exploratorium.edu/origins/antar ctica/ideas/gondwana2.html · http://www.scotese.com/newpage13.htm Platvorm · Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast, kurrutamata kivimitega pealiskorrast. · Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. · Ida-Euroopa platvorm Aluskord · Aluskord on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha. · Aluskorda katab setendeist koosnev pealiskord. Kilp · Kilp on stabiilse mandrilise maakoore osa kus avanevad kristalse aluskorra kivimid. · Balti (Fennoskandia) kilp Pealiskord · Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. TV H 2 3 lk 8 Ajastut/kivimit Ajastu Kivim Näide
GPS-vastuvõtjad kasutatakse topograafiliste kaartide koostamisel; võimaldab määrata mistahes punkti geograafilised koordinaadid ümber maakera tiirlevate satelliitide abil. 2. Geoloogiline ehitus Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb aluskorrast, pealiskorrast ja pinnakattest. Eesti asub Ida-Euroopa loodeosas, Fennoskandia kilbil. Kilp aluskord Aluspõhja moodustavad aluskord ja pealiskord Aluskorda pole Eestis näha, kuna jäämasside liikumisel kuhjusid siia setted. Fossiilid kunagiste organismide kivistunud jäänused. Kambrium lubjakivi, liivakivi, graniit Ordoviitsium savi, lubjakivi, liivakivi, pinnakate, graniit Silur savi, lubjakivi, liivakivi, pinnakate, graniit Devon lubjakivi, savi, graniit, liivakivi, pinnakate 3. Pinnakate Pinnakatte materjalid on: · Moreen kivimiosakeste segu; suuremad kivimid moreenis on rändrahnud.
Sakala kõrgustik Rutumägi 146 m Karula kõrgustik Rebase järve tornimägi 137 m Haanja Kõrgustik Suurmunamägi 318 m 7. Selgita mõisted: a) platvorm tektooniliselt väheliikuv ulatuslik maakoore osa, mis koosneb kurdunud kivimitega aluskorrast ning kurdumata kivimite ja setetega pealiskorrast. b) pealiskord aluskorda kattev kurrutamata kivimitest koosnev platvormi pealmine osa. c) aluskord platvormi alumine osa, mis koosneb kurrutatud kristalsetest kivimitest ning ulatub sügavale maapõue. d) moreen liustike kuhjatud, segakoostise ja lõimisega, sorteerimata ja ümardumata osadest koosnev sete. e) rändrahn mandrijääga esialgsest asukohast eemale kantud suur kivi; üle 10 m diameetriga kristalseist kivimeist rändrahnu nimetatakse hiidrahnuks.
Rahvastiku tihedus 30 in/ km² 5. Platvormi ehitus, mõiste, joonis Platvorm püsiv mitmekihilise ehitusega maakoore osa Koosneb pealiskorrast settekivimitest (liiva-, lubjakivi, savi ) ning aluskorrast (graniit) 6. Geoloogilised ajastud atlas 7. Mis on aluskord ? Millest koosneb, vanus. Aluskord kurrutatud kristalsed kivimid (nt graniit, gneiss). Vanus 2500 mln aastat 8. Pealiskord, millest koosneb, vanus Pealiskord kurrutamata platvormi osa, katab aluskorda (nt liiva-, lubjakivi, savi, dolomiit) Vanus 550- 250 mln aastat 9. Pinnakate, millest koosneb, vanus Pinnakate pealiskorra pindmine, pudedatest setetest koosnev osa (nt liiv, kruus) Vanus 65 mln aastat 10.Miks Eesti ei ole Devoni ajastust nooremaid settekivimeid? Eesti muutus maismaaks, settimine lõppes. 17. Relfeefi suurvormi kirjeldus Kõrgustik, lavamaa, madalik/tasandik, orundid/nõod, paekallas (Põhja Eestis ) 11. Eesti asendi muutumine Agu- ja ürgajal - ~50° ....
