võetakse nõukogu. alluvad ja selgeks s. Intuitiivne ning need üldjuhul vastu Osaühingu viimase töötajatel, ja teaduslik võivad olla lihthäälte (OÜ) suhtes mida neilt juhtimine. ka enamusega, kui juhtimisstruk juhtivad. oodatakse. Nende vastuolulise põhikirjas pole tuurid OÜ Alluvussuhet 3.korraldamin iseloomustam d teisiti juhtimisel e alusel e- vahetu ine ja teineteisele. ... nõrgad mängib rolli tekivad tegevuse nendevahelin Seega peab küljed: *on häälteenamus. organisatsioo käigushoidmi e võrdlus ise miinimumkapi Kõrgeim ni astmed, ne, suuliselt Juhtimise otsustama,
kui juht on suhteliselt demokraatlik, delegeerides ülesandeid oma allüksuste juhtidele edasi ja kontrollides siis kogu süsteemi just läbi järgmise taseme juhtide. Loomukult peab prefekt usaldama oma otseseid alluvaid ja nad peavad kindlasti olema oma ala professionaalid, mis aga antud situatsioonis tuligi välja, et alati ei suuda ka allasutuse juht kõike kontrollida. 3. Antud olukord, kus tuleks moodustada uus töökoht või muuta alluvussuhet, on tegemist minu arvates mitteprogrammeeritud otsusega, sest selline olukord ei olnud organisatsioonil ju plaanis, lahendus on unikaalne ja mõjutab teatud osa organisatsioonist. On vaja muuta senist strateegiat seoses IT tugiisiku tööga. 4. Arvan, et minu valitud otsus oleks selline riski piirimail. Selle poole kaldub suund seetõttu, et juhtidel on ju eesmärk teada, mida tahetakse muuta – IT tugiisiku alluvust,
asjaolud, mis põhjustasid õiguse rakendamise, õigusliku vaidluse korral aga sisu. 3. Põhjendavas osas esitatakse õiguse rakendamise juriidiline alus 4. Resolutiivosas sõnastatakse vastuvõetud otsus. 15. Subsumptsioon eeldab seda et õiguserakendaja on endale selgeks teinud õigusnormide sisu ja mõtte 16. Argumentum a fortiori (A. Aarnio) Rõhutamisotsustus eeldab reguleeritud ja reguleerimata juhtumi omavahelist alluvussuhet üks peab hõlmama teise. Rõhutamise kasutamine on siiski piiratud, sest hinnangu sellele, kas üks tegu hõlmab alluvussuhte kaudu teist, st kumb tegu on suurem pahe või hüve, määrab reeglina seadusandja, mitte õiguse rakendaja. Seades oma väärtushinnangud kõrgemaks seadusandja väärtushinnangutest, ületab õiguse rakendaja oma volitusi. Samas ei ole normikontrolli raames rõhutamine välistatud, kui seadusandja on selgelt eksinud põhiseaduses
Avaliku halduse kandja kolm liiki: avalik-õiguslik korporatsioon, avalik-õiguslik asutus ja avalik-õiguslik sihtasutus. 3. Kas isikud täidavad kaasuses avalikke ülesandeid? Ei täida. 4. Millisesse õiguse valdkonda see probleem kuulub ja kuidas seda lahendada? See probleem kuulub eraõiguse valdkonda. 5. Millisesse kohtusse saavad pooled pöörduda? Maakohtusse, sest selles kaasuses on pooled võrdsed ehk ei ole alluvussuhet. 6. Millist liiki õigusaktiga on kohtulahendi puhul tegemist? Üksikakt (kohtuotsus) 2. 17-aastane Kairi soovib abielluda täisealise Taaviga. Kas noored on õigussubjektsed? – Õigussubjektsus koosneb 3 osast: õigusvõime (algab elusalt sünniga), teovõime (algab 18.eluaastast, ennem seda on piiratud teovõime), deliktivõime (algab 14.eluaastast). Kairil on õigusvõime, piiratud ehk osaline teovõime ja deliktivõime. Taavil on õigus-, teo- ja deliktivõime
A oli korduvalt pöördunud kohaliku omavalitsuse poole, kuid valla selgitused ei olnud konkreetsed, osalt eksitavad ning seetõttu on alust arvata, et vallavalitsuse ametnikud tegutsesid süüliselt. 2) isiku õigusi rikkus avaliku võimu kandja oma tegevusega avalik-õiguslikus suhtes; RVastS § 2 lg 1 järgi on avaliku võimu kandja riik, kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalik- õiguslik juriidiline isik või muu avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostav isik. Avaliku võimu kandja teguseb oma organite kaudu, kus töötavad nii ametnikud kui ka töölepingu alusel abiteenistujad. RVastSi § 12 lg 2 ei tee kannatanule kahju hüvitamist reguleerides vahet, kes on kahju tekitanud. Avaliku võimu kandja tekitatud kahjuna käsitatakse igasugust selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte,
