Alumiinium ja alumiiniumisulamid Alumiinium Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist boksiidist. Alumiiniumil on rida niisuguseid omadusi (näit. hea korrosioonikindlus, väike tihedus), mis teevad ta äärmiselt kasulikuks tehnomaterjaliks. Puhas alumiinium on küll väga madala tõmbetuge- vusega, kuid seda saab tõsta külmdeformeerimise (kalestamise) teel või teiste elementidega legeerimise teel; tugevus tõuseb märgatavalt (kuni 500 N/mm 2-ni). Alumiinium on väga plastne ja vormitav paljude moodustega. Alumiiniumi hea elektrijuhtivus (60% puhta vase elektrijuhtivusest) võimaldab tema kasutamist paljudes elektrotehnika valdkondades. Al Tihedus 2700 kg/m3 Sulamistemperatuur Ts 660 °C ...
03.2015 Allkiri:.................................... Tallinn 2015 SISUKORD 1.MIS ON LENNUK?........................................................................... 2 2.ALUMIINIUMSULAMID....................................................................3 2.1Duralumiinium...................................................................................4 2.2Survetöödeldud alumiiniumsulamid....................................................5 3.MAGNEESIUMISULAMID.................................................................6 4.TERASED...................................................................................... 6 5.TITAAN......................................................................................... 7 6.KOMPOSIITMATERJAL..................................................................... 9 7.KOMPOSIITMATERJALIDE MIINUSED...................................
korrosioonikindlus, soojus- ja elektrijuhtivus, hea vastupidavus kulumisele, madal hõõrdetegur, hea detailite soveldus paaris teistega tugevamatest materialidest detailidega, head tööomadused madalatel temperatuuridel kuni 250 °. Vasesulamid: Pronks (+Sn), skulptuurid, medalid seadmed Messing e. valgevask (+Zn), veekraanid, masinaosad, vaskpillid Uushõbe (+Ni+Zn), ehted, lusikad, kellaosad, metallraha Melhior (+Ni+Fe+Mn), mündid, ehted, lauatarbed Alumiiniumsulamid Kuna alumiinium on üldiselt üsna pehme, siis kasutatakse ehituseks enamasti alumiiniumsulameid. Need on märkimisväärsemalt paremate mehhaaniliste omadustega kui alumiinium, lisaks ka kõvaduselt on nad lähedased terasele, samal ajal terasest aga mitmeid korda kergemad. Kerguse ja heade mehaaniliste omaduste tõttu kasutatakse alumiiniumsulameid lennukites, rakettides, tehiskaaslastes, autotööstuses, ehitustegevuses, taara ja pakkematerjalide valmistamisel.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 2009/2010 õ.a. Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Metallide ja sulamite mikrostruktuur Töö nr. 6 Üliõpilane: Karl Aas Rühm: MATB11 Õppejõud: Mart Saarna Esitamise kuupäev: 28.10.09 Töö eesmärk: · Tutvuda mitteraudmetallide ja metterauasulamite struktuuri ja omadustega. Alumiiniumsulamid: 1)Alumiiniumi deformeeritavad sulamid a)sulamid, mida termotöötlusega ei tugevdata(mittevanadatavad) Nt: Al-Mn, Al-Mg b)termotöötlusega tugevdatavad sulamid(vanadatavad) Nt: Al-Cu, Al-Cu-Ni 2)Alumiiniumi valusulamid ehk silumiinid Al-Si Vasesulamid: a)messingid Cu-Zn, Zn sisalduse kasvades kasvab tugevus(kuni ...
