30 5 21 1 20 5 19 Kuu Jaanuar Veebruar Märts Aprill Ametipositsioon Juhataja 1 1 1 1 Müügijuht 3 4 2 3 Vahetuse vanem 6 5 2 4 Kassapidaja 3 7 4 7 Klienditeenindaja 4 6 5 6 Turvamees 2 2 1 1
Autorid: Alina Olivson Matriklinumber: 143099EALB Õppejõud: Rein Riisalu Tallinn 2015 Kodune töö ettevõtte külastuse baasil peab sisaldama järgmisi punkte: 1) Külastatud ettevõtte nimi. Mida teadsin antud ettevõtte kohta enne ja millised ootused olid mul ettevõttesse minnes? 2) Kes Teiega täpsemalt kohtus ja ettevõtet tutvustas? (ametipositsioon). paari lausega, millest peamiselt rääkis. 3) Mida sain antud ettevõtte kohta uut teada? Kas mu ootused täitusid? 4) Kas selliseid ettevõtete ekskurseerimisi võiks turunduse aines ka tulevikus olla? Kui jah, siis miks? Kas oleks mingite muude tegevusvaldkonna ettevõtete osas ka huvi? Kui jah, palun nimeta. Kui taoline ekskurseerimine ei paku aga üldse huvi, palun põhjenda oma arvamust ka! 1) Ettevõtte nimi: DPD. Teadsin üldjoontes, et DPD pakub pakkiveoteenust. Harjutustunnis
NÄGEMUS JUHTIMISKVALITEEDI TÕSTMISEST/ARENDAMISEST Lugu lõppeb sellega, et proua Vister saab palgakõrgendust ning samuti parandatakse tema töötingimusi. Kuid kuna Vister juhtis rahulolematust põhjustanud kehvadele töötingimustele, vaadati need üle kogu ettevõttes, viies läbi vastavad uuringud. Samuti jääb proua Vister ettevõttesse edasi tööle ning tema ametipositsioon paraneb. Temast saab peasekretär ning kuna võetakse tööle ka uusi sekretäre, ei lange kogu töökoormus enam temale. Juhtimissituatsioonide uuring asutuses -9- KASUTATUD KIRJANDUS Virovere A., Alas R., Liigand J. 2005. Organisatsioonikäitumine. Tallinn: Külim.
omale. Itaalias erineb töötuse tõenäosus haridustasemeti kõige vähem. See järeldus on kooskõlas varasemate uuringutulemustega, mis noorte puhul on näidanud, et Lõuna-Euroopa riikides on haridustaseme mõju töötusele suhteliselt nõrk. 4. Milline seos on haridustasemel ja ametipositsioonil? Millised on peamised erinevused riikide võrdluses ning kuidas on teksti autorid neid erinevusi selgitanud? Ametipositsioon erineb haridustasemeti kõigis vaadeldavates riikides. Siiski on erinevuste ulatus riigiti küllaltki erinev. Enamikus analüüsitud riikides on ametistruktuur pärast kriisi muutunud, kuna tõenäosus juhi või spetsialisti ametikohale jõuda on pigem vähenenud. Nt. ERLE MAIDO TAAB11
Enamasti ei muretsetud ka selle pärast, et töötaja võib kvalifikatsiooni tõustes ettevõttest liiga madala palga pärast lahkuda. Pigem oldi oma töötaja õppimisest huvitatud, sest üksikjuhtudel saadi isegi kasu töötaja õpingute käigus tehtud töödest (nt uuring, analüüs, spetsiaalne programm, tarkvara, metodoloogia, tootearendusalased uuendused vms). Samuti võib ettevõte olla mõnel muul põhjusel oma töötaja õppimisest otseselt huvitatud (nt töötaja ametipositsioon nõuab teatud haridustaset, ettevõttel oleks töötaja oskuste lisandudes pakkuda talle kõrgemat ametipositsiooni vms). Suurimaks põhjuseks, miks ettevõte ei maksnud töötajate koolituste eest, oli uuringute põhjal rahapuudus. Samuti kaheldi, kas investeering koolitusse vastab ettevõtte vajadusele. Veerand küsitletud ettevõtetest olid nii vastutulelikud, et tööajast koolis käinud töötaja ei pidanud pärast puudutud tunde järele tegema
ja rahvahääletusega, millest viimase korraldamise otsustab ainult parlament. Kuigi otsedemokraatia rakendamise vajadus on aastate jooksul korduvalt tõusetunud ning rahvas soovib kasutada vetoõigust valitsuse otsuste suhtes, ei soovi parlament riskida referendumi korraldamisega, sest kardetakse seaduseelnõu läbikukkumise korral erakorralisi valimisi. Tekib küsimus, kas Riigikogu liikmed teadlikult ignoreerivad referenumi korraldamist, et päästa enda ametipositsioon, sest kaks rahvahääletust meie iseseisvumise algusest tänaseni, on selgelt liiga väike arv. Ehk tuleks meil eeskuju võtta teistelt arenenud demokraatiaga riikidelt, kuidas otsedemokraatiat paremini rakendada või tuleks rahvaalgatuse seadustamise protsess uuesti päevakorda tõsta. 4.2. Aastatel 2003-2008 oli Riigikogus menetluses neli rahvaalgatuse seadustamise protsessi, mis valdavas osas algatati opositsioonilise Keskerakonna poolt ning mis kõik valitseva koalitsiooni