1. Kohaliku omavalitsuse majandustegevuse õiguslikud lähtealused. Võib teenuste osutamiseks asutada ametiasutuse hallatavaid asutusi, olla osanikuks või aktsionäriks äriühingus, samuti asutada SA-d ja olla MTÜ liikmeks- selle küsimuse otsustab volikogu, kuid ülejäänud pahnaga tegeleb valitsus- nimetab nõukogu liikmed, teostab muid aktsionari õigusi. 2. Avalike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine- haldusül. täitmine väljaspool töö-, teenistus- vm alluvussuhet ja väljaspool teenistuslikku järelevalvet. KOV võib volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma: 1) seaduse alusel antud haldusaktiga või 2) seaduse alusel HKTS-s sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga Võime iseloomustada 4 alusel: 1. formaalne privatiseerimine= avalike ül. Üleandmine KOVi poolt moodustatud eraõiguslikule isikule. Volikogu otsusega kas AÜ-le, mille ainus omanik, aktsionär on KOV, SA-le, mille ainuasutaja
2. isiku õigusi rikkus avaliku võimu kandja oma tegevusega avalik-õiguslikus suhtes "…avaliku võimu kandja … avalik-õiguslikus suhtes …"; Avaliku võimu kandja mõiste – RVastS § 2 lg 1: "Käesoleva seaduse alusel võib isik riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või muult avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult (avaliku võimu kandjalt) nõuda …"; RVastS § 12 lg 2: "Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Käesolevas lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti."
sisalduvale.(võrreldakse tegelikult juhtunut normi sisuga). Subsumeerimisel üritatakse leida seda normi, mida praktiliselt rakendada. Eeldab seda et õiguserakendaja on endale selgeks teinud õigusnormide sisu ja mõtte 16 Argumentum a fortiori (A. Aarnio) – Rõhutamine. Confidential SORAINEN – 5/13 – Rõhutamisotsustus eeldab reguleeritud ja reguleerimata juhtumi omavahelist alluvussuhet – üks peab hõlmama teise. Rõhutamise kasutamine on siiski piiratud, sest hinnangu sellele, kas üks tegu hõlmab alluvussuhte kaudu teist, st kumb tegu on suurem pahe või hüve, määrab reeglina seadusandja, mitte õiguse rakendaja. Seades oma väärtushinnangud kõrgemaks seadusandja väärtushinnangutest, ületab õiguse rakendaja oma volitusi. Samas ei ole
sisalduvale.(võrreldakse tegelikult juhtunut normi sisuga). Subsumeerimisel üritatakse leida seda normi, mida praktiliselt rakendada. Eeldab seda et õiguserakendaja on endale selgeks teinud õigusnormide sisu ja mõtte 16 Argumentum a fortiori (A. Aarnio) Rõhutamine. Confidential SORAINEN 5/13 Rõhutamisotsustus eeldab reguleeritud ja reguleerimata juhtumi omavahelist alluvussuhet üks peab hõlmama teise. Rõhutamise kasutamine on siiski piiratud, sest hinnangu sellele, kas üks tegu hõlmab alluvussuhte kaudu teist, st kumb tegu on suurem pahe või hüve, määrab reeglina seadusandja, mitte õiguse rakendaja. Seades oma väärtushinnangud kõrgemaks seadusandja väärtushinnangutest, ületab õiguse rakendaja oma volitusi. Samas ei ole normikontrolli raames rõhutamine välistatud, kui seadusandja on selgelt eksinud põhiseaduses