Reageerimine hapnikuga: 4Al+3O2 -> 2Al2O3 Reageerib kergesti halogeenidega: 2Al+3Cl2=2AlCl3 Ei astu reaktsiooni lämmastikhappega Kasutusalad Vanasti kasutati väärismetallina Alumiiniumsulfaati kasutatakse põletike raviks Peeglites ja reflektorites Alumiiniumpulbrit kasutatakse hõbevärvi pigmendina Alumiiniumnõud Alumiiniumfoolium Elektrijuhtmetes Vahtalumiinium(pildil)-ehituses Leidub deodorantides Alumiiniumsulamid Tuntuim duralumiinium Kasutatakse lennukites, tiiburlaevades, kaatrites, allveelaevade keres ja mujal Silumiin-happekindel, kasutatakse masinatööstuses Magnaalium (pildil)-korrosioonikindel sulam magneesiumist ja alumiiniumist Keraamika Savi sisaldab mitmesuguseid aluminosilikaate Savist toodete valmistamine põhineb alumiiniumi plastilisusel Portselani saadakse valge savi (kaoliin), jahvatatud kvartsi ja päevakivi segu kokkusulatamisel
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika Instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperuhm: Kaitstud: Töö nr: 6 OT allkiri Mitterauasulamite mikrostruktuur ja omadused Töö eesmärk: Tutvuda Töövahendid: mikroskoop mitteraudmetallide ja mitterauasualmite struktuuri ja omadustega. Mitteraudmetallide ehk väärismetallide hulka kuuluvad kõik metallid peale raua. Mitteraudmetallid ja mitterauasulamid liigitatakse omadustest lähtuvalt: a)Tiheduse järgi: -kergmetallid ja-sulamid(tihedus kuni 5000kg/cm3)-Mg,Al,Ti jt. -keskmetallid ja-sulamid(tihedus 5000-10000 kg/cm3)Sn,Zn,Cu,Ni jt. -raskmetallid-ja sulamid(tihedus üle 10000 kg/cm3)Pb,Ag,Au,W b)Sulamistemp.järgi: -kergsulavad metallid ja sulamid...
Korrosioon-metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Redoksprotsess,milles metallid oksüdeeruvad ümritsevas keskkonnas Leiduvate oksüdeerijate toimel. Keemiline korrusioon- metalli vahetu keemiline reaksioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga.nt.metalli reag .(hapnik,kloor) või (bensiin,õli). Intensiivsemalt toimub kõrgemal temp. Elektrokeemiline korrusioon-toimub ka tavatingimustes.Toimub, kui metal Puutub kokku elektrolüüdilahusega. Elektrokeemiline reaks. Kulgeb kahe omava hel seotud reaktsioonina,mis vqivad toimuda metalli erinevatel pinnaosadel. Levinumaks oksüdeerijaks tavaingimustes on õhuhapnik;hapniku redutseerimisel vesilahuses tekivad hüdroksiidioonid. Vesi sisaldamb mõnevõrra lahustunud hapnikku. Happelises lahused on peamiseks oksüdeerijaks vesinikkloriid Korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid Metallic iseloomust,välistingimustest-temp,elektrplüüdilahuse koostis,õhuhapniku juuredepääs,metallic lisanditest jm.mida kiire...
• Madal tõmbetugevus • Plastne ja vormitav • Hea elektrijuhtivus Tabel 5. Al omadused Tiheuds 2700 kg/m3 Sulamis temperatuur 660°C Tõmbetugevus Puhas 80-135 N/mm2 Sulamid 600 N/mm2 Väga aktiivne hapniku suhtes ja korrosioonikindlus on tingitud oksiidpinnast. Toodete saamise mooduse järgi liigitatakse alumiiniumsulamid kahte gruppi: 1. deformeeritavad sulamid 2. valusulamid Tabel 6. Alumiiniumi deformeeritavad sulamid EN tunnusnr. Margitähis Al Rm Kasutus % N/mm2 Puhas alumiinium AW-1050 Al99.5 99,5 80 Toiduainetööstus Pakendimaterjal Alumiiniumsulamid – mittevavanandatavad AW-5052 AlMg2.5 97,2 250 Plekk keeviskonstruktsioonide
- nõutavad keevitaja koormamine kõrged kutseoskused ja - võimalik ainult katteliite pikk väljaõppe aeg korral Kasutusala Kõikidel teraseliikidel, Madalsüsinikterastel malmi, Ni ja Cu sulamitel paksusega alla 6 mm. ja piiratult Al-sulamitel. Roostevabateras, vase- ja alumiiniumsulamid. Kuigi käsikaarkeevitusel (111) on madal tootlikkus ning mul on kriteeriumina ette antud masstootmine, valisin käsikaarkeevituse, kuna punktkontaktkeevitusega (21) pole võimalik I- tala juures vajalikku T-liidet teostada. Käsikaarkeevituse kirjeldus Kaarkeevituses kasutatakse elektrilise kaarlahenduse ehk kaarleegi poolt tekitatud soojust, mille abil sulatatakse liidetavate detailide servad ja keevituselektrood. Elektrood on vajalik
Loodusliku maagi töötlemisel saadakse enamasti tehniline metall, mis lisaks põhimetallile võib sisaldada ka mitmesuguseid metallilisi või mittemetallilisi lisandeid. Lisandite kõrvaldamine toormetallist on tehniliselt küllaltki keerulie ja majanduslikult kulukas protsess. Sulamid on sageli paremate omadustega kui puhtad metallid. Varieerides sulamite koostisest on võimalik saada erinevate kasutusvaldkondade jaoks vajalikke omadustega sulameid. Tuntumad sulamid on rauasulamid, alumiiniumsulamid ja vasesulamid. Rauasulamid on sulamid, mille põhikomponent on raud ja tavalisem lisand on süsinik. Eristatakse puhtaid nindg tehnilisi rauasulameid-terast ja malmi, mida kasutatakse pottide ja pannide valmistamisel. Terast kasutatakse konstruktsioonide, sildade ja laevade valmistamisel. Viimased sisaldavad peale süsiniku mangaani, räni, fosforit, hapnikku, lämmastikku ja teisi elemente. Sulamisse satuvad need kütusest, toorainest, õhust või mujalt.