J. Goldthorpi klassimudeli kriitika: Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsioon (eraldatust) tööturul Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestadud -ametipositsioon vs varaline jõukus vs eluvõimalused Muutused tootmises ja tarbimises Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused: Tarbija identiteet, elustiil ja staatus. Materiaalsus ja tähistamine Organisatsioon ja tarbimine Demonstratiivse tarbimise kontseptsioon Ühiskonnakriitika Elustiili mõiste- elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud
J. Goldthorpi klassimudeli kriitika • Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks – ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed • Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil – uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad • Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsiooni tööturul • Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestatud – ametipositsioon, majanduslik kapital, eluvõimalused Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused kõrgklass: • Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest. • Tinglikult: ‘vana raha kõrgklass’ (pikaajaline põlvkonnitipärandatav jõukus) ja ‘uue raha kõrgklass’ (uus eliit, nt meelelahutustööstus, sport, infotehnoloogia jmt)
VII Lihttöölised. 6) J. Goldthorpi klassimudeli kriitika · Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed · Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad · Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsiooni tööturul · Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestatud ametipositsioon, majanduslik kapital, eluvõimalused 7) Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass määratlused kõrgklass: · Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest. · Tinglikult: `vana raha kõrgklass' (pikaajaline põlvkonnitipärandatav jõukus) ja `uue raha kõrgklass' (uus eliit, nt meelelahutustööstus, sport, infotehnoloogia jmt) keskklass:
kasutavad võimu valitseva klassi huvides. Kui ühiskond oleks ilma klassideta, ei oleks võimu, samuti mitte riiki. 23. Millisena näeb ühiskonna kihistumist Pierre Bourdieu? jaotab kihtidesse erineva kapitali liikide abil. Bourdieu analüüsides on ühiskonnas erinevad suhteliselt autonoomsed tegevusväljad (habitused), mis samas on klassivõtluse tegevusväljad. Võitluses oluline omada vajalikku kapitali. # Kapitali liigid: majanduslik (omand, tulud, ametipositsioon), kultuuriline (haridus, kunstikapital, keel), sotsiaalne (sidemed, käitumisreeglite valdamine). (Võimalik ette kujutada ka teisi kapitali liike, Bourdieu nimetad akadeemiline, poliitiline, sümboolne kapital) # Tegevusväli: sellele sissepääs on piiratud. Uustulnuk peab tõestama, et ta tunneb seal kehtivaid reegleid. # Uute huvides on reeglite muutmine nii, et nende suhteline positsioon paraneb, aga mitte nii palju, et terve tegevusväli minetab oma hierarhilise struktuuri