sõltumatu igast muust võimust. Organisatsioon on ametite jaotus inimeste vahel, keda seovad ühised ülesanded või eesmärk. Riikliku organisatsiooni peamiseks ülesandeks, tema olemasolu õigustuseks peetakse riigi ees seisvate kohustuste täitmist. Riigi ülesanded on kaitse välisohtude eest, ühiskonna olemasolu kindlustamine, majanduslike ja sotsiaalsete huvide kaitse. Võim tähendab valitsemis- ja alluvussuhet- riik ühiskonnateaduse vaatevinklist. Riik kasutab tema käsutuses olevaid võimuressursse. Õigusliku määratluse puhul on peamine õigus. Organisatsiooiliseslt käsitletakse riiki kui valitsemisinstitutsioonide kogumit. Valitsemine on seaduste loomise, kontrollimise, riigi suunamise ja reguleerimise protsess. Funktsionaaselt on riik kui institutsioonid kogum, mis teostab teatud eesmärke, kavatsusi või sihte, kui sotsiaalse korra tagaja. Riik ja ühiskond
ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE PIIRITLEMINE (eksamil oluline) TEOORIAD 1) Huviteooria - avalik õigus lähtub avalikust huvist (riigi huvist). Eraõigus lähtub erahuvist (üksikisiku huvist). 2) Subordinatsiooni teooria (alluvusteooria) pärineb 19. sajandi ja sellele eelneva ajastuettekujutusest, et inimene on riigi alam. Avalikku õigust iseloomustab alluvussuhe. Eraõigust iseloomustab võrdsussuhe. ( Subordinatsiooni teooriast lähtub ka A. Tõeleid-Kliimann ,,Õiguskord") Probleem: alluvussuhet on ka eraõiguses. 3) Subjektiteooria Avaliku õiguse hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat. Probleem: juhtu, kus riik osaleb eraõigussuhtes, see teooria ei lahenda. Nt kui riik ostab arvuteid/tanke, siis on tal müüjaga eraõiguslik suhe. Pos: välistab probleemi, mis tekkis eelnevas teoorias. 4) Modifitseeritud subjektiteooria Avaliku õiguse hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda
käundusandja (tööle lähed siis kui saad) Töövõtuleping oluline on töötulemus, õigel ajal valmistab õige asja. Sarnasused: Töö tegija valib ise töö tegemise koha, aja ja viisi. Tööandja paneb vastutuse töötajale ja väldib riigipoolset kontrolli. Avaliku teenistuse seadus ATS riigiametnik, teenistuja > tööandjaks on riik Võlaõiguse seadus VÕS töövõtuleping töövõtja tellija alluvussuhet pole Vangistus seadus VangS kinnipeetav riik Teenuseosutamise leping Tööleping Käsundusleping KA KV Töövõtuleping TELLJA, TV TA juhub ja kontrollib T KA juhised v.a K täitmine TV garanteerib eriala teadmiste põhjal teatud küüpäevks Alluvussuhe Eelduseks isiklik
advokaat nõustab klienti (sõlmitakse kliendileping) või notar tõestab tehinguid ja tahteavaldusi, koostades varaloendeid jmt (NotS § 29) või sõlmitakse töövõtuleping, üks pool (töövõtja) kohustub tegema mingi konkreetse töö v osutama mingi teenuse ja teine pool (tellija) kohustub maksma selle eest tasu, VÕS § 635. Lepingu esemeks on töötulemus, mitte töötegemine. Ei ole alluvussuhet, töö tegija ise otsustab, kuidas tulemuse saavutab, s.t ta ise valib töötegemise aja ja viisi ning ise vastutab selle eest. Tööd ei pea töövõtja tegema isiklikult. Ei laiene töölepingu seadus. käsundusleping, teenuse osutamise leping, reguleerib käsundi täitmist või tehingu tegemist. (näit juhatuse liikme leping). VÕS § 619 – üks isik
ÄÜ organi juhatus (käsundusleping). (1.1.1) töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel (TLS § 1 lg 1): - teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollile - tööandja maksab töötajale töö eest tasu Allumine on töölepingu kese, kui alluvussuhet ei ole, siis on tegemist võlaõigusliku lepinguga (KL; TVL) – neil on võrdsed läbirääkimisvõimalused. Samas tänapäeval on töötaja palju parem ekspert kui tööandja, aga ikkagi peab olema alluvussuhe. Alluvus väljendub selles, et tööandja määrab kindlaks töö tegemise aja, viisi ja koha. Miks tööandja tahab TL alusel sõlmida KL – töösuhtes on töötajal väga palju õigusi ja tagatasi, tööandja ei soovi seda.