1.Tõmbeteimi katsega määratavad materjalide tugevus ja plastsusnäitajaid, nende valemid. TUGEVUSNÄITAJAD: Tõmbetugevus (tugevuspiir) on maksimaaljõule vastav mehaaniline pinge Rm = Fm / So Voolavuspiir (ülemine, alumine, tinglik), Re=Fe/So, Rpo,2=Fp0,2/So (tinglik). Voolavuspiir on pinge mis vastab voolavusjõule. Fe=Väike painutus tekib plastidel, Fm=Kaela tekkimine plastidel PLASTSUSNÄITAJAD: Katkevenivus A = (L Lo) : Lo x 100 %, kui mitu protsenti on võimeline mingi materjal venima enne purunemist. Lo- Teimiku algmõõtepikkus, L-Teimiku lõppmõõtepikkus pärast purunemist. Katkeahenemine Z = (So S) : So x 100 % So-Teimiku algristlõikepindala, S-teimiku minimaalne ristlõikepindala katkemiskohas. 2.Löökpainde katsega määratavad materjalide purustustöö normeeritud näitajaid, nende seos katsetemperatuuridega. Tähistus. Sitkus on materjali võime purunemata taluda dünaamilist koormust. Plastsus on materjali võime purunemata muuta oma kuj...
10.Liited. Üldiseloomustus. Detailide vahelisi liikumatuid ühendusi nim. liideteks. Liited jagunevad lahtivõetavateks ja mittelahtivõetavateks ehk kinnisliideteks. Lahtivõetavad: keermesliited, liistliited, hammasliited, tihvtliited, profiilliited. Kinnisliited: needliited, keevisliited, liimliited, press-ja valsliited, jooteliited. Kinnisliiteid ei saa lahti võtta purustamata kinnituselemente. Kasut. neid tehnoloogia lihtsustamiseks või defitsiitsete materjalide kulu vähendamiseks. Lahtivõetavad liited peavad võimaldama liidete palju kordi koostada ja asendavad elemente vahetamata või neid järeltöötlemata. Liidetele esitatavad põhinõuded: tugevus nii staatilisel kui vahelduval koormusel, liite ja ühendatavate detailide võrdtugevus, jäikus, tihedus, materjali füüsikaliste ja keemiliste omaduste säilimine liitekohas ja liitmismeetodi üldotstarbelisus ning tehnoloogilisus 11.Neetliited. Konstruktsioon ja arvutus. Neetidega tavaliselt ühen...
