ehk terminaatorkoodon – UGA, UAA, UAG 30. Translatsioon, tRNA ja ribosoomide ehitus Translatsioon – ehk valgusüntees on tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel toimuv valkude tootmise protsess. Valke sünteesitakse aminohapetest. Selleks, et teada, missuguseid aminohappeid tuleb ritta
molekule, mille koostises nad kõik samaaegselt esinevad. Kuna valgud moodustuvad vaid elusorganismides, nimetatakse neid koos polüsahhariidide ning nukleiinhapetega biopolümeerideks (Viikmaa, Hein 2003: 33). 1.1.2. Aminohapped ja peptiidside Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aluselisi aminorühmi kui ka happelisi karboksüülrühmi. Aminohappe ülejäänud osad varieeruvad kõigil 20 aminohappel, millest tulenevad nende mitmesugused keemilised omadused. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke (Viikmaa, Hein 2003: 33). 1.1.3. Valkude struktuuritasemed Primaarstruktuuris seob aminohappejääke polüpeptiidahelaks kovalentne peptiidside. Paljud
organismi kõikidesse kudedesse. 5. Aminohapete ja valkude lühiiseloomustus Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid. Erinevaid aminohappeid on valkudes kuni 20. Aminohapped koosnevad aluseliste omadustega aminorühmast (NH 2), happeliste omadustega karboksüülrühmast (COOH) ning molekuli ülejäänud osa on erinev kõigil aminohapetel. Selletõttu ongi neil mitmesugused keemilised omadused. Igal aminohappel on L ja D isomeer, need on käelised. . Aminohappeid tähistatakse kolmetäheliste lühenditega. Aminohapete omadused mõjutavad nende asukohta valgus : laenguta on hüdrofiilsed ja asuvad valgu välispinnal; Mittepolaarsed on hüdrofoobsed ja need valgu sisepinnal; aluselised ja happelised on polaarsed ja paiknevad valgu välispinnal. Valke sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohape reageerimisel
organismi kõikidesse kudedesse. 5. Aminohapete ja valkude lühiiseloomustus Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid. Erinevaid aminohappeid on valkudes kuni 20. Aminohapped koosnevad aluseliste omadustega aminorühmast (NH 2), happeliste omadustega karboksüülrühmast (COOH) ning molekuli ülejäänud osa on erinev kõigil aminohapetel. Selletõttu ongi neil mitmesugused keemilised omadused. Igal aminohappel on L ja D isomeer, need on käelised. . Aminohappeid tähistatakse kolmetäheliste lühenditega. Aminohapete omadused mõjutavad nende asukohta valgus : laenguta on hüdrofiilsed ja asuvad valgu välispinnal; Mittepolaarsed on hüdrofoobsed ja need valgu sisepinnal; aluselised ja happelised on polaarsed ja paiknevad valgu välispinnal. Valke sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohape reageerimisel
AUG start-koodon on komplementaarne initsiaator-tRNA-ga (ehk fMet-tRNA, antikoodoniks 3’ – UAC – 5’, mis võimeline seega seondama AUG start-koodoniga). Initsiatsioonisaidi valik sõltub suuresti 30S subühiku omavahelisest interaktsioonist mRNA järjestusega. Elongatsioon Elongatsioon on tsükliline protsess, mille ühe tsükli käigus pikeneb peptiidahel ühe aminohappe võrra. Valgud sünteesitakse N-terminusest C-terminuse poole. Igal aminohappel on alfa-aminogrupp ja alfa-karbosküülgrupp, järgmine aminohape lisatakse karboksüülhappele. Uue aminohappe aminorühm atakeerib alfa-karboksüülrühma süsinikku. Ribosoom loeb mRNA-d 5’ 3’ suunas (RNA sünteesi suund sama). Ribosoomi sees tRNA- d liiguvad alguses A, siis P ja lõpuks E saiti. Ribosoomi subühikud liiguvad teineteise suhtes iga elongatsioonitsükli käigus. Elongatsioonil osalevad translatsiooni elongatsiooni faktorid,
Viimasel ajal kasutatakse paralleel- - .':nadustega aminoriihm (-NHr)ja happe- selt ka tihetAhelisi tzihiseid. ,.nradustega karboksiii.ilriihm (-COOH). Katseklaasis aminohapped omavahel iildju- . -uli tilejddnud osad (trihistatakse R-ga) aga htrl ei reageeri ning valke sel teel ei moodustu. :r.11-od k6igi1 20 aminohappel (joon. 2.13). Neid srinteesitakse raku tstitoplasmas paikne- --::en -si tlrlenevadki nende mitmesugused keemi- vates ribosoomides (vt. ptk. 5.3"). - --. ornadused. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimi- :.n la narssugu- i:l-n'usvahelise kokkuleppe kohaselt t:ihista- sel moodustub ribosoomis ner-rde vahele kova-
annaabi.ee 