dualistliku monarhia süsteem sundinud loobuma arusaamast, et riik=monarh ning vastupidi). Asemele tekkis kaasaegne üldtunnustatud doktriin riigi territooriumist kui spetsiifilisest riigipiiriga piiritletud alast ruumis, mille piires realiseeritakse konkreetse rahvusriigi poliitilist võimu ning jurisdiktsiooni. § 3. RAHVAS § 3. P.2 lisa: kodakondsuse instituudi geneesist Keskajal vastas võimu teostamise kolmele põhialusele ka elanikkonna kolm alluvussuhet: 1) senjöraadile - domeenialamlus, mis tähendas pärisorjuslikku või poolpärisorjuslikku feodaalsõltuvust; 2) süseräniteedile - vasallisõltuvus, mis tekkis vastava lepingu alusel; 3) linnade autonoomsele haldusele - linnakodaniku staatus, mis ei olnud sõltuvuses ei feodaali maavaldusest ega ka vasallilepingust, vaid tugines privileegiga saadud vaba linna staatusele (vt: linna õhk teeb vabaks).
kuulub selle küsimuse otsustamine KOV volikogu ainupädevusse. OÜ-i ja AS-i nõukogu liikmed nimetab, samuti muid osaniku või aktsionäri õigusi teostab aga valla- või linnavalitsus. Kui OÜ-l ei ole nõukogu, nimetab valla- või linnavalitsus OÜ-i juhatuse liikmed. 2. Avalike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine Üldseadus: halduskoostöö seadus Haldusülesande üleandmine KOV-i puhul HKTS-i tähenduses seisneb haldusülesande täitmises väljaspool töö-, teenistus- vm alluvussuhet KOV-ga ning valla või linna ametiasutuse või organi teostatavat teenistuslikku järelevalvet. KOV võib seadusega või selle alusel pandud haldusülesannet volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma: 1) seaduse alusel antud haldusaktiga või 2) seaduse alusel HKTS-s sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga Avalike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmist võime iseloomustada nelja viisi alusel:
üldeitavaks, siis tuleb konstrueerida vastav üldjaatav, osajaatav ja osaeitav väide. • Määrake eeldusväitele vasturääkiva väite tõeväärtus, see peab eeldusväite omast erinema. Kui algne väide on tõene, siis on vasturääkiv väide väär ja ümberpöördult. • Tuletage kahe ülejäänud väite tõeväärtused, lähtudes eeldusväite tõeväärtusest ja loogilise ruudu omadustest. Tarvis läheb alluvussuhet ning ühte kahest, kas kontraarsust või subkontraarsust. Võib juhtuda, et kahe ülejäänud väite tõeväärtus jääb määramatuks. • Kontrollige, kas eeldusväidet mittesisaldava diagonaali otstes paiknevad väited on konstrueeritud vasturääkivate tõeväärtustega. Kui juhtub, et üks nurk jäi määramatuks, peab määramatuks jääma ka diagonaali teises otsas paiknev nurk. N5.2. Tõlgendage näitelause traditsioonilisele kujule, määrake terminid (S, P) ja väite tüüp (A,
üldeitavaks, siis tuleb konstrueerida vastav üldjaatav, osajaatav ja osaeitav väide. · Määrake eeldusväitele vasturääkiva väite tõeväärtus, see peab eeldusväite omast erinema. Kui algne väide on tõene, siis on vasturääkiv väide väär ja ümberpöördult. · Tuletage kahe ülejäänud väite tõeväärtused, lähtudes eeldusväite tõeväärtusest ja loogilise ruudu omadustest. Tarvis läheb alluvussuhet ning ühte kahest, kas kontraarsust või subkontraarsust. Võib juhtuda, et kahe ülejäänud väite tõeväärtus jääb määramatuks. · Kontrollige, kas eeldusväidet mittesisaldava diagonaali otstes paiknevad väited on konstrueeritud vasturääkivate tõeväärtustega. Kui juhtub, et üks nurk jäi määramatuks, peab määramatuks jääma ka diagonaali teises otsas paiknev nurk. N5.2
annaabi.ee 