Mitteraudmetallidest(Cr, Mn, Ni, V, Ti, Co, jt)kasutatakse legeerivate elementitena. Alumiinium-titaan ja magneesium sulameid kasutatakse kergkonstruksioonisulamites. Vask, tsink, plii, baasil sulameid kasutatakse laagri materjalina. Kuld, hõbe, plaatina, baasil sulameid aga väärismetallidena ja sulameina. Toodete valmistusviisilt lähtuvalt jaotatakse mitteraudmetallid ja sulamid deformeeritavteks ja valusulameiks. Alumiinium ja alumiiniumsulamid Alumiinium on levinumaid elemente maakoores. Alumiiniumil on rida omadusi (hea korrosioonikindlus, väike tihedus), mis teeb ta äärmiselt kasulikuks tehnomaterjalide valdkonnas. Puhas alumiinium on küll madala tõmbetugevusega, kuid seda saab tõsta külmdeformeerimise (kalestamise) teel või teiste elementidega legeerimise teel. Elastsusmoodul on küll 1/3 terase elastsusmoodulist, kuid erielastsusmoodulid on neil praktiliselt ühesugused. Alumiinium on väga
Veel kasutatakse alumiiniumsulfaati paberi tootmiseks, toidulisandites, tulekindlustoodetes ja naha parkimiseks. [9] Oksiidid Enamik alumiiniumoksiidi toodangust kasutatakse alumiiniumi ümbertöötlemiseks. Samuti kasutatakse alumiiniumoksiidi katalüsaatorina. [9] Kloriidid Alumiiniumkloriidi (AlCl3) kasutatakse nafta rafineerimiseks ning sünteetilise kummi ja polümeeride tootmiseks. [9] 1.6. Alumiiniumi sulamid Lähtuvalt toodete valmistamise moodustamisest jaotatakse alumiiniumsulamid [10]: - deformeeritavad (survetöödeldavad) sulamid - valusulamid Termotöödeldavuse põhjal liigitatakse alumiiniumsulamid - termotöödeldavad (karastatavad ja vanandatavad) - mittetöödeldavad (mittekarastatavad ega –vanandatavad) Alumiiniumi sulameid kasutatakse palju konstruktsioonides. Enamik deformeeritavaid alumiiniumsulameid on ka termotöödeldavad, millega saab suurendada nende sulamite tugevust ja kõvadust. Tugevuse tõstmiseks sulameid karastatakse ja vanandatakse kas
töötavaid tooteid. Plaatina ja selle sulameid kulla ning hõbedaga kasutatakse molübdeeni jootmisel ning raskjoodetavate toodete ühendamisel. Plaatina kasutatakse kõrge hinna tõttu joodistes harva. Kergmetalljoodised. Al. Joodised. Al ja selle sulameist toodete jootmisel tagavad mehaaniliselt kõige tugevama jootõmbluse al.joodised, mis sisaldavad räni, vaske, tina ja teisi metalle. Joodistena kasutatavad alumiiniumsulamid sisaldavad 4-13% räni, sulamistemp 577C. Veelgi madalama sulamistemp saamiseks lisatakse al.ränijoodistesse vaske. Tehnoloogiliste ja tugevusomaduste parandamiseks lisatakse al.joodistele tsinki ja mangaani. Magneesiumjoodised. Magneesiumt ja selle sulameid joodetakse magneesiumjoodistega ,millele on lisatus, al ,vaske, mangaani ja tsinki. Et ahjus jootmisel vältida joodise süttimist , lisatakse joodisele vähesel hulgal berülliumit Kuumakindlad ja kuumusppüsivad joodised
· hea peegeldumisvõime tõttu peeglites ja reflektorites · alumiiniumpulbrit kasutatakse hõbevärvi pigmendina · toiduvalmistamisel kasutatakse palju alumiiniumnõusid · toiduainete pakkimiseks kasutatakse alumiiniumfooliumit Alumiiniumisulamite kasutusalad · sulameid kasutatakse ehitus ja konstruktsioonimaterjalidena · kasutatakse lennukites, rakkettides, tehiskaaslastes, autotööstuses, ehitustegevuses, taara ja pakkematerjalide valmistamisel. · alumiiniumsulamid ei anna löögil ega hõõrdumisel sädemeid, seetõttu neid kasutatakse kergsüttivate materjalide ja lähkeainete valmistamise tsehhides. · tuntumaks alumiiniumsulamiks on duralumiinium, mida kasutatakse lennukites, tiiburlaevades, kaatrites, allveelaevade keredes ja mujal. Keraamika e. savitooted Erinevad savid sisaldavad erinevaid aluminosilikaate, mis on alumiiniumi ja muude metallide keeruka koostisega ränihappe soolad. Savist toodete valmistamine põhineb tema plastilisusel