hinnanguliselt mitmekümne meetri paksuse setendite kihi. Liustike tegevusena on reljeef üldiselt tasandunud, kuid samaaegselt kulutasid liustikukeeled välja ka uusi aluspõhjalisi pinnavorme - nt jääkulutusnõod, silekaljud ja kaljuvoored, pisivormidest jääkriimud (fotod) ja jääkündevaod. 6 Eesti Maavarad Eesti geoloogiline ehitus on suhteliselt lihtne: tard- ja moondekivimitest aluskorda katavad peaaegu horisontaalselt lasuvad settekivimite kihid. Aluskorda ja settekivimeid üheskoos nimetatakse aluspõhjaks. Aluspõhja katab pudedatest setetest koosnev pinnakate. Aluskorra pealispind ja settekivimite lasund on kergelt lõuna poole kaldu, laskudes ligikaudu 2 meetrit kilomeetri kohta (vaata geoloogilist läbilõiget). Seetõttu on sama vanusega kivimite lasuvussügavus Lõuna-Eestis suurem kui Põhja-Eestis. Vetevõrk
Moreentasandik mandrijää sulamisvete poolt kujundatud, peamiselt moreense kattega tasane ala. Noor mäestik Maa välisjõudude poolt kulutamata mäestik. Kõrge, järskude nõlvade ja lumiste tippudega. Euroopas Alpid. Pinnakate kvaternaari ajastu setete üldnimetus, mille moodustavad mandrijäätumise käigus ja hiljem tekkinud setted (moreen, liiv, kruus, turvas) Platvorm tektooniliselt vähe aktiivsed suhteliselt tasase reljeefiga alad. Kristalsetest kivimitest koosnevat aluskorda katab setenditest moodustunud pealiskord. Eesti on osa IdaEuroopa platvormist. Vana mäestik Maa välisjõudude (Päike, tuul, vesi, jää) poolt madalaks kulutatud mäestik. Madal, laugete nõlvadega, ümarate tippudega mäestik. Näiteks Skandinaavia mäestik Euroopas. Voor ovaalse põhiplaaniga pinnavorm, mis on kujunenud pealetungiva jää kulutava ja kuhjava tegevuse tagajärjel. Jõgevamaal Vooremaal esineb kuni mitme kilomeetri pikkusi ja 60 m kõrgusi voori. Joonis 1
...............................................................................................................................19 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................20 2 ALUSKORD Eesti geoloogiline ehitus on suhteliselt lihtne: tardkivimitest (graniit, rabakivi) ja moondekivimitest (gneiss, kvartsiit, kildad) ( kristallsed kivimid ) aluskorda katavad peaaegu horisontaalselt lasuvad settekivimite kihid. Aluskorrakivimid on tugevasti kurrutatud ning läbitud arvukatest murrangutest ja lõhedest. Aluskorda ja settekivimeid üheskoos nimetatakse aluspõhjaks. Aluskord ei paljandu. See lasub Viljandimaal ~400m sügavusel Aluspõhja katab pudedatest setetest koosnev pinnakate. Aluskorra moodustavad kogu Eestis Aguaegkonna ehk Prterosoikumi kivimid, mis on ~2500milj aastat vanad. Aluskorra pealispind ja settekivimite lasund on kergelt
kompensatsiooniliikumine, mida tuntakse ka neotektoonilise liikumisena ehk maakoore kerkena. Eesti Geoloogiline platvorm on ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist. Ka Eesti paikneb tervenisti mandriala kasvab. platvormil, täpsemalt Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 15. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate 5. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. karstivormide kohta. Eesti aluskord - Eesti aluskord on tard- ja moondekivimitest koosenev pealiskorra alune kivimkeha. Eesti Aluspõhjakivimitega, mis on lõhenenud ja vees kergesti lahustuvad. Põhjaveega aluskorra moodustavad peamiselt Proterosoikumi moondekivimid, mille sees on kohati nooremaid Tuntumad Kostivere ja Uhaku. tardkivimeid. Eesti aluskord ei paljandu
Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on näiteks Laelatu puisniit ja Nedrema puisniit. 6. Mida tähendab `platvorm' (geoloogilise terminina)? Kirjelda selle ehitust Eesti näitel. Platvormid on tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt madalad vähese liigestatusega alad. Settekivimite kihid on horisontaal- või peaaegu horisontaallasumuses. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 7. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Eesti aluskord on eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit (rabakivi), gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhjas on devoni, siluri, ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid, nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit.
teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on näiteks Laelatu puisniit ja Nedrema puisniit. 6. Mida tähendab ‘platvorm’ (geoloogilise terminina)? Platvormid - tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt madalad vähese liigestatusega alad. Settekivimite kihid on horisontaal- või peaaegu horisontaallasumuses. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 7. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Eesti aluskord - eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit, gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhi - devoni, siluri, ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid, nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit. Pinnakattes - kvaternaari ajastu purdsetted, nagu turvas, jõe-, järve- ja meresetted, luiteliivad, moreen, jääjärve ja –jõe setted.
näiteks Laelatu puisniit ja Nedrema puisniit. 6. Mida tähendab `platvorm' (geoloogilise terminina) ? Kirjelda selle ehitust Eesti näitel. Platvormid on tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt madalad vähese liigestatusega alad. Settekivimite kihid on horisontaal- või peaaegu horisontaallasumuses. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 7. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Eesti aluskord on eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit (rabakivi), gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhjas on devoni, siluri, ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid, nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit.
Eesti asub Ida- Euroopa platvormi loodeosas Fennoskandia kilbi lõunaseval. Platvormi geoloogilises ehituses eristatakse alus- ja pealiskorda. Sügavamal asuv pealiskord koosneb kurrutatud tard- ja moondekivimitest. E aladel aluskord maapinnale ei avane, jäädes P-Es 100-130 m sügavusele ning L-Es veelgi sügavamae. Pealiskord koosn eri ajastute kivimite avamusaladel. 5. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. E aluskord koosn moonde- ja tardkivimitest ning tema pealispind sügavneb väga laugelt lõuna suunas, ulatudes 100 m P-Es kuni 600 m'ni L-Es, meil ei paljandu. E aluspõhi jaotub alus- ja pealiskorraks. Koosneb Proterosoikumi tard- ja moondekivimeist ning Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu settekivimeist. Pinnakate- aluspõhja katvad kobedad setted,
Kivimiliselt moondekivimid: gneisid, amfiboliidid, kvartsiidid, kildad, rabakivid, kvartsporfüürid jne. moodustunud 1900-2600 milj. a. tagasi. Jõhvi kandis sisaldavad magnetiiti ja hematiiti, mis põhjustavad seal tugeva magnetilise anomaalia. Asuvad 500 m sügavusel tööstuslikku tähtsust pole. Aluskorra kivimid on täis lõhesid, lõhed täitunud soonkivimitega. Mõnes kohas säilinud tektooniline aktiivsus. Pealiskord settekivimite kompleks, mis katab aluskorda. Paiknevad peaaegu rõhtsalt, kuid on lõhesid ja settelünki. VENDI ladestu vanim 600-570 milj.aastat tagasi. Sel ajal oli Kirde- ja Põhja Eesti alal mageveekogu, kuhu settisid liivad ja savi vahekihtidega aleuroliidid. (Aleuroliit on liivast peenem ja savist jämedam settefraktsioon.) Lääne- ja Edela Eestis vendi setted puuduvad. Fauna- ja elutegevuse jäänused setetes peaaegu puuduvad. Jälgi vaid vetikatest. Vendi setendid Eestis ei paljandu.