,,Klass ja staatus ei ole erinevad või omavahel vastandlikud. On vaja vaadata omavahelisi suhestumisi." Klassi väljendus ühiskonnas on sümboolne erinevused ühiskonnas. Saame mõõta ja vaadelda ainult sotsiaalseid praktikaid. Pühendab palju tähelepanu praktikale väljendus, teguviis. ,,La Distinction" 1979. Kihtide aluseks on ametid teooria alus. Erinevalt Marxist, jaotab kapitali liikideks. # Kapitali liigid: majanduslik (omand, tulud, ametipositsioon), kultuuriline (haridus, kunstikapital, keel), sotsiaalne (sidemed, käitumisreeglite valdamine). (Võimalik ette kujutada ka teisi kapitali liike, Bourdieu nimetab akadeemiline, poliitiline, sümboolne kapital) # Tegevusväli: sellele sissepääs on piiratud. Uustulnuk peab tõestama, et ta tunneb seal kehtivaid reegleid. Väljasiseselt toimub pidevalt võimuvõitlus. # Uute huvides on reeglite muutmine nii, et nende suhteline positsioon paraneb, aga mitte nii palju,
Saksamaa omale. Itaalias erineb töötuse tõenäosus haridustasemeti kõige vähem. See järeldus on kooskõlas varasemate uuringutulemustega, mis noorte puhul on näidanud, et Lõuna-Euroopa riikides on haridustaseme mõju töötusele suhteliselt nõrk. 4. Milline seos on haridustasemel ja ametipositsioonil? Millised on peamised erinevused riikide võrdluses ning kuidas on teksti autorid neid erinevusi selgitanud? Ametipositsioon erineb haridustasemeti kõigis vaadeldavates riikides. Siiski on erinevuste ulatus riigiti küllaltki erinev. Enamikus analüüsitud riikides on ametistruktuur pärast kriisi muutunud, kuna tõenäosus juhi või spetsialisti ametikohale jõuda on pigem vähenenud. Nt. Ungaris ja Eestis töötab umbes neli viiendikku põhihariduse omandanutest sinikraedena ning vaid üksikud neist on jõudnud spetsialisti või juhi kohale.
15 Selle põhjal saab öelda, et ühiskondlik elukas, kellena Aristoteles inimest määratles, pole eestlastes (ja teistes, kes siin elavad) veel päris kaduma läinud. Nagu Tammsaare ajal, nii toob töö ka praegu inimestele armastust ja õnne. 16 Kõikide ülejäänute hulgast olid oma eluga rahul kõige vähem töötud ja lisaks need, kes pole võimelised töötama invaliidsuse tõttu. Töötajate hulgas mängib suuremat rolli ametipositsioon: spetsialistid ja juhid on oma eluga märgatavalt enam rahul kui näiteks lihttöölised ja teenindajad.17 Väiksemal määral on rahulolu hinnangud seotud kodakondsusega: oma eluga on vähem rahul need, kellel puudub kodakondsus (nn välismaalase passi omanikud).18 Mitte vähem kõnekad ei ole tegurid, mis ei kuulu "õnne valemisse".19 Näiteks ei mängi mingit rolli eluga rahulolemises see, kas oled mees või naine. Samuti ei olnud vahet eestlastel ja
fragmenteeritud/ mittelineaarsed biograafiad fragmenteeritud/ mittelineaarsed biograafiad Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsiooni tööturul Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsiooni tööturul Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestatud –ametipositsioon, majanduslik kapital, Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestatud –ametipositsioon, majanduslik kapital, eluvõimalused eluvõimalused 7. Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused 18
Haridustase Trennidekestvus (t) Klientide arv Lemmiktoit Rahulolu ... Vanus (a) Trennikordade arv Eriala Ametipositsioon Vanus Binaarsed Sugu Töösektor Andmetöötlus sotsiaalteadustes 7 1.4. Andmetabel
• Taasiseseisvunud Eestis on laienenud noorsoouuringu teemade ja läbiviijate ring. Lisandunud on regulaarsed statistilised uurimused, avaliku arvamuse küsitlused, Eesti uurijad osalevad rahvusvahelistes võrdlevates uuringuprojektides. TLÜ RASI elustiilide uurimise keskuse tegevus noorte subkultuuride uurimisel TLÜ RASI uurimisteemad hõlmavad ühiskondliku ebavõrdsuse (või ka kihistumise) erinevaid tahke – sugu, rahvus, vanus, põlvkond, haridus, ametipositsioon. Ühiskondlikud probleemid on väga mitmekesise tagamaaga olles mõjutatud paljudest institutsioonidest samaaegselt, seetõttu on RASI töösse kaasatud erinevate valdkondade asjatundjad: majandusteadlasi, sotsiolooge, kasvatusteadlasi, poliitikateadlasi. Põlvkondade elutee uuringute kõrval on osakonna töötajad põhjalikult käsitlenud Eesti ühiskonna sotsiaalse kihistumise teisenemist taasiseseisvumise järgsel perioodil.