- legeerelemendid - Mg, Si, Cu, Zn - tõstavad tugevusomadusi - Mn, Cr - tõstavad korrosioonikindlust - Cu - vähendab korrosioonikindlust - Ti - parandab pinnaomadusi Al Mg sulamid magnaaliumid- on väikese tiheduse, suure tugevuse ja plastsusega, hea keevitatavuse, lõiketöödeldavuse ning korrosioonikindlusega kuid halvasti valatavad ning halva soojusjuhtivusega ja madala kuumutustugevusega (kuni 100º C). Muude lisanditega alumiiniumsulamid : Kuumustugevad Al sulamid on mõeldud tööks kuni 350º C. Kasutatakse näit lennukimootorite kolbide valmistamiseks. Mehaanilised omadused sõltuvad termotöötlusest ning valmistusviisist. Alumiiniumi laagrisulamid: Al- Sn- Cu, Al- Ni, Al - Sb- Cu jt), kasutatakse mono- ja bimetalsete valatud liugelaagrite ja valtsitud leht- ning ribamaterjalist stantsimise teel valmistatud laagriliudade tarvis. Võrreldes babiitidega on alumiiniumi laagrisulamid odavamad, kergemad,
roostevabade teraste kasutusala on piiratud /1/. Värvilised ja kerged metallid Alumiinium, magneesium, titaan ja nende sulamid on tuntud kergete metallidena. Kõige enam 3 on levinud alumiinium. Ehituses kasutatakse värvilisi metalle märksa vähem kui musti metalle (katte-, viimistlus-, ka konstruktsioonmaterjalid). Värviliste metallide hulka kuuluvad ka nende sulamid. Alumiinium ja alumiiniumsulamid Alumiinium on plastne, kerge, kergestitöödeldav ja ei korrodeeru. Puuduseks on väike tugevus. Tugevusomadusi saab parandada sulamites. Tuntud alumiiniumisulam on duralumiinium: vaske 2,2...5,8%, magneesiumi 0,2...2,7% ja mangaani 0,2...1%. Alumiiniumi sulamid on erinevad (olenevalt tema edasisest töötlemisest toodeteks). Parimad tugevusomadused saavutatakse Cu ja Zn sulamites need on ka kasutusel ehitusmaterjalide valmistamisel. Kerge, tugev, püsiv ja dekoratiivne.
MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sidemereaktsiooniks (toereaktsiooniks) nimetatakse jõudu, millega side takistab keha liikumist. 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on vektoriaalne suurus, teda iseloomustatakse arvväärtuse, rakenduspunkti ja suunaga. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaalustamiseks vajalikud tingimused. Tasapinnaliseks jõusüsteemiks nimetatakse jõusüsteemi, mille jõud asetsevad ühes tasapinnas. Ühes punktis lõikuvate mõjusirgetega jõudude süsteemi nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks. Kui kehale mõjub mitu jõudu siis võib alati leida nende jõudude resultandi. 1.Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad kahel koordinaatteljel ja kõikide jõudude momentide algebraline summa suvalise punkti suhtes võrduksid nulliga. 2. Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõ...
.........................................................................20 4.1.1.1 Terase omadused ................................................................................................21 4.1.2 Malmid.......................................................................................................................22 4.1.3 Värvilised ja kerged metallid..................................................................................... 23 4.1.4 Alumiinium ja alumiiniumsulamid............................................................................ 23 4.1.5 Vask ja tema sulamid................................................................................................. 23 5 SOOJUSTUS- JA HELIISOLATSIOONIMATERJALID .....................................................26 5.1 Mineraalsed soojustusmaterjalid.......................................................................................27 5.1.1 Klaasvill...........................................
) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O reageerib leelistega 2Al + 6H2O + 6OH– = 2[Al(OH)6]3– + 3H2 Alumiinium looduses Al on kolmas kõige levinum element (hapniku ja räni järel) ja kõige levinum metalne element maakoores (8,3% massist), kuid ta ei esine peaaegu mitte kunagi puhta elemendina, vaid enamasti oksiidi või silikaadina. ALUMIINIUMSULAMID Põhilised duralumiinium - sisaldab 2,2–5,7% Cu ja 0,2%–2,7% Mg, Korrosioonikindluse alumiiniumsulamid suurendamiseks lisatakse sulamile 0,2–0,1% Mn, plakeeritakse ese puhta alumiiniumiga või oksüdeeritakse. Duralumiiniumi kasutatakse laialdaselt konstruktsioonimaterjalina (põhiliselt leht- ja profiilmaterjalina) silumiin – sisaldab 8-14% Si.
Vastused 1.1. Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid 1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad -- detailid(kruvid, mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõn...