Pealiskorra kihtidekompleksid erinevad üksteisest omaaegsete settebasseinide tektoonilise plaani, tänapäevaste lasumustingimuste ja leviku ning kivimite iseloomu ja koostise poolest. Sageli lasuvad nad üksteisel diskordantselt ehk lahknevalt. Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub pinnakate. Aluspõhi hõlmab peale vanaaegkonna settekivimite ka kõiki eelkambriumi vanusega kivimeid, seega ka aluskorda Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal Maakera koosneb laamadest, mis omavahel liiguvad. Laamtektoonika väljatöötaja on Alfred Wegener. Eesti asub hiigelsuurel Euraasia laamal. Kui oled laama keskosas, siis mingis mõttes on väga rahulik elada. Aga kui laama piiril elada, siis võib seal esineda erinevaid loodusnähtusi, looduskatastroofe. Meie juurest lahknevad Islandi ja Vahemere juurest.
konsolideerunud kristalseist kivimeist koosnev aluskord. Platvormid on tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt suhteliselt madalad ja vähese liigestatusega alad. Ka Eesti paikneb tervenisti platvormil, täpsemalt Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 4) Platvorm- ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist (kraaton- tektooniliselt jäik ja stabiilne mandrilise maakoore osa). 5. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Aluskord Geoloogiliselt on Eesti tard- ja moondekivimeist aluskord Fennoskandia kilbi osa, täpsemalt selle lõunanõlv. Eestis ei paljandu aluskord kusagil, küll aga Soomes, Rootsis ja Koola ps-l. Eestile lähimad aluskorrapaljandid on Suur-Tütarsaarel Soome lahes. Tallinnas on aluskorrakivimite sügavus 118-130m. Lõuna suunas sügavus suureneb ja küünib Võrus 600m-ni
Peamiselt kobedatest kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate. Kristalne aluskord kujunes Proterosoikumis, settekivimiline pealiskord Paleosoikumis ja pinnakate Kainosoikumis Kvaternaari ajastul. Komplekse eraldavad üksteisest pikad ajavahemikud, millal Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel toimusid valdavalt kulutusprotsessid, mille tulemusena hävitati suur osa varem tekkinud setetest Aluskord Kristalset aluskorda on uuritud arvukate puuraukude abil, kuna Eesti alal see ei paljandu. Eesti ala paikneb Svekofennia aluskorraplokil, mis pärineb Proterosoikumist. Plokk on Paleoproterosoikumis eksisteerinud ookeani sulgumisel tekkinud kurrutusala. Ploki koostiseks on peamiselt tugevasti moondunud sette- ja vulkaanilised kivimid vanusega 1,81,9 miljardit aastat (Orosiri ajastust). Neid gneisse ja migmatiite läbistavad 1,541,67 miljardi aasta vanused (Paleo- ja
Vendi rakenduslik tähtsus seisneb eelkõige selle purdkivimiga seotud suurtes, seni veel kogu Eesti territooriumile. reostumata põhjaveevarudes. Nagu teistelgi platvormidel võib ka Eestis esile tõsta kahte struktuurikorrust - aluskorda ja pealiskorda. Kambriumi ladestu Endla Reintam, 2009 2
Eesti põhja- ja kirdeosa aluskorras (Tallinna, Alutaguse ja Jõhvi vöönd) paiknevad Lõuna-Soome aluskorraga sarnased amfiboliitse faatsiese moonde- ja magmakivimid. Lõuna-Eesti aluskorras valdavad Kesk- ja Lõuna-Baltikumi kivimitega sarnased granuliitse faatsiese ning Lääne-Eestis amfiboliitse faatsiese kivimid. Mitmekesise koostisega Svekofennia intrusioonide osatähtsus on kõikjal Eesti aluskorras väike. Hiljem kurrutunud aluskorda on tunginud ka rabakivigraniitide intrusioone (1,5–1,67 mljardit aastat tagasi), mis kuuluvad kas Viiburi või Ahvenamaa–Riia allprovintsi koostisse. 130. Pinnakate. Kvaternaari ladestu Pinnakatteks nimetatakse aluspõhja kivimeid katvaid kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud aluspõhjakivimeist või mujalt kohale kantud. Eestis kattub pinnakate mõiste Kvaternaari setetega ning koosneb peamiselt purdsetteist (liiv, kruus,
annaabi.ee 