asub “Lõunas” 3) Edasiarendusi Marxi teooriast: 23. Millisena näeb ühiskonna kihistumist Pierre Bourdieu? Pierre Bourdieu jaotab kihtidesse erineva kapitali liikide abil. Bourdieu analüüsides on ühiskonnas erinevad suhteliselt autonoomsed tegevusväljad (habitused), mis samas on klassivõtluse tegevusväljad. Võitluses oluline omada vajalikku kapitali. Kapitali liigid: majanduslik (omand, tulud, ametipositsioon), kultuuriline (haridus, kunstikapital, keel), sotsiaalne (sidemed, käitumisreeglite valdamine). (Võimalik ette kujutada ka teisi kapitali liike, Bourdieu nimetad akadeemiline, poliitiline, sümboolne kapital) Tegevusväli: sellele sissepääs on piiratud. Uustulnuk peab tõestama, et ta tunneb seal kehtivaid reegleid. Uute huvides on reeglite muutmine nii, et nende suhteline positsioon
asub "Lõunas" 3) Edasiarendusi Marxi teooriast: 23. Millisena näeb ühiskonna kihistumist Pierre Bourdieu? Pierre Bourdieu jaotab kihtidesse erineva kapitali liikide abil. Bourdieu analüüsides on ühiskonnas erinevad suhteliselt autonoomsed tegevusväljad (habitused), mis samas on klassivõtluse tegevusväljad. Võitluses oluline omada vajalikku kapitali. Kapitali liigid: majanduslik (omand, tulud, ametipositsioon), kultuuriline (haridus, kunstikapital, keel), sotsiaalne (sidemed, käitumisreeglite valdamine). (Võimalik ette kujutada ka teisi kapitali liike, Bourdieu nimetad akadeemiline, poliitiline, sümboolne kapital) Tegevusväli: sellele sissepääs on piiratud. Uustulnuk peab tõestama, et ta tunneb seal kehtivaid reegleid. Uute huvides on reeglite muutmine nii, et nende suhteline positsioon
asub “Lõunas” 3) Edasiarendusi Marxi teooriast: 23. Millisena näeb ühiskonna kihistumist Pierre Bourdieu? Pierre Bourdieu jaotab kihtidesse erineva kapitali liikide abil. Bourdieu analüüsides on ühiskonnas erinevad suhteliselt autonoomsed tegevusväljad (habitused), mis samas on klassivõtluse tegevusväljad. Võitluses oluline omada vajalikku kapitali. Kapitali liigid: majanduslik (omand, tulud, ametipositsioon), kultuuriline (haridus, kunstikapital, keel), sotsiaalne (sidemed, käitumisreeglite valdamine). (Võimalik ette kujutada ka teisi kapitali liike, Bourdieu nimetad akadeemiline, poliitiline, sümboolne kapital) Tegevusväli: sellele sissepääs on piiratud. Uustulnuk peab tõestama, et ta tunneb seal kehtivaid reegleid. Uute huvides on reeglite muutmine nii, et nende suhteline positsioon
aastas u 100 doktorit (tõuseb) kokku veidi üle 1000 Eestis) * Amet * Prestiiz (ametialane) * Tarbeesemete omamine # Nt. auto, korter, televiisor, telefon. Sotsioökonoomiline indeks. 5?)-2?) Pierre Bourdieu - Erinevad kapitali liigid. * Bourdieu analüüsides on ühiskonnas erinevad suhteliselt autonoomsed tegevusväljad, mis samas on klassivõtluse tegevusväljad. Võitluses oluline omada vajalikku kapitali # Kapitali liigid: majanduslik (omand, tulud, ametipositsioon), kultuuriline (haridus, kunstikapital, keel), sotsiaalne (sidemed, käitumisreeglite valdamine). (Võimalik ette kujutada ka teisi kapitali liike, B ei nimeta teisi) * Tegevusväli: sellele sissepääs on piiratud. Uustulnuk peab tõestama, et ta tunneb seal kehtivaid reegleid. # Uute huvides on reeglite muutmine nii, et nende suhteline positsioon paraneb, aga mitte nii palju, et terve tegevusväli minetab oma hierarhilise struktuuri. Positsioni õigustamine, hegemoonia
annaabi.ee 