Mitteraudmetallidest(Cr, Mn, Ni, V, Ti, Co, jt)kasutatakse legeerivate elementitena. Alumiinium-titaan ja magneesium sulameid kasutatakse kergkonstruksioonisulamites. Vask, tsink, plii, baasil sulameid kasutatakse laagri materjalina. Kuld, hõbe, plaatina, baasil sulameid aga väärismetallidena ja sulameina. Toodete valmistusviisilt lähtuvalt jaotatakse mitteraudmetallid ja sulamid deformeeritavateks ja valusulameiks. Alumiinium ja alumiiniumsulamid Alumiinium on levinumaid elemente maakoores. Alumiiniumil on rida omadusi (hea korrosioonikindlus, väike tihedus), mis teeb ta äärmiselt kasulikuks tehnomaterjalide valdkonnas. Puhas alumiinium on küll madala tõmbetugevusega, kuid seda saab tõsta külmdeformeerimise (kalestamise) teel või teiste elementidega legeerimise teel. Elastsusmoodul on küll 1/3 terase elastsusmoodulist, kuid erielastsusmoodulid on neil praktiliselt ühesugused
Konstruktsoonimaterjalina kasutatakse alumiiniumi sulameid, kus põhilisteks legeerelementideks kasutatakse vaske (Cu), mangaani (Mn), räni (Si), magneesiumi (Mg), ja tsinki (Zn). Toodete valmistamise mooduse järgi liigitatakse alumiiniumisulamid kahte rühma: 1) Deformeeritavad ehk survetöödeldavad sulamid, mida kasutatakse mitmesuguse valtsmetalli kujul; 2) Valusulamid, mida kasutatakse valandeina. Termotöödeldavuse põhjal liigitatakse alumiiniumsulamid samuti kahte rühma: 1) Termotöödeldavad sulamid, nende hulka kuulub enamik deformeeritavaid alumiiniumisulameid, mis võimaldab suurendada nende tugevust ja kõvadust karastamisega; 2) Mittetermotöödeldavad sulamid, mille kõvadust ja tugevust saab suurendada üksnes kalestamisega. Alumiiniumsulamite tugevdav termotöötlus seisneb karastamises ja vanandamises,
Tabel 2.11. Alumiiniumi deformeeritavad sulamid (leht, riba, profiilid) EN Margitähis Al, Olek Rp0,2 Rm, A, HV Kasutus tunnusnr. % % Puhas alumiinium AW-1050 Al99.5 99,5 L 35 80 42 20 Toiduainetööstus Kal 105 125 10 36 Pakendimaterjal AW-1200 Al99.0 99,0 Kal. 115 125 9 38 Alumiiniumsulamid - mittevanandatavad AW-5052 AlMg2.5 97,2 Kal 200 250 14 75 Plekk keevis- AW-5083 AlMg4.5Mn 94,6 Kal 275 360 16 105 konstruktsioonid. Alumiiniumsulamid - vanandatavad AW-2024 AlCu4Mg1 93,4 K+LV 275 430 18 120 Lennuki- K+KV 425 485 12 150 konstruktsioonid. AW-6082 AlSi1MgMn 97,4 K+LV 170 260 24 75 Kõrgtugevad
1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow PÜSTVÖÖR Raked bow KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikeks. Spoon bow LUSIKVÖÖR Clipper bow KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse jäämurdj...
painutada, venitada jne.). Samas on odav, kuna teda legeeritakse odavate elementidega (räni, kroom, mangaan). Terase omaduste parandamine võimaldab muuta konstruktsiooni kergemaks, vähendada materjalikulu, kuid teeb samas materjali kallimaks. Malm: süsinikku üle 1,7%, see teeb malmi hapraks, lööki kartvaks. On kulumiskindel ja ei korrodeeru. kasutatakse valatud detailide: pollarite, kiipide, torustikuarmatuuri, sõukruvide, Deidvuditorude,mootorite korpused, jm. valmistamiseks Alumiiniumsulamid on kerged (2,7-2,8 g/cm3), kuid küllalt tugevad. Siiski ei saa neid kasutada vastutavates detailides. Duralumiinium (sisaldab teatud hulgal vaske, magneesiumi ja mangaani) on tugev ja tehnoloogiline, kuid korrodeerub kergesti merevees. Kaitseks kantakse detailidele õhuke puhta alumiiniumi kiht. Duralumiiniumist valmistatakse vaheseinu, ventilatsioonikäike, korstnakatteid, tekiehitisi, paate, maste, trappe jne. Kasutatakse ka väikelaevade kere materjalina (kaatrid, päästepaadid jne).
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliik...
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
